Liiklussüüteod

1-24-2642 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot, sõiduauto teisalduskulu 78 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot, kokku 1406 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

1-24-2642 kohale, käivitas mootori ning alustas väljasõitu Tööstuse tn 87 elamu teise trepikoja juurest ehk teega külgnevalt alalt sõidueesõigusega teele – Tööstuse tänavale. Olles enne sõitmist päeva kestel tarbinud suures koguses erinevat, sealhulgas kanget alkoholi, oli Marina Mikitjanskaja teadlik, et tema on alkoholi piirmäära ületavas seisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 489T kohaselt leiti Marina Mikitjanskaja verest etanooli 1,16 mg/g ± 0,05 mg/g (k=2), s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,11 milligrammi alkoholi. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. Seega rikkus Marina Mikitjanskaja tahtlikult LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 sätteid. Enne manöövri alustamist peab mootorsõiduki juht veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Sõites teega külgnevalt alalt teele peab juht andma teed igale teel liiklejale. Peale selle, peab mootorsõiduki juht sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. Muu hulgas on juht kohustatud kohandama sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Marina Mikitjanskaja oli mootorsõiduki juhina teadlik, et liigub teega külgnevalt alalt sõidueesõigusega teele, mistõttu peab andma teed kõigile mööda Tööstuse tänavat mõlemas suunas liikuvatele liiklejatele. Samuti oli tema teadlik, et Tööstuse tn 87 elamu juurest Tööstuse tänavale väljasõidukohas on nähtavus Tööstuse tänava sõidutee äärde pargitud sõidukite tõttu oluliselt piiratud ning pimeda aeg vähendab seda veelgi. Sellele vaatamata ei veendunud Marina Mikitjanskaja teadlikult selles, et tema sooritatav manööver – vasakpööre Tööstuse tänavale – on ohutu ning ei takista ega ohusta mööda Tööstuse tänavat liikuvaid liiklejaid. Lähenedes väljasõidukohale nägi tema ja sai aru, et liiklus Tööstuse tänaval on piisavalt tihe, mistõttu tuleb manöövri tegemiseks kiirust vähendada ning vajadusel peatuda, et oodata ära vasakpöörde sooritamiseks sobilik hetk. Sellegipoolest ei aeglustanud Marina Mikitjanskaja enda juhitavat sõidukit ega andnud teed mööda Tööstuse tänavat liikuvatele liiklejatele, vaid sõitis ühtlasel kiirusel välja Tööstuse tänava sõiduteele ning hakkas keerama vasakule Sitsi tänava suunas, mööndes sellega kokkupõrke toimumist. Eespool kirjeldatud viisil käitudes eiras Marina Mikitjanskaja tahtlikult liiklusseaduse nõuet olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kõikide ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna sõitis Marina Mikitjanskaja 01.04.2023 kell 21:54 ette mööda Tööstuse tänavat Sitsi tänava poolt Erika tänava suunas liikunud mootorsõidukile Toyota Auris, reg.märk xxx, mida juhtis M M (xxx), ning põhjustas nimetatud sõiduki kokkupõrke enda juhitud sõidukiga. Marina Mikitjanskaja eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai M M lülisamba V nimmelüli lülikeha mittefragmendilise purustusmurru (A4-tüübi murru). Antud tervisekahjustus on raske ning kestab vähemalt neli kuud. Vastavalt isiku kohtuarstliku

1-24-2642 ekspertiisi aktile nr xxx võis tervisekahjustus olla tekitatud 01.04.2023 liiklusõnnetuse käigus autosalongis tömbi vägivalla toimel. Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid, pidas Marina Mikitjanskaja võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked tagajärjed, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida. M M sai raske tervisekahjustuse, kuna Marina Mikitjanskaja rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 3, mille kohaselt peab juht teega külgnevalt alalt teele sõites andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; d) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht enne /.../ manöövri alustamist kohustatud veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid /.../; e) LS § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks /.../. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; f) LS § 69 lg 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. Seega pani Marina Mikitjanskaja toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Marina Mikitjanskaja, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Marina Mikitjanskajale mõistetavaks karistuseks KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta 6 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 määrata, et Marina Mikitjanskajale mõistetud karistust 1 aasta ja 6 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui tema ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavat Marina Mikitjanskaja on teavitatud, et käesolevas kriminaalmenetluses esinevad menetluskulud kogusummas 1406 eurot, milliste koosseis on järgmine: joobeseisundi tuvastamise kulud 14 eurot; riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisiga tekkinud kulud summas 84 eurot; sõiduauto Toyota Auris, reg.märk xxx, teisalduskulu summas 78 eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise

1-24-2642 korral summas 1230 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele selle kohta, et kuna menetluskulude hüvitamine käib süüdistatav Marina Mikitjanskajale ilmselt üle jõu, taotletakse kohtult KrMS § 180 lg 3 alusel Marina Mikitjanskaja poolt kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Marina Mikitjanskaja KarS § 422 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.