lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-3609/47

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-3609/47
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1360
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-3609/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.06.20231-23-3609/26Viru Maakohus Narva kohtumaja03.11.20231-23-3609/33Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.11.20231-23-3609/42Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.06.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
1-25-5359/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.11.20251-25-5359/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja27.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

21.08.2024

Kohtuasja number

1-23-3609 Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18.06.2024. a määrus Sergei Kostritsõni (isikukood 35712020073) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Sergei Kostritsõn, määruskaebus

Teine määruskaebemenetluse pool

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anu Toluk

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 18.06.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 14.06.2023. a otsusega tunnistati Sergei Kostritsõn süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetav kergem karistus kaetuks Tartu Maakohtu 28.03.2023. a otsusega nr 1-23-892 mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 2 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loetakse 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 26.11.2022 ja karistusaeg lõppeb 24.07.2025.
2.07.06.2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid Sergei Kostritsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.08.20261-26-5594/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 19.08.20261-26-5744/24Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5350/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Viru Maakohtu 18.06.2024. a määrusega jäeti Sergei Kostritsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.
4.Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et süüdimõistetul on vabanedes olemas elukoht ühiselamus, ta on täitnud vangistuses täitmiskava ning puuduvad distsiplinaarkaristused. Lähedased on teda valmis majanduslikult aitama. Samuti on isik nõus vabatahtlikult alluma elektroonilisele järelevalvele ning elukohas on tingimused selleks täidetud. Kuigi vangistuses isikul töökohustus ea tõttu puudub, siis ta on ise valmis töötama. Läbitud on riskipõhised vestlused majanduslikust toimetulekust, probleemilahendusoskusest ning suhtumisest ühiskonda. Vabaduses on garanteeritud sissetulek vanaduspensioni näol. Samas ei ole Sergei Kostritsõni senise elukäigu pinnalt prognoositav õiguskuulekas käitumine vabaduses. Isikul on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning kokku on teda karistatud 27 korral. Kõik kehtivad karistused on eelkõige mõistetud varguste toimepanemise eest. Sergei Kostritsõni vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud, mistõttu tuleb vangistuse kandmist jätkata. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades Sergei Kostritsõni kuriteo toimepanemise asjaolusid (süstemaatilised vargused), karistuste rohkust, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varasemad karistused ei ole teda positiivselt mõjutanud ning toimepandud kuriteo asjaolud ja Sergei Kostritsõni varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kriminaalhooldus seda riski ei maanda. Maakohus leidis, et ka elektrooniline järelevalve ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Kuigi elektroonilise valvega on küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, siis reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse vaidlustas 27.06.2024. a määruskaebusega Sergei Kostritsõn, kes taotleb määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu toob kaebuses välja, et on läbinud kõik vajalikud programmid ning riskid on maandatud. Ta on põhjalikult valmistunud uueks eluks, võitnud sugulaste toetuse, võtnud omaks religioossed eeskirjad ning tema vabastamist toetavad vangla ja prokuratuur. Sergei Kostritsõni sõnul on ta valmistunud ausaks eluks vabaduses koos Jumalaga ning plaanib edaspidi vabadusse jäädagi. Veel toob süüdimõistetu välja, et maakohtul oli videoistungi toimumise ajaks juba seisukoht välja kujunenud. Sergei Kostritsõn on veendunud, et kohtunik ei lasknud teda vanglast välja oma isikliku arvamuse tõttu ning leiab, et kui asja oleks arutanud mõni teine kohtunik, oleks asi tema jaoks lahenenud positiivse tulemusega. Süüdimõistetu avaldab, et temast sai kurjategija Nõukogude Liidu ajal tollase võimu tõttu. Praeguseks on ta aga täielikult üles ärganud, leidnud enda jaoks Jumala ja on valmis elama Eesti seadusi rikkumata. Tema jaoks on solvav maakohtu hinnang selle kohta, et vabaduses Sergei Kostritsõn suure tõenäosusega jätkab kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sergei Kostritsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
7.KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

8.Vaidlust ei ole selles, et Sergei Kostritsõni puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Lisaks on ta vanglas käitunud õiguskuulekalt ning täitnud individuaalset täitmiskava, sh läbinud riskipõhised vestlused. Vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht ühiselamus ja sissetulek vanaduspensioni näol ning teda toetavad lähedased. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Sergei Kostritsõnil on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.
9.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Sergei Kostritsõni vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et nii Sergei Kostritsõni varasem elukäik (sh korduv karistatus) kui kuritegude toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe ega võimalda tema vabastamist.
10.Esmalt tuleb tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaoludega. Sergei Kostritsõn on süüdi tunnistatud suvilasse sissetungimisega toime pandud süstemaatilises varguses. Teda on mitme aasta vältel mitmel korral karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Sergei Kostritsõnit kriminaalkorras karistatud 27 korral (neist 5 karistust on kehtivad) ja vangistust kannab ta 18. korda. Korduv karistatus ja vangistuse kandmine aga viitab selgelt, et süüdimõistetu ei ole varasematest menetlustest ja karistustest kohaseid järeldusi teinud. Vastupidi, uue samalaadse kuriteo toimepanemine pärast reaalset vangistust annab selge signaali selle kohta, et varasemad karistused ei ole Sergei Kostritsõnile mingit mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi.
11.Kuriteo toimepanemise asjaolud annavad aluse karta, et taolisi tegusid võib ta korrata edaspidigi, sest varasemad vangistused tema õigusvastast käitumist muutnud ei ole. Pärast tingimisi ennetähtaegset vabastamist isik jätkas kuritegudega, misjärel kandmata karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldusnõudeid on ta korduvalt rikkunud. Järelikult võib kindla teadmisega külgneva tõenäosusega eeldada, et kinnipeetava mõttemaailm ja hoiakud vangistuse ajal sisuliselt muutunud ei ole. Sellisel juhul aga esineb väga suur uute samaliigiliste kuritegude sooritamise oht. Reaalne vangistus on kõige karmim viis reageerida inimese teole ning kuritegelikule teele eksinud inimese peaks hirm sellise karistuse ees suunama õigele teele. Sergei Kostritsõn aga on võtnud korduvalt teadliku riski reaalse vangistuse näol, leides, et toimepandava kuriteoga saadav kasu on seda riski väärt. Süüdimõistetu korduvad kriminaalkaristused viitavad kinnipeetavale omaks saanud käitumismustrile ja näitavad tema suhtumist kehtivasse õiguskorda.
12.K-raha andmetel on isikul 09.05.2024 seisuga jooksvaid nõudeid summas 25 734,99 eurot ja vabanemisfondis on 181,69 eurot. Sergei Kostritsõni majanduslik toimetulek on olnud kasin ning ka see on soodustanud uute kuritegude sooritamist. Samuti lähedaste abi ei ole varem kuritegusid ära hoidnud. Järelikult kehv majanduslik olukord soodustab uusi varavastaseid kuritegusid ning ei ole alust eeldada, et pension või lähedaste toetus need kindlasti edaspidi ära hoiab.
13.Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Eelnevale tuginedes on selge, et Sergei Kostritsõni vangistus ei ole oma eesmärke täitnud ning süüdimõistetu vajab kinnises asutuses jätkuvalt sekkumist enda hoiakute muutmiseks (programmide ja kinnistavate vestluste läbimine jms). Selliselt on võimalik Sergei Kostritsõnist tulenevaid kuritegelikke riske mõneti vähendada.
14.Kokkuvõttes maakohus ei teinud Sergei Kostritsõnit vabastamata jättes kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 18.06.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20261-26-4939/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja