Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

kutsesobivusvestlusele, kuid eriala omandamisest ta loobus, õpimotivatsioon puudub. Töötamise registris puuduvad andmed ametliku töötamise kohta. Enda sõnul oli tal enne vangistust töövõimetus 80%, varem on töötanud kojamehena, kust ta 2002.a koondati ning pärast seda ei ole töötanud. Peamiseks sissetulekuallikaks oli töövõimetuspension, materiaalselt toetas ema. Vanglas on töötanud kaaskinnipeetava abistajana, koristajana ning õmblejana, praegu töötab toidujagajana. Vanglas toetab materiaalselt ka vend. Kinnipeetaval puuduvad tööoskused ja töökogemus kindlas ametis. Varem toime pandud varavastased kuriteod viitavad puudulikult majanduslikule toimetulekule ja illegaalse majandusliku kasu saamise soovile. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid ca 4400 euro ulatuses, vabanemisfondis on 2460 eurot. Kinnipeetava toimetulekut mõjutas enne vangistust töökoha puudumine ja alkoholi kuritarvitamine. Vabanemisjärgset töökohta ei ole, kuid on võimalus riigipoolsele toele Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema ema ja vend. Omavahelised suhted on rahuldavad. Kinnipeetaval on täisealine poeg, kellega omavahel ei suhelda. Suhtlusringkonda kuulub mitmeid kriminaalse taustaga isikuid. Isik on mõjutatav ja valmis tunnustuste nimel panema toime kuritegusid. Vanglas on sotsiaalprogrammide läbimine jäänud pooleli. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik peab ka ise alkoholi enda jaoks probleemiks ning tunnistab sõltuvust. Enda sõnul tarvitas ta alkoholi igapäevaselt. Varem on korduvalt läbinud alkoholivastast ravi, kuid tulemuseta. Vägivallakuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Sõnades on motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks suur, kuid vanglas keeldus kahel korral sõltuvustemaatilises programmis osalemisest. Korduvad väärteo- ja kriminaalkaristused viitavad, et isik peab õigusvastast käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks. Viimane kuritegu vanglaametniku vastu näitab, et isikul on tugev antipaatia õigussüsteemi vastu ning isegi kinnises keskkonnas viibimine ei garanteeri tema õiguskuulekat käitumist. Samuti näitab see negatiivset suhtumist ametiisikutesse. Varem on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (neljast käitumiskontrolliga katseajast kolm on ebaõnnestunud). Seega ei ole varem määratud karistused isikule mõju avaldanud. Vangla hinnangul esineb suur oht, et vabanedes võib taastuda isiku endine sõltuvuskäik ja sellega kaasnev kriminaalne käitumismuster. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Aleksandr Iljin vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusamentik ettepaneku määrata Aleksandr Iljin tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 24 kuud ja katseaeg kuni 09.01.2026. Käitumiskontrolli ajaks peab kriminaalhooldaja otstarbekaks määrata Aleksandr Iljinile KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud lisakohustused. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeeritakse temale sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemine, vestlused stabiilsest majanduslikust olukorrast, sõltuvusprobleemisest ning puudulikust probleemide lahendamise oskusest ning riskivast elustiilist. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Aleksandr Iljini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla 3/6

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Iljini ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Aleksandr Iljin selgitas kohtuistungil, et tõesti eesti keelt ta vanglas ei õpppinud, seda aga põhjusel, et ta õppis lapsepõlves erivajadustega lastele koolis, ja eesti keele õppimine on talle üle jõu. Ta osaleb praegu sotsiaalprogrammis ja talle on see hivipakkuv tegevus ja leiab, et see on ka kasulik talle. Alkoholiga oli probleem vabaduses, aga nüüd saab ta aru alkooholi kahjulikkusest. Tal on elukoht ja suhted emaga on head. ¤Elektroonilise valve nõideid on ta nõus täitma. Kaitsja leiab, et isik on pikaajaliselt vangistuses, alates 2015.a, ja sisuliselt on nüüdseks karistuse eesmärgid täidetud. Isik on motiveeritud jätkata vabaduses seadusekuuleka eluga. Tal on olemas elukoht ja lähedaste toetus. Iisik soovib kindlalt loobuda alkoholist. Kaitsja leiab, et riskid on maandatud ja isik sobib ennetähtaegsele vabastamisele elektroonilise valvega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksandr Iljin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Aleksandr Iljin kannab karistust Viru Maakohtu 02.04.2018 otsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS 274 lg 1 järgi ja karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.12.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 aastat 6 kuud ja 7 päeva vangistust, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 02.04.2018. Seega kannab Aleksandr Iljin liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad KarS § 76 lg-st 2. KarS § 76 lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Aleksandr Iljin kandnud rohkem kui 2/3 temale karistuseks mõistetud vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Karistusaja pikkusest tulenev formaalne eeldus on seega täidetud. VangS § 76 lg 4 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Maakohus jättis Aleksandr Iljini 28.06.2023 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 15.07.2023. Seega on täidetud ka VangS § 76 lg-st 4 tulenev nõue. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 4/6

karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangistuses käitumise ja individuaalse täitmiskava osas esineb süüdimõistetu positiivseid aspekte. Nimelt osaleb ta aktiivselt tööhõives ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtupraktikas loetakse head käitumist vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt nt RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Küll aga pole süüdimõistetu seni läbinud temale planeeritud uue kuriteo riski maandavaid sotsiaalprogramme. Iseloomustuse kohaselt on ta mitmel korral loobunud programmidest osalemisest, seejuures on vangla pakkunud kuriteoriski maandavaid tegevusi nii grupis kui individuaalselt. Käesolevalt on süüdimõistetu asunud läbima sotsiaalprogrammi „Värav“, kus käsitletakse nii sõltuvus- kui vägivaldse käitumise teemat. Kohtu hinnangu Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel elukoht enda lähedaste juures. Kohtu hinnangul võib lähedaste moraalne ja materiaalne toetus maandada mingil määral tagasilanguse ja uue kuriteo riski. Vanglas väljendab süüdimõistetu motivatsiooni loobuda alkoholi tarbimisest ning kuritegelikust käitumisest. Küll aga viitavad andmed varasemast elust juurdunud kriminaalsetele hoiakutele, millest loobumine ei ole varem vabaduses õnnestunud. Isik küll teadvustab seost alkoholi liigtarvitamise ja toime pandud kuritegude vahel, kuid on jätkanud samalaadset käitumist pärast eelnevate karistuse ärakandmist. Seejuures Viru Maakohtu 11.12.2015 süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva tapmiskuriteo pani Aleksandr Iljin toime ajal, mil oli Viru Maakohtu 30.03.2012 määruse alusel allutatud käitumiskontrollile. Varem määratud leebemad järelevalve tingimused ei ole Aleksandr Iljini puhul mõju avaldanud. Märkimisväärne on seegi, et isik jätkas kuritegelikku käitumist ka vanglas, ähvardades tööülesandeid täitnud vanglaametnikku. Kohtu hinnangul on Aleksandr Iljini näol tegemist isikuga, kes ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning kelle puhul ei ole kriminaalhooldus piisav, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Samuti on uue kuriteo riskiteguriks ametliku sissetuleku puudumine ja vaba aja sisustamine alkoholi tarvitamisega. Süüdimõistetul puudub töökogemus ja -harjumus vanglast väljaspool. Kehv majanduslik olukord (ainus sissetulek on riigipoolne toetus), võlad ning töökoha puudumine viivad süüdimõistetu tõenäoliselt vanade käitumisharjumuste juurde. Vaatamata süüdimõistetu motivatsioonile osaleda vanglas tööhõives ei ole ta vabaduses endale legaalseid sissetulekuid suutnud tagada ning alkoholisõltuvuse, puuduva töö- ja riigikeeleoskuse ning kuritegeliku käitumise tõttu võib see olla raskendatud edaspidigi. 5/6

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Aleksandr Iljini puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad positiivsed aspektid (kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine, tööhõives osalemine) üles kinnipeetava varasemast elukäigust ja vabanemisjärgsetest tingimustest lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Iljini puhul alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha järeldusi sellest, et temast tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegu aga puudub kohtul veendumus selle kohta, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning hoiduda alkoholi tarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue (vägivalla)kuriteo toimepanemiseni. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, tegeleda sõltuvusprobleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Aleksandr Iljini vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid tema puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise, seda antud juhul ka elektroonilise valve lisakohustusega. Elektrooniline valve ei takista alkoholi tarbimist ning sellest tulenevat uue kuriteo võimalikkust. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Iljini temale Viru Maakohtu 02.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrus kriminaalasjas nr 1-078640, p. 21). Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.