Võlaõigus

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja G.L. on sõlminud tarbijakrediidilepingu BL4570539. Lepingu üldtingimused: hageja andis kostjale laenu summas 956 eurot (lep p.1.4); poolte kokkulepitud intressimäär oli 29,99% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.10); kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.11); lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 56 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.3); krediidi kulukuse määr lepingus on 46,29% (lep p.1.13). Leping sõlmiti 13.05.2024. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 900 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Hageja ütles 13.09.2024 a saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1074,8 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja oli jätnud laenulepingu(te) alusel tasumata täielikult 10.06.2024, 09.07.2024, 09.08.2024, 09.09.2024 osamaksed. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile, mille kostja oli laenutaotluses välja toonud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1118,23 eurot, millest 956 eurot on tagastamata krediidisumma, 91,31 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 12,34 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud ning 48,58 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 16.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja kanda. 2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 19.11.2024, kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 1404,93 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 5.Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4570539 (dtl 28-62), mille alusel sai kostja 13.05.2024 laenu 900 eurot (dtl 63). Leping on üles öeldud 13.09.2024 (dtl 66). 6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 13.09.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 900 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

KAVS § 48 mõttes lisatud käesolevale hagiavaldusele (Lisa 8). Selle krediiditoimiku alamlehtedel „Bank Statement“ ja „Bank Statement details“ on välja toodud hageja poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõte. Tõendina on hageja esitanud kostja konto väljavõtte 5.06.2023-11.05.2024 (dtl 96-137). 9.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulekuteks sotsiaaltoetused kuni 138,08, toimetuleku toetused kuni 268,57 ja toetus Eesti Töötukassalt kuni 607 eurot. Arvestades, et laenutaotlustes märgitu kohaselt oli kostja sissetulek 2000 eurot, pidi laenuandjale olema kostja pangakonto väljavõtte põhjal selge, et kostja tegelikeks sissetulekuteks on erinevad toetused ning väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Ka ei nähtu kontoväljavõttest tegelikke elamiskulutusi, mis on kajastatud laenutaotluses. Kohtule on esitatud väljavõte kostja kontost nr EE131010011884704226, laenutaotluses on märgitud kostja konto numbriks EE241010011721065222 ja laen on kantud kontole nr EE241010011721065222. Laenutaotluses nimetatud konto väljavõtet pole laenuandja poolt analüüsitud ega kontrollitud. Krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet ja ei ole piisava hoolsusega analüüsinud kostja sissetulekuid ning kohustusi ning teinud laenuandmise otsuse tegelike andmete põhjal. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13.Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 900 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. 14.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 900 eurot ja viivis põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.