Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Lk 2 / 4

1-24-3710

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Rannet Laasi süüdistatakse selles, et tema 10.09.2022 kella 16:10 paiku X linnas X hoone juures tänaval tahtlikult lõi J. T ühel korral pea ette kaitseks seatud käte piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus näoga vastu asfaltkattega tänavat ning seejärel Rannet Laas surus oma keharaskusega kõhuli asfaldil lebavale kannatanu seljale. Rannet Laas tekitas oma eelpool kirjeldatud tahtliku käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastused vasakul õlal, küünarnukil ja otsmikul. Seega Rannet Laas tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Rannet Laasi selles, et tema isikuna, kellelt oli Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 20.12.2023 jõustunud otsusega väärteoasjas 2670,23,006564 Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel juhtimisõigus neljaks kuuks ära võetud, ning olles juhtinud mootorsõidukit 07.01.2024 ja 19.03.2024 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning olles mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 19.04.2024 kell 14:36 X linnas X juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma sellise tahtliku käitumisega rikkus Rannet Laas süstemaatiliselt LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning LS § 94 lg 1 nõudeid (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud). Seega Rannet Laas tahtliku tegevusega, s.o mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava teo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 6 kuud vangistust, milline jäetakse KarS § 73 alusel täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KarS § 121 lg 1 episoodi kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (I kd tl 25). Süüdistatav kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada Lk 3 / 4

1-24-3710 vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Rannet Laasilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu kogusummas 481,68 eurot, kokku 1711,68 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning kannatanule.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.