eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Mario Truu
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi lühimenetluses Marek Arusoo süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning Edvin Massalini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsus
Apellandid
Edvin Massalini kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Paul Pikma
Teised apellatsioonimenetluse pooled
süüdistatav Edvin Massalin. Isikukood 39203272521; elukoht XXX; töötab Soomes; varem karistatud 2 p 7 – § 25 lg 2 järgi 400-eurose rahalise karistusega süüdistatav Marek Arusoo. Isikukood 39304203717; elukoht XXX; töötu; varem kriminaalkorras karistamata Marek Arusoo kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsus muutmata. Edvin Massalini kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi apellatsioon jätta rahuldamata. Rahuldamata jätta ka prokuratuuri apellatsioon osas, mis on seotud Marek Arusooga. Edvin Massalinisse puutuvalt jätta prokuratuuri apellatsioon läbi vaatamata.
2.Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroole vandeadvokaat Ilya Zuevi poolt Edvin Massalinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks 307,44 eurot, sealhulgas käibemaks 55,44 eurot. Mõista sellest rahast 219,60 eurot Edvin Massalinilt Eesti Vabariigi kasuks välja. See summa tuleb Edvin Massalinil tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Ülejäänud osas – 87,84 eurot – jätta viidatud kulu Eesti Vabariigi kanda.
3.Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt Marek Arusoole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja
hüvitatavate kulude suuruseks 109,80 eurot, sealhulgas käibemaks 19,80 eurot. Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
(I) Süüdistus
1.Edvin Massalinit süüdistatakse kahes varguses.
2.Esiteks võttis E. Massalin 3. juulil 2021 kell 02.00 Jõhvis Tartu mnt 23 Elme Messer Gaas AS-le kuulunud territooriumilt pärast aiatara lõhkumist ja aeda sisenemist ebaseadusliku omastamise eesmärgiga ära 50-liitrilise täidetud 132,50-eurose argooniballooni. Seda tehes kehtis Viru Maakohtu 29. mai 2018 otsusega E. Massalinile KarS § 199 lg 2 p 7 järgi mõistetud karistus. E. Massalin tekitas Elme Messer Gaas AS-le 387,82-eurose kahju: ballooniomanikul jäi ballooni rendi eest saamata 237,88 eurot ja tal kulus aiatara taastamisele 149,94 eurot. Gaasiballoon leiti hiljem üles ja tagastati omanikule.
3.Teise varguse pani E. Massalin toime koos Marek Arusooga 25. augustil 2022. Selle varguse ettevalmistuseks lõikas E. Massalin 23. augustil 2022 kell 23.06 Jõhvis Pargi 27A läbi Eemeli AS-le kuulunud territooriumi piirava võrkaia ja varjas taimedega võrkaia kahjustuse. 25. augustil 2022 kell 23.13 tulid E. Massalin ja M. Arusooga selle võrkaia juurde. E. Massalin sisenes Pargi 27A territooriumile ja tõmbas oma näo varjamiseks üle oma pea tal seljas olnud T-särgi. Siis võttis ta (kell 23.15) ebaseadusliku omastamise eesmärgiga kaks 20-liitrist argooniga täidetud gaasiballooni ja andis need läbi võrkaeda lõigatud ava M. Arusoole. Viimane võttis balloonid vastu. Mehed lahkusid sündmuskohalt, kandes kumbki üht gaasiballooni. Gaasiballoonid maksid kokku 698,40 eurot. Eemeli AS-le tekitatud kahju kogusuurus oli 863,84 eurot, sest lisaks varast ilmajäämisele tuli Eemeli AS-l taastada ka võrkaed.
4.Eelviidatud moel käitudes pani E. Massalin toime KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgse kuriteo: ta võttis grupi liikmena, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad. M. Arusoo aga vastutab KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi: tema võttis võõrad vallasasjad asjad ära grupi liikmena ja sissetungimisega. (II) Maakohtu otsus
5.Maakohus mõistis oma otsuse resolutsiooni kohaselt: - M. Arusoo KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi õigeks; - E. Massalini KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks; - E. Massalini KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi süüdi ning karistas teda 6 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda vangistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 4 kuuni. Sellest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 3 eelvangistuses viibitud päeva. Vangistus jäeti KarS § 73 lg 1 alusel üheaastast katseaega seades täitmisele pööramata. Ka tegi esimese astme kohus otsustused tsiviilhagide ja menetluskulude osas.
6.Otsuse põhiosast ilmneb kokkuvõtvalt niisugune info.
7.Süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud ja nende kaitsjad asusid seisukohale, et nende kaitsealuste süü on tõendamata.
8.25. augusti 2022 vargus leidis tõesti aset. Eemeli AS turvakaamera salvestuselt nähtub, et 25. augustil 2022 kell 23.15 ilmusid kaamera vaatevälja kaks meesterahvast. Ühel mehel oli seljas halli värvi T-särk ja jalas musta värvi lühikesed püksid ning teine kandis valge kirjaga musta värvi särki. Hallis särgis mees ronis üle aia, võttis kaks ballooni ja andis need aia alt teisele mehele – aed oli läbi lõigatud. 23. augusti 2022 turvakaamera salvestuselt nähtub, et kell 23.20 tulid samasse kohta samasugused mehed samasuguste riietega, lõikasid aia läbi ja varjasid nii tekitatud augu ära. Turvakaamera salvestuste autentsust keegi kahtluse alla ei sea.
9.Maakohtu meelest ei saa videosalvestuse põhjal öelda, et meesterahvas, kes aitas gaasiballoonid ära viia, oli just M. Arusoo. Prokurör leidis, et videosalvestuselt on nähtavad M. Arusoo näojooned ja habemepiir, mis langevad kokku tema dokumendifotoga. Kohus prokuröriga ei nõustunud: videosalvestus ei ole piisavalt selge, et prokuröri toodud järeldusele jõuda. Õigus on hoopis kaitsjal, salvestusele jäänud inimesega sarnaseid isikuid võib Jõhvi linnas olla peale M. Arusoo veel teisigi. Pole ka kaudseid tõendeid, mis osutaksid M. Arusoole kui kuriteo toimepanijale. M. Arusoo on varem kriminaalkorras karistamata. Ka M. Arusoo väitel teab ta E. Massalinit vaid läbi ühiste tuttavate ega ole kursis sellega, et viimane tegeleks varastamisega.
10.Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ja seetõttu tuleb M. Arusoo temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi õigeks mõista.
11.E. Massalini osas peatus kohus kõigepealt 2021. aastat puudutaval etteheitel (vargus Elme Messer Gaas AS-lt).
12.Elme Messer Gaas AS-s töötanud S.P. märkas 5. juulil 2021 kell 08.30, et mööda asfaltkatet läheb valget värvi lohistamisjälg, mis viib tagumise värava juurde. Piirdeaia võre oli kahjustatud ja sellesse oli lõigatud ava. S.P. i meelest oli kadunud 50-liitrine balloon, mis ilmselt sisaldas argooni.
13.20. septembril 2022 otsiti läbi E. Massalini kasutuses olnud garaažiboks aadressil XXX . Sealt leiti gaasiballoon. Kirjavahetusest Elme Messer Gaas AS-ga nähtub, et E. Massalin ei ole selle äriühingu klient ja tegemist on Elme Messer Gaas AS-le kuuluva gaasiballooniga.
14.Seega ei ole vaidlust selles, et aadressil Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt territooriumilt võeti aia lõhkumisega ära 50-liitriline argooni gaasiballoon, mis hiljem leiti E. Massalini kasutuses olevast garaažiboksist.
15.Vaidlus käib selle üle, kas gaasiballooni varastas E. Massalin.
16.Siingi mängivad olulist rolli videosalvestused – mille ehtsust jällegi kahtluse alla ei seata.
17.2. Tartu põik 5, Jõhvi asuva valgustusposti küljes olnud turvakaamera videosalvestuselt nähtub, kuidas valge Citroen C4 sooritas 3. juulil 2021 kell 02.57.51–02.57.58 Kaare tänavalt parempöörde 2. Tartu põiktänavale ja seejärel vasakpöörde 2. Tartu põiktänaval asuvate laohoonete poole. Kell 03.01.40 ilmus sama sõiduk taas turvakaamera vaatevälja ja sõitis tuldud teed tagasi.
18.2. Tartu põik 2H, Jõhvi laohoone turvakaamera salvestuse kohaselt sõitis valge musta katusega Citroen C4 3. juulil 2021 kell 02.57.55 laohoone poole. Kell 02.58.41 tagurdas see sõiduk 2. Tartu põik 2H ja 2J vahele ning kadus kaamera vaateväljast. Kell 03.01.01 sõitis Citroen laohoonete vahelt välja ja seejärel 2. Tartu põik 5 hoone poole territooriumilt minema.
19.Puru tee 1, Jõhvi turvakaamera salvestuse kohaselt liikus valget värvi musta katusega sõiduauto 3. juulil 2021 kell 02.59.00 mööda Puru teed ja suundus ringristmikult Kaare tänavale. Kell 03.04.05 tuli sama sõiduauto tagasi ja suundus Pargi tänava poole.
20.Jõhvi kontserdimaja (Pargi 40) turvakaamera salvestuselt nähtub, kuidas valge sõiduk liikus kell 02.59.21 kontserdimajast Viru jalaväepataljoni poole.
21.Viru jalaväepataljoni (Pargi 55, Jõhvi) videosalvestuselt ilmneb, et valget värvi musta katusega Citroen C4 sõitis 3. juulil 2021 ajavahemikul 03.04.00–03.12.28 korduvalt Viru jalaväepataljoni kompleksist mööda.
22.Schengeni viisaruumis kasutatava infosüsteemi Sirene pädeva töötaja ja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija K.V. kirjavahetusest nähtub, et Soome registreerimismärgiga XXX valget värvi sõiduk Citroen C4 kuulub E. Massalinile. Sõidukile ei ole registreeritud täiendavaid kasutajaid.
23.Seega sõitis E. Massalinile kuulunud Citroen C4 3. juulil 2021 Jõhvi linnas ringi ning sisenes ka Elme Messer Gaas AS territooriumile. Seda ei vaidlustanud ka E. Massalin. Küll aga pole süüdistatava meelest tõendatud, et autot kasutas siis just tema.
24.Olemas on aga veel üks videosalvestus – see pärineb Circle K Eesti AS-lt. Selle salvestuse kohaselt saabus kõnealune sõiduk 2. juulil 2021 kell 23.38 Jõhvis Tartu maanteel asuvasse Circle K tanklasse. Kell 23.40 sisenes tanklasse E. Massalin, kes ostis pudeli vett ja seejärel lahkus.
25.Arvestades asjaolusid, et: - E. Massalinile kuuluv Citroen sõitis süüdistuses märgitud ajal Elme Messer Gaas AS laohoone lähedusse vaid mõneks minutiks, sealt varastati gaasiballoon ja otsekohe pärast seda lahkus auto Jõhvist; - varastatuga sarnane gaasiballoon leiti hiljem E. Massalini kasutuses olevast garaažiboksist ja - E. Massalin oli sama auto roolis mõned tunnid varem ning keegi teine tema sõidukit ei kasutanud, asus maakohus järeldusele, et E. Massalin võttis 3. juulil 2021 kell 02.00 Elme Messer Gaas ASle kuuluvalt territooriumilt aia lõhkumisega ära 50-liitrise argooniballooni.
26.E. Massalin väitis maakohtu istungil, et neid gaasiballoone müüakse ka käest-kätte. Isegi kui see nii on, ei ole E. Massalin esitanud selle väite kontrollimiseks ühtegi tõendit.
27.2022. aasta varguse süüdistuse kohta leidis esimese astme kohus järgmist.
28.Eemeli AS turvakaamera salvestusel tuleb tähele panna üle pea tõmmatud T-särgiga meesterahva jalanõusid: jalanõude tagaosas on punane aas ja muidu tumedatel jalanõudel on all valge äär. 28. augusti 2022 isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt oli E. Massalinil tema kinnipidamise hetkel jalas samasugused punase aasa ja valge äärega jalanõud ning seljas halli värvi T-särk ja tumedad lühikesed püksid. Ka juba viidatud Circle K Eesti AS videosalvestuselt on näha, et E. Massalin kandis samasuguseid jalanõusid – punase aasa ja valge äärega.
29.Oluline on seegi, et nagu 3. juuli 2021 vargus, toimus ka 25. augusti 2022 pandi aia lõhkumise teel.
30.Niisiis saab öelda, et just E. Massalin võttis 25. augustil 2022 kell 23.15 aadressil Pargi 27A asuvalt Eemeli AS-le kuulunud territooriumilt ära kaks 20-liitrilist argooniballooni.
31.Maakohtu veendumust ei vääranud ka süüdistatava väide selle kohta, et ta viibis samal ajal ühe seltskonnaga kontserdimaja juures – eelviidatud videosalvestuse põhjal tuvastas maakohus, et varguse pani toime just E. Massalin.
32.Mõlemal juhul täitis E. Massalin KarS § 199 lg 1 objektiivse koosseisu. E. Massalinit ei saa süüdi tunnistada grupilises varguses (KarS § 199 lg 2 p 7), sest M. Arusoo mõisteti õigeks ja üksi vargust grupis sooritada ei saa. Kuivõrd E. Massalin lõhkus võõrale territooriumile pääsemiseks ära aiad, täitis ta KarS §199 lg 2 p 8 objektiivse koosseisu. Ka oli vargus süstemaatiline KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. E. Massalinit oli 2018. aastal karistatud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. E. Massalin tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
33.Rahalise karistuse mõistmine E. Massalinile pole põhjendatud, sest varem pole E. Massalin maksnud ära ei rahalist karistust ega väärteotrahve. Tegemist on väheolulise kuriteoga, süüdistatav ei ole ühiskonnale ohtlik, kannatanule ei tekitatud vargustega suurt kogukahju ja ühel juhul sai kannatanu oma gaasiballooni tagasi – seetõttu tuleb E. Massalinile mõista 6 kuu pikkune vangistus. Seda on vaja lühimenetluse tõttu vähendada ja see tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata. (III) Apellatsioonid ja apellatsioonivastused
34.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokuratuur ja E. Massalini kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev. Prokuratuuri apellatsioonile vastasid E. Massalini kaitsja vandeadvokaat I. Zuev ja M. Arusoo kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu. a) Prokuratuuri apellatsioon
35.M. Arusoo on tarvis süüdi mõista. Kaamerasalvestuselt on arusaadav, et teine varas oli E. Massalini kõrval M. Arusoo. Arvestades süüdistatavate nii videosalvestuselt kui vahetult kohtusaalis nähtavaid tunnuseid (kasv, kehakuju, näojooned ja riietus) ning asjaolu, et sündmusele järgnenud päeval oli M. Arusoo E. Massaliniga koos (kui E. Massalin kinni peeti), puudub põhjendatud kahtlus M. Arusoo süüdiolekus. Ehkki kaamerale jäänud inimesega sarnaseid isikuid võib Jõhvis – või Ida-Virumaal või Eestis – tõesti olla teisigi, ei olnud keegi teine selline inimene vähem kui 16 tundi pärast vargust E. Massaliniga varastatud esemete hoiukohana kasutatud garaaži juures.
36.M. Arusoo õigeksmõistmine viis veel ühe veani: see ei oleks tohtinud viia E. Massalini õigeksmõistmiseni KarS § 199 lg 2 p 7 järgi (vargus grupis). Selle väära õigeksmõistmise tõttu kohaldas kohus E. Massalinile liiga leebet karistust. Ringkonnakohus peaks E. Massalini mõistma süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistama teda 1 aasta 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega.
b) E. Massalini kaitsja apellatsioon
37.Pole tõendatud, et vargused pani toime E. Massalin.
38.2021. aasta vargust ei tõenda see, et E. Massalini auto sõitis 3. juulil 2021 varguse toimumispaiga läheduses. Vargus leidis aset paigas, mille ümbruses olid kõik möödasõiduteed, tanklad ja linna ümbersõidukohad.
39.E. Massalin palus tema garaažist leitud gaasiballoon seerianumbri järgi identifitseerida – ent selgus, et gaasiballoone identifitseerida ei saa.
40.E. Massalin väitis, et balloone saab läbi Tartu ettevõtte vahetada ja osta – ja see ettevõte täidab/vahendab neid balloone läbi Läti ja Leedu. Kohus ei pidanud neid väiteid ilma otseste tõenditeta otstarbekaks. Internetis oleva info alusel saab pidada üldtuntuks, et gaasiballoone vahendatakse.
41.2022. aasta varguse osas ei saa öelda, et E. Massalin oleks videolt äratuntav. Veenev pole viitamine jalanõudele. Tõendusmaterjaliks saaks olla jalatsi jälg, mitte aga selle kuju või värv. Turvakaamera video on küllaltki halva kvaliteediga.
42.E. Massalin rõhutas, et viibis varguse ajal linnakaamera all kontserdimaja platsil teiste isikute seltskonnas. Süüdistatav palus uurida kontserimaja juures olnud kaameraid, ent seda pole tänaseni tehtud.
43.2018. aastal E. Massalinile mõistetud karistus on praeguseks kustunud.
44.Kokkuvõtvalt tuleb E. Massalin õigeks mõista. c) E. Massalini kaitsja vastu prokuratuuri apellatsioonile
45.E. Massalini osaline õigeksmõistmine on põhjendatud. Eemeli AS turvkaamera salvestus on ebaselge. d) M. Arusoo kaitsja vastu prokuratuuri apellatsioonile
46.Prokuröri väide, et Eemeli AS turvakaamera salvestusel olev inimene on äratuntav M. Arusoona, on puhtalt subjektiivne. Maakohus leidis õigesti, et kaamerasalvestus niisugust järeldust teha ei võimalda. Ka on õige esimese astme kohtu seisukoht, et M. Arusoo süüle ei viita ka muud tõendid. (IV) Ringkonnakohtu seisukoht
47.Prokuratuuri meelest kvalifitseeris maakohus E. Massalini 2022. aasta teo süüdistatava jaoks liiga soodsalt (puudu jäi üks kvalifitseeriv asjaolu – grupilisus, st KarS § 199 lg 2 p 7) ja karistas E. Massalinit ülearu leebelt – ringkonnakohus peaks need vead kõrvaldama. Seda apellatsioonikohus menetluslikel põhjustel siiski teha ei saa. Kriminaalasja on arutatud lühimenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei saa prokuratuur esitada üldjuhul apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Tõsi, maakohtu otsuse resolutsioonist nähtuvalt mõistis kohus E. Massalini KarS § 199 lg 2 p 7 järgses süüdistuses õigeks, st tegi selles osas õigeksmõistva otsuse. Õigeksmõistva otsuse peale saaks prokuratuur tõepoolest kaebuse esitada – KrMS § 318 lg 3 p 2 ega ükski muu säte seda ei keela. Viidatud otsustus on aga vale – tegelikult maakohus E. Massalinit õigeks ei mõistnud. Prokuratuur osutab oma apellatsioonis õigesti Riigikohtu lahendile nr 1-20-470/34. Kõnealuse lahendi kohaselt ei anna teo prokuratuurist teist moodi kvalifitseerimine kohtu poolt kohtule alust mõista süüdistatavat prokuratuuri poolt välja toodud kvalifikatsiooni järgi õigeks (p 18). Sellele viitab oma
apellatsioonis õigesti ka prokuratuur. Kohus mõistis E. Massalini süüdistuses välja toodud teos süüdi, ent kvalifitseeris selle süüdistusest mõneti erinevalt: kohtu meelest pani E. Massalin toime KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgse kuriteo – mitte KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 pärase kuriteo. Niisiis ei teinud kohus E. Massilini osas (tegelikult) õigeksmõistvat otsust ja tulenevalt KrMS § 318 lg 3 p-st 2 ei saa prokuratuur E. Massilinit puudutavaid otsustusi vaidlustada. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni kõnealuses osas KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt läbi vaatamata.
48.E. Massalini kaitsja kaebuse järgi pole tema kaitsealuse süü tõendatud ei 2021. ega 2022. aasta varguses. Ringkonnakohus niisuguse seisukohaga päri ei ole – maakohus tunnistas E. Massalini vargustes korrektselt süüdi. Apellant ei too välja (kuigivõrd) uusi kaitseväiteid – maakohus on oma otsuses enamike apellatsioonis esitatud argumentidega tegelenud. Ringkonnakohtu meelest on esimese astme kohtu seisukohad veenvad ja neid pole vaja KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes üle korrata. Olgu märgitud üksnes järgmist.
49.E. Massalini süüd 2021. aasta varguses kinnitavad kaudsed tõendid – ent hoolimata nende kaudsusest on nad piisavad. Esiteks on oluline see, et E. Massalin sõitis oma autoga ööl vastu 3. juulit 2021 Jõhvi linnas mitmel pool ringi, sh sõitis ta nende laohoonete juurde, kust Elme Messer Gaas AS töötaja 5. juuli 2021 hommikul gaasiballooni kadumise avastas. Teiseks on tähtis see, et E. Massalini kasutatud garaažist leiti gaasiballoon. Ringkonnakohtu meelest leidsid senised menetlejad õigesti, et tegu oligi selle ballooniga, mis Elme Messer Gaas AS-lt ära võeti. Seda seisukohta ei väära tõik, et Elme Messer Gaas AS ei osanud öelda, milline oli tema territooriumilt kaduma läinud gaasiballooni seerianumber. Nimelt on garaažist leitud balloonile kirjutatud „ELME MESSER“ (kd 2, tl 165, 172 ja 206) ja kannatanu esindajad kinnitasid, et tegemist on nende ballooniga (kd 2, tl 203 ja 204). Ka ei tingi E. Massalini õigeksmõistmist kaitseväide, et gaasiballoone olevat võimalik osta interneti teel: ringkonnakohus ei pea usutavaks seda, et E. Massalin ostis kusagilt internetist just Elme Messer Gaas AS-st pärit ballooni – eriti veel arvestades tõsiasja, et mingeid konkreetseid selgitusi, rääkimata tõenditest E. Massalin seesuguse väitega seoses ei esita. Viimaks ei saa jätta tähelepanuta ka tõika, et 2021. aasta vargus oli väga sarnane 2022. aasta vargusega – mis on ringkonnakohtu meelest tõendatud (vt otsuse järgmist punkti): lõhuti aed ja võeti ära gaasiballoon(id). Ka varguste n-ö sarnane käekiri viitab E. Massalinile.
50.Samuti jaatas esimeses astme kohus õigesti E. Massalini vastutust 2022. aasta varguse osas. Maakohus viitas arusaadavalt sellele, et Eemeli AS turvakaamera salvestuse kohaselt olid vargal jalas samasugused küllaltki selgete eritunnustega jalanõud – punane aas kannaosa kohal ja lai valge alumine äär suure tumeda n-ö randiga tagumises osas –, nagu kandis E. Massalin Circle K tanklas käies ja oma kinnipidamisel. Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et turvakaamera salvestuse kvaliteet oli selles osas liiga kehv: varas liikus kaamera keskossa valgustatud alale ja tema jalanõud on selgesti nähtavad. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, et tõendiks saaks olla üksnes jalatsi jälg, mitte selle kuju või värv. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on sobivate tõendite loetelu väga lai ja seda sätet ei ole võimalik tõlgendada nii, et mingite asjade puhul võib tõendiks olla vaid selle asja jäetud jälg, mitte aga asja välimus. Maakohtu otsuse tühistamist ei tingi ka E. Massalini väide ühe seltskonnaga Pargi Keskuse kõrval pargis viibimise kohta. Esiteks annab aluse selle alibi õigsuses kahtlemiseks juba tõik, et E. Massalin ei too välja ühegi inimese nime, kellega ta koos pargis olevat olnud. Teiseks ei saa öelda, et menetleja ei oleks üritanud hankida lähedusse jäänud kaamerate salvestusi. Seda tehti: uuriti mitmete piirkonnas olnud objektide valdajatelt, kas neil on (turva)kaameraid ja kas kaameratele võis jääda mingit vargusse puutuva jaoks olulist infot; sellist infot ei leitud (kd 2, tl 218). Niisiis jäävad E. Massalini vastavad väited tagajärjetuks.
51.Tähtsust pole sellel, kas E. Massalinile 2018. aastal mõistetud karistus on praeguseks arhiveeritud või mitte. Eeldatavasti soovib apellant läbi selle väite jõuda tõdemuseni, et E. Massalinit ei saa karistada süstemaatilise varguse eest – st KarS § 199 lg 2 p 9 järgi –, kuivõrd see eeldab minimaalselt kolme tegu (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 199, komm 44) ja arhiveeritud kuritegu arvesse võtta ei tohiks. Riigikohus on puutuvalt teo korduvusse asunud seisukohale, et korduvus peab kvalifitseeriva tunnusena esinema süüteo toimepanemise ajal – teo kvalifitseerimisel pole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasemad karistusandmed arhiveeritud või mitte (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-22-5306/37, p 12). Ringkonnakohtu meelest tuleb samamoodi suhtuda teo süstemaatilisusse: kui uue teo toimepanemise ajal oli karistus varasema varguse eest kehtiv, saab seda arvesse võtta. Liiatigi tuleb silmas pidada, et varguse süstemaatilisus on eriline isikutunnus, mis iseloomustab just teo toimepanemise ajal selle toimepanija kalduvust panna harjumuspäraselt toime vargusi (nt elatuse hankimiseks).
52.Süüdistaja apellatsiooni kohaselt on tõendatud, et 2022. aastal pani koos E. Massaliniga varguse toime just M. Arusoo. Ringkonnakohus niisugust seisukohta ei jaga.
53.Tõsi on see, et Eemli AS videokaamerale jäänud inimene on M. Arusoo moodi (vt M. Arusoo dokumendifotot kd 2, tl 281). Samas ei saa video põhjal öelda, et tegu oli igal juhul M. Arusooga. Teise varga nägu jäi kaamera äärmisse ossa, mistõttu ei olnud seda puudutav kaamerapilt kuigi terav. Ka varjasid seda nägu kohati mingid objektid (ilmselt mõne taime lehed). Nägu ei tee (kuigivõrd) selgemaks ka video peatamine ja pildi suurendamine: kujutis jääb ikkagi häguseks. Sellega seoses poleks olnud mingit abi ka sellest, kui ringkonnakohus oleks M. Arusood istungil vahetult vaadelnud – kaamerapilti see kuidagi parandanud poleks. Prokuratuur viitab arusaadavalt tõsiasjale, et päeval pärast vargust viibis M. Arusoo E. Massaliniga viimase kasutatud garaaži juures ja selles garaažis olid ka varastatud balloonid (kd 2, tl 147 pöördel ja tl 155).
54.Neid asjaolusid – teise varga sarnasus M. Arusooga ja viimase viibimine vargusejärgsel päeval koos E. Massaliniga varastatud balloonide juures – arvestades näib ka kriminaalkolleegiumi jaoks tõenäoline, et teine varas oli tõepoolest M. Arusoo. Siiski ei ole apellatsioonikohtu meelest ületatud see lävend, mida nõuab mingi asjaolu tõendatuse jaatamiseks KrMS § 7 lg 3, mille kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Riigikohus on selgitanud, et mingi sündmuse saab lugeda tõendatuks siis, kui see leidis aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust – tarvis pole aga seda, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-1301/35, p 12).
55.Pole infot selle kohta, kus M. Arusoo täpsemalt E. Massaliniga garaaži juures olles viibis, mida ta seal tegi ja kas peale nende kahe oli garaaži juures veel kedagi. M. Arusoo väitel ehitas ta mootorratast, sest valmistus mootorrattavõistlusteks ja E. Massalini garaaži juures oli ta selleks, et uurida mootorrattaga seonduvaid küsimusi (kd 2, tl 147 pöördel). Täpsustavaid küsimusi mootorratta kohta – Kus täpselt ja millist mootorratast M. Arusoo valmistas? Kas see mootorratas on endiselt olemas ja kus? Kas M. Arusoo soovis E. Massalinilt mootorrataste osas nõu küsida? Kas E. Massalin on mootorratta-spetsialist? Kas E. Massalini garaažis oli mingeid mootorratta ehitamiseks tarvilikke asju? – M. Arusoolt ülekuulamisprotokolli kohaselt ei küsitud. Seetõttu ei saa M. Arusoo väiteid pidada kriminaalkolleegiumi meelest ilmselt mitteusutavaks: on kõigiti võimalik, et noor mees osaleb mootorratta-võistlustel, kohandab selle tarbeks mootorratast ja küsib mõnelt oma tuttavalt ses osas nõu või palub viimasel anda talle (laenata, müüa) mingeid varuosi või tööriistu. Seda silmas pidades pole võimalik siduda M. Arusoo E. Massalini juures viibimist piisava kindlusega balloonide vargusega.
56.Päris tähelepanuta ei saa jätta ka tõsiasja, et M. Arusoo pole varem kuritegusid toime pannud. Seegi kõneleb selle kasuks, et teine varas siiski ei olnud M. Arusoo.
57.Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Prokuratuuri kaebus jäetakse puutuvalt M. Arusoosse rahuldamata ja seoses E. Massaliniga läbi vaatamata.
58.E. Massalinile määratud kaitsja vandeadvokaat I. Zuev esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega nõu pidamiseks ja apellatsiooni koostamiseks 150 minutit ning prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks ja sellele vastamiseks 60 minutit. Selle eest soovib advokaat saada tasu vastavalt 219,60 eurot (sh 39,60 eurone käibemaks) ja 87,84 eurot (sh 15,84-eurone käibemaks) – kokku seega 307,44 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata, jääb apellatsiooni koostamist puudutav kaitsjatasu – 219,60 eurot – KrMS § 185 lg 2 ls 1 alusel süüdistatava kanda. Apellatsioonivastusega seotud kaitsjatasu – 87,84 eurot – jätab ringkonnakohus aga KrMS § 185 lg 2 ls 2 alusel riigi kanda.
59.Taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks esitas ka M. Arusoole määratud kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu. Taotleja selgitusel kulus tal esimese astme kohtu otsuse ja prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks ning apellatsioonivastuse koostamiseks 75 minutit – ja ta soovib selle töö eest saada 109,80 eurot, sh 19,80 eurot käibemaksuna. Sellegi taotluse apellatsioonikohus rahuldab ja jätab nõnda tekkinud 109,80-eurose menetluskulu KrMS § 185 lg 2 ls 2 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.