Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Jaanus Urbi süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 05.09.2018. a otsusega nr 1-18-1467 kriminaalkorras karistatud KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kelle karistus pole kustunud, juhtis 01.07.2024 kella 07.20 ajal xxx läheduses taaskord mootorsõidukit Audi A4 registreerimisnumbrimärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,27 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus J. Urbi liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J. Urb toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Jaanus Urb ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. J. Urb tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J. Urbi eelvangistuses viibitud aeg 01. – 02.07.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 9 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui J. Urb ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi

tarvitamisest ja talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda katseajal kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames, läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt ja ravivajaduse ilmnemisel läbida vajalik ravi täies mahus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena J. Urbilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista J. Urbilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 837,04 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses. Võimaldada J. Urbil tasuda menetluskulud summas 837,04 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J. Urb tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskulud määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses, sest J. Urb on xxx ja tal puuduvad xxx. J. Urbilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 837,04 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada J. Urbil tasuda menetluskulud kogusummas 837,04 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.