Kaarel Kaldvee süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi üldmenetluses
Kohtunik
Triin Harak
Kohtuistungi sekretär
Teele Masing
Süüdistatav
Kaarel Kaldvee, isikukood: 39409252739; elukoht: XXX, kodakondsus: xxx , xxx, emakeel: xxx keel, töökoht: xxx. Kriminaalkorras karistamata. ei ole kohaldatud
Tõkend Prokurör
ringkonnaprokurör Silva Rood
Kaitsja
vandeadvokaat Kaire Hänilene (määratud korras)
RESOLUTSIOON
1.Mõista Kaarel Kaldvee süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.
2.KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 2 alusel määrata Kaarel Kaldveele koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust.
3.Määrata, et Kaarel Kaldvee on kohustatud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmisele ilmuma Tartu Maakohtu poolt vastavalt KrMS §-le 414 lg 1 edastatavas teatises märgitud tähtpäeval. Teatis edastatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on märgitud, milliseks ajaks ja millisesse vanglasse Kaarel Kaldvee peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui teatises märgitud ajaks süüdimõistetu vangistust kandma ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist.
4.KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistust s.o 2 aastat ja 1 kuu ei pöörata täitmisele, kui Kaarel Kaldvee 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaarel Kaldvee on kohustatud: 4.1 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 4.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kaarel Kaldveed läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratav liiklusalane sotsiaalprogramm.
6.Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21. novembrist 2025. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. KarS § 75 lg 5 kohaselt peatub KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
7.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatav Kaarel Kaldveelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Kaarel Kaldvee kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
8.Arvata menetluskulude hulka sundraha 1329 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1723,66 eurot ja ekspertiiside kulud 1769,47 eurot, s.o kokku 4822,13 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Kaarel Kaldveel tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Kaarel Kaldveed süüdistatakse selles, et tema 20.09.2023 kella 03:56 paiku xxx ristmiku juures juhtis mootorsõidukit Peugeot Boxer reg nr xxx, sõites 50km/h mõjualas 62km/h seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 12km/h. Ei andnud teed fooridega reguleerimata ülekäigurajal (foorid kollasel vilkuval režiimil), ülekäigurada tähistatud teekatte märgistuse nr 945a ja liikluskorraldusvahenditega nr 543 ja 544, ülekäigurada ületavale jalakäijale R.A.le. Enne fooridega reguleeritud ülekäigurajale lähenemist ei vähendanud Kaarel Kaldvee vajalikul määral sõidukiirust ja sõitis kannatanule otsa. Sellega põhjustas R.A.le parema oimuluu murru, koljupõhimiku ja I-II kaelalüli vahelise vigastuse koos kaelalülide murdude
ning seljaaju vigastusega, roiete ja vaagnaluude hulgimurrud, rinnaku murrud, vasaku rang- ja õlavarreluu murrud; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid mõlemapoolselt; vere ajuvatsakestes; kopsude rebendid ja põrutuse; rinnaaordi, südamepauna, südame, vahelihase, maksa, põrna ja neerude rebendid; põrutushaavad parema kõrva taga; värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, rindkerel ning jäsemetel, mille tagajärjel kannatanu R.A. suri. Kaarel Kaldvee rikkus liiklusseaduse: § 7 lg 2 nõudeid, mille kohaselt kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat; § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellega pani Kaarel Kaldvee toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm.
2.Tartu Maakohtu 19.08.2025 määrusega anti Kaarel Kaldvee kohtu alla.
3.Prokurör asus seisukohale, et Kaarel Kaldvee tegu on tõendamist leidnud ning tegi ettepaneku Kaarel Kaldvee süüdi tunnistada ja karistada KarS § 422 lg 1 järgi mõistes talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 2 kohaselt määrata, et mõistetud kolme aastasest vangistusest peab Kaarel Kaldvee koheselt ära kandma kaks kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, see on kaks aastat ja 10 kuud, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kaarel Kaldvee ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldades KarS § 50 lg 1 palus prokurör lisakaristusena võtta Kaarel Kaldveelt ära juhtimisõigus kaheksaks kuuks.
4.Kaitsja leidis, et Kaarel Kaldveele ei saa ette heita LS § 7 lg 2, 16 lg 1 ja 14 lg 2 tulenevate nõuete rikkumist, kuna need nimetatud nõuded on liiga üldist laadi ning vajaksid konkreetset tegevust või tegevusetust, millega Kaarel Kaldvee neis sätetes nimetatud nõudeid rikkunud on. Riigikohus on süüdistuse sisu osas märkinud, et süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb obligatoorselt ära näidata kõik need tema käitumise aspektid, mis prokuratuuri arvates moodustavad kuriteo koosseisu, aga loetletud kolme liiklusseaduse sätte nõuete rikkumist prokuratuur süüdistusaktis ja süüdistuses sisutanud ega põhistanud ei ole. Esimene oluline rikkumine, mida prokurör on süüdistuses Kaarel Kaldveele ette heitnud, on kiiruse ületamine. Ainus tõend, mis tõendab seda, milline oli Kaarel Kaldvee poolt juhitud sõiduki kiirus, ja et see oli suurem lubatust, on ekspertiisiakt. Kaarel Kaldvee ise on öelnud, et tema kiirust ületanud ei ole, andes üksikasjalikke selgitusi, kuidas tema sellel ööl sõiduki
kiirust valis ja milline tema mälu järgi sõiduki kiirus oli. Seega on ainult ekspertiisiakt, mis väidab vastupidist. KrMS § 107 lg 1 p 10 järgi peab olema ekspertiisiaktist nähtav põhistus ja peab olema võimalik aru saada, kuidas ekspert on mingisuguse tulemuseni jõudnud. Ekspertiisiaktist ega ka eksperdi täiendavatest selgitustest ei saa üheselt ülevaadet, kuidas tegelikult kiiruse arvutamine on toimunud. Jääb mulje, et midagi on kuskile pandud ja siis on keegi midagi arvutanud, aga kuidas ja mille alusel, jääb tegelikult arusaamatuks. Kaitsja hinnangul saab kogutud tõendite pinnal teha järelduse, et selle õnnetuse põhjuseks ei olnud LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine ehk kiiruse ületamine. Kõne alla saaks siis tulla, kas Kaarel Kaldvee oli piisavalt hoolas selleks, et tuvastada, kas jalakäija ületab teed või mitte. LS § 35 lg 1, 35 lg 4 ja 50 lg 3 p 1 ja 2 rikkumiste osas on kaitsja seisukohal, et kuivõrd kannatanu on ise ennast ohustanud, ei ole võimalik saabunud tagajärge normatiivselt omistada Kaarel Kaldveele, mis aga peaks kaasa tooma selle, et Kaarel Kaldvee tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.
5.Süüdistatav Kaarel Kaldvee ennast talle etteheidetud kuriteos süüdi ei tunnistanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
7.Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud (I) ning annab neile õigusliku hinnangu (II), mõistab Kaarel Kaldveele karistuse (III) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude (IV) kohta. (I) Tuvastatud asjaolud
8.Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 20.09.2023 kella 03:56 paiku toimus xxx ristmiku juures ülekäigurajal liiklusõnnetus, kus Kaarel Kaldvee juhtides mootorsõidukit Peugeot Boxer sõitis otsa jalakäijale R.A.le, mille tagajärjel jalakäija suri.
9.Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud nähtuvad sündmuskoha vaatlusprotokollist koos liiklusõnnetuse skeemi ja fototabeliga (tl 12-19), millega on fikseeritud sündmuskoht, sh sündmuskohal leidunud autodetailid. Selle kohaselt toimus 20.09.2023 kella 03:58 ajal liiklusõnnetus xxx fooriga reguleeritud ristmikul (hetkel ristmik reguleerimata- fooris vilguvad kollased tuled) jalakäijate ülekäigurajal. Kaarel Kaldvee (kaine, omab vastava kategooria juhtimisõigust) juhtides kaubikut Peugeot Boxer xxx, sõitis mööda xxx tänavat xxx tänava poolt suunaga xxx tänav ning paiknedes pärisuunal vasakpoolsel sõidurajal, põrkas kokku xxx ees jalakäijate ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijaga R.A.ga. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus liiklusõnnetuses sündmuskohal jalakäija R.A.. Sõidutee asfaltkattega, märg ning sõidukorras. Lubatud suurim kiirus 50 km/h.
10.Sõiduki vaatlusprotokolliga 20.09.2023 (tl 20-21) on tuvastatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki seisukord pärast avariid. Selle kohaselt on sõidukil kahjustused parempoolsel esistangel, esiklaasi parempoolne osa ja parempoolne esituli koos suunatulega on purunenud. Esistange parempoolne nurk paindunud, parempoolne esitiib mõlkis ja parempoolsel aknapiidal kriimustused. Tuvastatud on, et rooliseade, jalgpidur ja käsipidur on töökorras. Esiteljel suverehvid ja survestatud, tagateljel lamellrehvid ja survestatud. Kõik tuled olemas ja töökorras peale parempoolse esitule ning suunatule, mis on purunenud. Klaasipuhastid olemas ja töökorras. Tühi kaubik.
11.Surnukeha saadeti kohtuarstlikule lahangule (tl 22-23) ning R.A. surma põhjuste väljaselgitamiseks on teostatud ekspertiis. Ekspertiisiaktist (tl 26-34) nähtuvalt tuvastas ekspert kohtuarstlikul lahangul ja surnukeha kompuutertomograafilisel uuringul parema oimuluu murru, koljupõhimiku ja I-II kaelalüli vahelise vigastuse koos kaelalülide murdude ning seljaaju vigastusega, roiete ja vaagnaluude hulgimurrud, rinnaku murrud, vasaku rang- ja õlavarreluu murrud; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid mõlemapoolselt; vere ajuvatsakestes; kopsude rebendid ja põrutuse; rinnaaordi, südamepauna, südame, vahelihase maksa, põrna ja neerude rebendid; põrutushaavad parema kõrva taga; värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, rindkerel ning jäsemetel. R.A. surma põhjus on ekspertiisiakti kohaselt liittrauma koos hulgiluumurdude, siseelundite, pea- ja seljaaju vigastustega. Eksperdi arvamuse kohaselt võivad R.A.l esinevad kehavigastused olla tekkinud 20.09.2023 kell 03.57 xxx tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuse käigus. R.A. verest leiti xxx etanooli.
12.Liiklusõnnetuse kohta on videosalvestised vaatega xxx ristmiku poole, millest üks on salvestatud xxx keskuse turvakaameraga ning teine xxx keskuse turvakaameraga. 06.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx keskuse turvakaamera salvestist (tl 35-38, salvestis CD-plaadil). Salvestiselt nähtub, et kell 03:56:09 ilmub kaamera vaatevälja üleval paremal pool inimene valge kapuutsiga. Isik kõnnib mööda xxx tänava jalakäijate rada xxx tänava poole. Kell 03:56:40 astub meesterahvas xxx tänaval olevale jalakäijate ülekäigurajale. Videolt on näha, et foorid töötavad kollasel vilkuval režiimil. Kell 03:56:46 on jalakäija ülekäigu rajal ja ülekäigurajale jõuab ka tume kaubik, mis sõidab otsa jalakäijate rajal olnud jalakäijale. Samuti on vaadeldud xxx keskuse turvakaamera salvestist (tl 39-42, salvestis CD-plaadil). Salvestiselt nähtub, et kell 03:56:57 ilmub kaamera vaatevälja üleval keskel inimene, kes suundub ülekäiguraja poole. Kell 03:56:59 astub jalakäija xxx tänaval olevale jalakäijate ülekäigurajale. Videolt on näha, et foorid töötavad kollasel vilkuval režiimil. Kell 03:57:01 ilmub paremalt poolt kaamerasse tume kaubik. Jalakäija on ülekäigurajal. Kell 03:57:02 jõuab tume kaubik ülekäigurajale. Kell 03:57:06 tumedal kaubikul tagumised pidurituled põlevad ja kaubik peatub.
13.Süüdistatav selgitas, et 20. septembri sõitis xxx puiesteelt mööda xxx tänavat ja plaan oli sõita xxx tänaval kuni vangla ringini ja edasi xxx tänavale. Kell oli väga varajane. Süüdistatav oli puhanud, sest eelneva öö töötas öövahetuses ja järgmisel päeval oli maganud. Unerežiim oli sassis ja öösel und ei olnud. xxx ja xxx rist töötab öösel liikumisanduritega režiimil, ehk kui auto läheneb ja muus suunas ei lähene autot, siis ta vahetab tuled ümber ja läheb roheliseks. Ülejäänud foorid olid kõik kollases vilkuvas režiimis. Mööda xxx puiesteed ja xxx tänavat sõitis auto spidomeetri järgi, mis kindlasti eksib, aga selle järgi umbes viiekümnega. xxx ja xxx tänava ristmikule lähenedes oli punane tuli, võttis jala gaasilt ära ja lasi mootoril pidurdada. Manuaalkäigukastiga auto veeres vaikselt foori suunas mootoriga pidurdades. Selle aja peale foor registreeris auto liikumise ja muutis tule roheliseks. Siis jätkas ühtlase kiirusega edasi sõitmist. Enne xxx ja xxx risti võttis uuesti jala gaasilt maha, et mootoriga pidurdada, kuna see on tihedama liiklusega ristmik, eriti just autode osas Circle K tankla pärast. Viimati vaatas spidomeetrit kuskil kaubamaja risti juures, kus see näitas viiskümmend. Kui oli xxx ja xxx tänava ristmiku ületanud, siis järgmise ristmikuni sõitis vasakpoolses, sisemises reas. Tollel hetkel süüdistatav ei märganud ühtegi sõidukit mitte üheski suunas, ka mitte xxx tänaval vastu liikumas ega enda kõrval reas. Süüdistatava hinnangul teepind oli märg. Autotuled, kõik foorid ja tänavavalgustus läikisid vastu asfalti. Asfalt on poorne ja kui sinna vaadates näed, et seal on konkreetselt vesi lohkude vahel, siis ütleks, et see on märg. Süüdistatav vaatas vasakule ja paremale, et jalakäijaid ei oleks ja tema antud hetkel kahjuks ühtegi inimest ei tuvastanud. Jalakäijat nägi oma silmaga alles peale avariid kui autost väljus. Siduri- ja piduripedaali vajutas siis kui toimus kokkupõrge ja kõva pauk käis. Oli halbade asjade kokkulangevus, et üleni tume riietus, mingit helkurit tal ei olnud ja ise ta ka autosid ei
proovinud vaadata. Süüdistatava selgitusel võis jalakäija jääda parema ukseposti taha, diagonaalis pimedasse nurka. Ilmselt ta kahjuks ka sulandus selle taustaga nii ühte. Kui oleks jalakäijat märganud siis oleks pidurdanud ja vajadusel kasvõi manööverdanud ennast mööda temast (tl 109-110).
14.Asjas on 08.11.2023 läbi viidud uurimiseksperiment, mille eesmärk oli katseliselt välja selgitada xxx turvakaamera poolt 20.09.2023 kella 03:58 ajal sündmuse eel kaamerasse jäänud tumeda kaubiku sõidukiirus. Samuti kaubanduskeskuse xxx turvakaamera salvestusele 20.09.2023 kell 03:56 jäänud tumeda kaubiku sõidukiirus. Katsete tegemiseks sõideti politseisõidukiga Tartus, Vabaduse pst - Uueturu ristist kuni Turu-Sadama ristini teelkõik läbi 6-l korral, kiirustel 50km/h, 55km/h, 60km/h, 65km/h, 70km/h ja 75km/h selliselt, et xxx tänava rist ületatakse ettenähtud katse kiirusega (tl 43-44, salvestis CD-plaadil). Uurimiseksperimendi läbiviimisel osales politseiametnik C.J , kes selgitas kohtuistungil uurimiseksperimendi läbiviimise asjaolusid ning tõi välja, et kiirusmõõtur, mida sõiduki enda kiiruse talletamiseks kasutati, oli antud sõidukisse sisse ehitatud ja taadeldud (tl 100-104). Ka nähtub taatlustunnistusest, et kõnealune kiirusemõõtur on taadeldud 27.09.2023 ning kehtivuse lõppkuupäev on 30.09.2024 (tl 53-54). Tunnistaja selgitas, et uurimiseksperimendi tegid paar kuud liiklusõnnetusest hiljem ja olustik oli sarnane liiklusõnnetuse toimumise ajaga. Pime aeg, öösel oli vihma sadanud, teekate oli märg, olid ka veeloigud. Tunnistaja kirjeldas, et sõitis lõigu läbi kiirustega 50, 55, 60, 65, 70 ja 75. Salvestasid politseisõiduki pardakaamerast kogu uurimiseksperimenti ja videotel oli oluline, et jääks peale kiirusmõõturil kuvatav tema enda sõiduki kiirus (tl 100 pöördel-101 pöördel).
15.Ekspertiisiakti nr 23E-LL0037 kohaselt pidi kaubiku Peugeot Boxer reg.nr xxx liikumiskiirus enne jalakäijale otsasõitu olema ca 62 km/h. Kaubiku Peugeot Boxer reg.nr xxx juhil oleks lubatud piirkiirusega 50 km/h liikudes puudunud jalakäijale teeandmiseks vajadus avariilikult pidurdada. Jalakäija ei oleks sundinud sõiduki juhti järsult pidurdama ja sõiduki peatamine oleks olnud võimalik ekspluatatsiooniliselt pidurdades (tl 47-52). Ekspertiisi teinud ekspert käis ka kohtuistungil ütlusi andmas. Ekspert tõi välja, et kaubiku liikumiskiiruse arvutamiseks kasutas ta liiklusõnnetuste rekonstruktsiooni tarkvara, mis on spetsiaalselt selle jaoks mõeldud ja arendatud. Programmi nimi on PC-Crash. Ekspert selgitas, et protsess on laiem kui see, et lihtsalt sinna midagi sisestada. Oluline on tee tingimused ehk millise aeglustusega auto saab liikuda, jalakäija andmed, mis olid teada, pikkus ja kaal, see on menetleja poolt edastatud. On vaja teada, kus jalakäija ja sõiduk pärast otsasõitu seisma jäid. Kuna on teada kokkupõrke koht, siis teame ka jalakäija paiskumise ulatust alates otsasõidust kuni tema lõpliku asendini. Need on põhiasjad, mille järgi kiirus lõpus kujuneb. Auto vigastusi tuleb vaadata (tl 107 pöördel). Ekspert tõi välja, et uurimiseksperiment ei ole kohustuslik aga antud juhul toetab see arvutuslikku tulemust. Kasutamaks kõik variandid ära, mille kaudu seda kiirust hinnata, et tulemus oleks võimalikult õige (tl 105 pöördel). On hea, et on tehtud uurimiseksperiment, saab võrrelda, et see liikumine on sarnane ja ei ole mingeid anomaaliaid sees. Nii selgitaski ekspert, et kui vaadata videot 65 kilomeetrit tunnis, kui kaadrisse ilmuvad esilaternad on mõlemal näha ja on need jooned videole tehtud, siis videolõigu lõpus on politseiauto nii öelda tulede võrra ette poole liikunud võrreldes kaubikuga, see vahe on hästi väike ja saab järeldada, et kiirus 65 on pisut suurem (tl 107 pöördel-108).
16.Kaitsja toob välja, et KrMS § 107 lg 1 p 10 järgi peab olema ekspertiisiaktist nähtav põhistus ja peab olema võimalik aru saada, kuidas ekspert on mingisuguse tulemuseni jõudnud. Kaitsja hinnangul puudub jälgitav tõend ja arusaam sellest, kuidas ekspert sellele tulemusele on jõudnud, et kaubiku kiirus oli 62 kilomeetrit tunnis. Kaitsja toob välja, et jääb mulje, et midagi on kuskile pandud, kuid aru ei ole võimalik saada, kuidas ja mille alusel on midagi arvutatud. Ekspertiisiaktist on näha, et otsasõidu kohta ei olegi konkreetsemalt määratletud kui, et otsasõit toimus ca ühel neljandikul vöötraja laiusest ning see hinnang on
tunnetuslik. Ka eksperdi öeldu, et võrreldes uurimiseksperimendi salvestisi otsasõiduvideoga, on kõige sarnasem otsasõiduvideoga uurimiseksperimendi video kiirus 60 km/h kohta, on oletuslikku laadi. Kaarel Kaldvee ise on öelnud, et tema kiirust ületanud ei ole, andis üksikasjalikke selgitusi selle kohta, kuidas tema sellel ööl sõiduki kiirust valis ja milline tema mälu järgi sõiduki kiirus oli. Seega on ainult ekspertiisiakt, mis väidab vastupidist. Lisaks, kuigi eksperimendi käigus tehtud salvestisel on nähtav politseisõiduki sees olnud kiirusmõõtjal sõiduki kiiruse näit, tekib küsimus, kas siis seda tuleb võtta sellisena nagu ekraanilt nähtub või tuleb arvestada maha veel kolm kilomeetrit tunnis, ehk laiendmääratlus.
17.Kohus on seisukohal, et ekspertiisiakt on jälgitav ja usaldusväärne. Ekspert selgitas kohtuistungil ning ka ekspertiisiaktis on kirjas, et liikumiskiiruse arvutamiseks on kasutatud selleks spetsiaalselt välja töötatud programmi PC-Crash, kuhu ekspert on sisestanud sõiduki ja jalakäija vastastikuse asendi ning paiknemist tee suhtes otsasõidu hetkel ja pärast otsasõitu, teetingimused, sõiduki tehnilised näitajaid ning jalakäija pikkuse ja kaalu. Ekspert selgitas, et otsasõidu koha määras videomaterjali põhjal, sest neid asju ei saagi mõõdistada, selleks video ongi hea, et selle järgi saab panna paika auto ja jalakäija asendi. Mõõdistus koha peal enam ei ole üldse oluline. Siis peaks selle sündmuse juures koha peal olema mõõdulindiga ja ootama, et nüüd juhtub, kui ühtegi muud jälge ei ole. Olemas on videomaterjal ja selle järgi on võimalik antud juhul asjad paika panna (tl 107 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja viited sellele, et programmi sisestatud andmed võivad olla kaheldava väärtusega, ei ole kontrollitavad ega arusaadavad. Ekspert on samuti toonud välja, et jalakäija paiknemine 1⁄4-l vöötraja laiusest xxx tänava poolses osas on piisav täpsusaste arvutuste tegemiseks. Ka videosalvestiselt „20.09.2023 avarii“ nähtub, et vahetult enne kokkupõrke momenti ajahetkel 03:56:45 on jalakäija vöötraja xxx tänava poolsel äärel ca 1⁄4 osal selle laiusest, seega ei ilmne, et ekspert oleks selles määratluses eksinud. Ekspert on selgitanud, milliseid andmeid ta kasutas, kust need pärinevad ja need on kontrollitavad. Seega on ekspertiis läbi viidud objektiivsete tõendite põhjal. Puudub alus arvata, et eksperdil oleks olnud isiklik huvi tulemuse vastu või eksperti oleks mõjutatud konkreetse tulemuse saamiseks. Kohtu hinnangul on võimalik uurimiseksperimendi videosid vaadeldes eksperdi selgitatud viisil teha toetavaid järeldusi kaubiku kiiruse kohta. Ekspert on ka selgitanud, millele tuginedes ta ekspertiisiakti uurimuse osas seda on avaldanud. Nii on ta märkinudki, et videos on abijooned, mille järgi vaadata, kumb sõiduk on kaadris kaugemal. Kui vaadelda 65 kilomeetrit tunnis videot, kui autod kaadrisse ilmuvad nii, et esilaternad on mõlemal näha ja on jooned tehtud, siis videolõigu lõpus on politseiauto tulede võrra ette poole liikunud võrreldes kaubikuga. Võttes sama alguspunkti, jälgides abijooni, saab hinnata kumb sõiduk kaugemale jõuab sama aja jooksul (tl 108, 108 pöördel). Abijoonte kasutamine ekspertiisi läbiviimine nähtub ka DVD plaadilt, mis on kohtule esitatud ning millel on sündmuskoha fotod ja ekspertiisiakt koos lisadega. Samuti tõi ekspert välja, et uurimiseksperimendi kaamerasalvestused on täiendav, kuid mitte hädavajalik võimalus kiiruse hindamiseks, mis käesoleval juhul toetab ekspertiisi arvutuslikku tulemust (tl 105 pöördel).
18.Kohus on seisukohal, et eksperimendi käigus tehtud salvestisel nähtavat politseisõiduki sees olnud kiirusemõõtjal olevat sõiduki kiirust tuleb võtta sellisena nagu ekraanilt nähtub ning sellelt, ega ekspertiisiaktis tuvastatud kiiruselt, ei tule maha arvestada kolm kilomeetrit tunnis laiendmääramatust. Laiendmääramatust kasutatakse isikute sõidukiiruse ja valdavalt võimaliku kiiruseületamise tuvastamisel, selgitamaks, milline oli väikseim kiirus, millega teel liikuv teine sõiduk (mõõteobjekt) liikuda võis, nö lõplik mõõtetulemus. Antud juhul uurimiseksperimendi käigus ei ole oluline mitte ühegi vastutuleva või teise teel liikuva sõiduki kiirus, vaid just selle sõiduki tegelik kiirus, milles asub ka mõõteseade. Ekspert avaldas, et kiirusemõõdik näitab päris õiget kiirust, mis tegelikult on ning ekspertiisi jaoks ei ole laiendmääramatus määrava tähtsusega. Ekspertiisitulemuses midagi ei muutu. Kaubiku liikumiskiirus on tegelikult arvutatud ka arvutisimulatsiooni teel ning oleks saanud ka ilma uurimiseksperimendita arvamuse anda, aga see on üks võimalus hinnata, et tulemus oleks
võimalikult õige ning uurimiseksperiment, milles samuti ei ole laiendmääramatusi arvestatud, toetab arvutuslikku tulemust täiesti.
19.Kaarel Kaldvee on avaldanud, et sõitis spidomeetri järgi, mis kindlasti eksib, aga selle järgi kiirusega 50 kilomeetrit tunnis. xxx ristmiku juures kontrollis viimati sõidukiirust, mis oli samuti viiskümmend (tl 109 pöördel). Samuti selgitas isik, et vahepeal veeres mootoriga pidurdades vaikselt xxx ristmikule ning võttis enda selgitusel kogu aeg 50 km/sõites korduvalt siiski jala gaasipedaalilt, et mootoriga pidurdada. See aga tähendab, et teatud hetkedel, kui mootoriga pidurdades kiirus alanes, pidi ta taaskord ka kiirendama, kuivõrd muidu sõiduk jääks täiesti seisma. Eelnevast järeldub, et sõiduki liikumiskiirus ei saanud olla Kaubamaja ristmikust kuni xxx ristmikuni ühtlaselt stabiilne 50 km/h, vaid vahelduvas languses ja tõusus. Samuti selgitas Kaarel Kaldvee, et tegemist oli 2006 aasta sõidukiga, millel ei olnud digitaalset spidomeetrit, vaid analoogspidomeeter seieriga, mille tablool on samm 20 km/h. Märgitud on 40 ja 60 ning nende vahel on tühimikkriips. Kuigi Kaarel Kaldvee selgitas, et sõitis täpselt piirkiirusega, ei ole piirkiiruse jälgimine analoogtablooga sõiduki puhul sama kerge kui on digitaalse spidomeetriga sõiduki puhul. Lisaks kui isik teadvustab, et spidomeeter eksib, ei ole välistatud ka, et teatud hetkedel sõitis ta spidomeetri näiduga, mis oli kõrgem lubatud piirkiirusest, just lähtudes eeldusest, et tegelik kiirus on madalam. Samuti leidis sõitmine aset pimedal ajal ning lisaks spidomeetri näidiku täpse asukoha jälgimisele, tuli juhil jälgida ka liikluses toimuvat. Lisaks märgib kohus, et Kaarel Kalvee on avaldanud omapoolsetes ütlustes, et jalakäija ei ise ei proovinud autosid vaadata. Et selline väide põhineks teadmisel, pidanuks Kaarel Kaldvee ise nägema, mida jalakäija tegi või ei teinud kõnniteel kõndides ja ülekäigurajale astudes. Samas on Kaarel Kaldvee väitnud, et ta ei märganud üldse jalakäijat enne kui viimasele otsa sõitis. Seega esinevad süüdistatava ütlustes teatavad sisemised vastuolud. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisiaktiga tuvastatud süüdistatava juhitud kaubiku liikumiskiiruses, samas on Kaarel Kaldvee selgitusi ja juhitava sõiduki iseloomu arvestades alust kahelda Kaarel Kaldvee väites, et sõiduki kiirus oli kindlasti 50 km/h. Kohtu hinnangul saab tuvastada, et Kaarel Kaldvee poolt juhitud sõiduki liikumiskiirus enne jalakäijale otsasõitu oli ca 62 km/h, millega Kaarel Kaldvee ületas antud kohas ettenähtud sõidukiirust, milleks on 50 km/h.
20.Kohtu hinnangul on tõendatud, et 20.09.2023 kella 03:56 paiku xxx ristmiku juures oleval ülekäigurajal, sõites kiirusega 62 km/h sõitis Kaarel Kaldvee otsa teed ületavale jalakäijale. Otsasõidu tulemusel tekkisid kannatanule arvukad vigastused ning saadud liittrauma koos hulgiluumurdude, siseelundite, pea- ja seljaaju vigastustega tõi kaasa tema surma. (II) Õiguslik hinnang
21.KarS § 422 lg 1 sätestab kuriteona mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.
22.Seega seisneb süüteo objektiivne koosseis sõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega põhjustatakse raske tagajärg. Kuna tegemist on blanketse kuriteokoosseisuga, tuleb selle sisustamiseks pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestatavad sõidukite liiklus- ja käitusnõudeid.
23.Süüdistusakti kohaselt on Kaarel Kaldveele ette heidetud LS § 7 lg 2, § 14 lg 2, § 15 lg 1 p 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 35 lg 1, § 35 lg 4 ning § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõuete rikkumist.
24.Kaitsja on seisukohal, et Kaarel Kaldveele ei saa ette heita LS § 7 lg 2, § 16 lg 1 ja § 14 lg 2 nõuete rikkumist, kuivõrd nimetatud nõuded liiga üldist laadi ning vajaksid konkreetset tegevust või tegevusetust, millega Kaarel Kaldvee neis sätetes nimetatut rikkunud on.
25.Esmalt on Kaarel Kadveele süüdistusaktis ette heidetud LS § 7 lg 2 nõude rikkumist, mille kohaselt kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Arvestades, et LS § 7 lg 2 kõneleb nooltuledest ning vilkuvast kollasest fooritulest räägib lg 4, saab järeldada, et süüdistusaktis on ekslikult viidatud § 7 lõikele 2 ning õige, silmas peetud säte on § 7 lg 4. Kohus on seisukohal, et LS § 7 lg 4 rikkumist iseseisvalt ei saa Kaarel Kaldveele ette heita. Viidatud säte on selgitava iseloomuga ning sellest nähtub, millele osutab kollase vilkuva tulega foor. Ühtegi kohustust sellest normist endast liiklejatele ei tulene. Küll aga on see asjassepuutuv käesoleval juhul liikluskorralduse mõistmisel.
26.Samuti on süüdistuses ette heidetud viidates LS § 16 lg-le 1, et isik rikkus nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Arvestades, et liikluskorraldusvahendi nõuete täitmisest ei räägi LS § 16 lg 1, vaid LS § 16 lg 2, saab järeldada, et isikule heidetakse ette lisaks viidatud LS § 16 lõikele 1, ka lõike 2 rikkumist selles osas. LS § 14 lg 2, mille rikkumist isikule on samuti ette heidetud, sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-20-1414, p-s 10 puutuvalt LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumisse selgitanud, et kuivõrd LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumine seisneb tavaliselt selles, et juht ei järginud mingeid spetsiifilisemaid liiklusnõudeid, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul tavaliselt tegelikult neile sätetele tuginemine põhjendatud – LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 taanduvad üldnormidena erinormide ees (kuigi Riigikohus on pidanud juhi vastutuse sisustamisel neile tuginemist võimalikuks: vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-16, p 11). See, kas tuleks tugineda ka üldnormidele või mitte, sõltub konkreetsest süüasjast. Käesolevas asjas on Kaarel Kaldveele ette heidetud ka spetsiifilisemate liiklusnõuete rikkumist (LS § 15 lg 1 p 2, § 17 lg 1, § 35 lg 1 ja 4 ning § 50 lg 3 p-d 1 ja 2). Seetõttu ei ole antud juhul LS § 14 lg-le 2 ja § 16 lg-le 1 ja 2 tuginevate etteheidete eraldiseisev tegemine tarvilik.
27.Süüdistusakti kohaselt heidetakse Kaarel Kaldveele ette lubatud sõidukiiruse ületamist, mida on ka täpsustatud, et 12 km/h võrra. Kaarel Kaldveele heidetakse ette LS § 15 lg 1 p 2 rikkumist, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. LS § 50 lg 1 sätestab, et juht peab järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Eelnevalt leidis tuvastamist, et Kaarel Kaldvee sõitis 50 km/h alas 62 km/h ehk ületas asulas lubatud sõidukiirust, seega rikkus Kaarel Kaldvee LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid sõites asulas kiirusega 62 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 12 km/h võrra.
28.Samuti on Kaarel Kaldveele ette heidetud LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 rikkumist. LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS § 50 lg 3 p 2 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kaitsja leiab, et kuigi prokurör on süüdistusaktis paragrahvide loetelus välja toonud ka LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 rikkumise, ei ole süüdistuse kirjeldavas osas selgitatud, milles prokuratuuri
arvates seisneb LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõuete rikkumine, ehk siis kiiruse kohandamine vastavalt olukorrale. Prokurör kirjeldas seda võimalikku rikkumist esmakordselt alles süüdistuskõnes, väites, et kui Kaarel Kaldvee arvas, et need ilmastikuolud on sellised, et ei ole kõike võimalik näha, et siis oleks pidanud kiirust vähendama, aga sellist etteheidet ei ole prokurör süüdistuses teinud ja seetõttu ei saa seda teha ka alles süüdistuskõne käigus. Kohus nõustub, et kuivõrd süüdistusaktis ei ole tehtud ühtegi sisulist viidet seoses LS § 50 lg 3 p-dega 1 ja 2, millest võiks järeldada, et üldse või millise ilmastiku või teeoluga seotud asjaoluga Kaarel Kaldvee jättis arvestamata LS § 50 lg 3 p 1 puhul või sellele, kas nähtavus oli halb, ei saa seda isikule ette heita. Küll aga on etteheide selles, et sõidukiirust ei vähendatud vajalikul määral, et suudetaks seisma jääda teel oleva takistuse ees ning kui tingimused seda nõuavad ja toimus otsasõit kannatanule.
29.Veel on Kaarel Kaldveele ette heidetud LS § 35 lg 1 ja 4 rikkumisi. LS § 35 lg 1 sätestab, et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. LS § 35 lg 4 sätestab, et reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Samuti on Kaarel Kaldveele ette heidetud ka LS § 17 lg 1 rikkumist, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Süüdistusakti kohaselt Kaarel Kaldvee ei andnud teed fooridega reguleerimata ülekäigurajal (foorid kollasel vilkuval režiimil), ülekäigurada tähistatud teekatte märgistuse nr 945a ja liikluskorraldusvahenditega nr 543 ja 544, ülekäigurada ületavale jalakäijale.
30.Kaitsja hinnangul ei lükka kohtule esitatud tõendid ümber Kaarel Kaldvee ütlusi selle kohta, et tema jaoks võis olla jalakäija raskesti märgatav. Sündmuskohal tehtud fotodest ükski ei ole tehtud suunaga xxx tänava ristmikult õnnetuskoha suunas, so Kaarel Kaldvee poolt juhitud sõiduki liikumissuunas. Uurimiseksperimendi käigus tehtud salvestistelt on võimalik näha küll sama suunda nagu oli Kaarel Kaldvee poolt juhitud sõidukil, aga kuna see tehti ca kaks kuud hiljem, ei saa täpselt öelda, kas uurimiseksperimendi käigus oli täpselt sama olukord nagu õnnetuse toimumise ajal. On selge, et seal xxx ehitustööd toimusid, aga millised olid need ehitustöödega seotud takistused, on jäetud õigel ajal fikseerimata. Tõepoolest ei ole tehtud sündmuskohast fotosid selles suunas, kuhu poole liikus Kaarel Kaldvee. Kohtu hinnangul saab sellegipoolest ka sündmuskohal vastupidises suunas tehtud foto alusel (tl 16) teha järelduse, et ulatuslikke takistusi süüdistataval konkreetsel ristmikul ja ülekäigurajal jalakäija märkamiseks ei olnud. Kuigi xxx keskuse poolsel tänavaäärel olid ehitustöödega seonduvalt püstitatud aiad (foto nr 4 tl 16), oli tegemist sirge, laia kaherealise teelõiguga. Süüdistatav paiknes sisemisel sõidureal, millel liikudes on vaateulatus võrdlemisi tühjal öisel teel külgedel toimuvale ning kõnniteedelt ootamatute takistuste ilmnemisel võimalus neile reageerida, parem. Materjalidest nähtuvalt oli kannatanu jõudnud juba ületada ülekäiguraja esimese sõidurea laiuselt ning ületamas teist sõidurida. xxx keskuse turvakaamera videost nähtuvalt oli ülekäigurada, millel kõndis kannatanu, hästi valgustatud. Ka tunnistaja C.J , kes samuti pimedal ajal seda teelõiku uurimiseksperimendi käigus läbi sõitis, selgitas et ülekäigurada oli hästi valgustatud ning kui uurimiseksperimendi tee hakkas pihta xxx kõrvalt, kus oli praktiliselt pime, oli päris hästi just ülekäigu kohta näha. Tunnistaja selgitas, et enne seda ristmikku oli tavaline halogeenpirnidega kollane valgustus, kuid ülekäigurajal oli LED valgusega lahendus, mis toob hästi esile objektid (tl 101-101 pöördel). Sündmuskohast on tehtud fotod, millelt on näha, et ka sündmuse toimumise ajal oli xxx keskuse poolses ääres aed ehitustööde tõttu, kuid kraanat, mis uurimiseksperimendi ajal oli, õnnetuse ajal seal ei olnud. Kraana oli tekkinud seega hiljem ning oli seal aia ääres uurimiseksperimendi läbiviimise ajal. Isegi sel ajal kui lisaks aiale oli xxx poolses ääres ka
kraana, on tunnistaja C.J nähtavuse kohta selgitanud, et sõites politseisõidukiga seda vahemaad läbi, oli nähtavus hea. Mingit segavat faktorit kui sellist ei olnud ja ülekäigurada oli täies ulatuses nähtav (tl 101). Ka uurimiseksperimendi videosalvestistelt nähtuvalt on xxx tänaval xxx tänava poole liikudes kõnealune ristmik ja ülekäigurada Kvartali keskuse ääres paiknevast kraanast sõltumata aegsasti ja hästi nähtav. Seega sündmuse ajal, mil konkreetset kraanat seal ei olnud, oli nähtavus selle võrra veel parem.
31.LS § 17 lg 5 p 21 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on ülekäiguraja tähistamiseks joonistatud teele valged triibud nn „sebra“ ehk teekattemärgistus nr 945a ning mõlemal pool teed asuvad ülekäigurada tähistavad liiklusmärgid ehk märgistused nr 543 ja
544.Tuvastamist on leidnud, et Kaarel Kaldvee sõitis otsa eelpool nimetatud märgistustega tähistatud ülekäigurada ületavale jalakäijale ning eiras seega vastavaid liikluskorraldusvahendi nõudeid rikkudes sellega LS § 17 lg 1. Asjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et mingit takistust Kaarel Kaldveel kannatanut näha ja reageerida ei olnud. Kaarel Kaldvee, sõites pimedal ajal linnas ja lähenedes kollaste vilkuvate foorituledega tähistatud reguleerimata ristmikule ja reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud teekatte märgistuse nr 945a ja liikluskorraldusvahenditega nr 543 ja 544, oleks pidanud olema hoolsam ja ettevaatlikum ning vähendama sõidukiirust vältimaks kahju tekitamist. Kaarel Kaldvee rikkus ka LS § 35 lg-t 1 ja 4, kuivõrd kiiruse ületamisega ohustas jalakäijat ega sõitnud kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on asunud või astumas ülekäigurajale. Ekspertiisiaktist nähtub, et jalakäija liikumisaeg alates sõidutee ületamise alustamisest kuni otsasõiduni on ca 2,8 sekundit. Samuti leidis otsasõit aset sisemises sõiduvööndis. Jalakäija oli kõnealuse ülekäiguraja enam kui poole ulatuses kokkupõrke hetkeks juba ületanud. Lisaks oli jalakäija nähtav antud ristmikul juba enne kui ta astus ülekäigurajale, kuivõrd tegemist on laia avara ristmikuga ning püstitatud aiad ei piiranud vaadet sellisel määral, et jalakäija oleks juhile nähtav üksnes ülekäigurajal olles, vaid siiski juba varem. Kaarel Kaldvee lähenes LS § 7 lg 4 mõttes reguleerimata ülekäigurajale kiirusega mis ei olnud piisavalt väike vältimaks jalakäija ohustamist, kes on astunud või astumas ülekäigurajale, ega jäänud ka seisma võimaldamaks jalakäijal sõidutee ületada. Lähenedes reguleerimata ristmikule ja ülekäigurajale, mida on juba ületamas jalakäija, peab juht valima sellise liikumiskiiruse, mis võimaldab tal nähtavusulatuse piires mitte ohustada jalakäijat ning vajadusel ohutult pidurdada, sh kuni vajadusel täieliku seismajäämiseni. Seda eriti olukorras, kus tema enda selgitusel autotuled, kõik foorid ja tänavavalgustus läikisid vastu asfaldilt, so asukohas ja olukorras, milles esinesid tema jaoks nähtavust häirivad asjaolud e tingimused, mis nõudsid täiendavat tähelepanu. Lähenedes autoga asustatud piirkonnas ülekäigurajale tulebki autojuhil rakendada suuremat tähelepanu kontrollimaks, et ega keegi pole ülekäigurada ületamas, sh vajadusel selle kontrolli tegemiseks kiirust aeglustada ja veenduda, et ka esimeste tugisammaste varju keegi ei jää. Ka ei saa pidada asustatud piirkonnas, so xxx kesklinnas jalakäija kõndimist ülekäigurajal üllatuslikuks autojuhi jaoks. Kaarel Kaldvee ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, et tal oleks võimalik reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jääda seal oleva etteaimatava takistuse ees, milleks oli ülekäigurajal liikuv jalakäija, kui olukord seda nõudis. Vastupidi, ta jätkas liikumist kiirusel, mis ületas asulas lubatud sõidukiirust, rikkudes sellega ka LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2.
32.Kohus on seisukohal, et Kaarel Kaldvee on rikkunud LS § 15 lg 1 p 2, § 17 lg 1, § 35 lg-t 1 ja 4 ning § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 nõudeid.
33.Teo kvalifitseerimiseks KarS § 422 lg 1 järgi tuleb tuvastada, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena inimesele raske tervisekahjustus või surm.
34.Kaitsja hinnangul ei olnud otsasõidu põhjuseks kiiruse ületamine, isegi juhul kui nõustuda selle eksperdi arvutuskäiguga, et kiirus oli 62 km/h.
35.Pidurdusteekond sõltub sellest, millised on teetingimused. Süüdistatav on selgitanud, et tema arvates oli teepind ikkagi märg (tl 109 pöördel). Sündmuskoha vaatluses on teekatte seisundiks märgitud, et teekate on märg (tl 12). Ekspertiisiaktis on analüüs tehtud arvestusega, et teeolud olid niisked ning aeglustuseks võeti väärtustevahemiku (5-7) keskmine 6 m/s 2. Ekspert selgitas, et kui vaadata sündmuskoha videoid ja fotosid, ei saa arvutuslikus mõttes rääkida märjast teekattest, ei ole veekihti, mis tekitaks vajaduse oluliselt väiksema sidestusega arvestada. Aeglustuseks pidurdamisel on võetud kuus meetrit sekund ruudus, mis vastab niiskele teekattele. Antud juhul on kuus kohane (tl 105). Ekspertiisiaktis on märgitud, et kaubiku Peugeot Boxer reg.nr xxx juhil oleks lubatud piirkiirusega 50 km/h liikudes puudunud jalakäijale tee andmiseks vajadus avariilikult pidurdada. Jalakäija ei oleks sundinud sõiduki juhti järsult pidurdama ja sõiduki peatamine oleks olnud võimalik ekspluatatsiooniliselt pidurdades. Kiirust ületades aheneb juhi vaateväli ja väheneb võimalus reageerida õigeaegselt. Ehk teisisõnu aeglasemalt sõites on võimalik märgata enda ümber toimuvat rohkem ning ka reageerimiseks on rohkem aega. Piirkiiruste määrad kannavadki eesmärki võimaldada reageerida ja ohtu aegsasti märgata. Süüdistatav selgitas ise, et ei näinud jalakäijat, kuna ta võis jääda parema ukseposti taha, diagonaalis pimedasse nurka. Kiirus mõjutab seda kui palju juht märkab külgedel toimuvat, kuna suuremal kiirusel juhi pilk koondub rohkem tema ees toimuvale. Samuti mõjutab kiirus õnnetuse tagajärgede raskust.
36.Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd kannatanu on ise ennast ohustanud, on ise samuti rikkunud liikluseeskirju, ei ole võimalik seda saabunud tagajärge normatiivselt omistada Kaarel Kaldveele. LS § 22 kohaselt peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Kannatanu helkurit ei kasutanud, tal olid tumedad riided ilma helkurita, mis tegi tema märkamise raskeks või võib-olla ka võimatuks. Lisaks viitab kaitsja LS § 25 lg-le 7, mille kohaselt peab jalakäija reguleerimata ülekäigurajal enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ja sõidutee ületamine on ohutu. Kvartali turvakaamera salvestisest nähtub, et jalakäija kõnnib mööda xxx tänava kõnniteed jalakäija kiirusel ülekäiguraja poole ning samas tempos seisakuteta ülekäigurajale. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-15 p-s 13 selgitatud, et tagajärje omistamise võib välistada ka kannatanu enda ebakorrektne käitumine ning enda õigushüvede ohtu asetamine, mistõttu tuleb vaieldamatult kaasata saabunud tagajärje õigusliku omistamise arutellu ka kannatanu käitumine vaatluse all olevas liiklussituatsioonis. KarS §-de 422 ja 423 kontekstis ei tule otsida vastust sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid sellele, kelle liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise. LS § 22 lg 8 kohaselt halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Asja materjalidest ei nähtu, et kannatanu oleks helkurit kandnud. Kohtu hinnangul ei oleks aga antud juhul helkuri kandmine olukorda kuidagi mõjutanud. Süüdistatav on selgitanud, et fooris vilkus oranž tuli, asfalt peegeldas, mistõttu kõik valgus läikis vastu. Lisaks tuleb arvestada, et õnnetuskoht asus ristmikul, mille ühes nurgas on xxx keskus koos valgustatud reklaamplakatitega, ning teises nurgas xxx keskus, kus samuti on valgustatud erinevate poodide sildid seintel. Ülekäigurada ise jääb sama ristmiku ääres asuvate hästi valgustatud Circle K tankla ja klaasist peegeldavate seinapindadega Swedbanki hoone vahele. Arvestades seda olustikku, erinevat värvi tuled eri suundades põlemas, vilkumas ja peegeldumas, kollased foorid vilkumas, hele eri tooni (LED vs halogeen) tänavavalgustus, ärihoonete valgustatud logod, tanklast kumav valgus, siis kohtu hinnangul ei oleks üks lisanduv helkur teinud jalakäijat rohkem eristatavaks. Lisaks ei olnud õnnetuse toimumise kohas pime, ülekäigurada oli korralikult valgustatud. Tõsiasi, et jalakäijal olid tumedat värvi riided, ei saa iseenesest olla talle etteheiteks, eriti arvestades, et tegemist ei olnud valgustamata asulavälise teega.
Mis puutub jalakäija poolt LS § 25 lg 7 rikkumist siis selles osas märgib kohus, et videosalvestiselt on näha, kuidas jalakäija liigub ühtlasel jalakäija kiirusel ja trajektooril piki xxx tänavat ülekäiguraja suunas ning asub ülekäigurajale sõiduteed ületama. Ta ei kiirenda sammu, muuda suunda ega astu ootamatult auto ette. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on toonitatud, et individuaalsete õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise isiku enda poolt on võimalik ning see võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele, kuid selle eelduseks on ohvri käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus (RKKKo 3-1-1-102-16, p 11). Kohtu hinnangul antud olukorras ei ole viiteid, et kannatanu oleks teadlikult enda õigushüved ohtu seadnud ning see oleks tinginud saabunud tagajärje. Tegemist oli hästi valgustatud ülekäigurajaga, kus nähtavus oli hea. Ekspertiisaktis on tuvastatud, et sel hetkel kui jalakäija ülekäigurajale astus asus auto otsasõidu kohast arvutuslikult ca 48 meetri kaugusel ning juhil oleks lubatud piirkiirusega 50 km/h liikudes puudunud jalakäijale tee andmiseks vajadus avariilikult pidurdada. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et jalakäija liikumisaeg alates sõidutee ületamise alustamisest kuni otsasõiduni on ca 2,8 sekundit. Arvestades Kaarel Kaldvee sõidukiirust, mis ei olnud sedavõrd palju, üle lubatu, et jalakäija kindlasti teadvustaks, et ei sõideta linnakiirusega, aga ka seda, et Kaarel Kaldvee selgitusel ta teatud hetkedel xxx tänavat pidi sõites võttis jala gaasipedaalilt, et pidurdada mootoriga, võis ka kannatanule jääda mulje, et sõiduk aeglustab laskmaks teda üle tee. Astudes valgustatud ülekäigurajale kui eelduslikult linnakiirusel liikuv auto oli temast auto oli optimaalsel kaugusel, et enne teda aeglustada, ei saa öelda, et kannatanu end ise ohtu seadis. LS § 35 lg 4-st tuleneb autojuhi kohustus reguleerimata ülekäigurajal vajadusel seisma jääda, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
37.Kohtu hinnangul on süüdistatava rikkumised põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega – kannatanu surmaga. Ebaõige kiiruse valiku ja lubatud piirmäära ületava kiirusega sõitmise ning selle tõttu, et ta polnud piisavalt tähelepanelik reguleerimata ülekäigurajale lähenedes, ega kohandanud kiirust olukorrale vastavaks, ei märganud süüdistatav õigeaegselt teed ületama asunud jalakäijat. Selle tagajärjel sõitis süüdistatav jalakäijale otsa, kes sai ekspertiisiaktis loetletud vigastusi ja suri. Liikudes linnas peab autojuht kui suurema ohu allikas olema tähelepanelik, et mitte ohustada ülekäigurajal liikuvat jalakäijat. Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes, eriti olukorras, kus süüdistatav selgitas, et segavateks faktoriteks olid vilkuvad foorid ning märja/niiske asfaldi peegeldus, oleks ta pidanud kohandama oma kiirust olukorrale vastavaks ja arvestama sellega, et ülekäigurajale võib astuda keegi ja seda ka öisel ajal vältimaks jalakäija ohustamist. Kohandades oma sõidukiiruse seadusele ja olukorrale vastavaks ning rakendades kõrgemat hoolt ülekäigurajal olevate või sinna astuvate jalakäijate tuvastamiseks, oleks saanud isik aegsasti reageerida. Seega on kohus seisukohal, et just süüdistatava Kaarel Kaldvee liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise. Eelöeldu tähendab, et Kaarel Kaldvee täitis KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu.
38.Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 lg 1 tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise suhtes ja ettevaatamatust tagajärje, s.o inimese surma suhtes. Kohus tuvastas, et Kaarel Kaldvee juhitud sõiduki kiirus oli jalakäijale otsasõidu hetkel 62 km/h. Sõidukiirus on juhi teadlik valik. Liiklusregistri väljatrükist nähtub, et Kaarel Kaldvee omas B kategooria juhiluba 27.09.2014-26.09.2024 (tl 60). Süüdistatav selgitas ka ise, et tal on juhikogemust pikalt, omab juhtimisõigust alates 18. eluaastast. Seega õnnetuse toimumise aastal oli tal juhistaaži ligikaudu 10 aastat. Kaarel Kaldvee kui arvestatava kogemusega juht pidi aru saama, et ületab kiirust. 12 kilomeetrit tunnis kiiruse ületamine on sõidukijuhi poolt hõlpsasti tajutav ületamine. Seda enam, et linna keskkonnas kiiruse ületamine on paremini tunnetatav kui maanteel, kus kiirused on suuremad. Kuigi liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Peugeot Boxer xxx omanikuks ega kasutajaks Kaarel Kaldvee ei ole (tl 61), avaldas ta, et on sõidukit kasutanud korduvalt mitmete aastate jooksul. Ta on eluaegne xxx elanik ning xxx
puiesteel ja xxx tänaval on sõitnud lugematu arv kordi (tl 111 pöördel). Seega oli sõiduk, mida süüdistatav kasutas talle tuttav ning samamoodi ka tänav, millel ta sõitis. Juhtimisõigust omava isikuna, kes on läbinud autokooli ja oma teadmisi ka kümnendi jooksul liikluses kinnistanud, olid talle teada lisaks kohustusele järgida piirkiirust ja liikluskorraldusvahendite nõudeid ka need liiklusseaduse nõuded, mis puudutavad kiiruse olukorrale vastavaks kohandamist, teiste liiklejatega arvestamist, mitteohustamist ning tee andmist. Kaarel Kaldvee ei järginud tahtlikult liiklusalaste õigusaktide nõudeid ei olnud tähelepanelik ega vähendanud kiirust olukorrale vastavaks ja ei arvestanud jalakäijaga. Kohtu hinnangul pani lubatud suurima kiiruse ületamise (LS § 15 lg 1p 2) Kaarel Kaldvee toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, so isik teadis, et teostab koosseisuasjaolu, so ületab kiirust ja vähemalt möönis seda. Kohtu hinnangul pani Kaarel Kaldvee teised liiklusseaduse rikkumised (§ 17 lg 1, § 35 lg-te 1 ja 4 ning § 50 lg 3 p-de 1 ja 2) toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Juhtides xxx kesklinnas mootorsõidukit tuntavalt üle lubatud piirkiiruse, jättes liiklusolukorra piisava hoolsusega hindamata, olukorrale vastavalt kiiruse vähendamata ja veendumata selles, et liiklusmärkidega tähistatud ülekäigurada on vaba ning seda ületades ta ei ohusta kedagi, pidas isik võimalikuks, et ta rikub liiklusseaduse nõudeid ja möönis seda. Tagajärje ehk inimese surma põhjustas Kaarel Kaldvee kohtu hinnangul ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Kars § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaarel Kaldvee oleks pidanud ette nägema, et rikkudes liiklusreegleid, võib ta sõita jalakäijale otsa ning põhjustada viimase surma ja/või raskelt vigastada saamise.
39.Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Kaarel Kaldvee on süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 422 lg 1 järgi süüdi tunnistada. (III) Karistus
40.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
41.Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
42.KarS § 422 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.
43.Kohus tuvastas eelpool, et Kaarel Kaldvee rikkus mitmeid liiklusseaduse nõudeid. Kaarel Kaldvee ületas lubatud piirkiirust ning ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ega kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, mistõttu ei märganud ega andnud teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale ning sõitis talle otsa. Kaarel Kaldvee ületas linnas
lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h, mis ei ole küll äärmiselt suur kiiruse ületamine, kuid sellegi poolest tuntavalt üle lubatud määra. Tegu on toime pandud öisel ajal, kui liiklus on üldjuhul rahulikum ja võimalik oht kaasliiklejatele väiksem. Samas sõitis Kaarel Kaldvee xxx kesklinnas, kus on liiklus ka öisel ajal tihedam kui linnast väljas. Isik oli kaine, omas juhtimisõigust ja sõitis tehniliselt korras sõidukiga. Süüdistatav on põhjustanud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud tagajärgedest raskema ehk inimese surma. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kaarel Kaldvee süü suurust saab hinnata keskmiseks.
44.Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistusregistrist nähtuvalt on Kaarel Kaldvee kriminaalkorras karistamata. Samas on teda arvukalt karistatud väärteo korras ning valdavalt just kiiruse ületamiste eest. Kuivõrd karistusregistri väljavõte on tehtud 28.05.2025, mil järgnevalt välja toodavad rikkumised olid juba arhiveeritud, saab väljavõttest järeldada, et süüteo toimepanemise ajal 20.09.2023 oli Kaarel Kaldveel kaks kehtivat väärteokaristust, üks LS § 227 lg 3 (toime pandud 21.01.2023) ja teine LS § 207 lg 1 ja LS § 227 lg 2 (toime pandud 25.05.2023) rikkumiste eest (tl 62-63). Esimese rikkumise täpsemad asjaolud nähtuvad kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2780,23,000792, mille kohaselt juhtis Kaarel Kaldvee xxx linnas varahommikul mootorsõidukit 50km/h liikluskorraldusmärgi mõjualas kiirusega 105 +/- 8 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h (tl 64-65). Teine rikkumine väärteoasjas nr 2780,23,005340 seisnes selles, et Kaarel Kaldvee sõitis xxx linnas xxx tänaval, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, kell 13:51 mootorsõidukit kiirusega 87km/h +/- 3km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34km/h. Lisaks ei olnud mootorsõiduk tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (tl 66-67). Seega oli Kaarel Kaldvee süüteo toimepanemisega samal aastal varasemalt ületanud kiirust Tartu linnas jaanuarikuus ning uuesti maikuus. Mõlemal korral oli kiiruseületamine äärmiselt suur, so mitukümmend kilomeetrit tunnis. Mõned kuud peale kiiruseületamist maikuus, on 2023 aasta septembris isik taaskord xxx tänaval sõites muu hulgas ületanud kiirust, mis tingis surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Ka see ei suunandu isikut oma liikluskäitumises korrektuure tegema. Väärteootsusest asjas nr 4-23-4253 nähtub, et ligikaudu kaks kuud pärast käesolevalt arutluse all olevat süütegu, tabati Kaarel Kaldvee taaskord kiiruse ületamiselt 22.11.2023 kell 16:01, mil ta juhtis xxx linnas xxx tänaval mootorsõidukit kiirusega 84 +/-3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus selle teelõigul oli 50 km/h, seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Lisaks ei olnud mootorsõiduk tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (tl 68-77). Eelnevast nähtub, et isegi peale surmaga lõppenud liiklusõnnetuse toimepanemist ületas Kaarel Kaldvee taaskord märkimisväärses ulatuses kiirust xxx linnas. Ka kaugemas minevikus nähtuvad isiku karistusregistrist viimase ajaga samalaadsed rikkumised. Nii on perioodil 20.09.2015-11.07.2017 isik kokku neljal korral pannud toime kiiruseületamise. Kohtu hinnangul ei ole ka need rikkumised antud juhul oma tähendust minetanud, kuivõrd näitavad süüdistatava suutmatust liiklusreeglitest kinni pidada ning kalduvust kindlat liiki rikkumisi toime panna.
45.Seega 20.09.2023 rikkumiste näol ei ole tegemist isikupoolse üksiku juhusliku eksimusega. Järjepidev kiiruse ületamine isiku poolt näitab selgelt, et ta ei teadvust riske, mis kaasnevad liiklusnõuete täitmisest irdumisega ning tagajärgi, mida selline käitumine võib kaasa tuua. Kiiruspiirangutest kinni pidamine on oluline just vältimaks sellise traagilise lõpuga sündmusi. Isiku, kes ei mõista seda vajadust, pannes järjepidevalt toime kiiruse ületamisi, käitumine on tõsiseltvõetav oht kaasliiklejatele ja talle endale. Kaarel Kaldvee võime varasematest rikkumistest õigeid järeldusi teha on puudulik, mida kinnitab tema varasem liikluskäitumine. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Korduv liiklusnõuete rikkumine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu ning nagu nähtub käesolevast
kriminaalasjast võib tuua endaga kaasa väga tõsiseid ja pöördumatuid tagajärgi, antud juhul kannatanu surma.
46.KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kaitsja tõi välja, et kuigi Kaarel Kaldveed on pärast käesolevat tegu karistatud kiiruse ületamise eest 2024 aastal ja temalt on võetud juhtimisõigus ära kaheks kuuks, ei ole pärast seda juhtimisõiguse ära võtmist ja karistamist Kaarel Kaldvee ühtegi uut rikkumist toime pannud ning puudub üldpreventiivne vajadus juhtimisõigust ära võtta. Kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et lisakaristus tuleb nagu põhikaristuski mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada teo toimepanija süü suurust (17.10.2024, 1-22-6248/51, p 23) Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-18-17 p-s 13 selgitanud, et lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Käesolevas menetluses on tuvastatud erinevate liiklusnõuete üheaegne rikkumine, mis viis surmaga lõppenud liiklusõnnetuseni. Olgugi et sündmusest on möödas pisut enam kui 2 aastat, ei ole tegemist ka ülemäära pika ajavahemikuga. Isikut ei ole küll varasemalt kriminaalkorras karistatud liiklusreeglite eiramise eest, kuid seda on tehtud korduvalt väärteokorras, sh on isiku poolt täiendav liiklusreeglite rikkumine tuvastatud ka peale kõnealuse sündmuse asetleidmist. Kohtu hinnangul on Kaarel Kaldvee puhul lisakaristuse kohaldamine õigustatud, ega ole oma asjakohasust minetanud. Ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Kuigi peale 22.11.2023 toime pandud rikkumist uusi rikkumisi tõepoolest materjalidest ei nähtu, on see osaliselt ka seetõttu, et isikult võeti 2024 aasta esimeses pooles kaheks kuuks 26.02.2024 otsusega juhtimisõigus ära.
47.Arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Kaarel Kaldvee isikut ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista põhikaristus sanktsiooni keskmisest pisut madalamas määras, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Lisakaristusena tuleb Kaarel Kaldveelt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtu hinnangul ei ületa käesolevalt Kaarel Kaldveele mõistetud 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus (so sanktsioonivahemiku keskmisest pisut madalam) ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks (so sanktsioonimäära keskmisest oluliselt madalamas ulatuses) kogumis isiku süü suurust.
48.Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase isik.
49.Antud juhul liiklusõnnetuse tagajärg oli raske - jalakäija hukkus. Süüdistatav rikkus mitmeid liiklusnõudeid, muuhulgas ületas asulas lubatud sõidukiirust 12 km/h. Väljas oli pime ning süüdistatava sõnul vilkuvad foorid ja tuled peegeldusid märjalt asfaldilt vastu. Selline olukord ei ole iseenesest midagi ebatavalist, kuid nõuab juhilt teravdatud tähelepanu. Süüdistatav ei ole küll kriminaalkorras karistatud, kuid teda oli varasemalt korduvalt väärteo korras kiiruse ületamise eest karistatud, millistest viimased 2 olid ka kehtivad. Ka peale arutluse all olevat surmaga lõppenud liiklusõnnetust tabati ta uuesti kiiruse ületamiselt linnas.
Seejuures ei olnud kiiruse ületamised väikesed, vaid mitukümmend km/h. Arvestades neid asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul võimalik isikut kogu karistuse kandmisest tingimisi vabastada, ega teha seda ka KarS § 73 alusel. Samas on kuriteo toimepanemisest möödas pisut enam kui kaks aastat ning viimane isiku liiklusalane üleastumine leidis aset 2023 aasta lõpus. Samuti on isik tööga hõivatud ning lõpetanud vahepealsel ajal 19.06.2025 neljanda taseme kutseõppe õppekava xxx erialal xxx ning teda on tunnustatud suurepäraste õpitulemuste eest (tl 90-91). Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Riigikohus on sedastanud, et nimetatud efekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Šokivangistusega taotletakse nn eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (RKKKo 3-1-1-41-04, p 9, 3-1-1-21-05, 3-1-1-99-06). Riigikohtu praktikas juurdunud arusaama kohaselt peaks šokivangistuse pikkus olema reeglina kuu või kaks (RKKKo 3-1-1-12-05, p 10). Materjalidest nähtuvalt ei ole isik varasemalt reaalset vangistust kinnipidamisasutuses kandnud. Eelkirjeldatut koostoimes hinnates, peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 sätteid, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele väiksem osa karistusest ning ülejäänud osa jääb süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata allutades ta ka käitumiskontrollile. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 1 kuu, andmaks isikule indikatsioon, kuhu liiklusnõuete järjepidev rikkumine välja võib viia. Ülejäänud osa karistusest jääb tingimisi kohaldamata. Katseaeg tuleb määrata kohustusega alluda käitumiskontrollile. Antud juhul on leidnud tuvastamist süüdistatava poolt erinevate liiklusnõuete eiramine tahtlikult ning Kaarel Kaldveed iseloomustavatest materjalidest nähtub, et kiiruse ületamist on ta toime pannud asulas liigeldes korduvalt, ületades lubatud piirkiirust väga suurtel määradel. Seda isegi peale surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Seega vajab kohtu hinnangul süüdistatava suhtumine liikluses kehtivatesse reeglitesse muutmist. Kriminaalhooldusega on võimalik teatud määral mõjutada ning muuta isiku hoiakuid. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegu ja selle asjaolusid, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks 3 aastat. Seega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat ja 1 kuu tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Kaarel Kaldvee ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks leiab kohus, et Kaarel Kaldveed tuleb ka kohustada osalema sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogramm võimaldab muuta ja kujundada süüdistatava suhtumist liikluses kehtivatesse nõuetesse, mis isiku senist liikluskäitumist arvestades, vajab tema enda ja kaasliiklejate huvides ümberkujundamist. Seega tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kaarel Kaldveed osalema liiklusalases sotsiaalprogrammis. Sellise karistuse mõistmisel on Kaarel Kaldvee käitumine jälgimise all ning kui ta ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, on KarS § 74 lg 4 järgi kriminaalhooldusametnikul võimalik teda kirjalikult hoiatada või kohtul määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata mõistetud karistus täitmisele. Kohtu hinnangul on sellise karistusega võimalik suunata isikut püsivamalt edaspidiselt seadusekuulekale käitumisele.
(IV) Menetluskulud
50.KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
51.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Kaarel Kaldvee kaitsjale Anne Vissakule välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu 80,52 eurot (tl 80-84) ja kaitsja Kaire Hänilesele 520,94 eurot (tl 85-86). Kohtus on kaitsjale Kaire Hänilesele välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu 1 122,20 eurot. Kaitsjatasu on seega kokku 1723,66 eurot.
52.KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on Kaarel Kaldvee poolt tasumisele kuuluvateks menetluskuludeks ka ekspertiisi maksumus 1038,47 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-AOS0091/TRT305, tl 33) ning 731 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-LL0037, tl 51), kokku seega 1769,47 eurot.
53.Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot.
54.Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 4822,13 eurot (1723,66+1769,47 + 1329), mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt mõista välja riigi tuludesse. Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies ulatuses kohene välja mõistmine võib käia süüdistatavale üle jõu ega taotlenud kulude tasumise ajatamist. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 ja 417 lg 2 tulenevalt tasuda ühe kuu jooksul arvestades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.