Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Ilmari Õismann omastas septembris 2022.a. täpselt tuvastamata kuupäeval oma elukohas X külas X korterist temale kasutamiseks jäetud kuid K. K kuuluva sülearvuti HP 255 G7 Notebook Ryzen3 väärtusega 350 eurot, millise andis ilma K. K teadmata ja nõusolekuta edasi oma tuttavale G. K , kes viis selle arvuti pandimajja. Ilmari Õismann tekitas K. K varalise kahju 350 eurot. Seega Ilmari Õismann, tahtliku teoga s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda Lk 2 / 3

1-24-3509 kasuks pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 09.10.2022.a. kella 20.00 paiku, täpselt tuvastamata ajal X linnas X alevikus X trepikoja ukse ees lõi K. K ühel korral rusikaga näkku, mille tulemusel tundis K. K füüsilist valu ja sai kuni 4 nädalat kestva tervisekahjustuse. Vastavalt 21.11.2022 ekspertiisiaktile nr X olid K. K löömisega tekitatud järgmised tervisekahjustused: murd vasaku ülalõuaurke eesseina ja ülaseina kerge impressiooniga vanade murdude deformatsiooni foonil, veri vasakus ülalõuaurkes, vasaku rangluu akromiaalse otsa võimalik avulsioonmurd (ehk liigesesideme, liigesekihnu või lihasekõõluse rebend), nahamarrastused, nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse vasakul pool näo piirkonnas, verevalum vasakus silmas. Seega Ilmari Õismann, tahtliku teoga s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 8 kuud vangistust, milline jäetakse kogu ulatuses tingimisi täitmisele pööramata, kui Ilmari Õismann ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (I kd tl 2, II kd tl 15). Süüdistatav on end kohtueelses menetluses osaliselt süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Ilmari Õismannilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu summas 480,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot, kokku 1794,60 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning kannatanutele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.