Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-24-3434 täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 179,20 eurot ning viimasel kuul 178,46 eurot iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Raul Lohku süüdistatakse selles, et tema: • 11.02.2023 kella 21:10 paiku X teel X külas X linnas, istudes sõidukis Audi A6 registreerimismärgiga X juhi kõrvalistmel, lõi alaealiste laste juuresolekul oma sõidukis juhikohal istuvat elukaaslast K. P vasaku labakäega vastu nägu, tekitades K. P tervisekahjustuse – hematoomi ja marrastuse ülahuule siseküljel. • 27.01.2024 kella 03:00 paiku X tee, X küla, X vald, X maakond viskas oma elukaaslasele K. P šampuseklaasiga vastu pead, tekitades K. P tervisekahjustuse – haava pealael; • 27.01.2024 kella 21:40 paiku X tee, X küla, X vald, X maakond, olles alkoholijoobes, pigistas oma elukaaslast K. P randmetest ning lõi alaealise lapse juuresolekul K. P ühel korral labakäega vastu vasakut õlavart, tekitades K. P füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasaku küünarliigese piirkonnas. Seega Raul Lohk tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Raul Lohku selles, et tema juhtis tahtlikult 01.07.2023 kella 14:57 ajal X maakonnas, X vallas, X tee ja X tee ristmikul mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga X alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Raul Lohk kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0012 mõõdeti tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,96 mg/l. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis Lk 3 / 5

1-24-3434 veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Raul Lohk tahtliku tegevusega, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Raul Lohku selles, et tema sai ebaseaduslikult enda valdusesse kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult, kohas ja ajal tulirelva – laskekõlbliku 16-kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi Iž-5 numbriga x ning hoidis seda ebaseaduslikult enda valduses oma elukohas X tee, X küla, X vald, X maakond kuni 12.02.2024, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus temalt ära võeti. RelvS § 11 lg 2 sätestatu kohaselt on relva käitlemine muuhulgas relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Raul Lohk poolt käideldud sileraudse püssi puhul on tegemist RelvS § 11 p 1 ja § 12 lg 1 p 1 sätestatud tulirelvaga, mis kuulub RelvS § 19 lg 1 p 5 alusel piiratud tsiviilkäibega relvade hulka. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks RelvS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Raul Lohul puudusid Relvaseaduses nimetatud load eelpool nimetatud sileraudsepüssi käitlemiseks. Seega Raul Lohk tahtliku tegevusega, tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Raul Lohk süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Samuti süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Samuti süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 27.-29.01.2024 ja 01.-03.07.2023, s.o. 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, mis jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata juhul, kui Raul Lohk ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Raul Lohkile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lk 4 / 5

1-24-3434 KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Raul Lohku alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kvartalis tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tasulise laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara 12.02.2024. a Raul Lohu elukohas aadressil X tee, X küla, X vald, X maakond teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära tulirelv – laskekõlblik 16-kaliibriline üheraudne sileraudne püss Iž-5 numbriga x (pakend nr 1L), mis anti hoiule Lääne prefektuuri relvahoidlasse. Kohus leiab, et nimetatud tulirelv tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1230 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 247,66 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tulirelvaekspertiisiga tekkinud kulud 672 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Raul Lohul tasuda menetluskulud 2149,66 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 179,20 eurot ning viimasel kuul 178,46 eurot iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.