Liiklussüüteod

Advokaat Liis Suik

RESOLUTSIOON

- joobeseisundi tuvastamise kulu 22 (kakskümmend kaks) eurot; s.o kokku menetluskulu 1521 (tuhat viissada kakskümmend üks) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Andrei Linovski, 124-4829, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andrei Linovskile tema poolt avaldatud e-posti aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Oma sellise tegevusega rikkus Andrei Linovski süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega pani Andrei Linovski toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata.

juhtimise eest. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Käib iga nädal AA koosviibimisel ja see aitab teda aga nüüd taas libastus. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Andrei Linovski istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Andrei Linovski mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Tallinna Arestimajja Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, kus tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (kr. toimik I kd, dtl 13) kasutati 23.12.2023 kella 21.03 kuni 21.12 ajal isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr xxx (taatlustunnistuse nr TTRC-23/00157). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,02 mg ja teisel juhul 1,05 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,10 mg/l, seega lõpptulemus 0,92 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit (kr. toimik I kd, dtl 15) ja mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,92 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andrei Linovski juhtis 14.04.2024 kella 02.07 ajal Tallinnas Katleri 3 juures suunaga Tondiraba poole mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr xxx kohaselt tuvastati Andrei Linovskil veres etanooli sisaldus 2,08 mg/g, +/-0,06 mg/g, k=2, s.t alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,02 mg/g). Tunnistaja W.N ütluste (kr. toimik II kd, dtl 17-18) kohaselt oli patrulltoimkonnas 14.04.2024 koos patrullpolitseinikuga A B kell 02.07, aadressil Katleri tänav 3 märkasid mootorsõidukit VOLVOXC90 xxx, mis liikus Tondiraba tänava suunas ning millel ei põlenud esituled. Andsid kaugtulega märku, et juht paneks esituled põlema, aga juht seda ei teinud, otsustasid järgi sõita kasutades peatamismärguannet sinise-punase vilkuritega. Volvo ei jõudnud kaugele sõita, sõitis kiiresti vastassuunavööndisse, et parkida teeääres. Peatusid Volvo taga ning enne, kui jõudsid välja minna, oli näha kuidas sõidukis toimub mingi liikumine. Kui jõudis auto juurde, nägi ühte isikut juhi poolt kõrvalistmel ja üks isik istus tagaistmel vasakul pool. Juhiistmel keegi ei istunud. Kumbki isik ei teadnud, kes juhtis mootorsõidukit. Pani tähele, et isikul, kes istus tagaistmel oli juuksepats nagu ka isikul, kes enne mootorsõidukit juhtis. Isikul, kes istus ees ei olnud dokumenti kaasas, tagaistmel istus Andrei Linovski (isikukood 38512170320). Tunnistaja kontrollis järgmisena isikute joobeseisundit. Eesistuva mehe näit oli 1.19 mg/1, Andrei näit oli 1.16 mg/l. Selgus, et eesistuv mees oli A V (isikukood xxx). Samuti selgus, et Andrei ei oma vastava kategooria juhtimisõigust ning oli juba enne 2 korda juhtimisest kõrvaldatud. Andrei peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Andrei tuttav A , kes oli temaga ühes autos, hakkas rääkima, et nad just hakkasid sõitma sõbra juurest (kes oli Volvo omanik) Tapale ja ta ei tahtnud, et Andrei istuks autorooli taga, aga ei saanud teda peatada

ning mainis, et see ei ole esimene kord, kui Andrei juhib mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta (vestlus oli salvestatud vormikaameraga nr. P38270, W.N). Kinnipidamiskeskuses Andrei keeldus tõendusliku alkomeetri protseduuri läbimisest. Isikule oli seletatud, et kui tema sellest protseduurist keeldub, siis teda viiakse meditsiiniasutusse vereproovi võtma, millega ta nõustus. Teine patrull toimetas isiku ITKsse ja hiljem tagasi KPK-sse. Tunnistaja X.E ütluste (kr. toimik II kd, dtl 20-23) kohaselt 13.04.2024 õhtul oli kodus aadressil xxx, õhtul tulid külla tuttavad, A V ja Andrei Linovski. Õhtu jooksul jõid kolme peale ära palju viina, öösel kella poole kahe paiku hakkasid külalised kahekesi ära minema. Auto Volvo XC90 (reg. nr xxx) võtmed olid laua peal, mis kuulub tunnistajale. Andrei küsis temalt võtmeid, ta lubas tal need võtta, kuid ei teadnud, kas ta läheb autoga sõitma. Samuti ei tea, kas Andreil on juhiluba või ei ole. Andrei Linovski helistas järgmisel päeval, et auto on politseis. Kahtlustatava Andrei Linovski (kr. toimik II kd, dtl 31-34) kohaselt tunnistab ta süüd, et juhtis mootorsõidukit Volvo XC90 reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis ja juhtimisõiguseta. Selgitas, et 13.04.2024 õhtul oli sõbra X.E juures Lasnamäel, kus jõi sõpradega koos palju viina. Kella 01.30 paiku läks koos A ära, X.E andis talle tema auto Volvo XC90 võtmed, kes ei teadnud, et tal ei ole kehtivat juhtimisõigust. Kahtlustatav oli roolis, Andrei istus kõrval. Kehtivat juhtimisõigust pole tal kunagi olnud, autokoolis käis ammu ja see jäi pooleli. Ei mäleta, kuhu sel ööl tahtis sõita, Katleri tänaval nägi politseiautot, mis tegi tagasipööret, pani vilkurid tööle ja sõitis tema järel. Hakkas kartma, kuna oli joobes ja hüppas tagaistmele, ei olnud kavatsust ära joosta. Kohapeal pandi ta puhuma indikaatorvahendisse, näitu ei mäleta aga seda talle tutvustati. Siis pandi käed raudu ja viidi haiglasse, talle ei antud võimalust vabatahtlikult verd anda, seda tehti sunniviisiliselt, pärast viidi ta arestimajja. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimetati süüdistatav Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus vereproovi võtmise kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (kr. toimik II kd, dtl 11-12) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 2,08 mg/ g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g) lõpliku tulemusega 2,02 mg/g. Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi veres on alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi ühe grammi kohta. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 2,02 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andrei Linovski mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud aegadel ja kohtades, kui ka see, et Andrei Linovski oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Viru Maakohtu 10.03.2021 otsuse nr 1-21-1825 (kr. toimik I kd, dtl 40-44) kohaselt karistati Andrei Linovskit KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva, mis asendati 718 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud. Pärnu Maakohtu 06.07.2021 kohtumäärusega (kr. toimik I kd, dtl 49-53) pöörati Viru Maakohtu 10.03.2021 otsusega nr 1-21-1825 mõistetud ja ära kandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust

täitmisele. Karistuse kandmise algus 18.12.2021 ja lõpp 16.12.2023, mille kandmiselt A. Lindovski vabastati tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 04.01.2023 määrusega (kr. toimik I kd, dtl 54-58) katseajaga kuni 16.12.2023. KarRS § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 10.03.2021 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale peab korduvus või süstemaatilisus kvalifitseeriva tunnusena olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning teo kvalifitseerimisel ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasemad karistusandmed arhiveeritud või mitte. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on KarS § 424 lg 2 märgitud isikuks. Seejuures on süüdistatav teod toime pannud nii kehtiva karistuse ajal, kui ka järjestikuste tegudena, mis tuvastati ühes menetluses, s.t tegemist on nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega. Andrei Linovskile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollidest nähtub, et mõlemal korral oli Andrei Linovski vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuivõrd vahetult pärast alkoholi tarvitamist asus ta sõidukit juhtima (kr. toimik I kd, dtl 2931, kr. toimik II kd, dtl 31-34). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Andrei Linovski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Andrei Linovski pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 423 1 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus. Kohus leiab, et Andrei Linovski poolt 23.12.2023 kella 20.44 ajal Tallinnas Paasiku tn 2 juures suunaga Paasiku tn 2a mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja A.K ütluste (kr. toimik I kd, dtl 21-22) kohaselt olles patrullis tööl 23.12.2023 koos patrullpolitseinik K P reageerisid koos „B“ prioriteediga kutsele aadressile Paasiku tn 16,Tallinn, kus esialgse info kohaselt nägi teataja, et maja juurest sõitis minema punast värvi Toyota Avensis reg nr-ga xxx ja talle tundus, et juht on joobes, kuna oli mitu korda

sõitnud vastu äärekivi. Märkasid eelmainitud sõiduautot sõitmas Paasiku tn 2, Tallinn juurest suunaga Paasiku tn 2a,Tallinn hoone juurde. Sõidukile antud kell 20.44 peatumismärguanne siniste-punaste vilkuritega. Juhiks oli meesterahvas, kes esitas elamisloa — Andrei Linovski ik 38512170320. Andmebaasist isikut kontrollides selgus, et Andreil puudub ka vastava kategooria juhtimisõigus. Kahtlustatava Andrei Linovski (kr. toimik I kd, dtl 29-31) kohaselt tunnistab ta oma süüd, et juhtis sõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis. Kuna tal olid sigaretid otsas, siis otsustas sõita autoga teisele poole teed Grossi poodi neid ostma, kuhu oli umbes 150 m ja oleks võinud sinna minna ka jalgsi. Sõitis poe parklasse, nägi seal seismas politseipatrulli, kes sõitsid tema juurde ja ütles neile kohe, et on joobes. Juhtimisõigus on ära võetud joobes juhtimise eest. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Samuti leiab kohus, et Andrei Linovski poolt 14.04.2024 kella 02.07 ajal Tallinnas Katleri 3 juures suunaga Tondiraba poole mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja W.N ütluste (kr. toimik II kd, dtl 17-18) kohaselt, mis on pikemalt välja toodud eespool, 14.04.2024 kella 02.07 paiku pidasid patrullteenistuses olles kinni mootorsõidukit VOLVOXC90 xxx, auto juurde jõudes oli näha, et sõidukis toimub mingi liikumine ning üks isik istus juhi poolt kõrvalistmel ja üks isik istus tagaistmel vasakul pool. Juhiistmel keegi ei istunud. Kumbki isik ei teadnud, kes juhtis mootorsõidukit. Tema pani tähele, et isikul, kes istus tagaistmel oli juuksepats nagu ka isikul, kes enne mootorsõidukit juhtis. Tagaistmel istus Andrei Linovski (isikukood 38512170320). Samuti selgus, et Andrei ei oma vastava kategooria juhtimisõigust ning oli juba enne 2 korda juhtimisest kõrvaldatud. Andrei peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Autos olnud Andrei tuttav A rääkis, et ta ei tahtnud, et Andrei istuks autorooli taga, aga ei saanud teda peatada ning mainis, et see ei ole esimene kord, kui Andrei juhib mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta (vestlus oli salvestatud vormikaameraga nr. P38270, W.N). Kahtlustatava Andrei Linovski ütluste (kr. toimik II kd, dtl 31-34) kohaselt tunnistab ta süüd, et juhtis mootorsõidukit Volvo XC90 reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis ja juhtimisõiguseta. Selgitas, et 13.04.2024 õhtul oli sõbra X.E juures Lasnamäel, kus jõi sõpradega koos palju viina. Kella 01.30 paiku läks koos A iga ära, X.E andis talle tema auto Volvo XC90 võtmed, kes ei teadnud, et tal ei ole kehtivat juhtimisõigust. Kahtlustatav oli roolis, Andrei istus kõrval. Kehtivat juhtimisõigust pole tal kunagi olnud, autokoolis käis ammu ja see jäi pooleli. Ei mäleta, kuhu sel ööl tahtis sõita, Katleri tänaval nägi politseiautot, mis tegi tagasipööret, pani vilkurid tööle ja sõitis tema järel. Hakkas kartma, kuna oli joobes ja hüppas tagaistmele, ei olnud kavatsust ära joosta. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (kr. toimik I kd, dtl 23) kohaselt puudub Andrei Linovskil juhtimisõigus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andrei Linovski poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud aegadel ja kohtades, kui ka see, et Andrei Linovski juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse süüteo toimepanemises süstemaatiliselt, mis ongi KarS § 423 1 ettenähtud kuriteo koosseisutunnuseks, siis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesoleval juhul on esimese osateo toimepanemine tuvastatud väärteomenetluses, mis lõppes kohtuotsuse koostamisega ja kahe ülejäänud osateo toimepanemine kriminaalmenetluses. Kriminaaltoimikus leiduvast Harju Maakohtu 31.08.2023 otsusest nr 4-23-2797 (kr. toimik

I kd dtl 45-46) nähtuvalt karistati Andrei Linovskit LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 227 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 17 päeva ja LS § 234 lg 1 järgi arestiga 8 päeva. Väärteoprotokollist nr 20230829531101 (2302,23,010304) (kr. toimik II kd dtl 62-63) nähtuvalt pani süüdistatav temale süüks arvatud väärteod toime 29.08.2023. Sellele väärteole järgnevalt juhtis kriminaalmenetluses tuvastatud tõendite kohaselt süüdistatav mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, uuesti 23.12.2023 ja 14.04.2024. Seega on süüdistatav juhtinud ajavahemikul 29.08.2023 kuni 14.04.2024 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kolmel korral. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osategude objektiivse koosseisu korduva realiseerimisena ning hinnatav mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Andrei Linovski KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollidest nähtub, et Andrei Linovski oli teadlik sellest, et tal puudus süüdistuses viidatud kuupäevadel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja tal ei ole seda õigust ka kunagi olnud, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Sellest järeldab kohus, et Andrei Linovski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, olles sellise asjaolu olemasolus ülekaalukas teadmises ja ta teadis, et see ka saabub, kuivõrd see saanuks jääda saabumata vaid juhul, kui ta ei oleks mootorsõidukit juhtima asunud. Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Andrei Linovski pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

raskeimat karistust ette KarS § 424 lg 2 sanktsioon, tuleb karistus mõista KarS § 424 lg 2 sanktsioonist lähtuvalt. Hinnates Andrei Linovski süü suurust talle KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb mõõdetavate suuruste puhul süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel ning samuti arvestada seda, et tegu on toime pandud kahel korral. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt 23.12.2023 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,02 mg/l ning 14.04.2024 alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,02 mg/g. Arvestades selliseid näite, võib asuda seisukohale, et isiku süü on üle keskmise. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine juhile keelatud seisundis, käesoleval juhul joobeseisundis, näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Isik on asunud mootorsõidukit joobeseisundis juhtima kahel korral, s.o korduvalt, mis on ka KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo koosseisutunnuseks. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmiseks. Kuigi karistus tuleb mõista KarS § 424 lg 2 sanktsioonist lähtuvalt, ei saa kohus tähelepanuta jätta ka teist inkrimineeritud süütegu, kuivõrd asjaolu, et süüdistatav pani ühe teoga toime mitu tegu, muudab see süü süütegude kogumis suuremaks. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle KarS § 4231 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süüdistatav on andnud ütlusi, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, kuna autokool jäi pooleli. Antud juhul inkrimineeritakse süüdistatavale kahel korral ilma juhtimisõiguseta sõitmist, kuid varasem väärteokaristus muudab sellise käitumise süstemaatiliselt toime pandud kuriteoks. Kui tunnistaja W.N ütluste kohaselt sõidukis olnud süüdistatava tuttav A ei tahtnud, et Andrei rooli läheb ning ka mainis, et see ei ole esimene kord kui Andrei ilma juhtimisõiguseta autorooli istub. Seega on tunnistajale teada, et süüdistatav on sõitnud juhtimisõiguseta mitmeid kordi ning süüdistatava jaoks ei ole juhtimisõiguse puudumine autorooli istumisel takistuseks olnud. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on KarS § 63 lg 1 tähenduses kuritegude kogumis hinnatav keskmisena. Süüdistatava karistusregistri andmetest (kr. toimik II kd, dtl 38-41) nähtub, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust, milledest ühe puhul on isikut karistatud mh KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning karistus on ära kantud 16.12.2023. Seega pani süüdistatav uue samalaadse kuriteo toime nädal aega pärast katseaja lõppu. Süüdistataval on neli kehtivat väärteokaristust, milledest ühel juhul on 31.08.2023 karistatud mh LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Samas on süüdistatavat sama otsusega karistatud ka LS § 201 lg 2 järgi, mis ongi süstemaatiliselt toime pandud süüteo esimeseks osateoks. Samas näitab see väärteootsus, et süüdistatavale on juhtimisõiguseta ja ka mootorsõiduki juhile keelatud seisundis juhtimine olnud pikemat aega omane. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusakti kohaselt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ka kohus ei ole neid tuvastanud. Kergendava asjaoluna on arvestatav, et süüdistatav on avaldanud kahetsust toime pandud teo osas kohtueelsel menetlusel, millega kohus peab vajalikuks ka arvestada. Selline kergendava asjaolu esinemine peaks mõjutama karistust kergendamise suunas, s.o olema aluseks karistuse mõistmisele alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas suhtub kohus süüdistatava poolt väljendatud kahetsusse mõningase kriitikaga, kuna pärast 23.12.2023 avaldatud kahetsust on ta toime pannud teise samalaadse kuriteo. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb süütegude kogumi eest mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (kr. toimik II kd, dtl 38-41), mille kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristus, muuhulgas KarS § 424 toimepandud kuriteo eest. KarS § 424 lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava keskmine süü, avaldatud kahetsus ning tema karistusandmed, üld- ja eripreventiivsed eesmärgid annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei ole KarS § 424 lg 2 puhul karistuse täielik tingimuslik vabastamine lubatud, seega peab mõistetav vangistus olema määratud ära kandmisele vähemalt osaliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest (kr. toimik II kd, dtl 38-41) nähtub, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust, milledest viimane on mõistetud mh KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja süüdistatavale määratud katseaeg lõppes 16.12.2023. Kriminaalhooldaja on teinud kohtueelses ettekandes (kr. toimik II kd, dtl 50-52) ettepaneku karistada isikut šokivangistusega ning käitumiskontrolliga. Lisaks sobiks karistuse asendamine üldkasuliku töö tundidega. Andrei Linovski ei väljenda motivatsiooni oma käitumise muutmiseks, pisendades oma süüd toimepandud tegudes ja suhtudes nendesse ükskõikselt. Samas ütleb, et ei soovi vangi minna. Isik ei tunnista oma alkoholiprobleemi ega pea ravi vajalikuks. On valimis tegema üldkasuliku töö tunde. Sotsiaalprogrammis osaleda ei soovi, kuna ei näe selles endale kasu. Samuti tegi kriminaalhooldaja ettepaneku allutada isik käitumiskontrollile, mille ajal määrata lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi, mis aitab vähendada alkoholi tarvitamisest tingitud uue kuriteo sooritamise riski. Soovitas kohaldada ka KarS § 75 lg 2 p 4 järgi kohustada isikut otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustus aitab alandada uute kuritegude riski ning saavutada majanduslikku kindlustatust. Samuti soovitas ka kohustust KarS § 75 lg 2 p 7 järgi, et isik ei suhtle alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega. Keeld aitab vähendada uue süüteotoimepanemise riski. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ei ole tervislikel põhjustel viimased kolm kuud alkoholi tarvitanud ja soovib teha üldkasulikku tööd. Kohus peab võimalikuks mõistetava karistuse asendada üldkasuliku tööga ja allutada süüdistatav taas kriminaalhooldusele, sundimaks süüdistatavat oma ellusuhtumist ja harjumusi muutma. Kohtu arvates ei annaks kohene vangistuse kandmisele asumine süüdistatavale võimalust oma ellusuhtumist muuta. Kuigi eelmise kohtuotsusega asendati vangistus üldkasuliku tööga, ei jõudnud ta üldkasulikku tööd tegema hakata ja asendatud vangistus pöörati täitmisele täies ulatuses. Hilisem kriminaalhooldus, mis kaasnes ennetähtaegse vabastamisega samuti üldkasulikku tööd ei asendanud, vaid kaasneb karistuse kandmiselt vabastamisega. Seetõttu peab kohus võimalikuks asendada süüdistatavale mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, andmaks süüdistatavale võimaluse vältida järjekordset vangistust. Kui süüdistatav üldkasuliku töö tegemise või kontrollnõuete täitmisega hakkama ei saa, siis tuleb süüdistatavale mõistetav karistus täitmisele pöörata ning selle eest hoolitseb juba käitumiskontrolli korraldav kriminaalhooldaja, kes kohtule erakorralise ettekande esitab. Seega on süüdistatavala võimalik endal otsustada kas ta

soovib alluda kriminaalhooldusele ja teha üldkasulikku tööd või veeta kohtuotsusega määratud ajavahemik vanglas. Selleks, et süüdistataval oleks võimalik teha üldkasulikku tööd ja näidata ennast muutumisvõimelisena võimalikult pikaajaliselt, määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaja maksimaalses ulatuses. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamise võimalikkusesse märgib kohus, et kuivõrd kriminaalasjas oleva õiendi (kr. toimik II kd, dtl 38-41) kohaselt ei ole Andrei Linovskil juhtimisõigust, ei ole ka võimalik isiku suhtes kohaldada KarS § 424 lg 4 p 2 sätestatud lisakaristust.

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.