Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Vangistuse ajal on käitunud riskeerivalt ja ei ole hoolinud enda tegude tagajärgedest. Omas varem mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi ametnike solvamise, korraldustele mitteallumise, vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise eest, kuid karistuste arv on hakanud langema. Isikul hetkeseisuga kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Elueesmärke ei oma ja käitumise parandamiseks vanglas midagi ette võtta ei soovi. Nii karistusregister kui ka probleemne käitumine vanglas näitab, et isikul on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav ei suuda ka vanglas olles õigusrikkumistest hoiduda ega oma käitumist muuta. Kriminaalkorras karistatud vanglaametniku solvamise eest, samuti on kasutanud korduvalt vägivalda vanglaametniku suhtes. Suhtumine ühiskonda on olnud ükskõikne ning motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on küsitav. Arvestades asjaoluga, et peale vanglast vabanemist puudub Aleksei Nikiforovil seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, isikul on vanglas toimikus kehtiv reisidokument ning isik on avaldanud soovi kodakondsusriiki minna, teeb vangla ettepaneku vabastada Aleksei Nikiforov edasisest karistuse kandmisest KrMS § 4241 lõike 1 alusel. Varasema Viru Maakohtu 20.06.2024 määrusega jättis kohus rahuldamata Aleksei Nikiforovi taotlus vabastada ta edasisest karistuse kandmisest ning Eesti Vabariigist väljasaatmiseks. Mainitud kohtumäärus ei ole veel jõustunud. Vangla taotlus lahendades jääb kohus sisuliselt samale seisukohale, et puudub alus Aleksei Nikiforovi vabastamiseks edasisest karistuse kandmisest ning Eesti Vabariigist väljasaatmiseks. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Vastavalt KrMS § 4241 lg 1 võib karistuse kandmise asukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p 1, 2 sätestatud alustel ning § 416 lg 2 sätestatud asjaolusid arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. KrMS § 416 lg 1 tulenevalt võib täitmiskohtunik oma määrusega vabastada süüdimõistetu tähtajalise vangistuse kandmisest, kui: p 1 – süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse välja või p 2 – kui välismaalasest süüdimõistetu, keda on II astme kuriteo eest karistatud vangistusega, on endale võtnud kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda. Kohtul tuleb hinnata KrMS § 416 lg-tes 1 ja 2 toodud karistusest vabastamise formaalseid ja materiaalseid eeldusi ning otsustada, kas süüdimõistetu saab edasisest karistuse kandmisest vabastatud või mitte. Kuna seadus ei reguleeri täpsemalt süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise materiaalseid eeldusi KrMS § 4241 lg 1 mõttes, analüüsib kohus materiaalseid eeldusi, kohaldades analoogiat KrMS §-s 426 sätestatuga. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Peale selle KrMS § 416 lg 2 kohaselt Vangistuse täitmisele pööramisest loobumisel võetakse arvesse, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või tasunud muud avalik-õiguslikud nõuded. Viru Vangla taotlusest tuleneb, et vangistuse ajal on käitunud riskeerivalt ja ei ole hoolinud enda tegude tagajärgedest. Omas varem mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi ametnike solvamise, korraldustele mitteallumise, vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise eest, kuid karistuste arv on hakanud langema. Isikul hetkeseisuga kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Elueesmärke ei oma ja käitumise parandamiseks vanglas midagi ette võtta ei soovi. Nii karistusregister kui ka probleemne käitumine vanglas näitab, et isikul on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav ei suuda ka vanglas olles õigusrikkumistest hoiduda ega oma käitumist muuta. Korduvalt on karistatud distsiplinaarkorras vangistuse ajal. Kriminaalkorras karistatud vanglaametniku solvamise eest, samuti on kasutanud korduvalt vägivalda vanglaametniku suhtes. Suhtumine ühiskonda on olnud ükskõikne ning motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on küsitav. Viimati Aleksei Nikiforov karistati kriminaalkorras vanglas toimepandud kuriteo eest veidi rohkem kui ühe aasta tagasi - Viru Maakohtu 4.04.2023. a otsusega tunnistati Aleksei Nikiforov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistuse Viru Maakohtu 30.09.2019. a otsusega mõistetud karistus, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks eluaegne vangistus algusega 4.04.2023. Otsus jõustus 23.10.2023. Aleksei Nikiforov Vangistuse algus 04.04.2023; vangistuse lõpp- eluaegne; võimalik tingimisi ennetähtaegne vabastamise võimalus 04.04.2048. Kohtu hinnangul ei ole Aleksei Nikiforovi käitumine vangistuses olnud korrektne ja õiguskuulekas, ta on korduvalt toime pannud distsiplinaarrikkumisi ja ka kuritegusid, oma suhtumise vangla ametnikesse ja vangla korda näitab, et ta ei soovi oma käitumist muuta. Seega ei ole kohtu hinnangul Aleksei Nikiforovi puhul karistuse eesmärgid saavutatud. Samas kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestuse väljavõttest nähtub, et isikul on 25.06.2024 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 8 607,23 euro ulatuses, vabanemisfondis on xxx euro. Tasumata täitenõuete likvideerimine on vähetõenäoline. Vanglas on määratud tööle vangla majandustöödele, kuid kinnipeetav ei ole soovinud töötada ning väidab, et vähene töötasu ei motiveeri teda. Seega puudub alus eeldada, et kinnipeetav on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju või tasunud kriminaalmenetluse kulud. A.Nikiforov saabus Eestisse ebaseaduslikult ning Eestisse saabudes tekkisid tal sidemed kuritegeliku maailmaga. Arvestades A.Nikiforovi isikut, tema poolt toimepandud kuritegude iseloomu, käitumist vanglas, ei ole kohtu hinnangul Aleksei Nikifirovi puhul täidetud karistuse kandmisest vabastamise materiaalsed eeldused. Peale selle, arvestades, et Aleksei Nikiforov omab sidemeid Eesti kuritegeliku maailmaga, võib ta, kohtu hinnangul, isegi olles riigist välja saadetud, ohustada Eesti ühiskonda ja olla kaasatud kuritegude toimepanemisse Eestis, viibides sealjuures Vanamaal. Samuti leiab kohuse, et ei ole täidetud ka formaalsed eeldused Aleksei Nikifirovi karistuse kandmisest vabastamiseks. Aleksei Nikiforov kannab eluaegset vangistust, mis ei ole KarS mõttes tähtajaline vangistus, vaid tähtajatu, siis ei ole võimalik tema suhtes ka kohaldada KrMS § 416 lg 1 p 1 ja § 4241 lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastamist ning saata ta välja Eesti Vabariigist. Samuti ei ole tema suhtes kohaldatav KrMS § 416 lg 1 p 2, kuna ta on süüdi tunnistatud I astme kuriteos.

Lähtudes ülaltoodust jätab kohus vangla taotluse Aleksei Nikiforovi edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.