Liiklussüüteod

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kallar Peedule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata Kallar Peedule KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võtta Kallar Peedult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Kallar Peedule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kallar Peedu toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on 20.09.2023 Tartu Maakohtu poolt kohtuotsusega nr 1-23-4961 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 01.03.2024 kella 20.46 ajal Valga maakonnas Tõrva vallas Tõrva linnas Nooruse tn 2A juures mootorsõidukit Dodge Journey registreerimismärgiga XXX XXX , olles joobeseisundis, st seisundis, milles isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0020 mõõdetult 1,18 mg/l kohta, arvates maha laiendmääramatuse 0,10 mg/l kohta, on lõplik lugem 1,08 mg/l. Oma teoga rikkus Kallar Peedu Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.03.2024.a. kuni 02.03.2024.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.09.2023 kohtuotsusega 1-23-4961 Kallar Peedule mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Seega mõista Kallar Peedule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendada Kallar Peedule mõistetav vangistus 9 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga 297 tundi, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (9 kuud ja 27 päeva = 297 päeva). Üldkasulik töö tuleb teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Kallar Peedut üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Kallar Peedu peab: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Kallar Peedu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kallar Peedut käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Tulenevalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta Kallar Peedult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kallar Peedu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 343,31 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kallar Peedult väljamõistetavast sundrahast ja kaitsjatasust jätta 50% riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 786,66 eurot: sundraha 615 eurot ja riigi õigusabi tasu 171,66 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Kallar Peedu on kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2024.a. kuni 02.03.2024.a, seega on Kallar Peedu viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.