Liiklussüüteod

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Jüri Sersanti süüdistatakse KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, kellel üldse puudub juhtimisõigus ja keda on politsei poolt eelnevalt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest juhtimiselt kahel korral kõrvaldatud ja karistatud: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt 27.06.2024a. väärteoasjas nr xxx LS § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt (toimepanemise aeg 27.06.2024) ja 09.08.2024a. väärteoasjas nr xxx LS § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt (toimepanemise aeg 03.08.2024), juhtis taaskord so süstemaatiliselt 10.augustil 2024a. kella 21.13 ajal xxx tee 1.kilomeetril mootorsõidukit Saab 9-5 reg.nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Jüri Sersant omamata üldse juhtimisõigust on lühikese ajaperioodi jooksul pidevalt, so kolmel korral, rikkunud liiklusseadust süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit. Jüri Sersant rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Jüri Sersant ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. J. Sersant tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ja teda tuleb karistada 5-kuulise vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui J. Sersant ei pane 1 aasta ja 3 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista J. Sersantilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 87,84 eurot ja sundraha 1230 eurot, s.o menetluskulud kokku 1317,84 eurot. Võimaldada J. Sersantil tasuda menetluskulud summas 1317,84 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J. Sersant tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 87,84 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada J. Sersantil tasuda menetluskulud kogusummas 1317,84 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.