1-23-3609
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-23-3609 (22231702403)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Marianna Sidorok
Kriminaalasi
Sergei Kostritsõn süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Anastasia Senetskaja
Süüdistatav
Sergei Kostritsõn – isikukood 35712020073, viibib Viru vanglas, XXX, emakeel XXX keel, kodakondsus XXX, XXX, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud.
Süüdi tunnistada Sergei Kostritsõn KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23-892 mõistetud raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 2 päeva (19.11.202220.11.2022) vangistust, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.11.2022. Välja mõista Sergei Kostritsõnilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 126 eurot riigituludesse.
selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sergei Kostritsõni, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.06.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Kostritsõn süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev kergem karistus, s.o 6 kuud vangistust, kaetuks Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23892 mõistetud raskema karistusega, s.o 2 aastat 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Sergei Kostritsõni poolt Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23-892 mõistetud karistuse kandmisele asumise päeva, s.o 26.11.2022. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – musta värvi želatiin tõmmiskile jalatsijälje fragmentidega, suitsukoni ja laegas (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 126 eurot riigituludesse. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Kuna ekspertiisikulud ei ole aidanud kriminaalasja lahendamisele kaasa, on põhjendatud jätta DNA ekspertiisikulud riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul
kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.