Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Teha Harju Maakohtu otsuse tühistatud osades käsitletud küsimustes uus otsus järgnevalt. Mõista Artjom Zadorožnõile KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. Mõista Artjom Zadorožnõile KarS § 213 lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Mõista Artjom Zadorožnõile KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. Vähendada liitkaristuseks mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 6 kuu 20 päevani. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakandmisele kuuluvast liitkaristusest Artjom Zadorožnõi eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks 1 kuu 17 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks jääb 2 aastat 5 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks lugeda 22. jaanuar 2024. Jätta Adel-Jane Prutskajale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 3 järgi mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Adel-Jane Prutskaja ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist maakohtu otsuse kuulutamisest, st 2. aprillist 2024. Määrata, et Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul olev juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2 tuleb tagastada Artjom Zadorožnõile. Jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel 1897,82 euro ulatuses riigi kanda ning mõista Artjom Zadorožnõilt menetluskulude katteks riigi kasuks välja 1897,80eurot. Määrata,

et menetluskulusid võib tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 158,15 eurot kuus.

Esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Määrata advokaat Merike Allikmäe poolt Artjom Zadorožnõile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 258,64 eurot. Määrata vandeadvokaat Liis Suigi poolt Adel-Jane Prutskajale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Liis Suik Advokaadibüroole makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 300,12 eurot. Jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

üks pudel, kogumaksumusega 53,22 eurot, 5 pudelit viina Moe viin (0,7L) maksumusega 11.02 eurot üks pudel, kogumaksumusega 55,10 eurot, 4 pudelit õlut A le Coq Porter maksumusega 1,54 eurot üks pudel, kogumaksumusega 6,16 eurot.

aastakaart, loomaaia aastakaart, 4 naiste kuldsõrmust, 1 meeste kullast abielusõrmus, Soome pussnuga põdranahast tupega, Nike’i botased, metalltermos, märkmik, suur ristkülikukujuline suurendusklaas, kollane pinal, milles sees oli rohelist värvi joonlaud, pastakad ja pliiatsid, väike Lancome’i kosmeetikakott, mille sees olid Lancome’i jumestuskreem, silmapliiats, ripsmetušš, huulepulk, toit, riidest kandekott. 29.12.2023 kella 11.44 ja 13.06 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas A. H. Tammsaare tee 147 asuva Tallinna Majanduskooli fotostuudio lukustatud metallkapist fotoaparaadi Canon EOS 850D kere, Canon EOS M50 kere, 2 SanDisk SDXS 256 GB mälukaarti, objektiivi Canon EF 50 mm, objektiiv Canon EF 24-105 mm, objektiivi Canon M50 kerele 15-45mm IS STM, kaamerakoti Lowerpro Flipside 500 AW I, objektiivi üleminekuadapteri, objektiivi Sigma 1770 mm f/2.8-4 DC Macro OS HSM, objektiivi Tamron 70-300 mm f/4.0-5.6 DI LD Macro Zoom, Sennheiser EW 100 ENG G4 Handheld Set peamikrofoni komplekti saatja ja vastuvõtjaga. Lisaks lõhkus ta lukustatud metallist tööriistakapi Supply väärtusega 686 eurot.

Maakohtu otsus

Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ning mõistis välja kahjuhüvitised järgnevalt.

Artjom Zadorožnõilt ja Adel-Jane Prutskajalt solidaarselt mõistis kohus kannatanu Qrecius OÜ kasuks välja 823,94 eurot, kannatanu MTÜ Kool 21. sajandil kasuks 445 eurot, kannatanu S.K kasuks 135 eurot ning kannatanu Antista AS kasuks 500 eurot. Üksnes Artjom Zadorožnõilt mõistis kohus Rimi Eesti Food AS kasuks välja 78,24 eurot, Põldma Kaubandus AS kasuks 104,20 eurot, Sporditehas OÜ kasuks 263 eurot, J.K kasuks 40 eurot, BodyVision OÜ kasuks 1141 eurot, K.A kasuks 720 eurot, K.K kasuks 350 eurot, L.H kasuks 907 eurot, Elamusstuudio OÜ kasuks 560 eurot, Beer Garden Pub OÜ kasuks 205,03

eurot, Pelm Grupp OÜ kasuks 481,82 eurot, Tallinna Männiku Lasteaia kasuks 680,47 eurot, Kopli Pagarid OÜ kasuks 1312,65 eurot, Tallinna Männi Lasteaia kasuks 225 eurot, Tallinna Männikäbi Lasteaia kasuks 325 eurot, Tallinna Lasteaia „Sinilind“ kasuks 753 eurot,Tallinna Männi Lasteaia kasuks 25 eurot, Sitsi Lasteaia kasuks 541 eurot, L.K kasuks 350 eurot, Tallinna Majanduskooli kasuks 4762 eurot, P.M kasuks 200 eurot, T.V kasuks 50 eurot ning A.K kasuks 571 eurot. Kohus mõistis süüdistatavatelt riigi kasuks välja menetluskulud: A. Zadorožnõilt kokku 3795,62 eurot, A.-J. Prutskajalt kokku 1996,56 eurot. Kohus määras, et menetluskulusid saab tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Muude otsustuste seas määras maakohus, et juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, anda A.A.-J. Zadorožnõile peale Tallinna Männikäbi Lasteaia tsiviilhagi täielikku tasumist. 2.3 Kohus leidis, et A. Zadorožnõid tuleb karistada vangistusega, sest süüdistatav pani toime kakskümmend seitse varavastast tegu, teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal puudub kindel sissetulek ja varavastaste kuritegude toimepanemine on tal elatusallikaks. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et vargusele sundis teda sõltuvus narkootikumidest. Maakohus asus seisukohale, et võttes arvesse varguste toimepanemise asjaolusid, varguste suurt hulka ja ka varastatu koguväärtust, on A. Zadorožnõi süü suur. Kohus tõi välja, et A. Zadorožnõi varastas ka lasteaedadest. Kohtu hinnangul karistust raskendavad asjaolud puudusid, karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus, et süüdistatav on varguste toimepanemist tunnistanud ja avaldanud kahetsust. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul pidas kohus A. Zadorožnõi süüd keskmisest väiksemaks. Tegu iseloomustava asjaoluna tõi kohus välja, et narkootikume tarvitava isikuna kasutas A. Zadorožnõi ära võimalust, et varguse käigus õnnestus saada pangakaardid koos pin-koodidega. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus kahetsust, raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puudusid. Liitkaristuse puhul märkis kohus üksnes, et mõistab liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistuse 5 aastat. Kohus leidis, et kuna Adel-Jane Prutskaja pani toime kuriteole füüsilise kaasaaitamise, ei ole tema süü suur. Rahalist karistust ei pidanud kohus põhjendatuks, sest Adel-Jane Prutskajal puudub sissetulek ning arvestades tsiviilhagide ja menetluskulude suurust ei ole mõistlik panna Adel-Jane Prutskajat olukorda, mis sunniks teda elus toimetulekuks hankima rahalisi vahendeid ebaseaduslikul teel. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus märkis, et karistab sellest tulenevalt Adel-Jane Prutskajat miinimumilähedase vangistusega. Kohus märkis, et Adel-Jane Prutskajat on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. Maakohus pidas võimalikuks vabastada Adel-Jane Prutskaja tingimisi karistuse kandmiselt. Kohus leidis, et kuna Adel-Jane Prutskajat tõukas vargusi toime panema soov hankida vahendeid narkootikumide ostmiseks, vajab ta kriminaalhooldaja järelevalvet.

Otsuse põhiosa alajaotises „Asitõendid“ on kohus märkinud: „Juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, anda Artjom Zadorožnõile peale Tallinna Männikäbi Lasteaia tsiviilhagi täielikku tasumist.“ Menetluskulude kohta märkis kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leidis, et A. Zadorožnõil tuleb võimaldada menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, sest tal puudub kindel sissetulek ja tal tuleb kanda reaalset vanglakaristust. A.-J. Prutskaja puhul leidis kohus, et tal tuleb võimaldada tasuda menetluskulud ositi, sest süüdistataval puudub töökoht ja tal tuleb hüvitada kannatanutele tekitatud kahju.

Apellatsioonid

Apellatsiooni kohaselt on arusaamatu maakohtu otsustus, et maakohus ei tagastanud A. Zadorožnõile kõlarit JBL Xtreme 2, kuigi leidis tuvastamist, et see ei kuulu kannatanule. Kuigi prokuratuur palus tagastada kõlar A Zadorožnõile, määras kohus, et A. Zadorožnõi saab selle tagasi pärast tema vastu esitatud nõude tasumist. Lisaks eelnevale vaidleb A. Zadorožnõi vastu menetluskulude täies ulatuses temalt väljamõistmisele. Tema keskmine päevasissetulek on viimastel aastatel olnud alla miinimumi, mistõttu käib 3795,62 euro tasumine talle üle jõu. Tal on varasemast võlad ja ta on niigi raskes olukorras. Ka prokurör leidis, et menetluskulud tuleks osaliselt riigi kanda jätta. 3.2 Artjom Zadorožnõi kaitsja taotleb A. Zadorožnõi karistamist KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi 2-aastase vangistusega ning KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega. Liitkarituse mõistmisel palub kaitsja lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks. Liitkaristuseks mõistetud kaheaastast vangistust tuleks KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta 4 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel tuleks Artjom Zadorožnõi karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 17 päeva. Nii peaks kaitsja apellatsiooni kohaselt jääma lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud 13 päeva vangistust, mille kandmise alguseks oleks 22. jaanuar 2024. Kaitsja taotleb, et A. Zadorožnõi peaks ära kandma 4 kuud vangistust, 10 kuud 13 päeva vangistust palub kaitsja asendada KarS § 692 lg-te 1, 4 ja 6 p 1 alusel narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 692 lg 5 alusel tuleks määrata sõltuvusravi pikkuseks 1 aasta 6 kuud alates täitmisele pööratud vangistuse ärakandmisest. Apellatsioonis heidetakse maakohtule ette, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja leiab, et süüdistatava „allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu“. Artjom Zadorožnõi ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik, nagu hindas kohus. Vastupidiselt kohtu järeldustele suhtub Artjom Zadorožnõi kriitiliselt enda poolt toime pandud kuritegudesse ning tal on motivatsioon mitte sooritada uusi süütegusid. Kohus on pidanud A. Zadorožnõi süüd põhjendamatult suureks kahes KarS §-le 213 vastavas kuriteos. A.Sle on A. Zadorožnõi kahju hüvitanud, rahakoti raha ja pangakaartidega tagastanud. Samuti on A. Zadorožnõile mõistetud liialt karm karistus varguste eest. Kaitsja rõhutab, et Artjom Zadorožnõi on kohtus oma süüd täielikult tunnistanud ja väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsioonis on tõdetud, et ka maakohus arvestas kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et A. Zadorožnõi süü suurus on võimalik lugeda veelgi väiksemaks, „sest ta kahetseb oma tegu siiralt“. Maakohus asus seisukohale, et varavastaste kuritegude toimepanemine on Artjom Zadorožnõi elatusallikaks, ta hangib sel viisil esemeid müügiks, et soetada narkootikume, või kasutab varavastaseid süütegusid elatise teenimiseks. Ka A. Zadorožnõi enda ütluste ja eksperdi hinnangu kohaselt oli varguste põhjuseks narkosõltuvus. Seega hoiaks uued kuriteod ära narkosõltuvusest vabanemine, mistõttu peab A. Zadorožnõi esmatähtsaks sõltuvusravile pääsemist. Ta soovib vabaneda narkootiliste ainete sõltuvusest. Selleks soovib ta, et kohus

määraks ta rehabilitatsiooni keskusesse ravile. Artjom Zadorožnõi on üritanud sõltuvusest vabaneda. Toimikus olevatest materjalidest nähtuvalt on ta olnud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses Sillamäe osakonnas statsionaarsel rehabilitatsiooniteenusel. Sõltuvusest vabanemine on raske ja on seni ebaõnnestunud, sest rehabilitatsioonikeskuses jäi ravi pooleli. Siiski on A. Zadorožnõi apellatsiooni kohaselt veendunud, et rehabiliteerimiseks on tema jaoks SA Viljandi Haigla sobiv keskkond ning abi. Aastate pikkune vangistus ei ole lahendus tema narkootikumide sõltuvuse probleemile. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kui kohus oleks arvestanud õigesti A. Zadorožnõi isikulisi parameetreid, siis on võimalik teha tema karistuse osas teistsugune otsus ja määrata talle vangla karistuse asemel rehabilitatsioon või alternatiivina lühem karistuse pikkus“. Veel märgib kaitsja, et A. Zadorožnõi soovib, et pool menetluskuludest (1897,81 eurot) jäetaks riigi kanda. Artjom Zadorožnõi töötas enda sõnul viimati 2021. aastal ja tema vastu on rahalisi nõudeid üle 7000 euro. Vabanedes tal töökohta pole. 3.3 Adel-Jane Prutskaja kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist AdelJane Prutskajale mõistetud karistuse osas ja A.-J. Prutskajale sanktsiooni miinimummäära lähedase karistuse mõistmist ning karistuse täitmisele pööramata jätmisel KarS § 73 kohaldamist ehk A.-J. Prutskaja käitumiskontrollile allutamata jätmist. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega arvesta süüdimõistetu isikut. Kohus on otsuses leidnud, et A.-J. Prutskaja süü ei ole suur. Kohus võttis arvesse, et A.-J. Prutskaja oli vaid vargustele kaasaaitaja rollis. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus A.-J. Prutskaja kahetsust. Kohtuotsuses on kohus märkinud, et karistab A.-J. Prutskajat seetõttu sanktsiooni miinimummäära lähedase vangistusega. Mõistetud 1-aastane vangistus ei ole tegelikult alammäära lähedane. Kaitsja leiab, et arvestades A.-J. Prutskaja süü suurust, oleks karistus pidanud olema kergem. Samuti ei pea kaitsja põhjendatuks maakohtu otsust jätta A.-J. Prutskaja karistus tingimisi täitmisele pööramata KarS §-i 74 kohaldades, st süüdlase käitumiskontrollile allutamisega. Kaitsja leiab, et kuna kohtuistungi toimumise ajaks oli A.-J. Prutskaja kuritegudest möödunud juba pikk aeg – 2 aastat –, mille jooksul on ta elanud õiguskuulekat elu, ei ole põhjendatud A.-J. Prutskaja allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele. A.-J. Prutskaja puhul piisab karistuse eemärkide saavutamiseks KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaldamisest.

Menetlus ringkonnakohtus

kaitsja apellatsioonist nõustus prokurör seisukohaga, et karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

asjaolude olemasolu tähendab, et põhjendatud pole sanktsiooni ülemmäärale vastava karistuse mõistmine, kuid see ei tähenda, et karistus peaks jääma sanktsiooni ülemmäärast palju allapoole. Seega see, et kohus ei tuvastanud eraldi karistust raskendavat asjaolu, küll aga karistust kergendava asjaolu, ei tähenda, et maakohus poleks tohtinud mõista sanktsiooni ülemisse ossa jäävat karistust. Sarnaselt A. Zadorožnõile on kaitsja apellatsioonis leidnud, et KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud karistus põhjendamatult raske. Samas ei ole apellatsioonis toodud välja, milles maakohtu viga karistuse mõistmisel seisneb. Kaitsja vaid deklareerib, et A. Zadorožnõile on võimalik mõista kergem karistus vaatamata sellele, et teda on samalaadse kuriteo eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ka edasine käsitlus piirdub suuresti kantseliitlike deklaratiivsete väidetega. Esitatud väiteid ei ole seostatud karistuse mõistmise regulatsiooniga ega avatud etteheidete sisu. Kaitsja väidab, et süüdistatava „allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu“, kuid ei selgita, mida tähendab süüdistatava „allakäigu hindamine väljaspool süüdistuses nimetatud tegu“ ja milles see maakohtu otsuses avaldub. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on otsuses põhjendanud mõistetud karistust sellega, et kohus pidas A. Zadorožnõi süüd suureks. Asjaoludena, mis selliseks seisukohaks alust annavad, on kohus nimetanud varguste suurt hulka, varastatu suurt koguväärtust ja varguste asjaolusid. Viimastest pidas maakohus vajalikuks välja tuua, et A. Zadorožnõi varastas muu hulgas lasteaedadest. Kõik need maakohtu otsuses välja toodud asjaolud iseloomustavad A. Zadorožnõi toimepandud kuritegu. Seega on maakohus ilmselgelt lähtunud KarS § 56 lg 1 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. Nendest asjaoludest, millele maakohus A. Zadorožnõi süü suuruse hindamisel arvestas, esitas kaitsja ringkonnakohtu istungil varastatu koguväärtust puudutava vastuväite – kaitsja leidis, et kuna varastatu koguväärtus jäi oluliselt alla suure ulatuse piiri, ei ole varastatu koguväärtus selline, mis annaks põhjust rääkida suurest süüst. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Oluline on, et lisaks sellele, et varguste hulk oli suur, polnud varguste objektid tähtsusetud, erilise väärtuseta. Ühe varguse käigus varastatu väärtus võis ulatuda tuhandetesse (nt Euronicsi kauplusest toime pandud varguse puhul) ja nii tekitas A. Zadorožnõi eri kannatanutele oma vargustega tuntavat kahju. Kaitsja on karistuse kergendamist taotledes rõhutanud seda, et A. Zadorožnõi on oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud. Seejuures on kaitsja apellatsioonis möönnud, et otsuse kohaselt on maakohus karistuse mõistmisel A. Zadorožnõi puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtnud. Kaitsja leib siiski, et A. Zadorožnõi süü suurust on võimalik lugeda veelgi väiksemaks. Kuna kaitsja pole esitanud ühtki argumenti näitamaks, et maakohus pole puhtsüdamlikku kahetsust piisavalt arvesse võtnud, on kaitsja väide, et A. Zadorožnõi süü tuleks lugeda väiksemaks, sisutühi ega anna alust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. Lisaks isiku süüle ning karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele tuleb vastavalt KarS § 56 lg-le 1 võtta karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Zadorožnõi kaitsja on apellatsioonis väitnud, et A. Zadorožnõi ei ole nii ohtlik, kui maakohus leidis, kuid ei ole seda väidet kuidagi põhjendanud. Arvestades seda, millises hulgas kuritegudes on A. Zadorožnõi, keda on varavastaste kuritegude eest ka varem karistatud, maakohtu otsusega süüdi tunnistatud,

ei näe ringkonnakohus ühtki asjaolu, mis annaks alust tema karistuse eripreventiivsel kaalutlusel kergendamiseks. Eelnevast hoolimata tuleb maakohtu otsust A. Zadorožnõile KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi mõistetud karistuse osas korrigeerida. Nimelt on nii A. Zadorožnõi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust vaidlustades toonud välja, et A. Zadorožnõi tagastas ühele kannatanule tema rahakoti raha ja muude esemetega, kuid maakohus pole seda kergendava asjaoluna välja toonud. See argument ei puuduta siiski vaid KarS § 213 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust. Nagu apellatsioonidest näha, ei hüvitanud A. Zadorožnõi kannatanule ainult pangaautomaadist välja võetud rahasummat, vaid ka rahakoti koos selles olnud raha ja esemetega. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi hõlmab ka kõnealuse rahakoti vargust (2. novembril 2023 Alma Äri kaupluses toime pandud vargus). Seega tuleb seda kergendavat asjaolu selle tuvastamise korral võtta arvesse nii KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kui ka KarS § 213 lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel. Toimikus olev üleandmise-vastuvõtmise akt kinnitab, et A. Zadorožnõi on raha ja kannatanu rahakoti menetlejale üle andnud (kd II, tl. 92). Seega lõi ta võimaluse kannatanule tema vara tagastada. Kohtukolleegium tõdeb, et kuriteoga saadu tagastamist KarS § 57 lg 1 otsesõnu karistust kergendava asjaoluna ei nimeta, kergendavate asjade loetelus on kahju vabatahtlik hüvitamine (KarS § 57 lg 1 p 2). Kannatanule selle tagastamine, millest ta kuriteo tulemusel ilma jäi, on ringkonnakohtu hinnangul võrdsustatav kahju hüvitamisega ning ka seda tuleb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses arvesse võtta. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks seda, et A. Zadorožnõi on ühele kannatanule rahakoti koos raha ja asjadega tagastanud, arvesse võtnud. Karistust kergendava asjaolu arvestamata jätmisega on maakohus teinud karistuse mõistmisel vea. Selle vea parandamiseks apellatsioonimenetluses tuleb A. Zadorožnõi karistust kergendada. See, millises ulatuses karistust kergendav asjaolu karistust mõjutab, on kohtu diskretsiooniotsustus. Arvestades seda, et kõnealune kergendav asjaolu puudutab vaid ühte vargust kokku kahekümne seitsmest, on põhjust karistust kergendada vaid vähesel määral. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohus A. Zadorožnõile KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi mõistetud vangistust ühe kuu võrra ja mõistab karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust.

6.2 A. Zadorožnõi ja tema kaitsja hinnangul on maakohus mõistnud põhjendamatult raske karistuse ka KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Apellatsioonides on toodud välja, et KarS § 213 lg 2 p 1 järgi mõisteti A. Zadorožnõi süüdi vaid kahes kuriteos. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 213 lg 2 näeb miinimumkaristusena ette üheaastase vangistuse. See tähendab, et maakohtu mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus jääb sanktsiooni alammäära lähedale, mistõttu ei ole see kahe sellele kuriteokoosseisule vastava teo eest ebaproportsionaalselt karm karistus. KarS § 213 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse arvutikelmuse eest, kui selle on pannud toime isik, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Lisaks sellele, et A. Zadorožnõi mõisteti praeguses menetluses süüdi hulgas vargustes, on teda ka varem varavastaste kuritegude eest karistatud. Seega vastaks

A. Zadorožnõi tegu KarS § 213 lg 2 p-le 1 ja oleks karistatav vähemalt aastase vangistusega ka juhul, kui ta oleks pannud toime ühe arvutikelmuse. Küll tuleb A. Zadorožnõi karistust kergendada põhjusel, et maakohus on jätnud arvestamata kergendava asjaolu – selle, et A. Zadorožnõi hüvitas ühele kannatanule tema kontolt välja võetud rahasumma, andes sellele vastava rahasumma koos rahakotiga üle menetlejale. Kohtukolleegium leiab, et praegusel juhul tuleb arvestada, et kergendav asjaolu esineb kahest arvutikelmusest vaid ühe puhul. Kuna maakohus mõistis A. Zadorožnõi süüdi kahes arvutikelmuses ja kergendav asjaolu esineb vaid ühe puhul, leiab ringkonnakohus, et ka karistust kergendavat asjaolu arvestades on põhjendatud A. Zadorožnõi karistamine KarS § 213 lg 2 sanktsiooni alammäära ületava karistusega. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohus A. Zadorožnõile maakohtu otsusega mõistetud vangistust kahe kuu võrra ja mõistab A. Zadorožnõile KarS § 213 lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse.

6.3 Kuna ringkonnakohus muutis A. Zadorožnõi üksikkaristusi, tuleb talle mõista KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi ka uus liitkaristus. A. Zadorožnõi on maakohut kritiseerinud selle pärast, et maakohus suurendas liitkaristust mõistes raskemat karistust, mitte ei lugenud kergemat karistust raskemaga kaetuks. Sellega seoses tuleb tõdeda, et KarS § 64 lg 1 annab kohtule liitkaristuse mõistmisel õiguse suurendada raskemat karistust või lugeda kergema(d) karistuse(d) raske(i)maga kaetuks. Seega ei keela karistusseadustik liitkaristuse mõistmisel raskema karistuse suurendamist. Küll tuleks seda valikut põhjendada (mida maakohus teinud pole). Erinevalt maakohtust leiab kohtukolleegium, et kergem karistus tuleb lugeda raskemaga kaetuks. Mõlemad liidetavad karistused on mõistetud varavastaste kuritegude eest, kusjuures arvutikelmused olid vargustega seotud, sest A. Zadorožnõi pani need toime, kasutas ära selle, et varguse käigus õnnestus saada pangakaardid koos pin-koodidega. KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud karistus ületab KarS § 213 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust ligi neljakordselt ning võrreldes varguste hulgaga oli arvutikelmusi vähe. Seetõttu võib asuda seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud karistus on piisav, et katta ka A. Zadorožnõi süü KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes. Seega mõistab ringkonnakohus A. Zadorožnõile KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi liitkaristusteks 3 aastat 11 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus A. Zadorožnõi liitkaristust 1/3 võrra, mille tulemusel jääb liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. Sellest karistusest tuleb A. Zadorožnõi eelvangistuses viibitud aja (3. mai kuni 20. juuni 2022) arvel lugeda KarS § 68 lg 1 alusel kantuks 1 kuu 17 päeva vangistust. Ülejäänud 2 aasta 5 kuu 3 päeva vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 22. jaanuar 2024, nagu tegi ka maakohus. Ringkonnakohus ei nõustu A. Zadorožnõi väitega, et 1 kuu 17 päeva asemel tuleks tema eelvangistuses viibitud ajaks lugeda 1 kuu 18 päeva. A. Zadorožnõi põhjendab oma väidet sellega, et kohtumäärus, millega pöörati tema karistus täitmisele ja mis tühistas automaatselt tema vahistamise, jõustus 21. juunil 2022. Ringkonnakohus selgitab, et kõnealuse määruse jõustumine 21. juunil 2022 tähendab KrMS § 171 lg-st 2 tulenevalt, et alates 21. juunist 2022

kandis A. Zadorožnõi karistust, mis pöörati täitmisele tema viidatud määrusega (st 21. juuni 2022 läks arvesse selle karistuse raames). Kuna 21. juuni 2022 kuulus teise karistuse hulka ja – nagu A. Zadorožnõi ise märgib – karistuse kandmise algusega lõppes tema vahistus, ei ole alust seda kuupäeva lugeda praeguse karistuse hulka.

6.4 A. Zadorožnõi heidab maakohtule ette, et maakohus pole kaalunud tema karistuse asendamist sõltuvusraviga, kuigi ta seda taotles, ning nii A. Zadorožnõi kui ka tema kaitsja apellatsioonis on taotletud, et ringkonnakohus asendaks A. Zadorožnõi vangistuse sõltuvusraviga. Kohtukolleegium tõdeb, et seda liitkaristust, mille maakohus A. Zadorožnõile mõistis, ei olnudki karistusseadustiku kohaselt võimalik sõltuvusraviga asendada. Seetõttu polnud maakohtul ka alust karistuse raviga asendamist kaaluda (kuigi maakohus oleks võinud seda otsuses selgitada, kui vastav taotlus oli esitatud). Kuigi ringkonnakohus mõistis A. Zadorožnõile kergema liitkaristuse, ei saa ka ringkonnakohtu mõistetud karistust raviga asendada. Vastavalt KarS § 692 lg-le 1 saab sõltuvusraviga asendada kuni kaheaastase vangistuse, A. Zadorožnõile mõistetud liitkaristus on 3 aastat 11 kuud vangistust (kuigi praegusel juhul jäävad ka KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus ja A. Zadorožnõi karistuse ärakandmata osa üle kahe aasta, märgib ringkonnakohus selguse huvides, et karistuse asendamisel omab tähtsust just mõistetud karistus, mitte lühimenetluse tõttu vähendatud karistus (vt RKKKo 1-17-689/29, p 26) ning ammugi mitte ärakandmata karistus). Kohtukolleegium tõdeb, et tingimisi täitmisele pööramata saab jätta ka pikemat karistust kui kaks aastat vangistust. Seejuures saab käitumiskontrolli raames panna süüdlasele KarS § 75 lg 2 p 5 alusel tema nõusolekul kohustuse alluda ettenähtud ravile. Arvestades A. Zadorožnõi varguste suurt hulka, varguste toime panemist mitme aasta jooksul ning ka tema varasemat karistatust, leiab kohtukolleegium, et A. Zadorožnõi süü ja tema isikut iseloomustavad asjaolud ei võimalda karistust tingimisi täitmisele pööramata jätta. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks on eeskätt alust siis, kui on põhjust loota, et süüdlane ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt selliseks järelduseks alust ei ole. Kuigi A. Zadorožnõi on valmis minema sõltuvusravile, tuleb arvestada, et varem on ta sarnase programmi katkestanud.

alammäära, mis tähendab, et alammääraks on vangistuse üldine alammäär, mis on KarS § 45 lg 1 kohaselt 30 päeva. Võrreldes 30 päevaga on üheaastane vangistus pikk. Kui aga arvestada sellega, et KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud vangistuse ülemmäär on 5 aastat, on selge, et mõistetud vangistus on lähemal alammäärale kui sanktsiooni keskmisele määrale, ülemmäärast rääkimata. Sellest tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et ilmselget vastuolu mõistetud karistuse ja maakohtu seisukoha vahel, et karistus peaks olema alammäära lähedane, ei ole. Maakohus asus otsuse kohaselt seisukohale, et A.-J. Prutskaja süü on väike ning on mõistnud A.-J. Prutskajale karistuse, mis jääb KarS § 199 lg 2 sanktsioonivahemiku alumisse otsa. Kaitsja on küll leidnud, et süü suurust arvestades peaks karistus olema veel kergem, kuid apellatsioonist ei selgu, miks peab kaitsja mõistetud karistust ebaproportsionaalselt raskeks. See, et A.-J. Prutskaja aitas vaid vargustele kaasa, ei muuda veel 1-aastast vangistust ülemäära raskeks. KarS § 22 lg 4 näeb ette, et üldjuhul mõistetakse osavõtjale karistus sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, st reeglina kehtivad kaasaitajale samad karistusraamid. Apellatsioonis pole väidetud, et A.-J. Prutskaja kaasabi vähetähtis. Ka ei saa asjaoluks, mis näitaks A.-J. Prutskaja süü väiksust, pidada seda, et ta aitas kaasa kolmele vargusele. Võrreldes A. Zadorožnõi varguste hulgaga on see hulk väike, kuid kuna karistatav on juba üks üksik kuritegu, ei saa juhul, kui kuritegusid on mitu, rääkida minimaalsest süüst. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et apellatsioonis pole välja toodud asjaolusid, mis annaks alust A.-J. Prutskaja karistuse kergendamiseks. Seevastu jagab ringkonnakohus kaitsja seisukohta, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel pole põhjendatud A.-J. Prutskaja allutamine käitumiskontrollile. Paika peab see, et A.-J. Prutskajale süüks pandavatest tegudest oli maakohtu otsuse tegemiseks möödunud umbkaudu kaks aastat ehk suhteliselt pikk aeg. Ringkonnakohus tõdeb, et kaitsja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et A.-J. Prutskajat pole vahepealsel ajal karistatud, ega saagi seda teha, sest kriminaalasja arutatakse lühimenetluses. Eitada ei saa aga seda, et kohtule esitatud tõendid viitavad sellele, et talle etteheidetavatest kuritegudest kuni süüdistusakti kohtusse saatmiseni 6. märtsil 2024 on A.-J. Prutskaja olnud õiguskuulekas. Teiseks tuleb arvestada, et maakohus on põhjendanud A.-J. Prutskajale käitumiskontrolli kohaldamist sellega, et A.-J. Prutskajat „tõukas varguseid toime panema s.o soov hankida vahendeid narkootikumide ostmiseks“. Samas ei ole kohus pannud A.-J. Prutskajale narkootikumide tarvitamise keeldu, kohustust läbida sotsiaalprogramm ega ka keeldu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus on piirdunud KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuete kohaldamisega. Sellest tulenevalt ei selgita maakohtu otsuses toodud põhjendus ringkonnakohtu hinnangul vajadust allutada A.-J. Prutskaja käitumiskontrollile. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega A.-J. Prutskajale mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel. Ringkonnakohus teeb ses osas uue otsuse, millega jätab A.-J. Prutskaja karistuse tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel. Sellest tulenevalt ei pöörata A.-J. Prutskaja karistust täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. See, kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu määratud karistusest vabastamise tingimusi või katseaja kestust, ei anna KarS § 78 p 1 järgi alust muuta katseaja algust (RKKKm 1-22-454/58, p 11). Seega tuleb katseaja algust endiselt arvestada maakohtu otsuse kuulutamisest.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.