Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr E522200221013264447 Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300 LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700019271 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid DVD-R plaat videosalvestistega, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioon Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 29.07.2024. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 30.07.2024 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Aarne Samoilovit (Samoilov) süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes - kehaline väärkohtlemine, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitamises, kui see on toime pandud korduvalt. Etteheidetava kuriteo pani kinnipeetavana Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) K-hoone K5 eluosakonnas vangistust kandnud A. Samoilov toime järgmistel asjaoludel: 01.10.2022 kella 15:30 paiku lõi Viru Vangla K-hoone K5 osakonna kambrite vahelises koridoris A.Samoilov ühe korra rusikaga näkku kaaskinnipeetavat Q Qd. Löök tabas Q Q vasakpoolset suu- ja lõuapiirkonda, mille tagajärjel tundis Q Q valu ja sai tervisekahjustused – ülahuulel ja ülahuule sisemisel limaskestal veritsev haav ja vasakpoolse ülemise esihamba kaotus. Harju Maakohtu otsuse nr 1-20-6529 järgi tunnistati 10.08.2021 Aarne Samoilov süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning temale mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 01.06.2020. Seega omab A.Samoilov kehtivat karistatust raske isikuvastase ja vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise eest ja tema tegevuses esineb J.Q suhtes toime pandud vägivallateo puhul kvalifitseeriv koosseisutunnus ’korduv toimepanemine’ KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Kuriteokoosseis KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on teise inimese tervise kahjustamine samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, korduvalt. Rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kaitseb koosseis kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Kuna aga kehaliste tervisehäiretega kaasnevad tihti ka negatiivsed emotsioonid (meeleolu langus, kurnatus, hirm jne), on kaitseobjekt paratamatult ka vaimne tervis. Objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Esimene alternatiiv näeb koosseisulise tagajärjena ette tervisekahjustuse, teine aga valu. Üks rünne võib põhjustada tagajärjena nii tervisekahjustuse kui valu. Tegu on alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga. Tegu, millega tervisekahjustus tekitatakse ei ole tähtis, tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise,

bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mis organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Valulävi on subjektiivne nähtus, mis on inimete puhul erinev ja võib mh sõltuda ka nt vanusest, soost, psüühilisest seisundist jm subjektiivsetest asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, s.o kalduvust panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis vähemalt kaudset tahtlust. (KarS-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 484-487). Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Samoilov viitab hädakaitsele. Tegemist ei olnud hädakaitsega, on üheselt nähtav, et eelnevat rünnet ei olnud. Huulevigastuse tekitamist süüdistatav tunnistab, hamba välja löömist mitte. Keegi tunnistajatest lööki vahetult pealt ei näinud. See on fikseeritud videosalvestisele. Huulevigastus ja valuaisting on piisavad kehalise väärkohtlemise objektiivsete tunnuste sedastamiseks. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, sest süüdistataval puudub sissetulek. Prokurör palus mõista karistuseks üks aasta vangistust, mis liita praegu kantava karistuse ärakandmata osaga. Süüdistatav ei tunnistanud oma süüd ja vaidles tsiviilhagile vastu. Vaidlustan prokuröri ütlemise, et T kuulis keegi kõrvaltseisja käest, et hammas välja löödud. Ta kuulis hiljem, see võis olla ka kuu aega hiljem. T ei saanud tol hetkel kuulda, et hammas oli välja löödud. Hambast ei olnud juttu ei minu ega teiste inimeste poolt. Kui hammas oleks välja löödud, siis huulearm pidi jääma hoopis tagaplaanile. Hammas juba puudus, oli surnud hamba juure tükike. Kannatanu ise püüdis eemaldada selle juure tükki välja. Q on valetanud. Alguses ütles, et tekkis mõra, siis ütles, et lõin hamba välja. Ei ole kannatanut solvanud ega rotiks nimetanud. Ei kasuta sellist sõna, nagu „rott“ kellegi kohta, see alandab inimväärikust. Ei lubanud kannatanut ära tappa. Et ei saanud kambrikaaslasega T’ga läbi on vale. Kannatanu on valetanud ka selle kohta, et see oli ainuke kord kui mängisime koos lauamänge. Tunnistajad on kinnitanud, et oleme varemgi mänginud. Ei üritanud teda teist korda lüüa. Olen üle 90 kg kaaluv inimene. Kui tahan lüüa, siis see ka õnnestub. Q üritas lüüa mind rusikaga, aga hüppasin kõrvale. Ei üritanud kannatanut kõrist haarata. Seda on näha ka videost, et ei tahtnud teda teist korda lüüa. Lõin ehmatusest. Peopesad olid avatud, ei olnud ründeasendis. Mind sõimati teiste kinnipeetavate nähes. Võisin eksida, aga ei teadnud kannatanu kavatsusi. Ta ähvardas, et tahab mind ära tappa. Minu käitumine oli selles olukorras õigustatud. Ka praegu kannan karistust teo eest, mida pole toime pandud. See ei ole korduv vägivallategu. Kaitsja leidis, et üks peamistest küsimustest antud asjas on kahju hüvitamine ning kas süüdistatav on tegutsenud hädakaitses. Lauamängu mängimise käigus tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt. Kannatanu on ähvardanud süüdistatavat tapmisega. Videost on näha, et kannatanu liigub kaootiliselt ja agressiivselt, tema käed liiguvad. Süüdistatav reflektoorselt tegi lööki esimesena. Tuleb lugeda, et süüdistatav on eksinud ja tegutsenud hädakaitses, mis välistab õigusvastasust. Ei vasta tõele, et kannatanu kaotas hammast. Meditsiinitöötaja W W väljastatud tõend ei kinnita seda. W W on eestikeelne isik. Seega kannatanu ütlused, et med töötaja ei

rääkinud eesti keelt ja ei saanud temast aru on ebausaldusväärsed. Ei ole tõendatud, et hammas oli kannatanu suus. Tsiviilhagi on esitatud mitte moraalse kahju hüvitamiseks: kannatanu on selgitanud, et vajab raha hamba taastamiseks. See on varaline nõue ja kannatanu pidi esitama tõendid ravikulude kohta. Ei ole tõendatud, et hammas oli kannatanu suus enne seda sündmust. Puudub põhjuslik seos süüdistatava teo ja tagajärje vahel. Süüdistatav tuleb mõista õigeks ja hagi jätta rahuldamata.

UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD

Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et 01.10.2022 kella 15:30 paiku süüdistatav, viibides Viru Vangla K-hoone K5 osakonna kambrite vahelises koridoris, lõi ühe korra rusikaga näkku kannatanut Q Qd, kes on kandnud karistust süüdistatavaga samas osalinnas. Löök tabas Q Q vasakpoolset suu- ja lõuapiirkonda, mille tagajärjel tundis Q Q valu ja sai tervisekahjustuse – veritseva haava ülahuulel ja ülahuule sisemisel limaskestal. Ka süüdistatav ise on tunnistanud, et lõi kannatanut näkku. Nii, süüdistatava ütluste järgi: Qga olime samas osakonnas 2-3 kuud. Enne 1.10.2022 mängisime temaga lauamänge korduvalt, üle päeva kindlasti. Pea iga mängu ajal pani ta nuppe kuhu iganes, tahtis ainult võita. Olid konfliktid, tülid. Palusin tal rahulikult mängida, õiglaselt, aga tema läks närvi, tõusis püsti, siis jälle pakkus mängida. 1.10 olime järjekordselt narde mängimas, 2-3 mängu sai mängitud, tegin temale märkuse, et mängime õigesti, ta tõusis püsti ja ütles, et „löön sulle nardi laua pähe kinni“... Ta oli solvunud selle peale, et ma ei lasknud talle sodi teha. Talle ei meeldinud minu märkused. Mäng lõppes, läksime koridori peale jalutama. Ta hakkas karjuma, oli väga vihane, et „ärge mängige Arnoga“. Mina olin ka pahane, miks ta ähvardab, valetab. Läksin temale järgi, et teda maha rahustada, et ta ei valetaks ja ei laimaks mind. Koridoris olime kahekesi, ei tea, kas keegi on kuulnud tema sõnu. Kambrid olid avatud. Läksin mitte rusikas kätega, olid avatud käed, palusin et ta rahuneks maha ja lõpetaks ära mu laimamise. Kas oli alust karta ähvarduse täideviimist – jah, ta on rääkinud, et istub peksmise eest, et teises vanglas oli tal väga hea istuda jne. Ta on surnuks pussitanud kahte meest, ei karda kedagi. Ähvardas kasti lüüa ja ära tappa. Seisin tema ees, ei olnud ähvardavas kehaasendis, ei olnud mõtetki tema kallale tulla, aga tuli käsi silme ees, reageerisin kiiremini, kui oleks suutnud järele mõelda. Olin veendunud, et ta tuli mulle kallale. Ei olnud aega mõelda. Nägin, et käelöök tuli minu suunas ja reageerisin üle. Võib olla reageerisin üle, aga inimene on kaks korda tapnud juba. Ta ei rääkinud midagi hambast, näitas katkist huult. Aasta aega hiljem sain teada hambast, kui kutsuti operatiivosakonda. Siis lubas veelkord, et tapab ära. Siis läksin tuppa, olin hirmul, et tapab ära... Võib olla reageerisin üle, aga kui tapmise eest istuv kannatanu tegi löögiliigutuse, siis ei olnud aega järelemõtlemiseks... Seal oli hamba juure tükk. Olin enne nõus hüvitama kahju mingil määral, enne kui see asi jõudis kohtusse. Õiglustunne on igal inimesel, miks (kannatanu) rääkis, et ei ole aus mängija... Löök on tabanud pea alumist osa. Pärast ta (kannatanu) näitas, et huul on lõhutud, ta tuli ka seda näitama. Ei olnud võimalust valida teine mängukaaslane, mõned kinnipeetavad üldse ei mänginud. Distsiplinaarkaristusi ei olnud, ei ole saanud karistada. Seega, oma ütlustes süüdistatav sisult tunnistab kannatanu löömist. Vaidlus antud asjas taandus sellele, kas ta tegi seda enesekaitseks ning kas lisaks lõhutud huulele kukkus kannatanul löögi tagajärjel hammas välja. Seda, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitses kinnitavad üheselt nii kannatanu kui tunnistajate ütlused, aga ka turvakaamerate salvestised. Tunnistajate ütlustest nähtub ka, et vahetult pärast sündmust kannatanul oli kehavigastustest fikseeritud vaid lõhutud huul ning välja löödud hambast ei olnud juttu. Samuti kannatanu ise tunnistab, et hammas ei kukkunud tol päeval välja, vaid see eemaldati hambaarsti poolt mõned nädalad hiljem.

Kannatanu Q Q ütluste järgi füüsiline konflikt oli kui ta (s.t süüdistatav) ründas mind.... Ei mäleta, mis kuu ja aasta see oli. See oli päevasel ajal. Mängisime nardi, ta hakkas valesti nardi nuppe panema, tõusin püsti. Siis ta tuli ja ründas. Käed olid selja taga kui ta ründas. Ta tahtis kõrist kinni haarata, ta karjuski seda. Lükkasin tema käe kõrvale, siis ta kohe ründas ja küsis „kas tahad veel saada?“. Ta lõi vastu huult. Ülemise huule vasakult poolt, teine kord ta pihta ei saanud. Tundsin valu. Lõi hamba puruks. Hiljem pidin laskma selle eemaldama. Huul oli katki. Verd tuli hirmsasti. Palju tuli. Pidin kogu aeg suud kinni hoidma ja seda veel alla neelama. Verd tuli huulest. Huul oli jumala lõhki, arst küsis, „kas lähme õmblema“. See hammas ei olnud päris terve aga seda oli võimalik parandada. Hammas eemaldati ära. Hammas eemaldati 2-3 nädalat hiljem. Hammas läkski pooleks, osa jäi sisse teine läks puruks. Hamba tükid jäid põrandale... Kus on praegu see hammas – prügikastis. Ei tea kes viskas selle prügikasti... Vangla hambaarst eemaldas hammast... Ei teinud midagi, ei andnud alust löögiks. Ühe korra varem mängisime temaga, enne seda mitte. Tahab kõike nuppe kiiresti panna, valesti, kui on oht, siis hakkab tüli nürima. Kas teie ka teda ähvardasite – ei. Teisi solvavaid sõnu tema suhtes ka ei kasutanud. Kui löök oli ära olnud, siis ütlesin et „hakkad valuraha maksma“. Tema ütles, et „ei hakka“. Kutsusin korrapidaja, ta pani osakonda kinni. Kui mäng oli katkestatud, siis tema (s.t süüdistatav) algatas konflikti. Mina tõusin püsti ja läksin minema. Ei istu vanglas esimest korda. Viru vanglas olen esimest korda, teistes vanglates olen kokku kuuel korral karistatud. Miks meditsiinidokumendis on, et „hambad ei ole viga saanud“ - dokumenti läks niimoodi, sest med töötaja ei saanud minust aru... See läks ebatäpselt kirja. Med töötaja ei rääkinud eesti keeles, oli venelane... Ta ei osanud rääkidagi. Seega peale kannatanu ütlusi puuduvad tõendid, et samal päeval kannatanul oleks hammas välja kukkunud. Samuti ei ole tõendeid, et seda oleks juhtunud kunagi hiljem ja et see hamba välja kukkumine oleks põhjuslikus seoses süüdistatavalt saadud rusikalöögiga. Löögi tegemist ja kannatanul huule lõhkumist aga tunnistajad kinnitavad. Tunnistaja E E (Viru vangla kinnipeetav, kes kandis karistust süüdistatavaga ja kannatanuga samas osakonnas) ütluste järgi seda konflikti otseselt pealt ei näinud, kuulsin sektoris kisa, kära. Olin siis oma kambris. Tõusin püsti, läksin vaatama, mis toimub. Q oli löödud, põrandal olid vereplekid. Ql mokk, huul oli katki. Mõningad piisad olid, ei olnud palju verd. Nägin verd ainult põrandal. Pärast seda Q ütles, et hammas on välja, aga ei näidanud seda. Ei oska öelda, kas kannatanu käis hambaarsti juures. Medõed vanglas on nii eesti kui vene rahvusest, aga ka nemad räägivad eesti keelt. Kas põranda pesemise käigus nägite hamba jälgi – ei. Kuigi tunnistaja E ütluste järgi ütles kannatanu, et „hammas on välja“, hammast ennast tunnistaja ei näinud, mistõttu ei saa olla kindel, kas hammas ikkagi oli välja löödud või kannatanu lihtsalt ütles seda (nt sest tundis valu suuõõnes ja oletas seda). R R (Viru vangla kinnipeetav) ütluste järgi oli konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel. Kui see juhtus, siis seda pealt ei näinud. Siis olin üldkoridoris. Nemad (süüdistatav ja kannatanu) olid väikeses koridoris. Kuulsin, et nende vahel on sõnavahetus, milles üks ähvardas teist tapmisega, siis kuulsin mingit rüselust. Nad rääkisid omavahel eesti keeles. Saan eesti keelest aru. Sain ähvarduste sisust aru. Kes keda ähvardas ei näinud, aga eristasin häält, ähvardus oli Q poolt. Läksin vaatama, mis toimus. Nägin, et kaks meest seisavad, üksteise suhtes ründeasendis. Nägin kehavigastused, kambrikaaslasel (Samoilovil) oli käsi katki. Q vigastused – ei näinud täpselt, et hammas oli välja löödud, kuulsin sellest. Q hoidis kätt suu peal. Koridoris olid veretilgad. Kambrikaaslasel ka tuli verd käest. Q rääkis veel mingit aega, et „tapan su ära“ jne. Siis juba

lukustati kambritesse. Need karjed olid nii enne kui pärast. Koridor on väike, seal on kõike hästi kuulda. Kuulsin, et toimus mingi kontakt, seetõttu läksin välja vaatama, mis on toimunud. Tulin suurest koridorist väiksemasse koridori. Kui kiiresti kambrikaaslane ära viidi – paari tunni jooksul. Rääkisin süüdistatavaga, küsisin miks tegi seda. Ta ütles, et kui oleks teistmoodi teinud, siis tema oleks kannatada saanud. Enne seda olime ühes kambris süüdistatavaga umbes poolaastat... Kas enne 1.10.2022 mängisid nad (süüdistatav ja kannatanu) koos lauamänge – jah, väga tihti. Kas enne seda süüdistatava ja kannatanu vahel oli tülisid – meie kamber oli kohe koridori juures ja tülid olid juba enne seda. Tülid olid seoses mänguga. Kel vedas, kel ei vedanud. Süüdistatav mängib nardi hästi, aga kannatanut häiris, et ei saa nii hästi mängida. Tülide algatajaks oli kannatanu. Selle tüli põhjuseks oli vist nardi mäng. Kannatanu lubas süüdistataval pead katki lüüa, veel sõimas ebatsensuurselt. Kaua aega viibisite kannatanuga koos samas osakonnas - umbes 1-2 kuud... Ise ei mõistnud, milleks mängida, kui on konfliktid, aga nad ikka jätkasid koos mängima, sest muud pole teha... Osakonnas oli 16 kinnipeetavat ja pooled olid väljas tööl. Vahemaa minu, süüdistatava ja kannatanu vahel oli 5-8 meetrit. Enne nad olid samas suures koridoris. Siis läksid väikesesse koridori. Kuulsin hambast, keegi ütles, et löödi hammas välja, keegi kolmas ütles seda. Hamba tükke ei näinud. Kannatanu ei ole sellest ise rääkinud. Oli väljendanud ebatsensuurset. Kuigi tunnistaja R räägib välja löödud hambast, ei näinud ta seda ise pealt ja kuulis seda isegi mitte kannatanu vaid keegi kolmanda isiku käest. Seega ka tema ütlused ei tõenda kannatanul hamba välja löömist. Tunnistaja Y Y (Viru vangla ametnik) ütluste järgi olin vanemvalvur neljandas üksuses. See oli umbes kella 15-16 vahel, kui Samoilov lõi Qd, ise seda pealt ei näinud. Kust on see teadmine, et üks lõi teist – see põhineb videosalvestisel. Helistas kannatanu, igast kambrist saab helistada valveruumi, et vajab meedikut, ei rääkinud milleks, otsustasin ise minna kohale, et uurida, miks meedikut vaja on. Läksin kolleegiga, U U. Sektor oli avatud, kinnipeetavad saavad liikuda, mängida lauamänge jne. Küsisin kannatanult, miks ta meedikut vajab, ta näitas: huules oli nähtav vigastus, ülahuul. Tundus, et asi kahtlane ja isikut on löödud. Huul oli vigastatud seestpoolt. Väljast pigem ei olnud näha. Verejäljed – suus oli näha haava ja verd. Teistele vigastustele kannatanu ei viidanud. Kannatanuga oli igapäevaselt kokkupuude. Kas kannatanu hambad olid terved ei oska öelda. Hamba vigastusest ei ole kuulnud. Panin sektori kinni, kuna ei teadnud, kust vigastus tuli, siis pidime välja selgitama, mis juhtus. Läksin valveruumi ja vaatasin salvestist tagantjärgi, siis nägin kuidas Samoilov lõi. Siis pidime viima kannatanu ja süüdlane meditsiiniosakonda. Kuidas tagati sündmuskoha puutumatus – igaüks läks oma kambrisse. Mõlemad isikud läksid meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks. Korrapidaja abi oli O O... Ehk siis ka tunnistaja Y, kes on suhelnud kannatanuga vahetult pärast juhtunu nägi temal vaid huulevigastust. Tunnistaja sõnul teistele vigastustele Q ei viidanud ning hamba vigastusest ei ole tunnistaja kuulnud. Tunnistaja O O (Viru vangla ametnik) on kinnitanud, et fotografeeris kannatanu vigastused. Kollase maja, s.o neljas üksus, valvur teatas, et on toimunud konflikt, kõik osapooled viidi meditsiiniosakonda. Suundusin meditsiiniosakonda. Toodi Q. Tal oli suuõõnes vigastus. Kes oli meedik sel päeval ei mäleta. Kas meedik esitas küsimusi – hammas oli suus puudu, küsiti – „kas löögi tagajärjel“, ta vastas et „ei ole“. Kui pildistasin, siis märkasin, et hammas on puudu. Hammas oli täiesti puudu. Samoilovil oli parema käe nukkide peal vigastused. Vahetult peale intsidenti Samoilov ütles, et lõi Qd, ei eitanud seda, ise teavitas valvurit. W W – peaks ikka olema eestlane, räägib eesti keelt.

U U (Viru vangla ametnik) ütluste järgi kokkupuude (süüdistatavaga ja kannatanuga) oli neljandas üksuses... Läksin koos Yga (Y Y). Kannatanu näitas veritsevat suud, suus oli kriimustus ja hammas oli puudu... Hammas oli täiesti puudu... Panime sektorit kinni. Viru vangla tervishoiutöötaja W W teostatud terviseseisundi kontrolli tulemuste järgi 1.10.2022 kell 16.00 kinnipeetav Q Q oli toodud meditsiiniosakonna protseduuride tuppa tervisekahjustuste fikseerimiseks ja esmaabiks. Välisel vaatlusel tuvastatud välimisel ülahuulel ja ülahuule sisemisel limaskestal verine vigastus. Hambad ei ole kp. sõnul viga saanud. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei ole. Kinnipeetav kaebusi ei esitanud. Esmaabi ei vajanud. Vigastused on kerget laadi ja paraneb 1-2 nädalaga (tl 2). Seega tervishoiutöötaja W W koostatud dokumendi, aga ka tunnistaja O ütluste alusel saab tuvastada, et meditsiiniosakonnas ülevaatuse ajal ei rääkinud kannatanu midagi, et süüdistatav lõi tal hamba välja, vaid, et hammas puudus ja see ei juhtunud süüdistatava löögi tagajärjel. Kannatanu välimusest tehtud fotodelt on näha, et kannatanul on lõhutud huul – üleval, vasakult (foto nr 1) ning ülahuule sisemisel limaskestal on näha verine vigastus (fotod nr 2, 3) (tl 3-5). Ülaltoodu alusel tuvastabki kohus, et süüdistatava löögi tagajärjel tekkis kannatanul lühiajaline tervisekahjustus – verine vigastus ülahuule sisemisel limaskestal. Siinkohal leiab kohus, et kannatanu ütlused seoses W W koostatud dokumendiga (et meditsiinitöötaja ei rääkinud eesti keelt ja ei saanud temast aru) on ümber lükatud tunnistaja O ütlustega ja W W koostatud dokumendiga. Tunnistaja O ütluste järgi W W räägib eesti keelt, s.t suhtlemisel temaga ei saanud kannatanul tekkida mingit keelelist arusaamatust. Tema koostatud dokumendist aga nähtub üheselt, et süüdistatava löögi tagajärjel kannatanu hambad viga ei saanud. Süüdistatavast tehtud fotodest on näha, et tema parema käe väikese sõrme ja nimetu sõrme vahel on veritsev haav (fotod nr 2-3) (tl 6-8). See kinnitab süüdistuse versiooni, et just süüdistatav lõi kannatanut (parema) käe rusikaga. Et tegemist ei olnud kannatanupoolse rünnakuga ega enesekaitsega süüdistatava poolt on on hästi näha vangla K5 osakonna turvakaamera videosalvestistelt, mida vaadeldi 27.01.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga. Protokolli järgi salvestis algab kell 15.29:47, on näha osakonna päevaruumi, kus viibivad kinnipeetavad, nende seas ka Aarne Samoilov ja Q Q. Nad istuvad paremal pool asuva laua taga. Q istub kaamera poole seljaga ning Samoilov istub vastas näoga kaamera poole. Nad mängivad nard lauamängu. Siis Samoilov osutab närvilise liigutusega mitmel korral parema käe nimetissõrmega mängulaua osale, mis asub Q poolses küljes – samal ajal on näha ka kuidas Samoilovi suu liigub kõnele omaselt. Selle peale laiutab Q käsi. Kella 15:30:16 ajal tõusevad Q ja Samoilov üheaegselt laua tagant püsti, Q liigub kambrite vahelisse koridori, Samoilov liigub päevaruumi keskele. Kell 15:30:32 ajal Samoilov liigub käsi enda keha kõrval laiutades kambrite vahelisse koridori, kus viibib endiselt Q. Q liigub jalutaval sammul osakonna lõpu suunas ja on Samoilovi poole seljaga. Kella 15.30.33 ajal Q liikumisega jõudnud kambrite vahelise koridori lõppu. Seal ta pöörab end ümber ning liigub jalutaval sammul tagasi osakonna alguse suunas. Qle liigub vastu Samoilov, kes endiselt laiutab käsi enda keha kõrval. Kella 15:30:33 ajal liiguvad Q ja Samoilov üksteisele vastu. Samoilovi vasak käsi on ette sirutatud (peopesa avatud olekus). Sel hetkel teeb Q vasaku käega loobuvalt žestikuleeriva viipe, tõstes käe (peopesa avatud olekus) esmalt üles ja siis langetades seda alla. Samoilov suunab enda vasaku käe liikumist takistavalt temast mööduva Q rinnaesise suunas. Selle peale lükkab Q Samoilovi käe endast eemale ning astub sammu võrra edasi, kuid jääb siis seisma. Samoilov on ennast pööranud vaatega Q suunas. Isikud jäävad vaadetega üksteise poole seisma. Samoilovi ja Q suude liikumisest on aru saada vastastikust suhtlust. Kella 15:30:41 ajal lööb Samoilov

hooga parempoolse rusikaskäega Qle näkku, tabades löögiga vasakpoolset suu- ja lõuapiirkonda, mille järel Q pea liigub löögi suunas ning sel hetkel tõstab Q mõlemad käed enda ette (peopesad avatud olekus). Samoilovi ja Q vahel tekib hetkeline rüselus, mille käigus hoiavad mõlemad isikud üksteise kätest kinni. Kella 15.30.44 ajal Q taganeb paari sammu võrra hoides samal ajal paremat kätt enda suu juures, talle järgneb Samoilov, kelle parem käsi on kõverdatult rusikas asendis. Q katsub käega enda suu piirkonda, seejärel suunab sama käe peopesa avatud olekus enda ette ning vaatab seda. Samoilovi ja Q vahel toimub vastastikune vestlus. Selle ajal Samoilovi paremast rusikast hakkab põrandale verd tilkuma. Kella 15.31.00 ajal teeb Q peaga sülitava liigutuse Samoilovi suunas, mille peale Samoilov pea ära keerab ning suunab vasaku käe enda ette. Samoilov liigub käed keha kõrval rusikas paar sammu Qle lähemale, Q taganeb. Kella 15.31.06 ajal Samoilov teeb parema rusikas käega löögiliigutuse Q näo suunas. See löök Qd ei taba, ta lükkab vasaku käega Samoilovi käe endast eemale. Kella 15.31.26 ajal liigub Samoilov paremalt esimesse kambrisse. Q liigub selle kambri lähedusse, pühib vasaku käega enda suud ning vaatab Samoilovi poole. Kella 15.31.35 ajal Q vibutab parema käe nimetussõrme, tema suu liigub kõnele iseloomulikult, edasi alustab liikumist osakonna lõpu suunas. Samoilov astub hetkeks kambrist välja, suunab enda vaate Q poole, on näha, et tema suu liigub kõnele iseloomulikult. Seejärel liigub Samoilov tagasi kambrisse. Q vaatab hetkeks üle õla Samoilovi suunas, siis liigub paremalt kolmandasse kambrisse. Edasi käivad Samoilov ja Q päevaruumis, siis tulevad tagasi kambritesse, jätkates suhtlemist omavahel. Kella 15.32.38 ajal väljub vasakpoolsest esimesest kambrist kinnipeetav E E, tema parempoolses käes on rohelist värvi lapp. Ta viskab lapi koridori põrandale ja hakkab põrandat pesema asukohtadest, kuhu eelnevalt oli Samoilovi rusikast verd tilkunud. Kella 15.33.05 ajal parempoolsest esimesest kambrist ilmub Samoilovi näoprofiil, ta kummardub ukselävepaku vahetuslähedusse ja hakkab lapiga põrandat nühkima. E endiselt peseb koridoris põrandalt vereplekke maha. Q jalutab osakonna lõpust alguse suunas. Kella 15.33.45 ajaks E on koridori põrandalt veretilgad ära pesnud ning liigub lapiga vasakpoolsesse esimesse kambrisse. Q on päevaruumis. Samoilov enda kambris. Kella 15.35.16 ajal väljub vasakpoolsest esimesest kambrist kinnipeetav E E. Tema paremas käes on lapp, mille ta viskab koridori põrandale ja hakkab uuesti seda nühkima, peseb koridori kuni kella 15.36.12-ni. Samal ajal Q jalutab osakonnas. Samoilov kambrist väljunud ei ole. Kella 15:43:35 ajal sisenevad osakonda vanemvalvurid Y Y ja U U. Nad liiguvad koridoris viibiva Q juurde. On näha, kuidas Q tõstab sõrmedega ülahuult ning ametnikud vaatavad selle suunas. Kella 15.44.07 ajal alustab Y Y kambriuste sulgemisega ja kinnipeetavate kambritesse paigutamisega. Osakond on täielikult suletud kella 15.45.23-ks. Ametnikud liiguvad osakonna väljapääsu suunas. Samoilov jääb kambrisse nr K502 ja Q kambrisse K506. (tl 9-14) Ülaltoodud videosalvestisest on selgelt näha, et vahetult enne lööki ei ole kannatanu süüdistatavat rünnanud või valmistunud rünnata. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Videosalvestiselt on selgelt näha, et vahetult enne löögi tegemist kõnnib kannatanu koridoris oma rada pidi ning hoopis süüdistatav peatub tema vastas ja suunab oma keha tema poole (salvestise aeg 15:30:40). Edasi on näha, et kannatanu jätkab kõndimist oma rada pidi ning hoopis süüdistatav üritab takistada kannatanu teed ja teeb esimesena liigutuse oma vasaku käega kannatanu suunas – kui kannatanu tõstab oma vasakut kätt, et ta (s.t süüdistatav) ei takistaks tema (s.t kannatanu) teed (kell 15:30:40:559), ja möödub süüdistatavast. See kannatanu käeliigutus – vasaku käe tõstmine ei saanud süüdistatavat kuidagi ohustada ega saa mingil moel olla käsitatav ähvardava liigutusena. Sel hetkel kannatanu ei vaatagi süüdistatava poole, tema pea ja keha kaldub vastupidi paremale poole, süüdistatavast eemale ning on näha, et sellise viipava käeliigutusega näitab ta süüdistatavale, et soovib jätkata oma teed koridori lõpu poole ja süüdistatav omakorda üritab takistada kannatanu kõndimist oma kehaga, astudes kannatanu teekonnale ette, mistõttu kannatanu muudab liikumistrajektoori ja kaldub paremale poole, s.t

koridori seina poole. Salvestiselt on näha ka, et edasi liigub kannatanu käsi ülesse, aga mitte süüdistatava näo või keha suunas ehk siis kannatanu ei ürita selle liigutusega tabada süüdistatavat, vaid viib niimoodi endast eemale süüdistatava kätt, kes justkui üritab peatada kannatanut kõndimast (vt kell 15:30:40:759) ning selle juures kannatanu keha kaldub paremale poole ehk süüdistatavast eemale, sel ajal kannatanu on süüdistatava suhtes küljega ja osaliselt isegi seljaga. Sellises asendis ei saanud kannatanu süüdistatavat kuidagi rünnata. Järgmine hetk pöörab kannatanu oma keha küll süüdistatava poole, kuid ka siis on näha, et tema käed on all, ei ole tõstetud ründeasendisse vms ning hetkel, kui süüdistatav teeb oma lööki kannatanu vasak jalg on ees, aga ta toetub pigem oma paremale jalale, mis on vastu seina, ta ei võta hoogu löögi tegemiseks vms. Süüdistatava parem käsi on tõstetud ja liigub kannatanu näo suunas (kell 15:30:41:626). „K5 eluosakond 1“ kaamera salvestiselt on samuti hästi näha, et see hetk kui kannatanu käed on all, süüdistatava parem käsi on juba rusikas ja liigub ülesse löögi tegemiseks (kell 15:30:41:663). Kannatanu reaktsioon löögile on samuti iseloomulik kaitsele – ta pöörab oma pead süüdistatavast eemale, tõstab käed ette, kaitsmaks pead ja nägu (kell 15:30:41:930). Sellises olukorras süüdistatav on selgelt ründaja asendis ja agressioon tuleb temast ning kannatanu kaitseb ennast ja ei üritagi süüdistatavat rünnata. Ka löögile järgnenud rüseluse käigus kannatanu üritab haarata süüdistatavat kätest kinni, ilmselt, et peatada tema rünnak ning seejuures kannatanu ise ei ürita lüüa süüdistatavat, mis täiendavalt tõendab temal (s.t kannatanul) süüdistatava löömise kavatsuste puudumist. Seejuures on näha ka, et juba rüseluse käigus süüdistatav on üritanud lüüa kannatanut veel korra vastu nägu (kell 15:30:42:331), kuid kannatanu kaitseb ennast ja viib tema parema käe enda peast eemale. Ka edaspidise rüseluse käigus kannatanu on selgelt kaitseasendis (pea ja keha on kallutatud tagasi, käed ees, aga mitte rusikas, vaid avatud peopesaga, liigub süüdistatavast eemale, siis tõstab paremat kätt näo ette – kell 15:30:42:797-15:30:43:598), süüdistatav on aga jätkuvalt keset koridori, tema käed on rusikas, pea ja keha kallutatud ettepoole ja kogu tema kehakuju järgi on näha, et ta soovib jätkata kannatanu ründamist ja liigub tema suunas, samal ajal, kui kannatanu taandub tema ees seljaga ettepoole (kell 15:30:43:065-15:30:45:534). Seejuures ka sel ajal, kui kannatanu selgelt taandub tema ees, jätkab süüdistatav liikumist tema suunas, tõstab rusikas kätt löögi tegemiseks (kell 15:30:45:801) ning alles kui koridori ilmuvad kambritest teiste kinnipeetavate näod muudab süüdistatav asendit, laseb käed alla ja hakkab liikuma kannatanust eemale (kell 15:30:47:203). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatav Aarne Samoilov, viibides Viru Vanglas aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi, K5 osakonnas, 1.10.2022 kella 15:30 ajal lõi kambritevahelises koridoris ühe korra rusikaga näkku kaaskinnipeetavat kannatanut Q Qd. Löök tabas Q Q vasakpoolset suu- ja lõuapiirkonda, mille tagajärjel tundis ta valu ja sai tervisekahjustuse – veritseva haava ülahuule sisemisel limaskestal. Selliselt süüdistatava teoga on täidetud kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et selle kuriteo pani süüdistatav toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Nagu kohus on eelpool tuvastanud, kannatanu Q ei üritanud lüüa süüdistatavat ning viimane ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Karistusregistri väljavõte kohaselt süüdistatav on varem karistatud vägivallakuriteo eest, nimelt Harju maakohtu 10.08.2021 otsusega KarS § 113 lg 1 alusel (tl 15, 16). Seega praeguse kuriteo puhul tegemist on korduva vägivallakuriteoga ning A.Samoilovi tegu tulebki kvalifitseerida korduva kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas ning leiab, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega. Tõepoolest, juba vanglas olles uue vägivallakuriteo toimepanemise eest kergemaliigilise karistuse mõistmine oleks vastuolus karistuse eesmärkidega ja saadaks vale sõnumi, et uuele kuriteole võib järgneda hoopis kergem karistus, mida ei tohiks lubada. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü vastav keskmisele määrale. Kaaskinnipeetavaga tekkinud tüli käigus lõi ta kannatanut ühel korral rusikaga vastu nägu, millega tekitas ülahuule veritseva haava. Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõte kohaselt on süüdistatav ühel korral kriminaalkorras karistatud vägivallakuriteo eest, nimelt Harju maakohtu 10.08.2021 otsusega KarS § 113 lg 1 alusel 10aastase vangistusega (tl 15, 16). Eeltoodu alusel leiab kohus, et A.Samoilovi süü raskus on keskmine ning arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ja et tekitatud oli suhteliselt kerge tervisekahjustus (lõhutud huul, mis ei vaja eraldi ravimist, on kerget laadi ja paraneb paari nädalaga) tuleb süüdistatavat karistada vangistusega alla KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mõistes temale karistuseks kuus kuud vangistust. Kuna uue kuriteo pani A.Samoilov enne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist, tuleb rakendada KarS § 65 lg 2 ning suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.08.2021 otsusega mõistetud karistuse (10 aastat vangistust) ärakandmata osa (5 aastat 11 kuud ja 5 päeva vangistust) võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks kuus aastat viis kuud ja viis päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates antud kohtuotsuse kuulutamisest 27.06.2024. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 2000 euro nõudes. Kohtuistungil jäi kannatanu oma tsiviilhagi juurde ning kinnitas, et tahab välja minna ja uus hammas panna, proteesi ei saa kasutada, igemed lähevad paiste. Ei ole uurinud hindu. 2000 eurot on lihtsalt hinnang. 1000 eurot ei ole piisav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKKo 3-1-1-67-16 p 8). Kohtu arvates kannatanu tsiviilhagi ei ole tõendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Esiteks, kohus on eelpool juba tuvastanud, et süüdistatava tegevuse läbi kannatanul hamba välja kukkumine ei ole tõendatud. Omaette küsimus on, et oma nõude tõendamiseks (ehk et hamba ravikulud vms moodustavad just tema väidetud 2000 eurot) ei ole kannatanu esitanud ühtegi tõendit (hinnapakkumist mõnelt raviteenuse osutajalt vms). Seega, summa 2000 eurot oli kannatanu poolt, n.ö ’laest võetud’ ja ei põhine kasvõi mingisugustel arvutustel. Samas, isegi kui sellised tõendid oleksid kohtule esitatud, ka siis ei tuvastanud kohus kannatanul hamba välja kukkumise fakti kui sellist ehk siis antud juhul puudub hagi alus. Seetõttu kannatanu tsiviilhagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Seoses lõhutud huulega ei nõudnud kannatanu kahju hüvitamist. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: DVD plaat videosalvestistega, mis asub toimiku juures, tuleb jätta toimiku juurde. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses 288 eurot (tl 31) ning kohtus 322,08 eurot (KoTo lk 16), 992,10 eurot, 263,52 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2024.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1230 eurot (820*1,5=1230).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et kuna süüdistatav juba kannab vangistust ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, osa menetluskuludest, nimelt kohtulikus menetluses tekkinud kaitsjatasud 322,08+992,10+263,52 eurot tuleb jätta riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud 288 eurot ja sundraha 1230 eurot tuleb mõista süüdistatava käest välja. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.