1-19-6625 Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17.09.2024. a määrus Sergei Kornilovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Sergei Kornilov 38901153725) määruskaebus
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
(isikukood
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 17.09.2024. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergei Kornilovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohus karistas 04.12.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6625 Sergei Kornilovit KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel S. Kornilovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 29.06.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning S. Kornilovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 7 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.12.2019 ja lõpp 18.11.2024.
Tartu Maakohtu 13.06.2022. a määrusega, Viru Maakohtu 27.04.2023. a määrusega ning Viru Maakohtu 11.07.2024. a määrusega jäeti S. Kornilov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3.Viru Vangla esitas 16.09.2024 Viru Maakohtule materjalid S. Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. S. Kornilov avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta palus, et teda ei takistataks enda elu parendamisel tulevikus. Prokurör leidis, et vangla taotlus S. Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ta planeerib vabanemisel lahkuda Eesti Vabariigist. Kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on elukoha olemasolu. Puudub õiguslik alus kohustada isikut elama Eesti Vabariigis kui ta ise sellega nõus ei ole ning seetõttu ei ole võimalik tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.
4.Viru Maakohus kohaldas 17.09.2024. a määrusega S. Kornilovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta, mille käigus on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 1, 7 ja 7 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
4.1.Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused S. Kornilovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud – ta kannab 4 aasta 11 kuu ja 14 päeva pikkust vangistust karistusseadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest ja muus peatükis sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning ta vabaneb mõistetud karistuse täies ulatuses ärakandmise järgselt.
4.2.Kohus ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik S. Kornilovile kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta planeerib vabanemisel lahkuda Eesti Vabariigist. S. Kornilovi avaldatud plaan on paljasõnaline, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi garantiikirja tööandjalt, mis kinnitaks seda, et talle on tagatud töökoht pärast kinnipidamisasutusest vabanemist välismaal.
4.3.Materiaalsete eelduste hindamisel märkis kohus, et S. Kornilovile on omane konfliktsituatsioonide lahendamine vägivallaga ja seda eriti olukorras, kus ta on tarvitanud sõltuvusaineid. S. Kornilovil on kolm kehtivat karistust. Viimati karistati S. Kornilovit samuti reaalse vangistusega vägivallakuriteo toimepanemise eest. See aga näitab, et S. Kornilovile ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa kuidagi välistada, et vabaduses olles jätkab S. Kornilov analoogset käitumist, kahjustades kannatanute tervist ning ohustades nende elu. S. Kornilovi puhul on suurimaks takistuseks, mis ei võimalda seaduskuuleka eluviisi juurde jäämist, tema varasem sõltuvusainete kuritarvitamine, kusjuures narkootiliste ainete tarvitamine on päädinud narkosõltuvusega. Viimane kuritegu on toime pandud nii alkoholikui ka narkojoobes. Ka varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles ning kinnipeetav on nende käigus kasutanud vägivalda. Kuigi on kiiduväärt, et S. Kornilov on vanglas soovinud tegeleda enda sõltuvusega ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, ei saa kohtu hinnangul paraku kindel olla, et käesolev nö sunniviisiline ehk vanglas viibimisest tingitud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine jätkub ka vabaduses, sest ta naaseb samasse elukeskkonda. Vanglas on S. Kornilovil 3 kehivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei toeta kuritegelikust eluviisist loobumist. Kohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on igati põhjendatud tulenevalt S. Kornilovi poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust, varasemast elukäigust, käitumisest vanglas ja teda eesootavatest elutingimustest, kuna uute kuritegude toimepanemine süüdimõistetu poolt on tõenäoline. Välistatud ei ole see, et S. Kornilov ei suuda vastu panna teda vabaduses ees ootava elu ahvatlustele.
Määruskaebus
5.Viru Maakohtu 17.09.2024. a määruse peale esitas kaebuse S. Kornilov, kes palub eelnimetatud määruse tühistamist ja karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist. S. Kornilov rõhutab, et soovib oma eluviisi ja suhtlusringi muuta ning selleks peab ta Eestist lahkuma. Hollandis ootab teda töökoht. Süüdimõistetu sõnul näitab varasem vanglast vabanemise kogemus, et Eestis viibides taastab ta oma suhtluse kriminaalse taustaga isikutega. Selleks, et nendest isikutest eemalduda, soovibki S. Kornilov sõita välismaale. S. Kornilov nõustub kaebuses prokuröriga, et puuduvad igasugused juriidilised alused selleks, et kohustada isikut elama Eesti Vabariigis, kui ta ise selleks nõusolekut ei anna. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale S. Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise osas.
7.S. Kornilovi sõnul ei saa teda kohustada elama Eesti Vabariigis, kui ta sellega ise nõus ei ole. Ta soovib minna tööle Madalmaadesse, et muuta oma eluviisi ja suhtlusringi.
8.KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla.
9.Vangla poolt edastatud materjalides on märgitud, et süüdimõistetul on võimalik asuda elama aadressile XXX. Tegu on tema emale kuuluva korteriga, kus S. Kornilov saaks elama hakata üksinda. Ka kinnipeetava enda sõnul on tal võimalik selles korteris elama asuda. Seega on S. Kornilovil olemas alaline elukoht Eesti Vabariigis. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda S. Kornilovi vastumeelsus sinna elama asuda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalikkust. Kuivõrd S. Kornilov ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal väljaspool Eesti Vabariiki oleks elu- ja/või töökoht ning tema plaan lahkuda välismaale on reaalne, on need väited tõendamata. Sellised väited välismaale elama/tööle asumises on karistusjärgse kontrolli kohaldamise taotluste puhul laialt levinud ja enamasti kantud soovist seeläbi käitumiskontrolli kohaldamist vältida (TrtRnKm nr 1-19-6893 p 9). Lisaks selgus kohtuistungil, et lapsepõlve tuttav, kes S. Kornilovile välismaal väidetavalt tööd pakub, on S. Kornilovi sõnul isegi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et S. Kornilovi plaan välismaale tööle asuda on paljasõnaline ning samuti võib olukord S. Kornilovi vabanemise hetkeks muutuda, kuivõrd tööandja pole mingisugust garantiikirja töökoha olemasolu kohta väljastanud. Samuti on maakohus asjakohaselt välja toonud, et keskkonna muutmine ja välismaale kolimine oleks kasulik siis, kui meelemürkide vaba elustiil oleks kinnistunud. On põhjust kahelda selles, et enda sõnade kohaselt tuge vajav S. Kornilov saab iseseisvalt lahendatud elulised olukorrad, mis paratamatult kaasnevad võõrasse riiki elama asumisega ning ta ei lange taas sõltuvuse küüsi.
10.VangS § 762 lg 2 kohaselt saadab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 87 1 lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati riik kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult (RKKKm nr 3-1-1-1-16 p 9.2). Antud juhul on formaalsed eeldused täidetud, sh on S. Kornilovil Eestis olemas elukoht. Väide, et S. Kornilovit ei saa kohustada Eestis elama (ja seega käitumiskontrollile alluma) ei pea paika. Käitumiskontrolli eesmärk on raskeid kuritegusid toimepannud süüdlase retsidiivsuse ärahoidmine ning pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemisjärgse abi pakkumine sotsiaalseks kohanemiseks. Kuigi tegu on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, et eelda selle kohaldamine süüdimõistetu nõusolekut.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalsete eelduste täidetuses. Maakohus on veenvalt põhjendanud, millest tulenevalt on kõrgendatud oht, et S. Kornilov võib vabanedes jätkata uute vägivallakuritegude toimepanemist ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. Siiski märgib kolleegium, et ennekõike on põhjuseks see, et vabanedes on oht, et konfliktsetes situatsioonides võib S. Kornilov taas vägivalda kasutada. Seda ohtu suurendab ka olemasolev tagasilangusrisk sõltuvusainete tarvitamisele. Ringkonnakohtul puudub seega veendumus, et süüdimõistetu saab vabaduses õiguskuulekalt hakkama ilma karistusjärgse käitumiskontrollita ja lisakohustusteta. Määratud käitumiskontrolli tähtaeg 1 aastat on proportsionaalne ja põhjendatud. S. Kornilovile määratud lisakohustused on samuti asjakohased ja vajalikud tagamaks uue kuriteo toimepanemise riski maandamise.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 17.09.2024. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.