Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18.10.2024.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis pärast otsuse kuulutamist. I Süüdistus Andres Kelkkat süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema 18.11.2023 kella 19.20 paiku Kohtla-Järvel xxx lõi lahtise käega vastu põske A At, edasi liikus A A järel lastetuppa, kus lõi teda alaealise D Di juuresolekul ja nähes mitmel korral lahtise käega näkku, paar korda rusikaga näkku ning tõmbas A At löömise ajal juustest, mille käigus tõmbas kannatanu peast juuksesalgu. Andres Kelkka põhjustas kannatanule löömise ja juuste väljatõmbamisega füüsilist valu, hematoomi parema silma all, marrastuse vasakul põsel ning vigastusi huultel. Samuti Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et tema 18.11.2023 kella 19:20 paiku KohtlaJärvel xxx korteris lõi lahtise käega, peale seda kui A.A löömise tõttu helistas viimase alaealine poeg D D oma vanaemale O O, D Dit pea piirkonda mille tulemusel D.D tundis valu ja sai tervisekahjustuse – turse (muhk) pealae piirkonnas. Andres Kelkka 18.11.2023 kella 19.30 paiku Kohtla-Järvel xxx trepikoja ukse ees lõi O Oat rusikaga vastu lõuga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja punetuse lõual. Andres Kelkka 18.11.2023 kella 19.34 paiku Kohtla-Järvel xxx juures küsis talle võõrastelt R Rlt ja M M (M) raha. Kui M vastas, et tal ei ole raha, Kelkka püüdis Ma rusikatega rünnata, kuid see ei õnnestunud. R võttis jopetaskust gaasiballooni ja pritsis sellega Kelkkale näkku, misjärel Kelkka haaras Rl ümbert kinni, tõmbas pikali ja kägistas maas lamavat Rt, öeldes talle, et tapab R ära. M sekkus, et takistada Kelkka tegevust, mispeale Kelkka tõmbas M järsult vasakust jalast, mistõttu M kukkus selili maha. Kelkka istus Mle peale ja lõi teda rusikaga kaks korda vastu rinda. Kelkka põhjustas Mle füüsilist valu ja punetuse rinnal ning R tundis kägistamise tõttu õhupuudust. Andres Kelkka 29.12.2023 kella 16.40 paiku Kohtla-Järvel xxx sissepääsu ees lõi R Ri ühel korral rusikaga vastu lõuga. Andres Kelkka põhjustas kannatanule füüsilist valu ning haava alumise huule all. Seega pani Andres Kelkka toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et tema 29.12.2023 kella 16.40 paiku Kohtla-Järvel xxx sissepääsu juures, pärast R. Ri rusikaga näkku löömist ning kui R. R hakkas sündmuskohalt lahkuma, kõndis Rile järgi, võttis pükste vöö vahelt välja pneumopüstoli ja tegi lasu R. Ri jalgade ette, öeldes, et leiab teda ülesse ja kaevab maa sisse. Kannatanu tundis hirmu, tajus reaalset ohtu enda tervisele ning tal on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Andres

Kelkka oli varasemalt kasutanud tema ja teiste inimeste suhtes füüsilist vägivalda, käitus agressiivselt, oli eelnevalt kannatut löönud ning sooritanud lasu kannatanu suunas. Seega pani Andres Kelkka toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et tema 31.12.2023 kella 20.45 paiku Jõhvis xxx juures, olles koos S Sga, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises kriminaalasjas xxx, esitas politseiametnikele valed isikuandmed enda kohta, nimetades ennast A R ning öeldes politseiametnikele R isikukoodi, nimelt xxx. Sellega Kelkka lõi politseiametnikel vale ettekujutuse enda isikust, võttis ja allkirjastas kutse R nimele, mis oli väljastatud temale politseisse ilmumiseks tunnistajana. Sellega Kelkka vabanes kohustusest ilmuda tunnistajana kutsel märgitud ajal ütluste andmiseks Jõhvi politseijaoskonda. Seega pani Andres Kelkka toime valeandmete esitamise haldusorganile, kui see on toime pandud eesmärgiga vabaneda kohustusest, s.o KarS § 280 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo. Andres Kelkkat süüdistatakse röövimises korduvalt. Andres Kelkka, kes on karistatud 15.11.2016.a Harju Maakohtu otsusega 1-16-8976 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, karistus kustumata, 07.12.2023 ajavahemikul kell 03:00 kuni 04:00 Jõhvis keskväljakul pihustas gaasi J Jile näkku, mistõttu J ei näinud pärast seda midagi ja tundis valu silmades. Seejärel Andres Kelkka lükkas J Ji endast eemale ja pihustas korduvalt gaasi J Jile näkku. Seejärel Kelkka võttis Ji seljast jope, mille taskust võttis mobiiltelefoni, kõrvaklapid, rahakoti, milles dokumendid ja sularaha 30 eurot. J proovis jopet tagasi võtta, aga Kelkka pihustas veel gaasi Jile näkku, misjärel Kelkka viskas jope maha ja jooksis minema asjadega. Seega pani Andres Kelkka toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 02.09.2024 kohtuistungil täiendas prokurör esitatud süüdistust KarS § 200 lg 2 p -ga 8, nimelt sellest, et Andres Kelkka pihustas korduvalt gaasipihustist J.Jile näkku, pannes röövimise toime relvaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Andres Kelkka tunnistas ennast süüdi osaliselt. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

A A (endine A), D D ja O O episoodid Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et tema 18.11.2023 kella 19.20 paiku Kohtla-Järvel xxx lõi A At lahtise käega vastu põske, paar korda rusikaga näkku ning tõmbas A At löömise ajal juustest, mille käigus tõmbas kannatanu peast juuksesalgu. Andres Kelkka põhjustas kannatanule füüsilist valu, hematoomi parema silma all, marrastuse vasakul põsel ning vigastusi huultel. Peale seda kui A.A löömise tõttu helistas viimase alaealine poeg D D oma vanaemale O O, lõi Andres Kelkka lahtise käega D Dit pea piirkonda mille tulemusel D.D tundis valu ja sai tervisekahjustuse – turse (muhk) pealae piirkonnas. Peale seda Andres Kelkka kella 19.30 paiku Kohtla-Järvel xxx trepikoja ukse ees lõi O Oat rusikaga vastu lõuga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja punetuse lõual. Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanute A A ja O O ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - tunnistajate D D ja R R ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kannatanu fototabeliga, asitõendite vaatlusprotokolliga (videosalvestis sündmuskohalt). Kannatanu A A ütluste kohaselt tuli 18.11.2023 talle külla sõbranna R R koos Kelkkaga. Tema ja R pojad mängisid lastetoas. Nad tarvitasid alkoholi. Kelkkaga tekkis konflikt, kuna ta oli 10 aastat tagasi Kelkkat bussis solvanud. Ta vabandas, kuid Kelkka muutus agressiivseks ja lõi teda vastu nägu lahtise käega. Ta palus Kelkkal lahkuda ja hakkas helistama politseisse, kuid tekkis konflikt ja Kelkka võttis talt telefoni ära. Ta läks lastetuppa, arvates, et Kelkka ei tee nende juuresolekul midagi, kuid ta hakkas teda näkku peksma. 1 kord rusikaga ja korduvalt lahtise käega, tal oli huul katki ja nägu punetas. Huulest tuli verd. R üritas teda takistada. Kelkka helistas kellegile ja rääkis püstolist. Ta ei näinud, et D oleks kellegile helistanud, samuti, et teda oleks löödud. Siis tuli S ja Kelkka hakkas teda juustest tirima ning S astus tema kaitseks välja. Tal olid juuksed välja rebitud ja need olid põrandal. Mingi aja pärast jooksid noormehed korterist välja. Ta avas Ole ukse ja tuli politsei. O ütles, et ukse juures lõi teda Kelkka, põsk oli punane. D ütles, et ei saa aru mille eest tema vastu pead sai. Lapsel oli muhk peas, pea valutas. Kelkka lõi poega enne S tulekut. A.A oli politsei poolt pildistatud ning fototabelist lk 35-38 on näha tema parema silma all hematoom, vasakul põsel vigastus ja ülahuule vigastus. Kannatanu O O ütluste kohaselt on A A tema endine minia ja D D tolle poeg. 18.11 helistas talle D.D, kes oli siis 7-aastane ja hirmunud häälega, palus kiiresti nende juurde tulla. Ta jooksis kiiresti sinna, jõudis 2 minutiga. Helistas fonolukku ja kuulis trepikojas hääli, väljus 2 inimest ja noormees lõi teda rusikaga vastu lõuga. Tal tekkis punetus. Korteri ukse juures oli A, ta nuttis ja korteris maas olid veretilgad ja juuksed. Tal tuli verd näo piirkonnast, huulest või ninast. Korteris oli ka sõbranna R koos lapsega. D jooksis nuttes tema juurde ja palus ta sealt ära viia, rääkis, et ema peksti ja temale löödi vastu pead, näitas muhku. Poisil pea valutas. Kannatanute ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel (lk lk 39-45) vaadeldakse Kohtla-Järvel xxx korterit. Trepikoja ees asfaldil vereplekid. Korteri siseuksel vereplekid. Esiku põrandal on välja tiritud juuste salk. Lastetoa sissepääsu juures maas vereplekid. Toas on asjad ja mööbel laiali.

Kannatanute ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 59-65), milles vaadeldakse 18.11.2023 vormikaamerate salvestisi kella 19.47 kuni 19.53, kus on näha A A, kes räägib juhtunu asjaoludest, et teda peksti tema korteris poja juuresolekul. Videol on näha tema poeg D, kes näitab, et temale löödi vastu pead vasakule poole ja naisterahvas, kelles kohus tunneb ära kannatanu O Oa, kes avaldab, et teda löödi trepikoja ukse ees näkku Kannatanute ütlused on kooskõlas alla xxx-aastase tunnistaja D Di ütlustega (lk 46-57). Tunnistaja avaldas, et Andres Kelkka meenutas 10-aasta tagust lugu, et tema ema oli teda solvanud ja muutus agressiivseks. Ta peksis ema ja ema helistas politseisse, kuid Andres võttis telefoni käest. Siis Andres kutsus oma sõbra, et ta tuleks püstoliga. Ema jooksis tema tuppa ja Andres hakkas teda kägistama, rebis juuksed välja ja pärast läks ära. Andres lõi teda vastu pead ja tal oli muhk paar päeva. See juhtus pärast seda, kui ta helistas vanaemale. Siis tuli kohale S ja kui Andres hakkas ema peksma, siis too takistas teda ja Andres hakkas Si peksma. Kui vanaema tuli, siis Andres lõi talle käega vastu põske. Samuti kinnitavad kannatanute ütlusi tunnistaja R R ütlused, mille kohaselt oli ta 18.11.2023 A A juures külas. A ja Andrese vahel tekkis konflikt. Nad meenutasid mingit vana asja ja A vabandas Andrese ees. Nad provotseerisid üksteist, oli verbaalne tüli. Andres lõi At mitu korda vastu nägu. A hakkas nutma ja helistas politseisse. Andres võttis Alt telefoni ära, tiris teda juustest teise tuppa. Korteris olid ka tema ja A lapsed. Lapsed nägid konflikti pealt. Lastetoas võttis Andres A kõrist kinni. Laps helistas Ole ja Andres võttis tema riietest kinni ja karjus tema peale. Hiljem tuli korterisse ka S, kes läks Andrese ja A vahele. Andres ja S hakkasid kaklema ja siis jooksid korterist minema. Korterisse tuli O ja ütles, et tema pärast tuldi talle kallale. Tal oli põsel punetus. Süüdistatav Andres Kelkka tunnistas end süüdi osaliselt, väites et ei ole last löönud. Andis ütlusi, et koos Rga ja läks temaga kaasa A juurde. Ta oli alko- ja narkojoobes. A korteris alustas tema konflikti, ta lõi At, võttis tema juustest kinni, et teda eemale tassida, lõi teda lahtise käega vastu nägu. Vigastusi ta ei mäleta, A tahtis helistada politseisse pärast esimest lööki, kuid ta võttis temalt telefoni ära. Poisid olid lastetoas ja ta ei mäleta, et D oleks tema ja A vahele tulnud. Nägi, et poiss mängis telefoniga, ei kuulnud, et ta kellegile helistas. Ta ei mäleta, et oleks Di löönud, võibolla kogemata riivas, eesmärki sellist ei olnud. S tuli sinna, kuna tema sülearvuti oli süüdistatava käes. Ukse juures seisis O O ja ütles „seis“ ning ta tõukas teda eemale. Süüdistatav küll eitas oma süüd D.Di löömise osas, kuid oma ütlustes möönis, et võis kogemata riivata last. Kohus arvestab asjaolusid, et kõik toimus päris kiiresti, umbes 10 minuti jooksul, Andres Kelkka oli tema enda sõnul alkoholi- ja narkojoobes ning et valdavalt toimus A.A peksmine ja kägistamine lastetoas, kus viibis ka D.D. Seega peab kohus tõenäoliseks, et Andres Kelkka võis agressiooni käigus juhuslikult lüüa ka alaealist D.Dit. D.D rääkis temale vastu pead löömisest kohe kohale saabunud politseipatrullile, mis nähtub asitõendi vaaltusprotokollist lk 61-62 ning samuti tema ülekuulamisel (lk 46-57). Samuti avaldasid nii A.A kui ka O.O, et poisil oli muhk ja pea valutas pärast seda, kui Andres Kelkka oli teda vastu pead löönud. KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul oli kannatanute ütlustega ja A.A fotodega tõendatud, et kannatanule A.Ale tekitati kehavigastused hematoomi ja katkise huule näol. Seega oli tegu vigastusega, mida saab käsitleda tervise kahjustamisena. Peale selle avaldasid kannatanud, et tundis süüdistatava löökide tagajärjel valu. Seega saab öelda, et kannatanutele valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Kohus leiab, et süüdistatava, kannatanute, tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokolliga, kannatanu A.A fotodega ja vormikaamera salvestisega on tõendatud, et Andres Kelkka lõi 18.11.2023 Kohtla-Järvel xxx asuvas korteris A.At vastu nägu, kägistas teda ning tiris välja juuksed, seejärel lõi ühe korra vastu pead alaealist D.Dit ning trepikojast väljumisel veel käega vastu nägu O.Oat. Kannatanud tundsid süüdistatava tegude tagajärjel füüsilist valu ning A.Al tekkisid tervisekahjustused. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Andres Kelkka kuriteo A.A (A) ja O.O suhtes toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andres Kelkka tahtlikult lõi kannatanuid näkku tekkinud konflikti käigus. Ta tegutses tahtlikult ja sihikindalt. D.Di suhtes pani Andres Kelkka teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 alusel, mille kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A.Kelkka vägivallatses A.A suhtes tema alaealise lapse juuresolekul lapse toas ning ta pidi aru saama, et tema tegevusest võib kannatada ka laps. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kannatanute R R ja M M episood Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et 18.11.2023 kella 19.34 paiku Kohtla-Järvel Ridaküla 12 juures küsis talle võõrastelt R Rlt ja M M raha. Kui M vastas, et tal ei ole raha, Kelkka püüdis Ma rusikatega rünnata. R pritsis gaasiballoonist Kelkkale näkku, misjärel Kelkka haaras Rl ümbert kinni, tõmbas pikali ja kägistas maas lamavat Rt, öeldes talle, et tapab R ära. M sekkus, et takistada Kelkka tegevust, mispeale Kelkka tõmbas M järsult vasakust jalast, mistõttu M kukkus selili maha. Kelkka istus Mle peale ja lõi teda rusikaga kaks korda vastu rinda. Kelkka põhjustas Mle füüsilist valu ja punetuse rinnal ning R tundis kägistamise tõttu õhupuudust. Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanute R Rlt ja M M ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - kannatanu M fototabeliga, asitõendite vaatlusprotokollidega (häirekeskuse kõnesalvestis, vormikaamera salvestis sündmuskohalt), äratundmiseks esitamise protokolliga, triiksärgi vaatlusprotokolliga. Kannatanute R R ja M M ütluste kohaselt olid nad 18.11.2023 Kasteheina 12 maja juures. Nägid kahte meest, üks karjus „Oodake“ ja tuli nende juurde, käskis Ml talle anda 10 eurot. M ütles, et tal ei ole raha. Süüdistatav ütles, et hakkab teda lööma ja tõstis käe, kuid kannatanu astus tagasi. Rl oli kaasas gaas ja ta pritsis süüdistatavale näkku, kuid midagi ei juhtunud ja ta jooksis ära. Süüdistatav jooksis talle järele. Ta kukkus 30 m kaugusel ja süüdistatav kukkus tema peale ja hakkas kägistama ning karjus, et kägistab surnuks. Rle tuli appi M ja süüdistatav lükkas M pikali ja Kelkka hüppas tema peale ja peksis talle rindu. R pritsis süüdistatavale gaasi silma ja too jooksis ära. Ml oli veel kaua valus, rind oli punane. Nad jooksid R vanemate juurde ja R helistas politseisse. Kannatanu M.M oli politsei poolt fotografeeritud ning fototabelist lk 67-70 nähtub, et tema särgi peal on veretaotlused plekid. Asitõendi vaatlusprotokollis lk 75-81 vaadeldi M.M seljas olnud valget triiksärki, mille esiküljel, vasaku varruka alaosas ja selja alaosas oli tuvastatud veri.

Kannatanute ütlusi tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 82-86), milles vaadeldi R.R kõnet häirekeskusele. Kannatanu teatas, et teda ja tema sõpra ründas tänaval tundmatu noormees, peksis ja kägistas, samuti nõudis 10 eurot. Samuti tõendab kannatanute ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll (lk 88-96) milles vaadeldakse 18.11.2023 vormikaamerate salvestisi. Politseinike juurde tulevad R R ja M M, kes näitavad sündmuskohta, kus toimus kaklus ja selgitavad juhtunu asjaolusid. Kannatanute ütlusi tõendab ka äratundmiseks esitamise protokoll (lk 71-74), kus M M tunneb ära fotol nr 1 oleva Andres Kelkka, kes 18.11.2023 lõi teda rusikaga kaks korda rinnapiirkonda. Andres Kelkka tunnistas ennast antud kuriteos süüdi ning andis ütlusi, et ta ei mäleta, kas küsis Rlt ja M raha, oli deliiriumis. Sel päeval oli ta alkoholi- ja narkojoobes. Mäletab A juures juhtunut ja siis alles oma kodus. S S viis ta koju ja sinna tulid tema ema ja vanaema koos politseiga. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (lk 97-100) kohaselt peeti Andres Kelkka kinni 18.11.2023 kell 21.44, vabastati 20.11.2023 kell 12.30. Teo objektiivsest küljest on tõendatud, et Andres Kelkka põhjustas oma tegevusega tervisekahjustuse R.Rle ja M.Mle ning füüsilist valu M.Mle. Kohus leiab, et kannatanute ütlustega, kannatanu M fototabeliga, häirekeskuse kõne salvestisega, vormikaamera salvestisega, triiksärgi vaatlusprotokolliga ja äratundmiseks esitamise protokolliga on leidnud tõendamist, et Andres Kelkka 18.11.2023 kella 19.34 paiku Kohtla-Järvel xxx juures küsis talle võõrastelt R Rlt ja M M (M) raha, tõmbas R pikali ja kägistas teda, seejärel Kelkka tõmbas M selili maha, istus Mle peale ja lõi teda rusikaga kaks korda vastu rinda. Kelkka põhjustas Mle füüsilist valu ja punetuse rinnal ning R tundis kägistamise tõttu õhupuudust. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Andres Kelkka kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andres Kelkka tahtlikult lõi ja kägistas kannatanuid. Ta tegutses tahtlikult ja sihikindalt. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kannatanu R R episoodid KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi Andres Kelkkat süüdistatakse, selles et tema 29.12.2023 kella 16.40 paiku Kohtla-Järvel xxx sissepääsu ees lõi R Ri ühel korral rusikaga vastu lõuga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning haava alumise huule all. Pärast R. Ri rusikaga näkku löömist ning kui R. R hakkas sündmuskohalt lahkuma, kõndis Rile järgi, võttis pükste vöö vahelt välja pneumopüstoli ja tegi lasu R. Ri jalgade ette, öeldes, et leiab teda ülesse ja kaevab maa sisse. Kannatanu tundis hirmu, tajus reaalset ohtu enda tervisele ning tal on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Andres Kelkka oli varasemalt kasutanud tema ja teiste inimeste suhtes füüsilist vägivalda, käitus agressiivselt, oli eelnevalt kannatanut löönud ning sooritanud lasu kannatanu suunas. Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu R R ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega – kiirabikaart, asitõendite vaatlusprotokolliga (vormikaamera salvestis), läbiotsimisprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokoll. Kannatanu R R ütluste kohaselt helistas süüdistatav 29.12.2023 tema fonolukku ja otsis Rt, kes on tema endine abikaasa. Ta ütles, et R seal ei ela ja süüdistatav kutsus ta välja rääkima. Süüdistatav lõi teda rusikaga vastu lõuga ja nõudis telefoni ning vist pükse. Ta ei andnud midagi ja süüdistatav ähvardas teda kõrgendatud toonil püstoliga, mis oli jope all. Süüdistatav sihtis teda, ta keeras selja ja kuulis päästikule vajutust. Tal jooksis verd ja tundis valu. Kannatanu ütlusi kinnitab kiirabikaart xxx (lk 101) R R kohta, et 29.12.2023 peksti teda tänaval, lahtine haav lõualuul. Abikaasa endine mees lõi teda rusikaga näkku. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll (lk 111-115), milles vaadeldakse 29.12.2023 vormikaamera salvestist. R Ril on veri näopiirkonnas ja kampsunil. Kannatanu selgitas, et endise naise sõber A.Kelkka tuli naist otsima ja kutsus ta välja, kus lõi teda ja hakkas püstolist tulistama. Samuti on kannatanu ütlused kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 105-109) milles vaadeldi häirekeskuse kõne salvestist, kus V V teatab, et tema poega peksis tema endise naise sõber, samuti tulistas jalgade juurde asfaldisse. Läbiotsimisprotokollist (lk 102-104) nähtub, et Andres Kelkka korterist xxx, Kohtla-Järve avastati pneumopüstol Makarov koos salve ja metallkuulidega; mobiiltelefon Redmi; punast värvi metallpurk, milles kaks metallkuuli. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 116-224) vaadeldi pneumopüstolit koos salve, ballooni ja 3 metallist kuuliga. Süüdistatava Andres Kelkka ütluste kohaselt 29.12.2023 läks ta R R maja juurde ja helistas fonolukku, palus alla tulla. Tal oli pneumopüstol kaasas. Ta lõi Ri vastu lõuga rusikaga, hakkas verd tulema ja kannatanu jooksis ära lasteaia poole. Ta jooksis järgi ja tulistas maha, et hirmutada. Veel tahtis ta, et kannatanu võtaks püksid ära, ta filmiks seda ja paneks kuhugi üles. Kannatanu keeldus, kuid ta filmis tema verist nägu ja pani selle üles oma tik-tok kontole. KarS § 120 järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette KarS § 120 objektiivse koosseisu realiseerimist. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist sellisel viisil, mis on adressaadi silmis veenev (RKKK 3-1-1-59-11). Andres Kelkka ähvardas kannatanu R.Ri tervisekahjustuse tekitamisega ja tulistas pnemopüstolist kannatanu jalge ette, et tekitada kahnatanus hirmu. Kannatanul R Ril oli alust karta Andres Kelkka ähvardusi, kuna Andres Kelkka oli varasemalt kasutanud tema ja teiste inimeste suhtes füüsilist vägivalda, käitus agressiivselt, oli eelnevalt kannatut löönud ning sooritanud lasu kannatanu suunas. Seega on täidetud KarS § 120 objektiivne koosseis. KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud ka sellega, et kiirabikaardiga on tõendatud, et Andres Kelkka teo tagajärjel oli R.Rile tekitatud tervisekahjustus haavaga lõua piirkonnas ja füüsilist valu.

Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on leidnud kinnitust, et 29.12.2023 lõi Andres Kelkka R Ri Kohtla-Järvel xxx sissekäigu ees üks kord vastu nägu, tekitades sellega kannatanule valu ja haava lõua piirkonda. Kui kannatanu hakkas sündmuskohalt lahkuma, võttis A.Kelkka välja pneumopstoli, tulistas kannatanu jalge ette ja ähvardas teda vägivallaga. Kannatanu tundis hirmu ja tal oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Andres Kelkka kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andres Kelkka tahtlikult lõi kannatanut rusikaga näkku tekkinud konflikti käigus. Ta tegutses tahtlikult ja sihikindalt. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ülaltoodu alusel on kohtul alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele on Andres Kelkkale esitatud süüdistus tõendamist leidnud, tema poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud ning Andres Kelkka tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna ta pani toime kokku 5 kehalise väärkohtlemise episoodi. Sellega on tõendamist leidnud, et Andres Kelkka pani kehalise väärkohtlemise toime korduvalt. Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et omades kehtivat karistust KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, 07.12.2023 ajavahemikul kell 03:00 kuni 04:00 Jõhvis keskväljakul pihustas korduvalt gaasipihustist gaasi J Jile näkku, võttis Ji seljast jope, mille taskust võttis mobiiltelefoni, kõrvaklapid, rahakoti, milles dokumendid ja sularaha 30 eurot. Süüdistatav Andres Kelkka end röövimises süüdi ei tunnistanud ning andis ütlusi, et nad läksid R ja Jiga kasiinosse tema algatusel. Alguses olid xxx ja siis läksid xxx jalgsi. Konflikt Jiga tekkis xxx, võimalik, et too solvas teda. Neil oli sõnaline konflikt, J tuli tema suunas ja ta tundis ohtu ning automaatselt pihustas gaasi. Ta lükkas Ši eemale, too võttis jope seljast. J ei saanud lumega silmi puhtaks ja siis hõõrus jope voodriosaga, siis viskas jope maha ja hakkas karjuma. Tema jopet ei puutunud. R tuli kasiinost viimasena välja ja ei näinud gaasi pritsimist. Järgmisel või ülejärgmisel päeval kohtus ta Jiga ja arutasid juhtunut, et see oli lihtsalt purjus peaga kaklus. Tema käes Ji asju ei olnud. Ta ei näinud kuidas J taksot kutsus, kuid nägi, kuidas too mingisse autosse istus. Tunnistaja R R andis ütlusi, mille kohaselt käis ta 07.12.2023 koos Ji ja Kelkkaga Jõhvis kasiinodes, viimane oli xxx juures asuv. Nägi, kuidas J pühkis lumega nägu, kuna talle oli gaasi näkku lastud. Seda oli teinud Kelkka. Tema gaasiballooni ja pritsimist ei näinud. Maas nägi ta Ji pangakaarte ja kõrvaklappe. Ta võttis need üles ja järgmisel päeval andis talle tagasi. Seal võis veel teisi asju olla, kuid ta ei näinud. Š läks taksoga koju, nemad Kelkkaga läksid linna. Nad olid keskmises joobes. J kutsus endale ise takso telefoniga. xxx kasiino vastusest (lk 155-156) nähtub, et A.Kelkka saabus 07.12.2023 kasiinosse kell 00.46, J.J kell 00.59, 02.44 ja 02.54. xxx vastuse (lk 158-161) saabus A.Kelkka 07.12.2023 kasiinosse kell 01.04 ja J J kell 01.08. A.R käis mõlemas kasiinos 06.12.2023 pärastlõunasel ajal. Kannatanu J J andis kohtuistungil vastuolulisi ütlusi. Enne kasiinosse minekut kannatanu ütlused olid kooskõlas tunnistaja ja süüdistatava ütlustega. Olles kasiinos xxx, tekkis kannatanu ja Andres Kelkka vahel suuline tüli. Prokuröri küsimustele vastas algul J Š, et

„väljas midagi ei juhtunud, nad natuke tülitsesid Kelkkaga ja Andres Kelkka koos R Rega läksid ära teisele poole“. Teistele prokuröri küsimustele vastas J J, et „ta ei mäleta, kas juhtus midagi väljas, ta ei mäleta, sest oli purjus ja teised olid ka purjus. Oli tüli.“ KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel mälu värskendamiseks tutvustas prokurör kannatanule tema eeuurimisel antud ütlused, mille peale J J vastas, et „meenus, et Andres Kelkka pihustas näkku gaasi, sattus silma. Kannatanu püüdis tema juurde minna ja A.Kelkka pritsis veel kord gaasi. Valu ei olnud.“ KrMS § 289 lg 1 alusel avaldas prokurör J.Ji ütlusi usaldusväärsuse kontrollimiseks, mille peale J.J vastas, et „uurijale ei öelnud ta õigesti. Valu ei olnud, kipitas, valu tekkis lumega hõõrumisest.“ Samuti ristküsitluse käigus andis J J vastuolulisi ütlusi mobiiltelefoni kohta. Algul ta ütles, et Andres Kelkka võttis talt ära mobiiltelefoni ning pärast, kui nad uuesti kohtusid, andis selle tagasi. Peale selle vastas kannatanu küsimusele, et „leidis telefoni kodus jopest“. Kaitsja küsimustele vastas J J, et „ta läks kasiinosse ja hakkas valjusti nõudma takso kutsumist, kasiino töötaja kutsus turva, selgitas, et tal ei ole telefoni, et ta kutsuks takso ja nad kutsusid politsei, politsei küsis mis juhtus, selgitas, et pritsiti gaasi, ei tea kus on tema telefon ja nad viisid teda koju.“ Samuti J J seletas, et mäletab, et telefon kukkus maha ja ta leidis selle jopes paar päeva hiljem. Kohtu hinnangul, kui J J vastas kaitsja küsimustele, tuli juba teine versioon mobiiltelefoni kohta – et telefon kukkus jopest maha. Samuti kasiinos ütles J J, et ei mäletanud, kus on tema telefon. Edasi prokuröri küsimusele vastas J J ning ütles, et ei mäleta, et Andres Kelkka oleks temalt mingeid asju võtnud. KrMS § 289 lg 1 alusel avaldas prokurör J.Ji ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks politseisse tehtud avalduse sisu ja äratundmiseks esitamise protokolli, mille peale vastas kannatanu, et kõik, mis on kirjutatud õige, kuid ei kordanud avaldatud dokumentide sisu ja ristküsitluse käigus ei andnud samasisuliseid ütlusi. Samas kaitsja täpsustavale küsimusele „ kas avalduses on kõik nii kirjas kuidas oli tegelikult?“ vastas J J, et „ta ei oska vastata“. Andres Kelkkat süüdistatakse ka selles, et võttis J Jilt ära ka kõrvaklapid, rahakoti, milles dokumendid ja sularaha 30 eurot. Kuid ristküsitlusel ei öelnud J J ühtegi korda, et Andres Kelkka võttis talt raha, rahakoti, dokumendid ja kõrvaklapid (J.J mainis mingi raha kohta, et tema sõnade kohaselt, hiljem nad Kelkkaga lahendasid kõik asjad ära. Samas kannatanu ei rääkinud sellest, et Kelkka võttis talt raha, ega ka sellest, mis summas oli tal üldse raha kaasas). Vastupidi tunnistaja R ütlustest tuleneb, et ta nägi maas Ji pangakaarte ja kõrvaklappe ning võttis need üles ja järgmisel päeval andis Jile tagasi. Seega ei tulene kannatanu ütlustest, et ta oleks näinud, kuidas süüdistatav võttis ära tema telefoni ja muud asjad. Kohtul on tekkinud kahtlus, et telefon oli kannatanu jope taskus ka pärast sündmust ning pangakaardid ja kõrvaklapid tõstis maast üles tunnistaja R, kes tagastas need järgmisel päeval Jile. Seega on kannatanu ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et asjad võisid kukkuda välja kannatanu jope taskust pärast seda, kui ta võttis jope seljast ja püüdis selle voodriosaga pühkida silmi. Samuti ei ole kohtu hinnangul J Ji ütlused usaldusväärsed. Ristküsitluse käigus andis ta erinevaid, vastuolulisi ja omavahel mitte klappivaid ütlusi. Ristküsitluse käigus olid talle tutvustatud tema varasemad ütlused mälu värskendamiseks, mitu korda olid avaldatud ütlused

usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuid J J ei kinnitanud otseselt ja kindlalt oma varasemaid ütlusi. RKKK lahendist nr 1-17-11773 tuleneb, et KrMS § 288 lg 9 p 3 ja § 289 lg 1 kohaldamisel tuleb teha selgelt vahet sellel, kas kohtueelses menetluses antud ütlusi soovitakse kasutada ülekuulatavale millegi meenutamiseks või tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kui ülekuulatav ei mäleta mõnda sündmust või asjaolu, mille kohta ta on varem kohtueelses menetluses ütlusi andnud, võib kohtumenetluse pool KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel võimaldada ülekuulataval tutvuda kohtueelses menetluses antud ütlusi sisaldava menetlustoimingu protokolliga. Meenutamise eesmärk on värskendada tema mälu, et oleks võimalik jätkata ristküsitlemist. Kui aga isiku kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega, saab KrMS § 289 lg 1 alusel avaldada kohtumenetluse poole taotlusel kohtueelses menetluses antud ütlustest selle osa, mis on vastuolus kohtus antud ütlustega. Niisuguses olukorras avaldatakse varem antud ütlused isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kusjuures ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel ei tohi kohus jätta kõrvale ristküsitlusel antud ütlusi ning tugineda nende asemel kohtueelsetele ütlustele. (p 25). RKKK lahendi nr 3-1-1-63-13 kohaselt avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. (Vt nt RKKKo 3-1-1-87-11, p 7.) (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 28.05.2014, nr 3-1-1-131-13, p 17). Kohus leiab, et arvestades kannatanu J Ji ristküsitluse käigus antud ütluseid, vastuolusid varasemate ütlustega ja kohtuistungil antud oma vahel mitteklappivaid ütlusi, J Ji ütlused tema ja Andres Kelkka vahel toimunu kohta ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab selle kannatanu ütluste osa tõendikogumist välja ning ei tugine antud ütlustele kohtuotsuse tegemisel. Peale selle J Ji ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja R R ütlustega, mis pigem kinnitavad Andres Kelkka ütlusi. Tunnistaja R nägi maas Ji pangakaarte ja kõrvaklappe, tõstis need üles ja järgmisel päeval andis need talle tagasi. Lisaks nägi tunnistaja, kuidas J kutsus endale telefoniga takso ja sõitis koju. Kelkka kinnitas samuti, et nägi, kuidas J istub mingisse autosse, kuid ei näinud, kuidas ta taksot kutsus. Andres Kelkka kinnitas, et tema kannatanu asju ei puutunud. Kohtule on esitatud tõenditena J Ji poolt 08.12.2023 politseile esitatud avaldus (lk 149-151) ja äratundmiseks esitamise protokoll (lk 152-154), mis tõendavad ainult J Ji politseisse pöördumise fakti ja seda, et ta tundis esitatud fotode hulgast ära Andres Kelkka. Avalduse sisu ja äratundmiseks esitamisel J Ji seletused ei kasuta kohus tõenditena (kui juba oli varem öeldud). Arvestades ülaltoodut, tuginedes tunnistaja R, süüdistatava Andres Kelkka ja osaliselt kannatanu ütlustele ning kogutud dokumentaalstetele tõenditele loeb kohus tuvastatuks, et Kelkka, J ja R käisid 07.12.2023 öösel Jõhvis asuvates kasiinodes, kus Kelkka ja R vahel tekkis konflikt, mille tagajärjel lasi Kelkka gaasipihustist Jile näkku gaasi. J tundis silmades valu ja ei saanud neid avada.

Kohtu hinnangul on üldtuntud fakt, et peale gaasi laskmist näkku, silma, inimene tunneb valu. Valu tundest räägib ka ise kannatanu J.J. Kohus leiab, et kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, et Andres Kelkka oleks toime pannud röövimise J.Ji suhtes. Samas ei pea kohus võimalikuks Andres Kelkka antud episoodis ka õigeks mõista, kuna eelnevalt on kohus tuvastanud, et Andres Kelkka kasutas J Ji suhtes vägivalda, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise. RKKK lahendist 1-20-470 p 23, 24 nähtub, et KrMS § 309 lg-st 2 koostoimes sama seadustiku § 306 lg 1 p-dega 1-3 järeldub, et süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema - olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus (nt vägivalla kasutamises võõra asja äravõtmisel). Seega kui süüdistuses kirjeldatud faktikogum, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leiab kohtumenetluses tõendamist vaid osaliselt, ent vastab sellest hoolimata mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul teha üksnes süüdimõistev otsus. Seega tuleb Andres Kelkka tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohus on kannatanu Ji, tunnistaja R ja süüdistatava Kelkka ütlustega kindlaks teinud, et Andres Kelkka 07.12.2023 ajavahemikul kell 03:00 kuni 04:00 Jõhvis keskväljakul pihustas korduvalt gaasipihustist gaasi J Jile näkku, tekitades talle sellega füüsilist valu silmades. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Andres Kelkka kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andres Kelkka tahtlikult pritsis kannatanule korduvalt gaasi näkku tekkinud konflikti käigus. Andres Kelkka oli teadlik, et gaasi näkku pritsimine tekitab isikule valu ja tahtis kannatanule valu tekitada. Ta tegutses tahtlikult ja sihikindalt. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kokkuvõtvalt kvalifitseerib kohus antud episoodis süüditatava Andres Kelkka tegevuse ümber KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna eelnevalt on kohus tuvastanud süüdistatava poolt veel 5 kehalise väärkohtlemise episoodi. Süüdistus KarS § 280 lg 2 järgi Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et tema 31.12.2023 kella 20.45 paiku Jõhvis xxx juures, olles koos S Sga, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises kriminaalasjas xxx, esitas politseiametnikele valed isikuandmed enda kohta, nimetades ennast R Rks ning öeldes politseiametnikele R isikukoodi. Sellega Kelkka lõi politseiametnikel vale ettekujutuse enda isikust, võttis ja allkirjastas kutse R nimele, mis oli väljastatud temale politseisse ilmumiseks tunnistajana. Sellega Kelkka vabanes kohustusest ilmuda tunnistajana kutsel märgitud ajal ütluste andmiseks Jõhvi politseijaoskonda.

Tunnistaja T T ülekuulamise protokollist (lk 141-143) nähtub, et 31.12.2023 kell 20.45 saadi väljakutse xxx juurde, kus klient ähvardas taksojuhti noaga ning ei tasunud sõidu eest. Autos olnud tunnistaja nimetas ennast A ja isikukoodiks nimetas xxx, kuid sellist isikut ei olnud. Siis ütles isik isikukoodiks xxx, mis kuulub R Rile ning ta ütles ka koduse aadressi, mis klappis. Hiljem ütles uurija paarimehele, et isik esitas valeandmed ja tegelikult oli see Andres Kelkka. Tunnistaja ütlused on kooskõlas S S kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (lk 146-148), kus teda kahtlustati 31.12.2023 kell 20.45 Jõhvis xxx parklas noaga ähvardamises. Samuti kinnitab tunnistaja ütlusi kutse uurija juurde (lk 144-145), mis oli väljastatud R R nimele. Süüdistatav Andres Kelkka tunnistas oma süüd ja andis ütlusi, et 31.12.2023 pidas politsei neid Sga kinni ja ta esitles end R Rna ning andis politseile kaardi. Talle väljastati kutse R nimele. Kohus loeb tuvastatuks, et Andres Kelkka esitas 31.12.2023 kella 20.45 paiku Jõhvis xxx juures politseiametnikele valed isikuandmed enda kohta, nimetades ennast R Rks ning öeldes politseiametnikele R isikukoodi. Kuid kohtu hinnangul puudub Andres Kelkka tegudes KarS § 280 lg 2 järgi kuriteo koosseis. Karistusseadustiku § 280 lg 2 sätestab vastutuse haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest. Andres Kelkkat süüdistatakse selles, et ta pani toime KarS § 280 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eesmärgiga vabaneda kohustusest. HMS § 8 lg 1 kohaselt haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. KKS § 1 lg 2 kohaselt KKS-s sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi, ning ja lg 4 kohaselt korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne eesmärk. Kohtu hinnangul on politseiasutus haldusorganiks riikliku järelevalve teostamisel, kuid kui on juba alustatud süüteomenetlus, siis politseiasutus on uurimisasutus. KrMS § 193 lg 1 kohaselt uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlus esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga. Tunnistaja T Ti ütlustest tuleneb, et politsei ekipaaž sai väljakutse toimepandud kuriteo tõttu, st politseiasutusele esitati kuriteoteade (kriminaalmenetluse alustamine on kinnitatud ka S S kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (lk 146-148)). Kohtu hinnangul, olles teadlik toimepandud kuriteost ja tulles sündmuskohale, hakkasid politseitöötajad tegelema menetlustoimingutega juba süüteomenetluse raames ning politseitöötajad väljastasid Andres Kelkkale kutse süüteomenetluse raames, kuid mitte riikliku järelevalve teostamisel. Seda kinnitab ka kutse väljastamise eesmärk KKS § 1 lg 4 mõttes – Andres Kelkka kutsuti uurimisasutusse süüteomenetluse raames tunnistajana. Arvestades ülaltoodut asub kohus seisukohale, et Andres Kelkkale kutse väljastamisel ei tegutsenud politseiasutus kui haldusorgan. Seega ei esitanud Andres Kelkka haldusorganile teadlikult valeandmeid ning tema tegu ei täida KarS § 280 järgi objektiivset kooseisu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-48-09 (p 15) osutanud, et KarS §-s 280 sisalduv koosseis ei hõlma valeandmete esitamist õigusemõistmise takistamise eesmärgil, sest õigusemõistmise vastased süüteokoosseisud sisalduvad karistusseadustiku 18. peatükis. Antud juhul oli väljastatud kutse R R nimele tunnistajana uurija juurde ilmumiseks. Tunnistaja suhtes aga karistusseadustiku 18. peatükk ebaõigete andmete avaldamise eest karistusõiguslikku vastutust ette ei näe, v.a valeütlused KarS § 320 järgi ning mille eest tuleb isikut eelnevalt ka hoiatada. Nendel põhjustel tuleb Andres Kelkka süüdistuses KarS § 280 lg 2 järgi õigeks mõista, sest tema käitumises puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samas pöörab kohus tähelepanu, et tunnistaja T Ti ütlustest tuleneb, et Andres Kelkka algul „nimetas ennast A ja isikukoodiks nimetas xxx, kuid sellist isikut ei olnud. Siis ütles isik isikukoodiks xxx, mis kuulub R Rile“. Politseitöötajat ei teinud valvsaks asjaolu, et isik nimetab ennast erinevalt ja politseitöötaja ei kontrollinud korralikult kutset väljastades isiku isikusamasut, kuid selleks on politseiasutusel kõik võimalused olemas (KKS § 32 kohaselt). III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates esmajoones lähtuda kuriteo asjaoludest, mis iseloomustavad toime pandud tegu ja tagajärge ning süüdistatava käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb hinnata, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. See peab tagama ühiskonnale signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 20. juuni 2022, nr 1-20-6745/88, p 62 ja 3. aprill 2023, nr 1-22-227/66, p 12.)

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod otsese ja kaudse tahtlusega, kokku 7 isiku vastu. Andres Kelkka poolt toimepandud kuriteod olid suunatud inimese tervise vastu. Kõik teod olid vägivallakuriteod, mille tagajärjel oli kannatanutele tekitatud erinevaid tervisekahjustusi. Kõige raskemalt sai kannatada A A, keda süüdistatav peksis korduvalt näkku ja tiris temalt välja juuksed. Kõik teod olid toime pandud 1,5 kuu jooksul ning 5 kannatanu suhtes ühel päeval. Kõik teod olid toime pandud impulsiivselt ning eesmärgiga tekitada kannatanutele valu. Lähtudes kuriteo asjaoludest loeb kohus A.Kelkaa süü suuruse suureks. Andres Kelkka on varem kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud, s.h röövimise eest, viimati 2021.a, vabanes viimasest vangistusest 06.04.2023. Seega pani ta uue kuriteo toime juba 7 kuud pärast vanglast vabanemist. Sellest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud ning ta jätkas uute kuritegude toimepanemist. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud KarS § 58 p 3 ja 13 alusel on süüteo toimepanemine teadvalt noorema, kui 12-aastase isiku suhtes ning isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise juuresolekul. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul suur, kuna tegu oli 7 kuriteoepisoodiga, kuriteo toimepanemise tehiolusid (kuriteod on toime pandud ka juhuslikke isikute suhtes ilma mingi põhjuseta), süüdistatava isikut (varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kuritegude toimepanemise eest, mis olid toime pandud ka vägivallaga, korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest), samuti KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud vangistust) ning KarS § 120 lg 1 sanktsiooni keskmist määra (6 kuud) ja kannatanute arvamust Andres Kelkka karistuse kohta, ning lähtub kohus õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale reaalne vangistus sanktsiooni Saalsest määrast veidi madalamas määras. Andres Kelkka on vahistatud alates 03.01.2024, millest alagab temale mõistetud karistuse kandmise aeg. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: - valget värvi H&M triiksärk, puuteproovid (6 tk) (akt nr 24ATH28319) (lk 5) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - pneumopüstol Makarov, kuulid 4,5 mm (3 tk) (akt nr 24ATH28280) (lk 3) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - mobiiltelefon Redmi (akt nr 24ATH28322) (lk 4) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Andres Kelkkale; - 4 DVD plaati – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu, samas lg 3 kohaselt võib osa menetluskulusid jätta riigi kanda, kui nende tasumine käib süüdimõistetule üle jõu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1230 eurot, Andres Kelkka kaitsja vandeadvokaadi Urmas Simon kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1235,13 eurot ja kaitsja Andres Veski tasu kohtueelses menetluses 422,85 eurot ning Andres Veski kaitsjatasu kohtumenetluses 2171,59 eurot. Maakohus leiab, et kaitsja aja- ja sõidukulude väljamõistmine süüdlaselt ei ole põhjendatud, kuna kaitsja oli määratud advokatuuri poolt ning Jõhvis tegutseva advokaadi määramisel ei oleks neid kulusid tekkinud. Kuna kaitsja U. Simon büroo asukohaks on Tallinn, siis on tekkinud 27.02.2024 ajakulu 35 eurot, sõidukulu 107,40 eurot, millele lisanub käibemaks 31,33 eurot, kokku 173,73 eurot. Kuna kaitsja A. Veski büroo asukohaks on Tartu, siis on tekkinud 20.03.2024 kaitsjal ajakulu 25 eurot, sõidukulu 81,60 eurot, millele lisandub käibemaks 23,45 eurot, kokku 130,05 eurot. Kohtumenetluses tekkis kaitsja A. Veskil ajakulu kokku 125 eurot, sõidukulu kokku 408 eurot, millele lisandub käibemaks 117,25, kokku 650,25 eurot. Lisaks tuleb jätta osaliselt kaitsjatasu riigi kanda, kuna A. Kelkkale mõiseti pikaajaline vangistus, mil tema sissetuleku teenimise võimalus on piiratud ning resotialiseerumisväljavaadetest lähtuvalt. Andres Kelkkalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 2000 eurot, ülejäänud osas (aja- ja sõidukulu ning ülejäänud kaitsjatasu) jätta kaitsjatasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Eero rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ene Allikas rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.