Liiklussüüteod

1-24-3576

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1-24-3576 Süüdistus. Urmas Reeps isikuna, kes on 08.04.2022.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis 12.05.2024 kella 01.26 ajal L maakonnas L-N vallas H-R-R-V tee xx kilomeetril isiklikku mootorsõidukit sõiduautot W P registreerimismärgiga xxxxxx isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MK III EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00038) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,15 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,05 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Urmas Reeps mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus ta LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Urmas Reeps toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Urmas Reepsi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 12.05.2024 s.o 1 päev vangistust ja ära kandmata karistus on 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 1 kuu 29 päeva (419 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 419 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Urmas Reeps kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 tulenevaid kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Soovib karistusena teha üldkasulikku tööd. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Urmas Reepsi süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Urmas Reeps on kahtlustatavana kinni peetud 12.05.2024 kell 2.07-15.26, s.o 1 päev, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendeid ei ole.

1-24-3576 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Urmas Reepsilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1230 eurot (1,5*820). Urmas Reepsilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1230 eurot. Menetluskulu tuleb Urmas Reepsil tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.