Hans Jahilo süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses
Prokurör
Andrei Voronin
Süüdistatav
Hans Jahilo, isikukood: 36006250277; elukoht: xxx,; kodakondsus: Eesti Vabariik, haridus: xx klassi, emakeel: eesti keel, töökoht: xxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2024
Kaitsja
Eve Jundas
Juhinduses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 253 p 1, 254, 180 lg 1, 3 kohus otsustas:
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Hans Jahilo KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 130 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1300 eurot.
2.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18.04.2024, s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära ning lugeda lõplikuks karistuseks rahaline karistus 127 päevamäära, s.o summas 1270 eurot.
3.Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, EE957700771001523585 LHV Pank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-24-5227“ ning viitenumbriks 99924400002193. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.
4.Välja mõista Hans Jahilo ́lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 175,68 eurot ning sundraha summas 1230 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1405,68 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 117 eurot. Viimase osamakse suuruseks on 118,68 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-5227“ ning viitenumbriks 99924700027506. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.
5.Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.
EDASIKAEBAMISE KORD
KrMS § 254 lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid.
SÜÜDISTUS
Hans Jahilo ́d süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 18.04.2024a. kella 13:55 ajal Posti tn 5 juures, Loksa linnas, Harjumaal, suunaga Posti tn 2a poole, registreerimata mootorsõidukit CFMOTO CFORCE 625 TOURING (ATV) VIN kood XXXXXXXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – lõplik lugem 1,03 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,93 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 2 p 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi / nõudeid, pannes seega toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on kätte toimetatud süüdistatavale 12.09.2024 ja kaitsjale 11.09.2024.
2.Hans Jahilo ́d süüd kinnitavad asjas kogutud järgmised tõendid: - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 2-4), mis tõendab Hans Jahilo kinnipidamist 18.04.2024 alates kell 15:35 kuni 17:30; - tunnistaja X ütlused (tl 6) tõendab asjaolu, et 18.04.2024 kl 13.55 ajal tööülesandeid täites sõitsid nad paarilisega politseivärvides sõidukiga Loksa linnas, Posti tn 5 suunaga Posti tn 2A, kui nägid sõitmas tumedat värvi ATV-d, mille taga puudus sõiduki registreerimisnumber. Peatasid sõiduki ning tuvastasid selle juhiks Hans Jahilo (ik 36006250277), kellel kaasas ei olnud isikuttõendavat dokumenti. Samuti tuvastasid, et ATV oli registreerimata ning selle dokumente esitada ei olnud. Hans Jahilo andmeid kontrollides selgus, et Hans Jahilo ́l puudus juhtimisõigus ning kuna vestluse käigus selgus, et ta oli eelmisel päeval tarvitanud alkholi, siis otsustasid kontrollida ka joovet. Joobe kontrollimisel tuvastasid Hans Jahilol indikaatorvahendiga alkoholijoobe 1,00 mg/l; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise dokumendid (tl 713) tõendavad Hans Jahilol 18.04.2024 kl 13.55 paiku tuvastatud alkoholijoovet 1,00 mg/l ning kl 15.26 paiku joobeseisundit lõpliku mõõtetulemusega 0,93 mg/l; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 20) tõendab asjaolu, et Hans Jahilo kõrvaldati 18.04.2024 kl 13.55 sõiduki juhtimiselt seoses sellega, et oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära ja ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati juhtimiselt seetõttu, et Hans Jahilol puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; - andmebaasi päring (tl 17) tõendab Hans Jahilol juhtimisõiguse puudumist; - Hans Jahilo kahtlustatavana antud ütlused (tl 14-15), milles ta tunnistab oma süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, annab toimunu kohta ütlusi, et oli 4-5 päeva järjest joonud iga päev 0,5l viina. Juhiluba tal kunagi oli olemas, kuid see võeti ära. Kahetseb tehtut; - tõend isiku maksustatava tulu kohta ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta (tl 19, 21), millest nähtub, et Hans Jahilo 2023 aasta keskmine päevasissetulek 3,2 eurot; - karistusregistri väljavõte (tl 22) tõendab, et süüdistataval kehtivad karistused puuduvad.
3.Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatav Hans Jahilo süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
4.RKKKo on 12.12.2012 lahendis nr 3-1-1-113-12 p-s 9.1 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süü põhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut isiku süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendavates ja raskendavates asjaoludes (vt RKKKo 13.05.2004, 3-1-1-40-04, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19).
5.Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt (vt nt RKKKo lahendid 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 7; 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19; 03.04.2020, 1-182232, p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28).
6.Prokurör peab võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega 130 miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades miinimumpäevamäära
suuruseks 10 eurot, s.o summas 1300 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg s.o 1 päev (18.04.2024) karistusaja hulka, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu ära kandmisele kuulub rahaline karistus 127 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 1270 eurot.
7.Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga. Süüdistatava puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist süüdistusaktis toodud ulatuses. Kohtu hinnangul on Hans Jahilo isikut arvestades rahalise karistusega võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmine. Kohus arvestab seejuures ka seda, et tHans Jahilol ei ole Eesti Vabariigis ühtegi kehtivat karistust, ei väärteo- ega kriminaalkorras. Kuivõrd Hans Jahilo keskmise päevasissetuleku suurus 2023 aastal oli 3,2 eurot (tl 21), on tema puhul põhjendatud lähtuda ka seadusjärgsest miinimumpäevamäärast (10 eurot).
8.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 175,68 eurot ning sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral summas 1230 eurot.
9.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
10.Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt Hans Jahilo ́lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 175,68 eurot riigituludesse, kuivõrd antud kulud on tekkinud tema õigusvastase käitumise tulemusena. Kohus peab põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning määrata menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.