Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-24-261 (23244051140)
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Rahvakohtunikud
Siiri Eero, Ene Allikas
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Tõlk
Marina Davõdovitš
Kriminaalasi
Aleksei Nikolajevi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9; § 200 lg 2 p 4 järgi, üldmenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma
Süüdistatav
Aleksei Nikolajev, isikukood 36802210231, xxx, xxx, xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud - 23.10.2002 Harju Maakohtu otsusega KrK § 100, § 101 p 5, 7, 8, § 128 lg 1, § 140 lg 2 p 1, 2, § 181 järgi vangistusega 18 aastat. Viru Maakohtu 28.09.2018 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.01.2020. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 19.04.2023 Tõkend – vahistamine – 21.11.2023-21.01.2024, kokku viibis vahi all 2 kuud Oli kahtlustatavana kinni peetud 15.10.2022-16.10.2022, 17.05.2023-19.05.2023, kokku 5 päeva
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.04.2024, 10.04.2024 Jõhvis
Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 3, § 310 lg 1, § 311, § 312, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus
Aleksei Nikolajev süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus raskeimaga kaetuks ning mõista Aleksei Nikolajevile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2022-16.10.2022, 17.05.202319.05.2023, 21.11.2023-21.01.2024, kokku 2 (kaks) kuud ja 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda KrMS § 414 lg 1, 2 alusel.
süüdimõistetu
vanglasse saabumise kuupäev
Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu I. K. poolt esitatud tsiviilhagi summas 500 eurot täies ulatuses. Mõista Aleksei Nikolajevilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 500 eurot A. K. arveldusarvele nr EEXXX. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu A. P. poolt esitatud tsiviilhagi summas 160 eurot täies ulatuses. Mõista Aleksei Nikolajevilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 160 eurot A.P. arveldusarvele nr EEXXX. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili taotlus ja määrata tema poolt Aleksei Nikolajevile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1676,86 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 1382,60 eurot, käibemaks 304,16 eurot). Jätta menetluskulud, kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi asutamise eest summas 1686,76 eurot, riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Aleksei Nikolajevilt mõista riigituludesse välja menetluskulud: - kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 523,08 eurot, - sundraha 2050 eurot. Seega kokku 2573,08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 2573,08 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud Aleksei Nikolajevil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank –EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700017804 ning selgitus „Aleksei Nikolajev 1-24-261 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Asitõendid: 2 / 13
3 DVD-R plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 19.06.2024. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 12.06.2024. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 28.06.2024, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Prokuratuuri esitatud süüdistus Aleksei Nikolajevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 19.07.2022 (tegu 19.07.2022) ja 24.07.2022 (tegu 24.07.2022) väärteomenetluses väheväärtusliku asja varguste eest uuesti: - 15.10.2022 kella 17:42 paiku aadressil XXX, asuva kaupluse „M“ müügisaalist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised temale võõrad esemed: sulatatud krevetid „Fish Port“ maksumusega 2,79 eurot ja Kabanoss juustuga maksumusega 1,39 eurot ehk kokku kaupa väärtuses 4,18 eurot ning möödus kaubaga kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. A.Nikolajev oli turvatöötaja poolt kinni peetud ning tema tegu jäi katse staadiumisse. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata kujul. - 17.05.2023 kella 17:31 paiku aadressil XXX linn asuva kaupluse „M“ müügisaalist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised temale võõrad esemed: poti „Uniwell Kitchenware“ maksumusega 29,99 eurot ning möödus kaubaga kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. A.Nikolajev oli turvatöötaja poolt kinni peetud ning tema tegu jäi katse staadiumisse. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata kujul. - 17.07.2023 kella 10:00 paiku aadressil XXX linn asuva kaupluse „M“ müügisaalis kassade juures võttis ära I. K.le kuuluva mobiiltelefoni Samsung A53 5G 256 GB maksumusega 500 eurot. A.Nikolajev võttis telefoni ja pani oma jope taskusse ning lahkus poest. Kannatanule I.K.le tekitati vargusega varalist kahju 500 eurot. Seega Aleksei Nikolajev pani kavatsetult toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse Aleksei Nikolajevit KarS § 200 lg 2 p 4 järgi röövimise tahtlikus toimepanemises. Aleksei Nikolajev on Harju Maakohtu 23.10.2002 kohtuotsusega 1/1245/02 süüdi tunnistatud KrK § 140 lg 2 p 1 ja 2 järgi avalikus varguses ehk „võõra vara avaliku varguse eest kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda ning isikute grupi poolt“ selles, et tema grupis koos K. V. 11.12.2001 Harju maakonnas XXX külas peksid puust lumelabidaga A.Š.’it keha piirkonda, et saada teada eeldatav tulirelva ja laskemoona asukoht. Olles saanud enda valdusesse ühe karbi ehituspadruneid (200 tk) ja raadio väärtusega 50 krooni, läksid nad tulirelva järgi, mis kannatanu sõnul oli peidetud õuele, 3 / 13
kuid A.Š. ründas noaga A.Nikolajev’it peale mida A.Nikolajev ja K.V. lahkusid sündmuskohalt võttes kaasa raadio ja ehituspadrunid. Selline tegu vastab kehtiva Karistusseadustiku §-le 200 lg 2 p 1 ja 7, karistus on kehtiv. Seega Aleksei Nikolajev isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, uuesti 17.11.2023 kella 16:30 paiku aadressil xxx, Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas, Ida-Virumaal lõi A. P.le kaks korda rusikaga näkku, millega tekitas A.le füüsilist valu ning kehavigastuse, nimelt huule sisemisele pinnale verevalumi ja lõuale marrastuse. A. P. kukkus löökide tagajärjel maha, seejärel A. Nikolajev võttis kannatanu vöökotist viimase tahte vastaselt 160 eurot sularaha ning lahkus. Seega Aleksei Nikolajev pani kavatsetult toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise.
KarS § 199 lg 2 p 9 järgi esitatud süüdistus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi esitatud varguste episoodides, ei eitanud süüdistuses kirjeldatud asjaolusid, väljendas kahetsust. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et varguste toimepanemise ajavahemikus ei olnud tal püsivat tööd ja sissetulekut, olukord oli raske ja ta varastas poest asju, samuti võttis kannatanule K. kuulunud telefoni kassilindilt. Telefoni jättis endale, kuid see läks kaduma või varastati bussisõidu ajal. Varguste toimepanemise süüdistuses näidatud ajal kohas ja asjaoludel on kohtuistungil leidnud kinnitust lisaks süüdistatava ütlustele ka järgnevate tõenditega: 15.10.2022 episood Lk 73 M xxx pood tegi avalduse, et 15.10.2022 varastati 15.10.2022 kl 17:42 poest toiduaineid summale 4,18 eurot. Avaldusele on lisatud videosalvestis. Kaup on tagastatud. LK 74 tunnistaja V. U. ülekuulamisprotokollist nähtub, et 15.10.2022 tuli poodi meesterahvas, kes võttis toiduaineid ja pani oma riietesse. Ta läbis kassaliini, jättis maksmata ja oli kinni peetud. Kaup tagastatud. Poolte kokkuleppel jäeti tunnistaja ristküsitlemata ja tõendina võeti vastu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Asitõendi vaatlusprotokollist lk 80 nähtub, et vaadeldud on salvestis, kuupäev 15.10.2022, algab kl 17.38, mil poodi siseneb meesterahvas. Ta liigub müügisaalis, lk 82 paneb kauba vasakult poolt taskusse, lk 83 isik liigub edasi ja tal käes enam kaupa ei ole. Kassa maksab isik ainult ühe pudeli eest, kuigi lk 82 on nähtav, et müügisaalis liikumas oli isikul algul käes nii pudel kui ka muu kaup. Salvestis on protokolli lisa, kohtuistungil ei olnud see vahetult uuritud, seda ei olnud taotletud, vaidlust asjaoludest ei ole. 17.05.2023 episood Lk 86 M xxx pood tegi avalduse, et 17.05.2023 varastati köögipott maksumusega 29,99 eurot. Kaup on tagastatud. Lk 89 tunnistaja i. T. ülekuulamisprotokollist nähtub, et 17.05.2023 kl 17.30 paiku sisenes poodi meesterahvas, läks müügisaali, võttis köögipoti ja läbis kassaliini, jättes maksmata. Isik peeti kinni poe sissekäigu juures. Poolte kokkuleppel jäeti tunnistaja ristküsitlemata ja tõendina võeti vastu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. 4 / 13
Asitõendi vaatlusprotokollist lk 94 nähtub, et isik võtab riiulilt karbi kaubaga lk 95, lahkub müügisaalist. Salvestis on protokolli lisa, kohtuistungil ei olnud see vahetult uuritud, seda ei olnud taotletud, vaidlust asjaoludest ei ole. 17.07.2023 episood Poolte kokkuleppel jäeti ristküsitlemata kannatanu K. ja tõendina võeti tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Lk 97 ülekuulamisprotokollist nähtub, et 17.07.2023 ta viibis poes, kassalindi juures ja ühel hetkel pani ta telefoni kassalindile. Telefon kadus ära. Valvur kontrollis salvestisi ja seal oli näha varguse asjaolusid ja kes varastas. Poolte kokkuleppel jäeti ristküsitlemata tunnistaja M.L.ja tõendina võeti vastu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Lk 102 ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta saabus sündmuskohale 18.07.2023 seoses eelmisel päeval toimepandud vargusega poest. Varastati telefon. Koos valvuriga ta vaatas salvestise. Sellelt on nähtav, kuidas meesterahvas, kes seisis kannatanu kõrval kassalindi juures, võtab lindilt telefoni ja paneb selle oma taskusse. Isik viibis turvaruumis. Oli tuvastatud, et see on A. Nikolajev. Isik seljas olid samas riided, mis on salvestisel nähtavad. Isik väitis, et eile oli purjus ega mäleta asjaolusid. Kohus leiab, et näidatud tõenditega on kinnitatud, et süüdistatav pani toime kolm vargust – 15.10.2022, 17.05.2023 ja 17.07.2023. Kohus leiab, et vargused on toime pandud süstemaatilisuse tunnusel ehk isiku tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 alusel. Süüdistatava ütlustest nähtub, et vargused olid toime pandud keerulisel ajal, mil tal ei olnud tööd ja raha, oma rolli mängis ka alkoholi tarvitamine, käes poes ja varastas. Süüdistatava ütlused näitavad, et isikul on välja kujunemas käitumise muster - majanduslikult raskel ajal peab ta võimalikuks toime panna vargusi, varastada poest kas toiduaineid või kaupa, mis on võimalik realiseerida. Vähemalt kolm vargust on toime pandud, nende toimepanemise ajavahemik ei ole väga pikk, sisuline seos on varguste vahel tuvastatav, samuti ka isiku käekiri varguste toimepanemisel. Tuginedes kohtupraktikale võib tõdeda, et süüdistatav pani vargused toime süstemaatilisuse tunnusel (3-1-1-66-13). Tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega - ta teadis et võtab võõra asja ära selle omastamise eesmärgil ja sooviski seda, minnes koos varastatuga kassalindist mööda või lahkudes poest koos varastatud telefoniga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid seoses varguste toimepanemisega kohus ei ole tuvastatud. Süüdistatav on varguste toimepanemises süüdi, sest ta on süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 17.11.2023 röövimise episood Selles episoodis ei ole süüdistatav ennast süüdi tunnistanud, eitas kuriteo toimepanemist. Süüdistatava ja kannatanu kohtuistungil antud ütlused tegelikult ühtivad kuni momendini, mis on süüdistuses märgitud kui kuriteo toimepanemine. Vaidlust ei ole selles, et 17.11.2023 oli süüdistataval ja kannatanul kontakt, nad kohtusid poe juures Kohtla-Järvel. Süüdistatav viibis poe juures, kus kannatanu ostis endale toiduaineid ja alkoholi. Süüdistatav kinnitas, et tal ei olnud raha ja ta otsis kedagi, kes saaks aidata pead parandada või annaks veidi raha. LK 110 kannatanu pangakonto väljavõttest nähtub, et 17.11.2023 M xxx poest ostis kannatanu kaupa summale 13,77 5 / 13
eurot. Enne seda samal päeval kl 13.44 võttis ta Kohtla-Järve Keskallee tänaval asuvast pangaautomaadist välja sularaha summas 100 eurot ( lk 110). Kannatanu ostis muuhulgas alkoholi. Süüdistatav küsis kannatanult alkoholi pea parandamiseks ja kannatanu oli nõus süüdistatavat aitama. Selleks käidi Araxes poes, sooviti osta topsikud alkoholi tarvitamiseks. Seal poes topsikuid ei olnud, neid ostis kannatanu R-kioskist. Poe juures tarvitati koos alkoholi, süüdistatava sõnul jäi pidelist umbes üks kolmandik. Süüdistatav küsis veidi raha, kannatanu vastas, et raha ei ole. Süüdistatav läks ühele poole, kannatanu teisele poole, kohtumine lõppes. Kohtuistungil oli uuritud salvestis, kuidas süüdistatav ja kannatanu külastavad Araxes poodi. Vastav asitõendi vaatlusprotokoll lk 114. Protokollist ja salvestisest nähtub, et kannatanu jope on lahti ja ta kannab on vöökotti. Kannatanu käes on kilekott, mille sees on midagi. Kannatanu pöördub müüja poole. Süüdistatav ja kannatanu viibivad poes, õige kellaaeg on alates kl 14:39 kuni 14:40 ( lk 43 on kiri, millest nähtub, et salvestise aja erinevus on 1 tund). Mõlemad isikud lahkuvad koos. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et kui nad läksid igaüks oma suunas, ei olnud tal enam kokkupuudet kannatanuga. Kannatanu andis kohtuistungil ütlused, et pärast seda, kui koos tarvitasid alkoholi, küsis süüdistatav suitsu ning ka raha. Raha kannatanu ei andnud. Tal oli 60 eurot ja veel 100 eurot, mille ta võttis pangaautomaadist välja, raha oli vöökotis. Pärast seda kannatanu läks koju suunas ja süüdistatav teisele poole. Ühel hetkel jõudis keegi talle järgi, haaras õlast ja lõi jalust maha. Kannatanu pööras ringi, löödi huulte vastu ja lõuapiirkonda. Huul oli katki löödud. Haav veritses ja valus oli. Kannatanu hakkas ründajaga maadlema. Kannatanu väitis, et ründaja oligi seesama isik, kellega ta koos tarvitas alkoholi. See oli täielikult sama inimene. Ründaja riietust kannatanu kirjeldada ei saanud. Ühel hetkel rünne lõppes. Kõik toimus vaikimisi. Vastates kohtu küsimusele avaldas kannatanu, et iseenesest ta ei tundnud ründe kestel, et midagi tehakse vöökoha piirkonnas, kus on vöökott. Pärast rünnet ta läks koju suunas ja kuskil 100 meetri kaugusel avastas, et vöökott on lahti ja selles on puudu 160 eurot. Tal on nägemine selline, et tööks kannab prille küll, pluss 2. Kannatanu helistas häirekeskusesse, lk 119 stenogramm, samal päeval 17.11.2023 kl
teatas, kes on ründaja ja kuidas oleks võimalik tuvastada ründaja isik ( videokaamerate abil), teatas, kus nad tarvitasid alkoholi. Tõendina on kohtule esitatud äratundmiseks esitamise protokoll. Lk 105 äratundmiseks esitamise 21.11.2023 protokolli kohaselt, punktis 7 „Äratundmiseks esitatud isik valis oma asukohaks: võis olla number 1. 100% ma ei ole kindel, sest ma näen halvasti“. P 8 - Äratundja selgitus „Näojoonte ja silmakuju järgi on sarnane“. Kohus märgib, et protokolli kohaselt ei ole selge, kas p 7 on kirjas süüdistatava või kannatanu selgitus. Protokollist ei selgu sedagi, p 8 „ kas äratundja tunneb ära uuritava sündmusega seotud objekti ära“, mis objekt ja mis sündmus? mida üldse oleks pidanud kannatanu tegema toimingu käigus, keda ja millega seoses ära tunda - kas ründajat või kellega ta tarvitas alkoholi. Seoses äratundmisega ei ole ükski menetlusosaline kannatanut küsitlenud. Tõend on seega sisu poolest kahtlase kvaliteediga. Kohus leiab, et tõendist otseselt ega kogumis teiste tõenditega ei tulene infomatsiooni, mida kohus saaks kasutada kas süüdi- või õigeksmõistmiseks. Süüdistatav ise ei eita, et just tema oli see isik, kes tarvitas kannatanuga alkoholi 17.11.2023 M poe juures Kohtla-Järvel. Kohtuistungil osutas kannatanu kindlalt süüdistatavale kui ründajale. Vastavalt kindlalt väljakujunenud kohtupraktikale on võimalik tunnistada isikut süüdi kuriteos ka ainuke otsese tõendi alusel, milleks võivad olla kannatanu ütlused, lahend 1-1510967/38 p 6. Iseenesest ei ole eesti õiguses välistatud, et see ainukese isikulise tõendi allikas, kannatanu, annab ütlusi sündmuse kohta, millal ta oli alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis. Oluline on, et kõik võimalikud tõusetunud kahtlused oleksid mõistlikult kontrollitud ja kõrvaldatud. Juhul, kui kannatanu ütlus on isiku süüditunnistamiseks määrava tähendusega, tuleb käsitleda iseäranis põhjalikult ütluste usaldusväärsust mõjutavaid asjaolusid 1-15-10967/38 p 9. Kaitsja väitis, et täiesti võimalik, et kannatanut rünnati ja võeti ära 160 eurot ja seda asjaoludel, kuidas kannatanu seda kirjeldab. Kaitsja leidis, et kannatanu aga inimlikult eksib ründaja isikus. Kui rünne toimus tõesti pärast alkoholi tarvitamist mingi ajavahemiku möödumisel, seostabki kannatanu tahtmatult ründaja isikut just süüdistatavaga. Ka kohus ei kahtle, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ründas isik kannatanut, lõi viimast vastu huult, tekitas huulele hematoomi ( lk 104, foto kannatanu ülekuulamisprotokolli lisa) ja võttis tema vöökotist raha summas 160 eurot. Kannatanu andis selle kohta ütlused ja tema ütlused on seaduse mõttes tõend. Selles osas ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes. Vaidluse all on küsimus, kas ründaja on süüdistatav. Kannatanu osutab kindlalt süüdistatavale kui ründajale. Tõsiküll, kannatanu ei näinud kohe ründajat, sest rünnati selja poolt. Samas kannatanu kinnitas, et ründe järgselt toimus maadlemine, ta kaitses ennast ja siis nägi, et ründaja on sama isik, kellega ta enne tarvitas alkoholi poe juures. Maadlemise fakti kinnitas kannatanu ka kõnes häirekeskusesse ja osutas just süüdistatavale kui ründajale. Millised on need asjaolud, mis võivad osutada kannatanupoolsele eksimusele ründaja isikus? Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud ja kaitsja ka osutas järgmistele asjaoludele. Kannatanu nägemine. Kohtu arvates ei ole see asjaolu, mille tõttu kohus saaks seada kannatanu ütlusi ründaja isiku kohta kahtluse alla. Kannatanu kinnitas kohtule, et ta kasutab prille tööks, tal on pluss 2. Nägemine pluss 2 on üsna tavaline nähtus, mis ei 7 / 13
eeldagi prille alalist kandmist ega piira nägemist oluliselt sel määral, et isik saaks eksida ründaja isikus päevasel ajal. Kannatanu ebakaine olek. Ei vasta tõele süüdistatava ütlused, et kannatanu oli nii purjus, et ei jäänud seisma oma jalul ja isegi kukkus maha, samuti oli tema kõne oluliselt häiritud nagu purjusoleval isikul. Kui see nii oleks, oleks ka kohus pidanud tõdema, et sellises seisundis asjaolude tajumine üsna raskendatud ja ütlustesse tuleks suhtuda kriitiliselt. Kohtus oli vahetult uuritud audiosalvestis – kannatanu tehtud kõne häirekeskusesse. Kannatanu kõne on korras, loogiline, adekvaatne, ta esitleb asjaolusid oma ajalises järjekorras. Pole kohtul ühtki alust kahelda kannatanu võimekuses tajuda asjaolusid ja nendest ka rääkida adekvaatselt. Süüdistatav väitis, et juba algul, poest väljudes oli kannatanu sellises ebakaines olekus, et tema kõnnak oli häiritud ja ta isegi kukkus maha. See ei vasta tõele. Videosalvestis – süüdistatava ja kannatanu külastavad poodi Araxis. Mõlemad liiguvad sihipäraselt, keegi ei kukku maha, kõnnak on kindel. Kannatanu puhul ei ole ühtki alust arvata, et pärast 2/3 pooleliitri pudeli viina tarvitamist kahe peale oleks kannatanu seisund muutunud järsult nii kehvaks, et tema tajumisvõimekus oleks oluliselt rikutud, et ta ei saaks aru, kes teda ründab, kas sama isik, kellega ta tarvitas enne alkoholi või hoopis muu isik. Raha kadumise moment. Asjaolu, et kannatanu avastas raha kadumist pärast ründamist alles siis, kui eemaldus kohast juba 100 meetri kaugusele ( vöökoti tõmblukk oli lahti), ei sea kuidagi kahtluse alla kannatanu ütlusi ründaja isiku kohta. Juhul, kui maadlemise käigus ta ei tundnudki, kas vöökoti kohal tehakse midagi, ei saa olla välistatud, et alles hiljem isik nägi, et vöökott on lahti ja raha puudub. Kohus ei näe kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogumist, milline võib olla see asjaolu või asjaolude kogum, mille alusel saaks kohus jaatada kannatanupoolset eksimust ründaja isikus. Kohtuliku arutamise tulemusega on tuvastatud, et 17.11.2023 Kohtla-Järvel Keskallee tänaval lõi süüdistatav A. Nikolajev kannatanut A. P. korduvalt näo piirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustuse, hematoom alumisele huulele, ja võttis kannatanult ära vöökotis oleva sularaha summas 160 eurot ja lahkus sündmuskohalt ehk pani toimevõõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga - röövimine. Kohaldatud vägivald, löömine näkku, olu suunatud raha hõivamisele, sest süüdistatav kasutas olukorda, et kannatanu on jalust maha löödud, tegi vöökoti lahti ja võttis raha välja. Kannatanu maadles, püüdes vastupanu osutada, kuid seda ei piisanud ründe lõplikuks tõrjumiseks. Süüdistatav lõpetas ründe siis, kui raha oli kannatanult ära võetud. Kohus kontrollib, kas tegemist on röövimisega, mis on toime pandud korduvuse tunnusel ehk isiku poolt, kes on varem röövimise toime pannud. Süüdistuses on märgitud, et „Aleksei Nikolajev on Harju Maakohtu 23.10.2002 kohtuotsusega 1/1-245/02 süüdi tunnistatud KrK § 140 lg 2 p 1 ja 2 järgi avalikus varguses ehk „võõra vara avaliku varguse eest kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda ning isikute grupi poolt“ selles, et tema grupis koos K. V.ga 11.12.2001 Harju maakonnas xxx peksid puust lumelabidaga A.Š.’it keha piirkonda, et saada teada eeldatav tulirelva ja laskemoona asukoht. Olles saanud enda valdusesse ühe karbi ehituspadruneid (200 tk) ja raadio väärtusega 50 krooni, läksid nad tulirelva järgi, mis kannatanu sõnul oli peidetud õuele, kuid A.Š. ründas noaga A.Nikolajev’it peale mida A.Nikolajev ja K.V. lahkusid sündmuskohalt võttes kaasa raadio ja ehituspadrunid. Selline tegu vastab kehtiva Karistusseadustiku §-le 200 lg 2 p 1 ja 7, karistus on kehtiv.“ 8 / 13
Tõepoolest, kohtule esitatud Harju Maakohtu 23.10.2002 kohtuotsusest nähtub, et kohus tunnistas A. Nikolajevit süüdi avalikus varguses, mis on toime pandud elule ja tervisele mitteohtliku vägivallaga ( vt lk 33 pöördel). Nimelt tuginedes tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, samuti kaassüüdistatava K. V. ütlustele, pidas kohus tuvastatuks, et V. ja A. Nikolajev nõudsid kannatanult vara, V. lõi kannatanut labidaga vastu pead, millega tagajärjel andis kannatanu osa varast ja võeti lisaks ära kannatanule kuuluva raadio. Kohus nõustub, et 2002. a kohtuotsuse kirjeldatud tegu, võõra vara äravõtmine vägivallaga, vastab käesoleval ajal röövimise koosseisule. Kuritegude kogumi eest, muuhulgas ka mõrva eest, oli A. Nikolajev karistatud vangistusega 18 aastat. Viru Maakohtu 28.09.2018 määrusega oli isik vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.01.2020. Katseaeg oli läbitud. Seega on isikul karistus täidetud lõplikult 09.01.2020. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 9 kohaselt kustuvad karistusandmed kui viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Seega seisuga 17.11.2023 oli süüdistatav isik, kellel on kehtivad karistusandmed röövimise koosseisule vastava teo toimepanemise eest. Süüdimõistetu oli ja on isik, kes on varasemalt röövimise toime pannud ja selle eest ka karistatud. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, nimelt kasutada vägivalda kannatanu suhtes ja hõivata tema vara. Samuti pidas ta vähemalt võimalikuks, et süüteokoosseisule vastav asjaolu, vara hõivamine, ka saabub. Süüdistatav teod, vägivalla kasutamine- kannatanu jalust mahalöömine, oli suunatud röövimise koosseisu täitmisele, et hõivara kannatanu raha. Kui kannatanu on ootamatult jalult maha löödud, tekib süüdistataval soodsam positsioon kannatanu vöökotist raha äravõtmiseks. Kohus leiab, et süüdistatava tegu on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 9 järgi võõra vara äravõtmine vägivalla kasutamisega korduvuse tunnusel. Käesoleva episoodis ei ole kohus tuvastanud asjaolusid. Samuti ei ole isiku süüd välistavaid asjaolusid.
isiku teo õigusvastasust välistavaid
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatav on õigeks võtnud kannatanu I. K. esitatud tsiviilhagi summas 500 eurot. Kohus ei pea sel juhul tsiviilhagi rahuldamist põhjendama. Tegemist on deliktiõiguse rikkumisest, nimelt omandiõiguse rikkumine, tuleneva nõudega. Kohus rahuldab kannatanu I. K. esitatud tsiviilhagi täielikult summas 500 eurot. Kannatanu A. P. esitas tsiviilhagi summale 160 eurot. Süüdistatav ei tunnista hagi. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu suhtes kuriteo toime pannud, ta võttis kannatanult raha summas 160 eurot, kasutades vägivalda, seega tekitas kahju. Kahju on 160 eurot, mis on hüvitamata. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava teoga. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub omandiõiguse rikkumisega 9 / 13
tekitatud kahju hüvitamisele. Kahju tekitanud isiku süü on seaduse mõttes eeldatud ja süü esinemine ei ole ümber lükatud.
KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi röövimise episoodis. Samas varguste episoodides väljendas süüdistatav sõnalist kahetsust. Kohus leiab, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KarS § 199 lg 2 näeb ette karistuse liigina rahalise karistuse. Kohus leiab, et sellise karistuse liigi kohaldamine põhjendatud süüdistatava suhtes, arvestades karistamise eesmärke. Tegemist ei ole kuriteoga, mille puhul saaks arvata, et süüdistatava süü on selline, et võib mõista rahaline karistus. Kohus leiab, et rahaline karistus on kohaldatav siiski kergemate kuritegude puhul ja arvestades süüdistatava isikut, 10 / 13
mil kohtul võimalik prognoosida, et vangistusega karistamine ei ole vajalik karistamise eesmärke arvesse võttes. Konkreetse süüdistatava puhul see nii ei ole. Rahalise karistuse mõju seisneb selles, et isikut mõjutatakse eeskätt tema majanduslike võimaluste kitsendamiste kaudu. Kohus leiab, et konkreetse süüdistatava puhul ei ole majanduslik mõjutamine aktuaalne. Tegemist on niigi majanduslikult kehvas olukorras süüdistatavaga, kel puudub püsiv töökoht ja sissetulek. Süüdistatav tunnistas, et vargused olid toime pandud ajal, mil tal olid majanduslikult rasked asjaolud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 199 lg 2 järgi vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust, ülemmäär on 5 aastat vangistust. Kohus leiab, et isiku süü toimepandud kuriteos on keskmisest oluliselt vähem. Isik on toime pannud kolm vargust, kaks nendest on poevargused ja ühel korral on varastatud telefon maksumusega 500 eurot. Kahjud ei ole hüvitatud. Varguste toimepanemise aeg jääb ajavahemikusse oktoober 2022 kuni juuli 2023. Pärast seda on isik toime pannud röövimise novembris 2023. See annab kohtule arvata, et isikul on välja kujunemas kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemiseks-. Kohus arvestad ka süüdistatava isikut. Varasemalt on ta karistatud ( 2002. aastal) kuritegude eest, millest üks kuritegu oli varavastane. Isik tarvitas varguste toimepanemise ajavahemikus alkoholi ega omanud töökohta. Kohus leiab, et põhjendatud on karistada süüdistatavat vangistusega 4 kuud. Röövimise episoodis on kohtu arvates isiku süü suurus tunduvalt alla keskmise, pigem lähedane minimaalsele määrale. KarS § 200 lg 2 järgi on sanktsiooni keskmine määr 9 aastat. Maksimaalne määr 15 aastat. Tegemist on üheepisoodilise kuriteoga. Materiaalne kahju ei ole märkimisväärne – 160 eurot. Episoodis on üks kannatanu. Kannatanule on tekitatud kergemat laadi tervisekahjustus – hematoom alumisel huulel. Tuleb arvestada, et kuritegude toimepanemise dünaamika on aktiivne. Kui 2022.-2023. aastatel pani süüdistatav toime algul vargusi, siis novembris 2023 juva röövimisena kvalifitseeritava teo. Varavastasele komponendile on lisandunud vägivalla kasutamine. Kohus leiab, et karistada tuleb vangistusega 3 aastat 9 kuud vangistust. Nüüd kohus kaalub, kas arvestades isiku puhul tehtavaid prognoose, kas vangistuse täitmisele pööramine on vajalik või isikut on võimalik tingimisi vangistusest vabastada. Kuriteo toimepanemisest, 17.11.2023, on möödunud peaaegu 7 kuud. Isik on viibinud kuni 21.01.2024 vahi all 2 kuud. Pärast seda ei ole isik uusi kuri- ega väärtagusid toime pannud. Samas isik on varasemalt kuni 2018. aastane viibinud pikaajalises vangistuses ja kuni 09.01.2020 enne tähtaega vabastatud kriminaalhooldusel alla. Katseaeg oli tal läbitud. Samas ei saa väita, et kriminaalhooldus oleks isikul läbitud laitmatult. 23.05.2019 on maakohus teinud isiku suhtes määruse täiendava kohustuse määramiseks katseajaks. Isik oli määratud rehabilitatsioonile ( lk 44), kuna isikul esinesid jätkuvalt probleemid alkoholi tarvitamisega, mis oli talle keelatud 28.09.2018 määrusega ennetähtaegsel vabastamisel ( lk 41). Katseajal ei ole isik süütegusid toime pannud, mis on ühelt poolt positiivne. Samas tuleb tunnistada, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhoolduse kohaldamine ei olnud piisavad meetmed, et isik ei jätkaks kuritegude toimepanemisega. Alkoholi probleem jäi püsima ka pärast rehabilitatsiooni kohaldamist ja uutes kuritegudes on täheldatav dünaamika raskemate kuritegude suunas. 11 / 13
Kohus leiab, et süüdistatava puhul on võimalik teha põhjendatud prognoosi, et ka edaspidi on üsna reaalne võimalus, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemisega. Vangistusest tingimisi vabastamine ei ole isiku suhtes põhjendatud meede, sest selle kaudu ei ole karistamise eesmärk ( et isik ei paneks toime uusi süütegusid) saavutatav. Kuritegude kogumi eest peab kohus mõistlikuks kohaldada kergema karistuse katmist raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks KarS § 64 alusel 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 kuud 5 päeva. Kandmisele kuulub seega 3 aastat 6 kuud 25 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates vanglasse saabumise kuupäevast.
Prokurör esitas taotluse süüdistatava vahi alla võtmiseks kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS 130 lg 4-1 alusel. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole isiku vahi alla võtmine enne jõustunud kohtuotsust vajalik. Kohtuotsuse täitmine on tagatud antud juhul ka siis, kui isik viibib vabaduses. Tõepoolest, süüdistatav jättis ilmumata 09.04.2024 kohtuistungile, kuigi kutse istungile oli talle allkirja vastu kätte antud lk 18 kohtutoimik, ega esitanud kohtule tõendeid mõjuva põhjuse esinemise kohta. Edaspidi süüdistatav on määratud istungitele ilmunud korrapäraselt 06.05.2024 ( omakorda kannatanu jättis ilmumata) ja 29.05.2024. Seega ei ole kohtul käesoleval ajal piisavalt alust arvata, et isik hakkab kohtuotsusest kõrvale hoiduma ja vangistus jäetakse täitmata. Isikul on Eestis viibimiseks seaduslik alus, püsiv elukoht. Kohtuotsuse täitmiseks on ette nähtud seadusega ka kergemad meetmed kui vahistamine. KrMS § 414 lg 3 alusel on vanglal õigus kohaldada sundtoomist politsei kaudu isiku vanglasse toimetamiseks. Kohus järab prokuröri taotluse vahistamiseks rahuldamata.
3 DVD-R plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistataval ei ole töökohta ega sissetulekuid. Ta ei ole võimeline kandma menetluskulusid. Samas ei saa isikut vabastada menetuskuludest täielikult. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjatasu ja sundraha. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 2050 eurot. 12 / 13
Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud eel- ja kohtuliku arutamise staadiumis: - 523,08 eurot ja 1382,60 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannab süüdistatav menetluskulusid osaliselt, arvestades KrMS § 180 lg 3 järgi resotsialiseerimisväljavaateid. Isikule mõistetakse reaalne vangistus 3 aastat 6 kuud 25 päeva. Vara ja sissetulekuid isikul käesoleval ajal ei ole. Vähetõenäoline, et sissetulekuid või varasid tekiks isikul mõistlikus perspektiivis. Isikult on välja mõistetud tsiviilhagid kogusummale 660 eurot. Kohus leiab, et isikult tuleb välja mõista sundraha 2050 ja kohtueelsel uurimisel tekkinud kaitsjatasu 523,08 eurot ja lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kaitsjatasu 1382,60 eurot kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulude täitelik summa oleks isikule ilmselt üle jõu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Eero rahvakohtunik
13 / 13
/allkirjastatud digitaalselt/ Ene Allikas rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.