1-24-2317
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2024, Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-2317 (kohtueelses menetluses 22231701274)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kersti Heide
Kohtuistungi sekretär
Sirje Luga
Tõlk
Natalija Mehh
Kriminaalasi
X.K süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Eve Soostar
Süüdistatav
X.K , isikukood: XXX, Venemaa Föderatsiooni kodanik, emakeel: vene keel, haridus: xxx haridus, töökoht: xxx, xxx, xxx, elukoht: xxx, epost: xxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud ei ole, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
vandeadvokaat Ene Mõtte (määratud kaitsja; süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest)
Juhindudes KrMS § 45 lg 4 p-st 1, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 249 ning 311 ja 313 kohus otsustas:
1-24-2317
määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osaliselt, s.t summas 100 eurot ning
•
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230 eurot,
s.t kokku 1330 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
17.04.2024 sõlmisid ringkonnaprokurör Eve Soostar, süüdistatav X.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte alljärgneva kokkuleppe. X.K-d süüdistatakse selles, et tema tekitas teisele isikule varalise kahju arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil alljärgneval viisil. X.K sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et kasutades Xle väljastatud Swedbank pangakaarti ja teades selle PIN-koodi, kasutas varalise kasu saamise eesmärgil ilma omaniku teadmata ja loata Xle kuuluvat pangakaarti ajavahemikul 04.02.2022 kuni 05.04.2022, võttes erinevatest pangaautomaatidest välja sularaha: 04.02.2022 kell 15.55 summas 10 eurot pangaautomaadist HAN00140; 04.02.2022 kell 18.26 summas 300 eurot pangaautomaadist HAN00140; 2 (4)
1-24-2317 04.03.2022 kell 16.01 summas 40 eurot pangaautomaadist HAN00683; 04.03.2022 kell 16.17 summas 250 eurot pangaautomaadist HAN00679; 10.03.2022 kell 12.08 summas 50 eurot pangaautomaadist HAN00140; 05.04.2022 kell 16.55 summas 300 eurot pangaautomaadist HAN00140. Sisestades PIN-koodi, käivitas andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ilma kaardi omaniku nõusolekuta ja sai varalist kasu kokku 950 eurot. Samuti tema, kasutades Xle väljastatud Swedbank pangakaarti ja teades selle PIN-koodi, kasutas varalise kasu saamise eesmärgil ilma omaniku teadmata ja loata Xle kuuluvat pangakaarti ajavahemikul 05.02.2022 kuni 13.04.2022, makstes sellega erinevates kauplustes. Sisestades PIN-koodi, käivitas andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ilma kaardi omaniku nõusolekuta. Oma tegevusega tekitas Xle varalist kahju kokku summas 470 eurot ja 68 senti. Seega pani X.K Savcenko oma tahtliku tegevusega toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale X.K-le karistuseks vangistust 10 kuud. KarS § 73 alusel jätta X.K-le mõistetav ja ärakandmata karistus X.K suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et X.K temale määratud ühe aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese Kannatanule Xle tekitas X.K varalist kahju. Kannatanu esindaja esitas 15.01.2024 tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudega 1420,68 euro väljamõistmiseks X.K Savcenkolt, mis kanda X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kannatanu on nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Süüdistatav on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Esitatud tsiviilhagi aluseks on kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud ning esemeks varalise kahju hüvitamise nõue eelpool nimetatud summas, mis on esitatud süüdistatava vastu. Hagi õigusliku alusena on hagiavaldustes märgitud VÕS § 1043, mille alusel hüvitatakse õigusvastaselt tekitatud kahju. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on X.K-le riigi poolt määratud kaitsja Ene Mõtte kaitsjatasu 197,64 eurot + 380,64 eurot, kokku 578,28 eurot. Kriminaalmenetluse kuludest 1330 eurot (sundraha + kaitsjatasu 100 eurot) kuulub 3 (4)
1-24-2317 väljamõistmisele X.K-lt , riigi kanda jätta menetluskulu 478,28 eurot (s.o osaliselt kaitsjatasu). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb X.K-l tasuda 1 (ühe) aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuistungil selgitas kohus prokurörile ja süüdistatavale, et kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt väljamõistetav menetluskulude summa, s.t 1330 eurot, ei jagu täpselt 12-ga, mistõttu ei saa kohus määrata igakuiste võrdsete osamaksete tasumise kohustust. Selleks, et igakuised maksed oleksid võimalikud sarnased, pakkus kohus välja, et süüdistatav peaks tasuma esimesed 11 kuud igakuiselt 110,83 eurot ning viimasel 12. kuul 110,87 eurot. Süüdistatav ja prokurör nõustusid sellega. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, kontonumbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. X.K-le on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.
Kersti Heide kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.