Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-22-6248 17. oktoober 2024 Hannes Kiris, Paavo Randma, Heili Sepp Kriminaalasi Simo Jõe süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2024. a otsus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma, kassatsioon Simo Jõe kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk 18. september 2024, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2024. a otsus Simo Jõele mõistetud karistuse osas.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Simo Jõe kasuks välja 732 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
1.Simo Jõe anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 329 järgi selles, et ta juhtis 24. veebruaril 2022 maastikusõidukit ATV alkoholijoobes, kuigi teda karistati Viru Maakohtu 20. septembri 2021. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ja temalt võeti lisakaristusena viieks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.
2.Viru Maakohtu 18. aprilli 2023. a otsusega mõisteti S. Jõe KarS § 329 järgi õigeks. Ta tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega, millest kaks kuud määrati KarS § 74 lg 2 alusel kohe ärakandmisele. Ülejäänud karistusest vabastati ta tingimisi kolmeaastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti talt ära maastikusõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks. Kohus leidis, et lisakaristusena ei saa S. Jõelt ära võtta mootorsõiduki juhtimise
1-22-6248 õigust, kuna see oli temalt juba ära võetud Viru Maakohtu 20. septembri 2021. a otsusega, mis jõustus 6. oktoobril 2021. Maastikusõiduki juhtimise õigus oli tal 24. veebruaril 2022 aga olemas ja selle saab talt ära võtta.
3.Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes palus tunnistada S. Jõe süüdi ka KarS § 329 järgi, karistada teda 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks.
4.Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2024. a otsusega tühistati maakohtu otsus S. Jõe õigeksmõistmises KarS § 329 järgi ja ta tunnistati lisaks maastikusõiduki juhtimisele joobeseisundis süüdi ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumises. Samuti tühistati kohtuotsus karistuse ja lisakaristuse osas. Süüdistatavat karistati KarS § 63 lg 1 alusel kaheaastase vangistusega, millest määrati kohe ärakandmisele kaks kuud. Ülejäänud vangistus jäeti tingimisi kohaldamata kolmeaastase katseajaga.
5.Lisakaristusse puutuvalt leidis ringkonnakohus, et S. Jõelt maastikusõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei ole seaduslik, kuna sellist juhtimisõiguse liiki liiklusseadus ette ei näe. Rahuldada ei saa ka prokuratuuri taotlust võtta S. Jõelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus, kuigi KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt oleks selle õiguse äravõtmine kohustuslik ja praegusel juhul ka igati põhjendatud. Riigikohtu seisukoha järgi eeldab juhtimisõiguse äravõtmine selle õiguse olemasolu teo toimepanemise ajal. Isikult ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida tal ei ole.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Prokuratuur taotleb kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamata jätmise ning põhikaristuse osas ning asja tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab järgmist.
7.Kohtud kohaldasid S. Jõed vangistusest osaliselt tingimisi vabastades vääralt materiaalõigust. KarS § 69 lg-st 7 tuleneb, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Seega ei saa S. Jõed vangistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastada, kuna ta pani kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et ta oli maakohtu otsuse tegemise ajaks sooritanud kõik töötunnid. Ka ei olnud S. Jõe karistuse tingimisi kohaldamata jätmine võimalik seetõttu, et ta pani kuriteo toime katseajal.
8.S. Jõe põhikaristus on liiga leebe. Ta on pannud süütegusid varem toime vaatamata korduvale karistamisele ning ka praeguse kuriteo sooritas ta katseajal. Talle tuleb mõista reaalne vangistus KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmisest raskemas määras.
9.Jättes S. Jõelt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmata, kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigust. Olukord, kus S. Jõelt oli eelmise kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud ajutiselt viieks kuuks, erineb sellest, kui isikul ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki ja ta saab selle pärast kuriteo toimepanemist. Mootorsõiduki juhtimisest joobeseisundis on hukkamõistetavam see, kui sõidukit juhitakse joobeseisundis ja lisaks ka juhtimisõiguseta.
10.Kaitsja palub jätta prokuratuuri kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja hinnangul on vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmine S. Jõe puhul põhjendatud. Ka ei sätesta KarS § 69 lg 7, et üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemise korral tuleb vangistus täielikult täitmisele pöörata. KarS § 69 lg 7 sisuks on kohtuotsuse tegemise ajaks ärakandmata karistuse
2(5)
1-22-6248 liitmine uue karistusega. Samuti on Riigikohus õigesti leidnud, et isikult saab ära võtta vaid temal olemasolevat juhtimisõigust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium nõustub prokuratuuriga selles, et jättes süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise keelu kohaldamata, tugines ringkonnakohus ekslikule arusaamale seadusest.
12.KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et kohus peab isikut mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi korduva joobeseisundis juhtimise eest süüdi mõistes võtma temalt igal juhul lisakaristusena ära juhtimisõiguse. Seda möönis ka ringkonnakohus ja märkis ühtlasi, et arvestades S. Jõe korduvaid liiklusrikkumisi oleks see ka igati vajalik. Siiski ei pidanud apellatsioonikohus lisakaristuse kohaldamist võimalikuks, kuna leidis selles vastuolu Riigikohtu praktikaga.
13.Ringkonnakohus välistas S. Jõelt juhtimisõiguse äravõtmise seetõttu, et kuigi tal oli juhtimisõigus olemas maakohtu otsuse tegemise ajal, ei olnud tal seda teo toimepanemisel 24. veebruaril 2022. See õigus oli süüdistatavalt lisakaristusena viieks kuuks ära võetud Viru Maakohtu 20. septembri 2021. a otsusega. Tema juhtimisõigus taastus 6. märtsil 2022. Ringkonnakohus viitas Riigikohtu seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu (RKKK 26.10.2009, 3-1-1-86-09, p 7.4; hiljem mainitud ka: RKKK 15.03.2010, 3-1-1-11-10, p 7 ja 17.09.2014, 3-1-1-39-14, p 9).
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohus tugines S. Jõele lisakaristust kohaldamata jättes ekslikult Riigikohtu praktikale. Riigikohtu ülalviidatud seisukoht ei ole ülekantav praegusele kriminaalasjale. Põhimõtet, et juhtimisõigust ei saa ära võtta isikult, kel vastavat õigust teo toimepanemise ajal ei olnud, selgitas kriminaalkolleegium asjas nr 3-1-1-86-09 lahendi tegemise ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) kontekstis, märkides ühtlasi, et seadusandjal on soovi korral võimalik kehtivat regulatsiooni muuta (p 8). 1. juulil 2011 jõustuski uus liiklusseadus, milles seadusandja reguleeris juhtimisõiguse äravõtmise järelmeid varasemast oluliselt üksikasjalikumalt, sätestades muu hulgas LS § 98 lg-s 3, et esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellelt on juhtimisõigus LS § 125 kohaselt, s.o liiklusalase süüteo korral, põhi- või lisakaristusena ära võetud. Niisiis nägi seadusandja otsesõnu ette, et ära saab võtta ka sellise juhtimisõiguse, mida isikul ei ole. Samuti sätestab alates 1. novembrist 2017 kehtiv KarS § 424 lg 4 p 2, et sõiduki korduva joobes juhtimise korral on juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik. Seega on õiguslik olukord oluliselt muutunud.
15.Seisukoht, et sõiduki juhtimise õigust ei ole võimalik ära võtta isikult, kes on liiklussüüteo toimepanemise ajal sellest õigusest karistuseks ilma jäetud, ei ole kolleegiumi hinnangul kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Sarnast arusaama peegeldab juba ka ülalviidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-39-14, milles rõhutati, et uute õigusrikkumiste toimepanemine ei saa isiku olukorda kergendada ega lisakaristuse mõistmist takistada (p 9). KarS § 50 lg 1 esmane eesmärk on, et liiklusalase süüteo eest süüdi mõistetud isik ei saaks edaspidi samalaadseid süütegusid toime panna. Seaduse täiendamine KarS § 424 lg 4 p-ga 2 oli tingitud vajadusest pöörata teravdatud tähelepanu korduvrikkujaile kui liikluses enim ohtlikele juhtidele (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) seletuskiri eelnõu algatamisel (328 SE, Riigikogu XIII koosseis), lk 15). Säte seadustas ühtlasi Riigikohtu kauaaegse praktika, mille kohaselt tuleb korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud isikult üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt RKKK 28.10.2016, 3-1-1-75-16, p 9 koos edasiste viidetega).
3(5)
1-22-6248
16.S. Jõel ei olnud 24. veebruaril 2022 juhtimisõigust, kuna see oli temalt lisakaristusena viieks kuuks ära võetud. S. Jõed on varem korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Praeguses asjas tuvastati tal veres etanoolisisaldus 2,32 ± 0,06 mg/g kohta ja raske joobe tõttu ei mäleta süüdistatav ATV juhtimist sootuks. S. Jõe ei olnud võimeline sõidukit kontrollima, põhjustas liiklusõnnetuse ja sai selles ise raskelt viga. Neil asjaoludel on süüdistatava käitumine olnud just selline, mis viitab vajadusele temalt juhtimisõigus ära võtta.
17.Eeltoodut arvesse võttes asub kolleegium seisukohale, et juhtimisõiguse saab lisakaristusena ära võtta ka isikult, kellel seda õigust süüteo toimepanemise ajal ei olnud. Ringkonnakohtu otsus tuleb seega S. Jõele lisakaristuse kohaldamata jätmise osas tühistada.
18.Puutuvalt KarS § 69 lg 7 kohaldamisse selgitab kolleegium aga järgmist.
19.Prokuratuur leiab, et S. Jõe vabastamine KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel osaliselt vangistuse kandmiselt on vastuolus KarS § 69 lg-s 7 märgituga. Samuti tuleb prokuratuuri hinnangul süüdistatava vangistus täielikult täitmisele pöörata, kuna ta pani kuriteo toime katseajal. Need seisukohad on ekslikud.
20.KarS § 69 lg 7 näeb ette, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras ja mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Kolleegium selgitab, et osundatud säte rakendub kahe eelduse täidetuse korral, s.o isik paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo ja üldkasulik töö on tal kas osaliselt või täielikult tegemata. Sel juhul tuleb tegemata üldkasulik töö asendada vangistusega ning mõista tuleb liitkaristus. S. Jõe täitis üldkasuliku töö tegemise kohustuse enne maakohtu otsuse tegemist
18.aprillil 2023. Seega KarS § 69 lg 7 tema suhtes ei kohaldu.
21.KarS § 69 lg 7 ei välista võimalust jätta KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus tingimisi kohaldamata. Prokuratuuri vastupidine seisukoht tugineb Riigikohtu 3. veebruari 2011. a otsusel nr 3-1-1-104-10. Otsuses leiti, et süüdistatava tingimisi karistuse kandmisest vabastamine KarS § 74 alusel on vastuolus KarS § 69 lg-ga 7 (p 9). Selle otsuse tegemise ajal ei võimaldanud KarS §-d 73 ja 74 tõepoolest katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisel KarS § 65 lg 2 järgi moodustatud liitkaristusest uuesti tingimisi vabastada. Seetõttu tuligi tahtlike kuritegude korral uus liitkaristus vältimatult täitmisele pöörata. 1. jaanuaril 2015 jõustunud seadusmuudatustega on olukord aga muutunud: KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 5 muudatused lisasid sellise võimaluse tahtlike kuritegude puhul, kui isik määratakse elektroonilise valve alla. Seega on Riigikohtu varasemale seisukohale tuginemine ekslik.
22.Kolleegium märgib sedagi, et S. Jõe ei pannud kuritegu toime katseajal. Viru Maakohtu
20.septembri 2021. a otsusega karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel 479 tunni üldkasuliku tööga. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine (KarS §-d 73 ja 74), ehkki ka sellega kaasneb kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita kohtu pandud kohustusi (KarS § 75). See on karistuse kohaldamise erivorm – asenduskaristus (RKKK 15.10.2020, 1-20-2476/18, p 17). Tulenevalt ülalmärgitust ning KarS § 69 lg-test 3 ja 4 ei määrata isikule katseaega, vaid aeg üldkasuliku töö tegemiseks.
23.Seega kohaldas ringkonnakohus käesolevas asjas materiaalõigust ebaõigesti üksnes süüdistatavale KarS § 50 lg 1 p-s 1 sätestatud lisakaristuse mõistmata jätmisel. Siiski tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja apellatsioonikohtule uueks arutamiseks saata S. Jõe karistuse osas tervikuna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kogumis 4(5)
1-22-6248 ei tohi ületada teo toimepanija süü suurust (RKKK 22.03.2019, 1-17-9941/80, p 16; 18.06.2015, 3-1-1-59-15, p 13; 28.10.2016, 3-1-1-75-16, p 9). Seetõttu on põhjendatud, et ringkonnakohus saaks asja uuel arutamisel hinnata ka põhikaristuse küsimust.
24.Eeltoodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2024. a otsuse S. Jõele karistuse mõistmise osas ning saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Ülejäänus jääb apellatsioonikohtu otsus muutmata. Prokuratuuri kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
25.Kaitsja esitas koos vastusega taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1116 eurot 30 senti. Taotluse kohaselt osutas kaitsja S. Jõele õigusabi 6,1 tundi (sh 2,1 tundi seoses kassatsiooni koostamisega) tasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kuna praeguses asjas ei võetud kaitsja kassatsiooni menetlusse, siis selle koostamise eest makstud tasu ei hüvitata. Seega on kaitsja põhjendatud ajakulu 4 tundi ja mõistlik tasu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes 732 eurot (sh käibemaks), mis tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt S. Jõe kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.