Ermo Kruuse süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses
Ringkonnaprokurör
Indrek Kalda
Süüdistatav
ERMO KRUUSE
Isikukood või sünniaeg: 38206156023 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 1.10.2024 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi, liitkaristuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 5 päeva, mis asendati 425 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 18 kuud, karistus kantud 9.3. 2026; väärteokorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud, kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 6-7.9.2025
Kaitsja
vandeadvokaat Madis Mahlapuu
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 309 lg 1, 3, §§ 311-313, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s :
1.Süüdi tunnistada Ermo Kruuse KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Ermo Kruusele mõistetud karistust 1⁄3, s.o 6 kuu vangistuse võrra, ärakandmata karistus on vangistus 1 (üks) aasta.
3.Arvata Ermo Kruuse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6-7.9.2025, s.o 2 päeva, ärakandmata karistus on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
4.Vangistuse 11 kuud 28 päeva kandmise alguseks lugeda E. Kruuse poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.
1 (8)
1-26-170
5.KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Ermo Kruuselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
6.Välja mõista Ermo Kruuselt riigi tuludesse menetluskulud 2413,98 eurot (sealhulgas sundraha, s.o 1419 eurot). Kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700013657. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.
8.Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Pärnu Maakohtule. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav. KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt prokuratuuril apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS
Ermo Kruuset süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu poolt 1.10.2024 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis 6.9.2025 ajavahemikul kella 12.06-12.11 paiku XXX asuva Kastani Kaupluse juurest parklast XXX maja juurde parklasse XX OÜ-le kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit - mopeedautot AIXAM CityS registreerimismärgiga XXX joobeseisundis. Tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse nr TTRC-25/00049) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,02 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,90 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Ermo Kruuse mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Ermo Kruuse toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.
KOHTU SEISUKOHT
1.E. Kruuse peeti kahtlustatavana kinni 6.9.2025 kell 12.39, vabastati 7.9.2025 kell 10.16 (tl 20-22 II kd). 7.9.2025 ülekuulamisel (tl 24-25 II kd) tunnistas end talle süüks arvatavas kuriteos süüdi. Tunnistas, et sõitis eelmisel päeval, kellaaega ei oska öelda, mopeedautoga AIXAM CityS registreerimismärgiga XXX (kuulub XX OÜ-le ja on tema kasutuses) XXX maja juurde, läks sinna jooma R. Pi juurde. Jõi seal viina ja õlut. Seejärel sõitis Kastani
2 (8)
1-26-170 poodi, et süüa osta. Mis alkoholi seal ostis ei mäleta. Mitmed mälulüngad on. Sõitis autoga tagasi XXXa maja juurde. Politsei tulekut mäletab. Kahetseb, et sõitma läks. 15.10.2025 ülekuulamisel (tl 69-70 II kd) end süüdi ei tunnistanud, loobus ütluste andmisest. Kohus märgib, et E. Kruuse esimesel ülekuulamisel kahtlustatavana antud ütlused on tõendina kasutatavad. E. Kruuse on andnud allkirja, et talle on tutvustatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi, s.h õigust anda kahtlustuse kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest, õigus teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu. E. Kruuse andis ütlusi ja seega jättis enese mittesüüstamise privileegi kasutamata. Kohtupraktika kohaselt kui isik, kelle on õigus keelduda ütluste andmisest, annab ütlusi ja hiljem keeldub ütluste andmisest, siis ei ole keeldu kasutada tõendina selle isiku varasemaid ütlusi (nt Riigikohtu otsus 3-1-124-13 p 13). Asjaolu, et kahtlustus on 7.9.2025 ülekuulamisel esitatud, selles, et E. Kruuse sõitis XXX (mitte XX) maja juurde, ei muuda samuti ütlusi lubamatuks nagu kaitsja märkis, sest E. Kruuse on ise öelnud, et ta sõitis Kastani poe juurest XXXa maja parklasse. Kohus leiab, et E. Kruuse ütlusi, et ta süüdistuses märgitud ajal XXXas XXX asuva Kastani kaupluse juurest parklast mopeedautoga XXXa maja parklasse sõitis, kinnitavad kogumis ka teised tõendid. Tl 18 II kd olev liiklusregistri väljatrükk kinnitab, et mopeedauto reg. nr XXX omanik on XX OÜ, kasutaja E. Kruuse.
2.Tunnistaja H.W (ülekuulamise protokoll tl 8-9 II kd) kirjeldas, et 6.9.2025 kella 12 ajal nägi ta, kuidas üks musta värvi mopeedsõiduk keeras majade vahelt vastassuunda ja suundus Kastani poe poole. Edasi liikles sõiduk Kastani kaupluse parklasse ning parkis sõiduki ära, sõites vastu äärekivi. Isik tuli sõidukist välja ja suundus poodi. Isik oli pikka kasvu, kõhna, heledamad lühikesed juuksed. Riided tundusid olevat tööriided. Silmnähtavalt oli näha, et isik on joobes, silmad olid punased ja pahupidi. Tunnistaja H.W ütlustega haakub täielikult ka OÜ X Kastani kaupluse turvakaamera salvestis 6.9.2025 (KIS dok nr 10 S, kaust Kruuse 424Zip; vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis tl 59-61 II kd, fail HCVR_ch17_main_20250906115905_20250906121000.dav). Asitõendi vaatlusprotokolli järgi X Kastani Kaupluse juhatajalt saadud info põhjal on salvestisel olev kellaaeg nihkes 10 minutit, reaalaeg on 10 minutit varasem. Esimesel salvestisel on kellaaeg 11.59.05 ja lõpp 12.10.00, seega õige kellaaeg on 11.49 - 12.00. Salvestise 6.45 minutil (s.o kell 11.55.50) ilmub parkla poolt kaamera vaatevälja hallikates tööpükste sarnastes pükstes ja musta värvi ees valget värvi kirjadega T-särgis meesterahvas, kes liigub tuigerdaval kõnnakul kaupluse sissepääsu suunas ja siseneb kauplusesse. Tunnistaja H.W ütlusi kinnitavad häirekeskuse kõne salvestised (vaadeldud 8.10.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tl 56-58 II kd; KIS dok nr 10 S, failid H.W 1-4, edaspidi kõne), tunnistaja helistas 6.9.2025 häirekeskusele numbrilt XXX neli korda ning kirjeldas vahetult toimuvaid sündmusi. Kell 11.57.34 tehtud kõne (esimene kõne) kohaselt teatas H.W purupurjus juhist, kes sõitis musta värvi mopeedautoga vastassuunavööndisse, parkis Kastani poe parklasse ja läks Kastani poodi. Teataja nimetas ka mopeedauto registreerimisnumbri XXX.
3.Teise videofaili (HCVR_ch17_main_20250906121000_20250906122500.dav) kellaaeg on 12.10-12.25, mitte 11.59-12.10 nagu kirjas asitõendi vaatlusprotokollis, seega õige kellaaeg on 12.00-12.15. Salvestise 5. minutil (kell 12.05) liigub kauplusest välja sama meesterahvas, kes sinna kell 11.55.50 sisenes, tal on käes õllepudel ja džinni pudel ja teises käes kandiline ese. Meesterahvas liigub taaruval sammul parkla suunas, kaamerapildis ülesse vasakusse nurka. Salvestise 6.16. minutil (kell 12.06) on kaamerapildi üleval vasakus nurgas näha parklakohalt ära tagurdavat tumedat värvi valge katuseosaga rollerautot, mille tagaklaasil on punast värvi ohukolmnurgamärk, auto sõidab kaamera vaateväljast välja vasakule. H.W on kirjeldanud, et poest tagasi tulles oli isikul käes suur 1,5 l gin-i pudel ja veel midagi; edasi isik istus tagasi oma sõidukisse ja istus kõrvalistuja kohale, kust edasi ronis rooli; sealt ta suundus XXX poole. Kell 12.06.44 tehtud kõnes (teine kõne) H.W teatas, et mees istub
3 (8)
1-26-170 autorooli, ta tuli poest ära. Kell 12.07.12 tehtud kõne (kolmas kõne) kohaselt mees istus autosse, alkoholipudelid olid käes kui tuli poest välja, mees on autos ja tagurdab välja. Kell 12.07.59 kõne (neljas kõne) kohaselt keeras mopeedauto Kastani poe juurest vasakule, sõitis majade vahele.
4.XXXa maja turvakaamera salvestis 6.9.2025 (vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis tl 62-66 II kd; KIS dok nr 10 S, fail c6608112-5ab5-4b94-a17f-38b8f54e5621.mp4) tõendab, et 6.9.2025 kell 12.08.40 keerab maja juurde rollerauto ja keerab maja küljel olevale parkla parkimiskohale. Seejärel kohe tagurdab sõiduk uuesti parkimiskohalt välja, esiosaga kaamera suunas ja sõidab mööda maja külge maja taha, turvakaamera suunas ja keerab kell 12.09.20 aeglaselt kaamera eest vasakule. Tumedat värvi valge katuseosaga sõiduki juhikohal on näha isikut, kellel on seljas musta värvi valgete kirjadega pluus. Maja tagumisel turvakaamera salvestiselt (KIS dok nr 10 S, fail 240761e1-cee7-4b22-831dbbb4b45f116e.mp4) on näha, kuidas rollerauto sõidab kaamerapilti, keerab garaažide ees ringi ja sõiduk jääb esiosaga maja suunas seisma. Kell 12.09.55 tuleb sõiduki juhikohalt välja hallikates pükstes musta värvi ees valgete kirjadega särgis meesterahvas, kes läheb pargitud autode juurde, pöörab siis ringi ja läheb tagasi rollerauto juurde ja istub kell 12.10.20 sõidukisse juhikohale. Sõiduk sõidab kaamera vaateväljast välja vasakule. Esimeselt turvakaamera salvestiselt on näha, et kell 12.10.30 sõidab sama rollerauto vasakult poolt kaamerapilti ja siis maja küljele, parklasse ja seal tagurdab kell 12.11 pargitud autode vahele parklakohale. Salvestis näitab, et kell 12.13.45 keerab maja juurde, maja kõrvale politseibuss, mis sõidab maja taha, kaamera ette aeglaselt, keerab ringi ja sõidab tagasi ning jääb kell 12.14.50 seisma pargitud rollerauto juurde. Politseinik läheb rollerauto juurde.
5.Politseinikust tunnistaja S.L (ülekuulamise protokoll tl 10-11 II kd) rääkis, et oli patrullis, kui 6.9.2025 kell 11.59 tuli väljakutse sisuga „juht joobes, mees, parkis hetkel ja läks poodi“ aadressile XXX, XXX. Kutsega oli seotud sõiduk reg. numbriga XXX. Kohale jõudes Kastani poe juures suunas neid edasi teataja H.W, XXX suunas ja ütles, et auto keeras hoone maja parklasse. Leidsid sõiduki XXX hoone eest parklast ja autos kõrvalistuja toolis oli E. Kruuse, kes väitis, et ta pole autoga sõitnud, et juhtis keegi H. Tunnistaja S.L ütlusi kinnitab politsei vormikaamera salvestis (vaadeldud 15.10.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tl 67-68 II kd; KIS dok nr 10 S, fail U16292 [06.09.2025 12_15_04].mp4), millel on näha parklas tumedat värvi valge katuseosaga mopeedauto, kus juhi kõrvaistuja poolne aken on pooleldi avatud asendis ja kõrvalistmel istub meesterahvas. Politseinik tutvustab ennast ja palub mehel autost välja tulla; kell 12.15 tuleb E. Kruuse autost kõrvalistuja kohalt välja, tunnistab, et on sel päeval eelnevalt alkoholi tarvitanud, aga tema pole autoga sõitnud, sõitis keegi teine.
6.Kuigi süüdistatav väitis S.L-ile , et tema ei juhtinud, et juhiks oli keegi teine isik, ei toeta seda väidet ükski tõend. Tunnistaja H.W on avaldanud, et politsei näitas hiljem ühe isiku pilti ja roolis olev isik oli sama, keda politsei näitas. Kohus märgib, et ei ole võimalik tuvastada, kelle pilti politsei H.W-le näitas, kohtule ei ole esitatud tõendit, et oleks toimunud äratundmiseks esitamise toiming KrMS § 81 mõttes, seega ei ole võimalik tuvastada, kelle tunnistaja pildilt ära tundis. Samas on teiste kohtule esitatud tõenditega – E. Kruuse 7.9.2025 ülekuulamisel antud ütlused, H.W ütlused, H.W kõned Häirekeskusesse ja kõik turvakaamerate salvestised - kokkulangevalt ja ümberlükkamatult tõendatud, et süüdistatav oli ainus isik, kes süüdistuses nimetatud ajal ja kohas sõidukit juhtis. Tunnistaja nägi mootorsõidukit Kastani poe juurde sõitmas, nägi sõidukist E. Kruuset väljumas ja poodi minemas; nägi teda poest väljumas ja autosse kõrvalistuja poolsest uksest sisenemas, juhi kohale rooli taha ronimist ja auto suundumist Kastani poest vasakule ja seal majade vahele pööramist. Sellise info edastas tunnistaja ka Häirekeskusele tehtud kõnedes. Kruuse poodi minekut, sealt lahkumist ja rollerauto liikuma hakkamist kinnitavad ka Kastani poe 4 (8)
1-26-170 salvestised. Mopeedauto liikumist XXXa maja ümbruses näitavad XXXa kaamerate salvestised, millede kohaselt ükski teine isik peale E. Kruuse mopeedautost ei väljunud ega autosse ei sisenenud. E. Kruuse on kõikidel salvestistel ilma kahtlusteta ära tuntav tema riietuse järgi. 6.9.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (tl 12-17 II kd) on vaadeldud E. Kruuse kasutuses olnud sõidukit AIXAM CityS registreerimismärgiga XXX, lisatud fotodelt on näha, et mopeedauto on musta värvi, nagu tunnistaja H.W kirjeldas ja vaadeldud auto on samastatav salvestistelt nähtava autoga.
7.Politsei jõudis XXXa maja juurde vahetult pärast rollerauto parkimist. Süüdistatav oli autos üksi. Asjaolu, et hetkel kui politseinik auto juurde jõudis, istus E. Kruuse kõrvalistmel, ei lükka ümber tõendamist leidnud asjaolu, et E. Kruuse juhtis mopeedautot Kastani poe parklast kuni XXX maja parklani. E. Kruuse sisenes ka Kastani poe parklas autosse kõrvalistuja uksest, kust edasi ronis juhi kohale. Tema tegevus näitab pigem tema arusaamist, et ta oli alkoholi tarvitamise tõttu seisundis, kus ta autot juhtida ei tohtinud ja püüdis oma tegevust varjata.
8.S.L ütluste kohaselt kontrollis ta indikaatorvahendiga E. Kruuse joovet, tulemuseks 1,00 mg/l kohta, misjärel pidasid nad ta kinni ning tegid tõendusliku alkomeetriga testi, tulemuseks 0,92 mg/l. Politsei vormikaamera salvestiselt on samuti näha, et E. Kruuse suhtes kasutati indikaatorvahendit. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 2 II kd) tõendab, et E. Kruuse suhtes kasutati 6.9.2025 kell 12:16 indikaatorvahendit AlcoQuant, näit positiivne; pöördel joobeseisundi kontrollimise protokoll, millise kohaselt E. Kruuse reaktsioonikiirus oli häiritud, jutt segane, kerged koordinatsioonihäired, tasakaalu häired, rahutu käitumine, ärritumine, alkoholi lõhn hingeõhus. E. Kruuse on mõlemad protokollid allkirjastanud. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl 4-5 II kd) tõendab, et 6.9.2025 kell 12.32-12.39 kasutati E. Kruuse suhtes tõendusliku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDM-0082, mõõtetulemus 0,92 mg/l. Tl 6-7 II kd on kasutatud tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus, mis näitab, et mõõtevahend oli taadeldud. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et E. Kruuse süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, olles LS § 69 lg 2 p 1 tähenduses joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. E. Kruuse tegu täidab KarS § 424 lg 1 sätestatud objektiivse teokooseisu. Kuna E. Kruuse on Tartu Maakohtu 1.10.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-4970 (tl 27-32 II kd) karistatud KarS § 424 lg 2 järgi korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivne koosseis
9.Kohus on seisukohal, et E. Kruuse pani teo toime otsese tahtlusega. E. Kruuse ütles politseile, et oli sel päeval eelnevalt alkoholi tarvitanud. E. Kruusel tuvastatud joobe määr oli nn kriminaalse joobe miinimummäärast suurem, tal esinesid selgelt joobele viitavad tunnused: reaktsioonikiirus oli häiritud, jutt segane, kerged koordinatsioonihäired, tasakaalu häired, rahutu käitumine, ärritumine, alkoholi lõhn hingeõhus. Kohus juba eespool leidis, et E. Kruuse käitumine enne Kastani poe eest autoga sõitma hakkamist - autosse sisenemine kõrvalistuja uksest ja peale auto parkimist XXXa maja kõrvale, kõrvalistuja istmele istumine, näitab, et E. Kruuse teadis, et ta on seisundis, mis ei luba sõidukit juhtida ja vähemalt möönis, et võib olla nn kriminaalses joobes, kuid sellest hoolimata ta mootorsõidukit juhtis.
10.Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
11.Kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks E. Kruuse süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises.
5 (8)
1-26-170
12.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine E. Kruuse poolt, mis täidab KarS § 424 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigusvastane ja E. Kruuse on selle toimepanemises süüdi. Kohus mõistab E. Kruuse KarS § 424 lg 2 järgi süüdi. Karistus
13.Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse.
14.KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt konkreetse teo asjaoludest. E. Kruuse süü suuruse juures arvestab kohus, et E. Kruusel oli suurem joove kui nn kriminaalse joobe miinimummäär, tal esinesid selgelt ka joobele viitavad tunnused, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kohus hindab E. Kruuse süüd keskmiseks. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
15.E. Kruusel on neli kehtivat kriminaalkaristust (tl 27 II kd), kaks neist mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Pärnu Maakohtu 25.1.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-237350 (tl 34-37 II kd) karistati teda KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega (tegu 2.12.2023), mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel 1 aasta 2 kuulise katseajaga täitmisele pööramata, määrates E. Kruuse katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades teda täitma kontrollnõudeid; katseaeg kuni 24.3.2025. Tartu Maakohtu 1.10.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-4970 (tl 28-33 II kd) tunnistati E. Kruuse süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust (tegu 6.8.2024). KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses (vahi all) viibitud aeg 6.-30.8.2024, s.o 25 päeva ning ärakandmata karistus oli 8 kuud 5 päeva. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse 6 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud 5 päeva. KarS 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 425 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud kohtuotsuse jõustumisest. E. Kruuset kohustati täitma kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi ning KarS § 75 lg 2 p 5, 8 alusel määratud kohustusi – alluma ettenähtud ravile ja alkoholismivastase ravi vajaduse hindamiseks pöörduma vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 17.10.2024. E. Kruuse sai ÜKT tehtud 9.3.2026 (kriminaalhooldaja e-kiri, tl 82 II kd ja karistusregistri teatis tl 22 I kd).
16.Eelnev näitab, et E. Kruuse on korduvad alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised toime pandud kohtuotsustega mõistetud karistuste kandmise ajal, mis tähendab, et ükski karistus, s.h ka 25 päevane kahtlustatavana kinnipidamine, mida saab võrrelda šokivangistusega, ei ole suutnud mõjutada E. Kruuset õiguskuulekalt käituma, tema käitumismuster ei ole muutnud, ta on taas kord juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal, vähem kui aasta möödumisel eelmisest kohtuotsusest.
17.Kriminaalhooldusametnik on kohtueelses ettekandes (tl 43-44 II kd) märkinud, et üldiselt täitis E. Kruuse ÜKT ajakava korrektselt, kuid koostatud on üks kirjalik hoiatus 2.4.2025 seoses ÜKT mittetegemisega; selgituses E. Kruuse põhjendas puudumist alkoholi tarvitamisega. E. Kruuse läbis 16.1.-20.3.2025 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille käigus sai aru oma alkoholi tarvitamise põhjustest. E. Kruuse käis ka vaimse tervise õe vastuvõttudel 29.10.2024-31.1.2025. Vaimse tervise õe vastuvõttudel täpsustatakse isiku mure olemus ja olenevalt häire tõsidusest saab jätkata tööd vaimse tervise õe juures või suunatakse edasi teise spetsialisti juurde. E. Kruuse 20.3.2025 esitatud terviseportaali väljavõttest ei nähtu, et oleks edasi teise spetsialisti juurde suunatud. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et hoolimata sellest, et E. Kruuse on üldiselt koostööaldis, sooritab ÜKT tunde 6 (8)
1-26-170 põhitöö kõrvalt, läbinud sotsiaalprogrammi ja käinud vaimse tervise õe vastuvõttudel, jätkab ta alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist.
18.Kohus leiab, et eelnev näitab, et meetmed, mis tavapäraselt on kriminaalhoolduse kasutuses, et mõjutada isikut oma käitumismustrit muutma, ei ole E. Kruuse puhul mõjusad olnud. E. Kruuse kuritegude register kinnitab, et tema puhul on suurimaks ja peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamine. Enne käesolevas kriminaalasjas arutusel oleva kuriteo toimepanemist eelmise karistuse kandmise ajal läbis E. Kruuse sotsiaalprogrammi (3.3.2025 lõppes), mille lõppedes E. Kruuse kinnitas, et sai aru oma alkoholi tarvitamise põhjustest. Samuti käis ta vaimse tervise õe vastuvõttudel kuni 31.1.2025. Hoolimata nendest sammudest, on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja ta pani alkoholi tarvitanuna toime uue liikluskuriteo. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et E. Kruuse peale viimase kuriteo toimepanemist oleks hakanud alkoholiprobleemiga tegelema, seega ei ole tema alkoholi tarvitamise muster muutunud ja on jätkuvalt suur oht, et ta jätkab alkoholijoobes liiklussüütegude toimepanemist. Kohus leiab, et eelnev näitab, et karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgi saab täita ainult vangistuse mõistmisega. Ajal kui E. Kruuse kannab vanglakaristust ei saa ta toime panna uusi liiklussüütegusid ja teistel liiklejatel on turvalisem liigelda.
19.Kaitsja leidis, et kuna E. Kruusel on ülalpidamisel kolm alaealist last, siis ei peaks talle vangistust mõistma. Kohtule on esitatud sünnitunnistused (tl 18-20 I kd), mis näitavad, et E. Kruusel on kolm alaealist last. Kohus märgib, et lapsed ja nende ülalpidamiskohustus ei ole mõjutanud E. Kruuset alkoholi tarvitamisest loobuma ja joobes olles liikluskuritegusid toime panemast. E. Kruusele on korduvalt antud võimalus karistust vabaduses kanda ja tegeleda alkoholiprobleemiga, kuid E. Kruuse ei ole talle antud võimalusi kasutanud.
20.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus E. Kruusele KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus E. Kruusele mõistetavat karistust 1⁄3, s.o 6 kuu vangistuse võrra, kandmata karistus on 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algust arvata E. Kruuse poolt karistuse kandmisele ilmumisest. E. Kruusel ilmuda karistust kandma kutse peale, mis saadetakse peale kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristus
21.KarS § 50 lg 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Riigikohtu 17.10.2024 otsuse kriminaalasjas 1-22-6248 punktist 14 tuleneb tõlgendus, et ära saab võtta ka sellise juhtimisõiguse, mida isikul ei ole. Väljavõte liiklusregistrist (tl 19 II kd) tõendab, et E. Kruusel juhtimisõigust ei ole.
22.Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-159-15, p 12). Kohus arvestab lisakaristuse kohaldamisel, et E. Kruusel oli suurem joove kui nn kriminaalse joobe miinimummäär, tal esinesid selgelt ka joobele viitavad tunnused. E. Kruuse puhul on tegemist harjumuskuritegudega ning varasemad karistused ei ole taganud 7 (8)
1-26-170 seda, et ta mootorsõidukit joobeseisundis ei juhiks. Eelnev näitab, et on tavapärasest suurem võimalus, et E. Kruuse võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna. Lisakaristust tuleb kohaldada nii karistuse eri- kui üldprevntsioonist lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus E. Kruuselt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhikaristus koos lisakaristusega vastab E. Kruuse süü suurusele. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse (vangistuse) kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Asitõendid
23.Asitõendid puuduvad. Tõkend
24.Tõkendit ei ole kohaldatud. E. Kruuse oli kahtlustatavana kinni peetud 6-7.9.2025 (tl 20-22 II kd), s.o 2 päeva, millise aja kohus arvestab KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka. Menetluskulud
25.Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
26.Menetluskuluks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb E. Kruuselt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 1419 eurot, s.o 1,5*946 eurot.
27.Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks kaitsjale E. Kruuse kaitsmise eest makstud põhjendatud tasu ja kulud ning need on: 200,88 eurot (tl 48-50 II kd), 151,53 eurot (tl 71-75 II kd), 148,80 eurot (tl 79-81 II kd), 89,28 eurot (tl 13a I kd), 404,49 eurot (tl 2931 I kd), kokku 994,98 eurot.
28.Kohus mõistab E. Kruuselt riigi kasuks välja menetluskulud 2413,98 eurot. E. Kruuse on kohustatud menetluskulu riigile tasuma 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.