Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-19-6625
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Tõlk
Tiina Mõtsar Süüdimõistetu Sergei Kornilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Asi Prokurör
Abiprokurör Alar Häidberg (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult)
Süüdimõistetu
Sergei Kornilov isikukood 38901153725; vabanemisjärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge
Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2022
Jätta Sergei Kornilov Viru Maakohtu 4.12.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Sergei Kornilovilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 104 (ükssada neli) eurot 40 senti riigituludesse. Menetluskulu 104,40 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700055554 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-19-6625). Menetluskulu tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu 4.12.2019 otsusega tunnistati Sergei Kornilov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Sergei Kornilov tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Sergei Kornilovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta ja 7 päeva vangistust) ning Sergei Kornilovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2019 kuni 27.11.2019, s.o 23 päeva ning Sergei Kornilovile mõisteti lõplikult ärakandmisele 4 aastat 11 kuud ja 14 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Sergei Kornilov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 4.12.2019 ja lõpp 18.11.2024. 9.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Sergei Kornilovi isikliku toimiku, otsustamaks Sergei Kornilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Sergei Kornilovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Sergei Kornilov soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et Sergei Kornilovi võib tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Sergei Kornilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Sergei Kornilov kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Kornilov esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Kornilov on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla 2(5)
kinnitusel on Sergei Kornilovil vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x ning seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused Sergei Kornilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ja süüdimõistetu motivatsioonikirjaga, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Sergei Kornilov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistab Sergei Kornilovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Kornilovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud vangla majandustöödel ajavahemikul 20.10.2020 kuni 20.01.2021 ja 13.10.2021 kuni 28.02.2022. Sergei Kornilov on osalenud 22.10.2020 - 02.02.2021 sõltuvusteemalised loengutel, riigikeele A2 taseme õppes, alates 24.09.2021 alustas B1 riigikeele kursusel. S.Kornilov on osalenud sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis 12 sammu meetodil 02.03.2021 - 15.04.2021 ning struktureeritud vestluses eesmärgiga korrigeerida hoiakuid ja väärtushinnanguid. Samuti osales ta ajavahemikul 01.09.2021 - 08.12.2021 sotsiaalprogrammis „Igapäevane valik“. Kinnipeetava päritoluperekonda kuluvad ema ja noorem õde. Vangistuses on suhelnud emaga, kes on süüdimõistetut toetanud. Vabaduses kindel töökoht puudub. 4.04.22 seisuga on S.Kornilovil K-raha andmeil tasumata nõudeid 442 eurot, vabanemisfondis 582 eurot. Täitise järgi on nõudeid 790 eurot. Kuigi vangla iseloomustuses on muuhulgas märgitud ka, et S.Kornilov on osalenud käesoleva vangistuse ajal vangla majandustöödel ajavahemikul 15.12.2016 kuni 4.12.2019, on kohtu hinnangul tegemist ilmse ebatäpsusega, millega kohus ei arvesta. Nagu kohus edaspidi tuvastab, vabanes S.Kornilov Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt Viru Vanglast juba 2018 aasta detsembris ja tema vangistus pöörati täitmisele alles 2019 novembris. Seega ei saanud ta käesoleva vangistuse ajal 2019 aastal vangla majandustöödel osaleda.
3(5)
Vangla iseloomustuse kohaselt on S.Kornilovil läbimata täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ ja tagasilanguse ennetamise tugigrupp. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt on sotsiaalprogrammis ja tugigrupis osalemine käesoleval ajal pooleli ja need saavad läbi juunis/juulis. Kuna iseloomustus on koostatud juba 14.04.2022, ei sea kohus kahtluse alla süüdimõistetu väidet, et ta on nendes tegevustes osalemist käesolevaks ajaks alustanud ning programmis ja tugigrupis osalemine lõpeb lähinädalatel. Kohus peab positiivseks süüdimõistetul elukoha olemasolu vabaduses ja lähedase isiku ( ema) toetust. Ka iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ja räägib tema tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt käitumine vangistuse kandmise ajal - õiguskuulekas käitumine ja osalemine keeleõppes, loengutes, sotsiaalprogrammides ja tagasilanguse tugigrupis. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval hetkel veel üles Sergei Kornilovit positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Sergei Kornilovi isiklikus toimikus olevate kohtulahendite väljatrükid tõendavad, et S.Kornilov omab kolme kehtivat kriminaalkaristust röövimiste ja korduvate kehaliste väärkohtlemiste eest. Seega pole õigusvastane käitumine Sergei Kornilovi puhul juhuslikku laadi. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega karistati teda KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastase vangistusega KarS § 73 sätete alusel 4 aastase katseajaga. Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega karistati S.Kornilovit katseajal toimepandud kuriteo eest KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega mõistetud karistusega mõisteti S.Kornilovile liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Viru Maakohtu 20.11.2018 määrusega vabastati S.Kornilov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga kuni 19.12.2019, kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 pdes 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. S.Kornilov vabanes vanglast 6.12.2018. Viru Maakohtu 28.11.2019 määrusega pöörati Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 13 päeva vangistust täitmisele, kuna süüdimõistetu rikkus katseajal registreerimiskohustust. Peale selle pani S.Kornilov katseajal toime uued kuriteod (röövimise ja korduva kehalise väärkohtlemise), mille eest teda karistati Viru Maakohtu 4.12.2019 otsusega. Seega on süüdimõistetule juba korduvalt antud ( Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega, Viru Maakohtu 20.11.2018 määrusega) võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Sergei Kornilov kuritarvitas aga kohtute usaldust, pannes mõlemal katseajal toime uued kuriteod ning rikkudes viimasel katseajal ka kontrollnõudeid. Selline varasem käitumine teeb kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Kuna tegemist ei ole Sergei Kornilovi esmakordse reaalse vangistusega ning ka eelmisel korral viibis ta vangistuses küllaltki pikka aega, pole kohus veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-11-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Sergei Kornilovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
4(5)
Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Kornilov narkosõltlane. Seda ei eitanud kohtuistungil ka süüdimõistetu. Sergei Kornilovi narkosõltuvus suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Sergei Kornilovi kinnitusel soovib ta vabanedes minna Anonüümsete narkomaanide gruppi ja osaleda programmis Sütik. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu annab tunnistust sellest, et ta on käesolevaks ajaks teadvustanud endal narkosõltuvuse probleemi ja vajaduse sellega tegeleda. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab kahtlemata teda positiivselt. Ent asjaolude valguses, et Sergei Kornilov ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, ei ole eriti veenev tema istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Sergei Kornilov on küll läbinud käesoleva vangistuse kandmise ajal sotsiaalprogramme, loenguid ja osaleb tagasilanguse ennetamise tugigrupis, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses edaspidi mõnuaineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on süüdimõistetul tekkinud vanglas, kus ta on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Süüdimõistetu arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Sergei Kornilov võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt osales ta programmides ka eelmise vangistuse kandmise ajal. Sergei Kornilovi käitumine peale eelmisel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist osutab asjaolule, et programmid ei täitnud oma eesmärki. Sergei Kornilovi istungil avaldatu kohaselt olid eelmisel korral programmid pealiskaudsed. Kohtul on alust arvata, et süüdimõistetu edasised probleemid pole siiski olnud tingitud programmide pealiskaudsusest, vaid pigem Sergei Kornilovi enda suhtumisest. Vangla iseloomustuses on märgitud, et Sergei Kornilov küll osales 22.10.2020 - 02.02.2021 sõltuvusteemalistes loengutes, kuid suurt huvi nende vastu ei tundnud ( eiras tihti reegleid, vestles kaaskinnipeetavatega). Sergei Kornilovi sellise käitumise valguses on alust kahelda, kas sõltuvuskäitumist käsitlevates tegevustes osalemine on täitnud oma eesmärgi ka käesoleval ajal. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile (muuhulgas elektroonilisele valvele) allutamine ja muude lisakohustuste määramine oleks praegu veel piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Varem uute kuritegude toimepanemine käitumiskontrollile allutatuna annab alust järeldusele, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnev käitumiskontroll ei ole Sergei Kornilovi puhul piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Sergei Kornilovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Sergei Kornilovi puhul see aga nii ei ole. Vaatamata vanglas toimunud sekkumistele näeb ka vangla Sergei Kornilovit endiselt kõrgohtlikuna. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Sergei Kornilov positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja kohtul kaaluda veel edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 104,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.