Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 31. oktoober 2024 1-23-7409 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Aarne Samoilovi süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsus Aarne Samoilov ja tema kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev Süüdistatav - Aarne Samoilov, isikukood 36801192749, viibimiskoht Viru Vangla, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
10.augusti 2021. a otsusega KarS § 113 lg 1 järgi Kaitsja - vandeadvokaat Deniss Matvejev (riigi õigusabi korras) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Kannatanu
- J.A.
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 475 eurot 80 senti (sh käibemaks 85 eurot 80 senti). Jätta see menetluskulu Aarne Samoilovi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Aarne Samoilovit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 1. oktoobril 2022 kella 15.30 paiku Viru Vangla kambrite vahelises koridoris teist kinnipeetavat J.A. d ühe korra rusikaga näkku. Löögi tagajärjel tundis kannatanu valu, sai ülahuulele ja suu sisemisele limaskestale veritsevad haavad ning kaotas ülemise vasakpoolse esihamba. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsusega tunnistati A. Samoilov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 10. augusti 2021. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 5 aasta 11 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistuse võrra, mis teeb kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Maakohtu seisukohad ja tuvastatud asjaolud olid lühidalt järgmised.
3.Vaidlust pole selles, et süüdistatav lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku. Süüdistatava sõnul tekkis neil kannatanuga lauamängu mängides konflikt, sest kannatanu ei järginud reegleid, millele süüdistatav juhtis tähelepanu. Kannatanu kaotas süüdistatavale ja muutus seepeale agressiivseks, hakates süüdistatavat ähvardama ja tegi tema suunas käega liigutuse. Süüdistatav teadis, et kannatanu kannab karistust tapmise eest ja pidas teda ohtlikuks. Süüdistatava arvates tõrjus ta kannatanu tehtavat lööki tema suunal. Kannatanu sõnul sai konflikt alguse süüdistatavast, kes lugemisoskuse puudumise tõttu ei osanud lauamängu õigesti mängida. Kannatanu otsustas mängimise lõpetada ja tõusis püsti. Siis süüdistatav ründas teda. Süüdistatav tahtis kannatanu kõrist kinni haarata, kuid kannatanu lükkas tema käed eemale. Pärast seda lõi süüdistatav teda vastu huult. Kannatanu tundis valu, huules oli veritsev haav ja ülemine hammas läks pooleks.
4.Kannatanu ja süüdistatavaga samas osakonnas karistust kandev A.V. konflikti pealt ei näinud. Ta kuulis koridoris kisa ja läks vaatama. A.V. nägi kannatanul katkist huult ja verist põrandat. Kannatanu ütles talle, et tal läks hammas pooleks, ent katkist hammast kannatanu tunnistajale ei näidanud. Ta ei näinud hambatükke ka põrandal. Kinnipeetav S.T. ei näinud samuti konflikti pealt, kuid kuulis seda, et kannatanu ähvardas süüdistatavat, millele järgnes rüselus. Vaatama minnes nägi S.T. kätt suu ees hoidvat kannatanut ja verist põrandat, hambatükke ta ei näinud. S.T. sõnul said konfliktid üldjuhul alguse kannatanust. Viru Vangla vanemvalvur R.M. ni ei näinud juhtunut pealt, aga tema väitel lõi süüdistatav kannatanut, mida ta nägi hiljem videosalvestiselt. R.M. nile helistas kambrist kannatanu ja teatas, et ta vajab meedikut. R.M. ni otsustas kohale minna ja nägi, et kannatanu ülahuul on vigastatud. Ta ei tea, kas kannatanu hammas sai vigastada. Viru Vangla inspektor J.J. tegi kannatanu vigastustest meediku juuresolekul fotod. Neilt on näha, et kannatanul oli suuõõnes vigastus ja hammas puudu. Süüdistatava parema käe nukid olid marraskil ja ta ei eitanud kannatanu löömist. Viru Vangla meedik R.H. i fikseeris kannatanul verise vigastuse ülahuulel ja huule sisemisel limaskestal.
5.Süüdistatava tegevuse tagajärjel sai vigastada kannatanu ülahuul ja suu sisemine limaskest. Tõendamist ei leidnud, et löögi tagajärjel purunes kannatanu hammas või et see juhtus millalgi hiljem. Kannatanu väitis vahetult pärast menetletavat juhtumit meditsiiniosakonnas läbi viidud ülevaatuse ajal, et hammas on tal küll puudu, kuid see ei ole seotud selle juhtumiga. Süüdistatav tegutses kannatanut lüües ning talle valu ja vigastusi tekitades otsese tahtlusega.
2(6)
6.A. Samoilov ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Seda kinnitab eeskätt vangla turvakaamera videosalvestis ja selle põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Salvestiselt on näha, et kannatanul polnud plaanis süüdistatavat rünnata. Kannatanu vasaku käe tõstmist ei saa tõlgendada kui (ründe)ähvardust. Tegemist oli viipava käeliigutusega, millega kannatanu näitas süüdistatavale, et soovib mööda koridori edasi liikuda. Süüdistatav aga astus talle ette, üritades teda takistada. Kannatanu käed ei olnud süüdistatava löögi tegemise hetkel tõstetud ja ta ei kujutanud süüdistatavale ohtu.
7.Karistust mõistes leidis kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Kannatanu vigastused olid pigem kerged ja paranesid paari nädalaga. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav ja kaitsja. Süüdistatava apellatsioon
9.Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Ta lõi kannatanut enesekaitseks, sest viimane ähvardas teda tapmisega ja tegi tema suunas provotseeriva käeliigutuse. Kannatanut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdistataval oli alust arvata, et kannatanu viib ähvarduse täide. Süüdistataval on bipolaarne häire, mille tõttu ta võis kannatanu tegevust tõlgendada kui võimalikku eesootavat rünnet. Kaitsja apellatsioon
10.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või asja saatmist maakohtule uue otsuse tegemiseks või karistuse kergendamist. Kaitsja väited on järgmised.
11.KarS § 31 lg 1 sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kannatanu ähvardas vahetult enne lööki süüdistatavat. Süüdistatav hirm kannatanu ees oli reaalne. Nii süüdistatav kui ka S.T. kinnitasid, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli tihti konflikte. Tülide algatajaks oli kannatanu. Ta rääkis, et kannab karistust peksmiste eest ja on ka kaks meest surnuks pussitanud. Sel päeval ähvardas kannatanu pärast mängu süüdistatavale mängulaua „pähe kinni lüüa“. Süüdistatav kartis, et kannatanu ründab teda. KarS § 31 lg-s 1 märgitut arvestades kujutas süüdistatav endale ekslikult ette kannatanust lähtuvat vahetult eesseisvat rünnet. Süüdistatav oli enda arvates hädakaitseseisundis. Süüdistatava tegu polnud õigusvastane ja ta tuleb õigeks mõista. Prokuratuuri seisukoht
12.Prokuratuuri esindaja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja palub jätta apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatava väited bipolaarsest häirest on paljasõnalised.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
(a) Sissejuhatus
13.Kolleegium leiab, et maakohus järgis süüdistatava süü tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse sätteid ega eksinud karistust mõistes. Apellatsioonides väidetu ei too kaasa vaidlustatud otsuse muutmist. Ringkonnakohus ei korda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p 1 3(6)
aluseks võttes kõiki maakohtu asjakohaseid põhjendusi ja piirdub apellatsioonide väidetele vastamisega. Kolleegium vastab esmalt süüküsimust (b) ja siis karistust puudutavatele kaitseargumentidele (c). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (d). (b) Süüküsimus
14.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et süüdistatav pani toime talle süüks arvatava kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav lõi kannatanut tahtlikult rusikaga näkku, põhjustades talle valu ja vigastuse ning see oli ka õigusvastane ja süüline. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud tõendite analüüsiga ja selle kordamine samaväärses mahus pole apellatsiooni- kui edasikaebemenetluses vajalik (vt nt RKKK 10.05.2023, 1-20-2143/156, p 16 koos viidetega).
15.Apellatsioonid on rajatud suuresti süüdistatava versioonile juhtunust. Süüdistatava väitel on kannatanu varem kiidelnud enda kuritegeliku minevikuga ning vahetult enne menetletavat juhtumit ähvardas kannatanu süüdistatavat, kui nad olid omavahelise lauamängu mängimise konflikti tõttu lõpetanud. Kui süüdistatav läks seepeale kannatanule järele, et teda süüdistatava sõnul rahustada, tegi viimane sellise käeliigutuse, mida süüdistatav tõlgendas ründena ja millele ta vastas pikemalt mõtlemata kannatanu löömisega (KoTo, tl 34). Kaitsja arvates ei viibinud süüdistatav objektiivselt hädakaitseseisundis, ent ta võis siiski ekslikult arvata, et kannatanu ründab teda, mistõttu kohaldub praegu KarS § 31 lg 1. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda maakohtus uuritud tõendid ja tuvastatud faktilised asjaolud midagi sellist järeldada. Asjas ei leidu kõnealusele kaitseversioonile tõsiseltvõetavaid tõenduslikke pidepunkte, sest ükski teine tõend (nt kannatanu ja tunnistajate ütlused, vangla valvekaamera salvestis ja selle vaatlusprotokoll) peale süüdistatava sõnade millestki sellisest ei kõnele.
16.KarS § 31 lg 1 järgi pole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. KarS § 31 lg 1 kohaldamiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas isiku ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks tema käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Hädakaitset silmas pidades peab isik ekslikult ette kujutama hädakaitseseisundit ehk siis vahetut õigusvastast rünnet, mida tegelikkuses ei toimunud (vt RKKKo 03.11.2017, 1-16-9964/36, p-d 15-16).
17.Kaitseversioon süüdistatava ekslikult ette kujutatud kannatanu ründest on ümber lükatud vangla valvekaamera salvestisega. Sellelt nähtub järgmine sündmus. Süüdistatav ja kannatanu istuvad laua taga ja mängivad lauamängu. Ühel hetkel tõusevad mõlemad püsti. Kannatanu keerab puhkeruumist väljudes koridoris vasakule ja hakkab mööda seda edasi kõndima. Süüdistatav keerab esmalt koridoris paremale ja kõnnib veidi edasi. Seejärel pöörab süüdistatav end ringi ja hakkab kannatanu suunas liikuma. Kõndides laiutab süüdistatav käsi ja arutleb millegi üle. Kannatanu keerab koridoris ringi ja hakkab süüdistatavale vastu liikuma. Süüdistatava alustatud vestlusele reageerib kannatanu kahe viipava (rehmava) käeliigutusega, andes justkui märku, et ta ei soovi süüdistatavaga arutellu laskuda. Salvestiselt on näha, et kannatanu soovib mööda koridori edasi liikuda ja ilmselgelt süüdistatavast mööduda, ent sel hetkel, kui nad vastamisi hakkavad jõudma, astub süüdistatav kannatanu poole, mispeale kõnnib kannatanu vastu süüdistatava kätt ja lükkab selle kõrvale, et piki koridori edasi kõndida. Siis pöörab kannatanu end tema liikumist takistanud süüdistatava poole, kannatanu käed on all. Süüdistatav lööb kohe seejärel kannatanule ootamatult rusikaga näkku. Pärast lööki astub kannatanu enda kaitseks mitu sammu tagasi, süüdistatavast eemale, kuid viimane järgneb talle. Süüdistatava käed on rusikas ja ta ei lase kannatanul mööda koridori edasi liikuda. Süüdistatav on kannatanu suhtes pärast lööki jätkuvalt ähvardava hoiakuga, tehes kannatanu suunal äkilisi liigutusi, justkui hakkaks kannatanut uuesti lööma. Kannatanu seisab süüdistatavaga vastamisi ja teeb ühel hetkel 4(6)
süüdistatava suunas just nagu sülitava liigutuse, mille peale keerab süüdistatav näo ära ja liigub paar sammu kannatanu suunal, viimane taganeb. Süüdistatav tõstab hetkeks käe. Lõpuks süüdistatav eemaldub ja kannatanu kõnnib mööda koridori edasi. Valvekaamera salvestiselt nähtuv haakub olulises osas kannatanu ütlustega, kelle sõnul hakkas süüdistatav temaga tüli norima, järgnes talle ja lõi teda (vt KoTo, tl 22 pd ja 24).
18.Toodu põhjal on ilmne, et konflikti algataja oli süüdistatav, kes läks kannatanuga tüli norima, mitte teda rahustama. Kannatanu ei paistnud väliselt ähvardav, vaid ta kõndis mööda koridori, et süüdistatavast eemalduda. Talle järgnenud süüdistatav otsis kannatanuga aga silmnähtavalt uuesti kontakti. Kui süüdistatav ja kannatanu jõudsid vastakuti, soovis kannatanu temast lihtsalt mööda minna, samas kui süüdistatav astus talle sisuliselt ette ja lõi kannatanut pärast seda, kui viimane oli liikunud vastu süüdistatava üles tõstetud kätt ja pööranud end seepeale süüdistatava poole, pea kohe rusikaga näkku. Kuigi kannatanu lükkas süüdistatavaga vastamisi jõudes süüdistatava käe eemale ja pööras end häirituna süüdistatava poole, ei saa seda tõlgendada kui eesootavat võimalikku rünnet. Kannatanu soovis vahetult enne seda edasi liikuda ja süüdistatavaga enam tegemist mitte teha. Pärast kannatanu löömist käitus süüdistatav jätkuvalt agressiivselt, tehes ähvardavaid liigutusi kannatanu suunal. Süüdistatava käitumine alates kannatanule koridoris järgnemisest kuni selleni, mil süüdistatav lõpuks ära läks, ei osuta sellele, et ta tundis hirmu kannatanu ees. Neil asjaoludel ei saa rääkida sellest, et süüdistatav kujutas endale ekslikult ette kannatanu rünnet. Objektiivselt ei osuta sellele miski. Seepärast KarS § 31 lg 1 ei kohaldu. Seda järeldust ei muuda ka süüdistatava väide bipolaarse häire kohta, mis võis tingida väidetavalt selle, et ta tõlgendas olukorda valesti. Esiteks on sellise häire olemasolu ja selle oletatav mõju süüdistatava käitumisele kannatanu löömise ajal paljasõnaline ning teiseks ei kummutaks see ka juhul, kui niisugused asjaolud oleksid tõendatud, videosalvestisest nähtuvat sündmuste käiku. (c) Karistus
19.Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud süüdistatavale KarS § 56 lg 1 ls 1 alusel karistust mõistes kaalutlusviga. KarS § 121 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Kohus mõistis süüdistatavale karistuseks 6-kuulise vangistuse. Karistust mõistes võttis kohus arvesse süü suurust ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatava süü on keskmine. Teda karistati Harju Maakohtu 10. augusti 2021. a otsusega KarS § 113 lg 1 järgi 10-aastase vangistusega. Karistust hakkas süüdistatav kandma 1. juunil 2020. Menetletava teo pani ta toime 1. oktoobril 2022 ehk ca kaks aastat pärast eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmisele asumist vanglas. Varasema kuriteo eest mõistetud pikaajaline vangistus ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Seetõttu on õigustatud tema karistamine vangistusega. Kolleegium ei muuda apellatsiooni põhjal ka maakohtu valitud karistuse määra. Süüdistatav lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku. Kannatanu vigastused paranesid paari nädalaga ja olid pigem kerged. Võttes arvesse süüdistatava kuriteo toimepanemise asjaolusid ja võimalust mõjutada teda edaspidi vägivallakuritegudest hoiduma, ei pea kolleegium võimalikuks 6-kuulisest vangistusest lühema vangistuse mõistmist. Tema varasem karistatus ja praeguse kuriteo asjaolud seda ei võimalda. Ka on süüdistatavale juba mõistetud alammäära lähedane vangistus. Kolleegium osutab sellelegi, et kaitsja apellatsioon sisaldab üksnes taotlust karistuse vähendamiseks, ilma et seda oleks millegagi põhjendatud. (d) Kokkuvõte ja menetluskulu 5(6)
21.Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
22.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 475,80 euro hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit, apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 208 minutit, süüdistatava apellatsiooniga tutvumiseks 30 minutit ja prokuratuuri vastusega tutvumiseks 26 minutit. Kokku seega 5 tundi ja 24 minutit. Kaitsja taotleb selle eest 390 eurot, millele lisandub käibemaks 85,80 eurot. Ehkki kaitsja argumendid ei tingi vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa neid samas pidada ilmselgelt kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu rahuldab kolleegium taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 475,80 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel A. Samoilovi kanda.
23.Kolleegium selgitab, et kui süüdistatav ei tasu 475,80 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. Mario Truu
Erkki Hirsnik
Tiit Lõhmus
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.