Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

19.10.2023-20.10.2023 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Osales kõigil kohtumistel. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas teadmised ja motivatsioon, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. - 08.12.2023, 20.12.2023, 28.12.2023 toimusid sotsiaalprogrammi kinnistavad vestlused. Karisutse jätkamise korral kinnipidamisasutuses planeeritakse kinnipeetavale vabanemiseelne nõustamine. -

Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Kinnipeetaval puudub kehtiv sissekirjutus. Enne vangistust elas isik elukaaslase juures, kelle suhtes pani korduvalt toime kehalise väärkohtlemise. Vabanemisjärgseks elukohaks on kinnipeetav märkinud xxx. Korter kuulub xxx. Korteri omanik on nõus kinnipeetava elama asumisega antud aadressile. Kinnipeetava ametlikud töötamised on olnud pigem lühiajalised. Töötamiste registrist nähtuvalt töötas isik ehitusvaldkonnas. Isik omab kogemust tõstukijuhi-, ehitus-, haljastus- ja metsatöölisena ning torulukksepana. Enda sõnul oli tema sissetulek 800-1000 eurot kuus. Vanglas töötamisega probleeme esinenud ei ole. Vabanemisjärgseks töökohaks on märgitud xxx. Ettevõtte juhatuse liige kinnitas valmisolekut võtta kinnipeetav vabanedes tööle. Ettevõte pakub torustike paigaldust ja pinnatöid. K- Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 2667,24 euro ulatuses, vabanemisfondis on xxx eurot. Eestis elavad kinnipeetava tema õde ja vend, pereliikmetega on suhted head. Varasemast suhtest on kinnipeetaval neli last, kes elavad xxx ja kellede elus kinnipeetav ei osale. Vanglas suhtleb telefoni teel ka elukaaslasega, kelle suhtes on korduvalt pannud toime kehalist väärkohtlemist. Vabaduses tarvitas isik alkoholi iganädalaselt. Valdavalt on kuriteod pandud toime alkoholijoobes. Viimasel käitumiskontrollil rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi probleemi tunnistab, kuid korduvalt alkoholijoobes toime pandud kuriteod näitavad, et motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks puudub. Vangistuses läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille läbiviija leiab, et isikul on olemas teadmised ja motivatsioon, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetavast tulenev oht kehalise väärkohtlemise tagajärjel tekkinud vigastuses ning joobes juhtimisega kaasnevates potentsiaalsetes tagajärgedes. Oht on kõige tõenäolisem alkoholi tarvitades ning konflikti sattudes. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega, toetab vangla tema karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Toivo Püümann vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusamentik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kestusega 6 kuud. Katseajaks oleks otstarbekas määrata süüdimõistetule lisakohustused- mitte tarvitada alkoholi ning otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele. Kriminaalhoolduses planeeritakse süüdimõistetule vestlused ühiskonna normidest ning vestlused alkoholi tarvitamisest ja selle tagajärgedest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Toivo Püümanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Toivo Püümanni ennetähtaegset vabastamist. 3/6

Süüdimõistetu Toivo Püümann selgitas kohtuistungil, et ta teadvustab endale, et tema probleemiks on alkoholi tarvitamine. Ta on nõus, et peab minema ravile. Kaitsja on arvamusel, et isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik eeldused olemas. Isikul on elukoht, võimalus minna tööle. Isik on motiveeritud loobuda alkoholist. Isiku käitumine vanglas on hea. Oluline ära märkida, et isik uusi süütegusid alates 2020, mille eest oli ta süüdi tunnistatud, ei ole toime pannud. Küll esineb tal probleem alkoholiga, mis oligi takistuseks katseaja läbimisel. Seega probleem ei ole selles, et isik uusi kuritegusid sooritab, vaid alkoholilembuses. Juhul kui isik läheb ravile, milleks ta on valmis, tema elu muutub ja ei peagi enam vanglas viibima. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Toivo Püümann tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Toivo Püümann kannab karistust Pärnu Maakohtu 25.01.2023 määruse alusel, millega pöörati täitmisele talle Harju Maakohtu 07.09.2020 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega kannab Toivo Püümann karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad KarS § 76 lg-st 1. KarS § 76 lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Toivo Püümann kandnud rohkem kui poole temale karistuseks mõistetud ja täitmisele pööratud 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Karistusaja pikkusest tulenev formaalne eeldus on seega täidetud. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

4/6

Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Toivo Püümann täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused ning osalenud aktiivselt tööhõives. Isikuga on läbi kriminaalhoolduslike tegevuste tegeldud nii vägivaldse käitumisest kui alkoholi tarvitamisest tuleneva riski maandamiseks. Positiivsest küljest saab öelda, et vähemalt vangistuse tingimustes saab isik aru probleemi olemusest ja oskab tuua välja viise edaspidi probleemide vältimiseks. Samuti on isik käitunud õiguskuulekalt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalus asuda elama Tallinnas asuvasse korterisse, mille omanik on selleks ka nõusoleku andnud. Ka saab positiivsena välja tuua, et isikul on vabaduses võimalik asuda tööle ettevõttesse, kus ta on töötanud ka varasemalt. Küll aga nähtub kohtuotsusest ja karistuse täitmisele pööramise määrusest käesolevas asjas, et alkoholi tarvitamise harjumus võib viia uue kuriteo toimepanemiseni. Nimelt on Toivo Püümann olnud kriminaalhooldusele allutatud varemgi. Enne käesoleva kohtuotsuse alusel määratud kriminaalhooldust (15.09.2021 kuni karistuse täitmisele pööramiseni 25.01.2023) määrati isik kriminaalhooldusele Harju Maakohtu 21.02.2020 otsuse alusel, millega ta mõisteti samuti süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Ka siis oli isikule määratud alkoholi tarvitamise keeld. Järgmise kuriteo pani Toivo Püümann toime 09.08.2020. Süüdistusaktist nähtuvalt muutus isik agressiivseks alkoholi liigtarvitamise tagajärjel. Samuti oli Toivo Püümann allutatud kriminaalhooldusele Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega, millega ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi. Ka toonane kriminaalhooldus päädis karistuse täitmisele pööramisega Harju Maakohtu 15.11.2018 määruse alusel. Asjaoludest nähtuvalt ei täitnud isik registreerimiskohustust ning rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Seejuures kohustati isikut läbima alkoholivastast ravi, mida ta ei teinud. Seega on Toivo Püümannile juba korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kohustusega alluda kriminaalhoolduse nõuetele, viimati 2021. aastal. Toivo Püümann aga näitas, et leebemale kontrollile allumine on tema jaoks problemaatiline ning motivatsioon alkoholi tarbimisest hoiduda jääb väheseks. Alkoholi jätkuv tarvitamine kätkeb aga arvestatavat ohtu nii vägivalla- kui liikluskuriteo toimepanemiseks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Toivo Püümanni puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad positiivsed aspektid (kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine, tööhõives osalemine) aga samuti kindla elu- ja töökoha omamine üles kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Elu- ja töökoht olid tal ka varem olemas, ometi jätkas isik samalaadset elustiili. Kohtu hinnangul ei ole Toivo Püümanni puhul alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha järeldusi sellest, et temast tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral.

5/6

Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegu aga puudub kohtul veendumus selle kohta, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele või et tal on motivatsioon hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue kuriteo toimepanemiseni. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, tegeleda alkoholi tarvitamise probleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Varem on isik näidanud, et ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma vaid siis, kui küsimuse all on karistuse täitmisele pööramine või tema ennetähtaegne vabastamine. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Toivo Püümanni vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid tema puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Samuti on viimase käitumiskontrolli pinnalt vähene alus arvata, et isik suudaks nüüd selle nõuetekohaselt läbida. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Toivo Püümann temale Harju Maakohtu 07.09.2020 otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 25.01.2024 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrus kriminaalasjas nr 1-078640, p. 21). Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.