Tartu Maakohtu 16. augusti 2024 määrus U.E-le (U.E; isikukood: XXX ) Tartu Maakohtu 26. juuni 2023 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises
Määruskaebuse esitaja
süüdimõistetu U.E kaitsja vandeadvokaat Rein Napa
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16. augusti 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroo Rein Napa OÜ-le U.E-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87,84 eurot, sealhulgas käibemaks 15,84 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks U.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 87,84 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kriminaalhooldusosakond).
1.Tartu Maakohtu 26. juuni 2023 otsusega tunnistati U.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mille tulemusena mõisteti
lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 22. septembri 2021 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, saades liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati see 479 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati U.E järgima üldisi käitumiskontrolli nõudeid (KarS § 75 lg 1) ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis ning tal keelati alkoholi tarvitamine. U.E kriminaalhooldus algas 12. juulil 2023.
2.18. juulil 2024 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule U.E kohta erakorralise ettekande, heites viimasele ette üldkasuliku töö ajakava rikkumist ning probleeme registreerimiskohustuse täitmise ning sotsiaalprogrammi läbimisega. Neil põhjustel palub kriminaalhooldaja U.E-le mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. augusti 2024 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras U.E-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele. Kohus leidis, et U.E kriminaalhooldus on kulgenud probleemselt. 2023. aasta novembris rikkus U.E mitmel päeval üldkasuliku töö ajakava, põhjendades seda Soomes töötamisega. Detsembris väitis ta end haige olevat, kuid selle kohta arstitõendit ei esitanud. U.E ei pidanud ajakavast kinni ka tänavu juunis, mil jättis mitmel päeval töötunnid tegemata. Taas selgitas U.E puudumisi haigestumisega, kuid jättis selle kohta arstitõendi esitamata. U.E pole täitnud ka kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis – puudumiste tõttu tuli programmis osalemine katkestada. Väidetavate haigestumise kohta ta arstitõendit ei esitanud. Ühel korral rikkus U.E registreerimiskohustust ning viibis ilma kriminaalhooldaja loata Soomes. Ehkki U.E-le anti luba Soomes tööl käia, jätkas ta Soomes käimist pärast töösuhte lõppemist – seda ilma loata. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku selgitustest ilmneb, et koostöö U.E-ga on olnud keeruline: viimane annab oma käitumise kohta vastuolulisi selgitusi ning jagab valikulist infot. U.E-l on probleeme oma elu korraldamisega. Samuti on ta käitunud impulsiivselt, tulles töölt ära ilma uue töövõimaluseta. Süüdimõistetu suhtumine ei anna alust arvata, et ta oma rikkumiste raskust mõistaks. Kuna U.E ei ole oma käitumisega näidanud motivatsiooni nõuetekohaselt üldkasulikku tööd teha, pole töö tegemise tähtaja pikendamine põhjendatud. Seetõttu tuleb U.E-le mõistetud karistus täitmisele pöörata. U.E-l on sooritamata 229 töötundi, mis vastab KarS § 69 lg 6 järgi 7 kuule ja 19 päevale vangistusele. Määruskaebus
4.28. augustil 2024 esitas U.E kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Tartu Maakohtu
16.augusti 2024 määruse peale kaebuse, paludes kaevatav kohtumäärus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kaitsja leiab, et U.E-le etteheidetavad kontrollnõuete rikkumised ei ole rasked. Süüdimõistetu on leidnud endale töökoha ja soovib osaleda alustamata sotsiaalprogrammis. Selle programmi lõpuni läbimine ja kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve, samuti katseaja pikendamine aitavad kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele paremini kui reaalne vangistus. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.E kriminaalhooldus on kulgenud läbinisti probleemselt: kriminaalhoolduse algusest (12. juulil 2023) kuni ettekande menetlemiseni on
ette tulnud rohkelt üleastumisi, mille tulemusena on U.E kriminaalhooldaja silmis usalduse kaotanud.
6.2023. aasta augustis planeeris kriminaalhooldusametnik U.E-ga üldkasuliku töö korraldust ning määras viimase tööle Põltsamaa valla asutusse Põltsamaa Haldus. Juba septembri alguses (1. ja 4. septembril) ei ilmunud U.E tööle. Sellest hoolimata tuli kriminaalhooldaja U.E-le vastu ning andis talle võimaluse Soomes tööl käia – seda perioodil
26.oktoobrist kuni 22. novembrini 2023. Juba tollal toonitas ametnik U.E-le , et novembri alul toimub Viha juhtimise sotsiaalprogramm, milles viimane peab osalema. 15. novembril 2023 U.E üldkasulikku tööd tegema ei läinud – Soome minemise tõttu puudus ta töölt ka
16.ja 17. novembril 2023. Enda sõnul unustas ta töötunnid ära. 7. detsembril 2023 ei ilmunud U.E registreerimisele ega osalenud sotsiaalprogrammi tunnis. Töölt puudus ta ka 29. novembril ning 4.–6. detsembril 2023. Ehkki U.E väitis end haige olevat ning lubas esitada selle kohta arstitõendi, ei teinud ta seda. Kahest rühmatunnist puudumine tõi aga kaasa sotsiaalprogrammi katkemise. Nende rikkumiste eest tegi kriminaalhooldaja talle 2024. aasta märtsikuus kirjaliku hoiatuse.
7.2023. aasta detsembris teatas U.E kriminaalhooldusametnikule, et ta lõpetas Soomes töötamise. Töötamise registrist ilmnes, et U.E töösuhe endise tööandjaga lõppes juba
31.oktoobril 2023 – seda katseajal töölepingu ülesütlemise tõttu. Töösuhte lõppemisest U.E kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud. Väärib tähelepanu, et U.E naasis Eestisse alles
14.novembri 2023 hommikul ning juba sama päeva õhtul sõitis ta Soome tagasi – seda olukorras, kus tal oli luba üksnes töö tegemiseks Soomes käia. 2024. aasta märtsis toimunud registreerimisel polnud U.E-l töösuhte lõppemist kinnitavaid dokumente esitada. Seetõttu keeldus kriminaalhooldusametnik U.E-le välisriigis töötamiseks uut luba andmast. Juba siis tunnistas U.E, et asjaajamine on tema jaoks n-ö nõrk koht, väites siiski, et ta on õppetunni kätte saanud. Sellest hoolimata ei ilmunud ta 4. aprillil 2024 toimuma pidanud registreerimisele ega olnud telefoni teel kättesaadav. Viimaks sai kriminaalhooldaja temaga kontakti tema vanaema kaudu: U.E sõnul oli ta haige (viibides alates 1. aprillist 2024 haiguslehel), kuid unustas ametnikku sellest teavitada.
8.11. aprillil 2024 pidanuks U.E enda sõnul minema tööle Põltsamaa Haldusesse. Kuna ta aga oli seal tähtajalise töölepinguga hooajalisele tööle palgatud , määrati ta üldkasulikku tööd tegema MTÜ -sse Lustivere Mõis. Sealgi töötamist ei saatnud edu: 15. aprillil 2024 ta tööpostile ei ilmunud, tehes hiljem siiski puudutud päeva järele. 2024. aasta maikuus selgus, et juba
15.aprillil 2024 lõppes U.E töösuhe Põltsamaa Halduses – miks nii juhtus, U.E ametnikule ei rääkinud. Sellele järgnevalt ei pöördunud U.E ka Töötukassasse. 10.–12. juunil 2024 ei ilmunud U.E üldkasulikku tööd tegema. Kuig i enda sõnul oli ta haige, ei lange see kokku tema haiguslooga, mille järgi oli ta haigestunud sootuks hiljem, s.o 16. juunil 2024 (olles haige kuni 27. juunini 2024). Juuli alguses toimunud vestluses tõdes U.E , et Töötukassa teenuseid ta ei kasuta ning millegagi ta ei tegele. Kriminaalhooldaja pakkus talle võimalust osaleda STEP-programmis, kuid U.E ei pidanud selles osalemist vajalikuks. Samuti teatas U.E hooldajale, et ta ei soovi juulis üldkasulikku tööd teha, sest tal pole kusagil ööbida.
9.Kirjeldatud viisil kriminaalhoolduse kulgemine näitab kõnekalt, et kriminaalhooldus on tänaseks end U.E puhul ammendanud. Kolleegiumi meelest ei ole alust loota, et U.E enda käitumist parandaks. Esiteks pole U.E osanud välja tuua, millisel moel ta oma käitumist muudaks – istungil tunnistas ta vaid seda, et üleastumised on tingitud laiskusest ja puudulikust enesekontrollist, mis vajaksid muutmist. Samas on kriminaalhooldusametnik
andnud talle korduvalt võimalusi enda käitumist korrigeerida, mida ta senini teinud ei ole. Taoline minnalaskev suhtumine kinnitab, et kriminaalhooldus on luhtunud. Üldkasuliku töö ja käitumiskontrolliga jätkamine koormaks vaid põhjendamatul määral riigi ressursse, andmata soovitud tulemust. Järelikult on maakohtu otsustus karistuse täitmisele pööramise kohta õige ning määruskaebuses esitatud argumendid seda ümber ei lükka. Kuivõrd U.E ei saa kriminaalhoolduse abil tõhusalt kontrollida, on temast lähtuv uute kuritegude oht muutunud liiga suureks ja ta tuleb selle ohu maandamiseks vanglasse paigutada.
10.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16. augusti 2024 määruse muutmata ning selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
11.U.E kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taotleb kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu U.E-lt riigi kasuks välja mõista . (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.