Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
9. aprill 2024.a. Jõhvi
Kohtuasja number
1-19-2263
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör
Ingrid Koddo Olga Nõmmemees Margit Luga (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
09.04.2024 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Hodjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Andrei Hodjuk, isikukood 38405252260, viibib Viru Vanglas
Kaitsja
Advokaat Kaido Kooga
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta Andrei Hodjuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 87,84 eurot.
Kaido Kooga taotlus Andrei Hodjukile riigi õigusabi
Välja mõista Andrei Hodjukilt kriminaalmenetluse kulud 87,84 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Andrei Hodjukil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700011208 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.03.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Hodjuki tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Hodjuk tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.03.2019.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi ning mõisteti karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Andrei Hodjuk ei pane 4 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 14.06.2021 määrusega pöörati karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 03.08.2021 ja lõpp 29.07.2025. Kinnipidamisasutuses Andrei Hodjuki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisjärgselt soovib asuda elama aadressile xxx, mille kohta on olemas ka omaniku nõusolek. Kinnipeetaval on xxx ja xxx. Kinnipeetava sõnul pole tal kunagi ametlikku töökogemust olnud. Sissetulekuallikaks vabaduses oli xxx. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste ja röövimiste eest. Majanduslik toimetulekuoskus on puudulik. Toimetulekut mõjutab alkoholi kuritarvitamine. Isikul on võlgnevusi 2830 eurot ja vabanemisfondis xxx eurot. Vangistuses töötab xxx. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad 2 veda, kellest 1 on kriminaalkorras karistatud, õde, elukaaslane ja laps. Toimetulekut toetavad suhted puuduvad. Suhtlusringkond koosneb kriminaalsetest isikutest. Kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt oma madala arengutaseme tõttu. Samuti manipuleerib ise teiste inimestega oma igapäevase toimetuleku huvides. Isik on korduvalt toime pannud alkoholijoobes vägivaldseid kuritegusid, mistõttu võib alkoholi tarvitades olla teistele eriti ohtlik (karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest). Korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kriminaalhooldusel. Viimati 11.06.2021. a. Väärteo korras karistatud korduvalt alkoholiseaduse rikkumise eest. Ise ta ei tunnista seost alkoholi kuritarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Andrei Hodjuki sõnul ei muuda alkohol teda agressiivseks, kuid kuriteod näitavad vastupidist. Samuti ei leia, et vabaduses oleks tal alkoholiga probleeme olnud. Ta olevat joonud ainult ühe pudeli GIN-i päevas, mis viitab sellele, et kinnipeetaval on probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Motivatsioon loobumiseks olematu. Vanglasse saabus alkoholijoobes. Kinnipeetaval on kerge intellektipuue, psühhiaatrilised probleemid ja kroonilised haigused. Vabaduses oli määratud osaline töövõime. Enamasti tegutseb mõtlematult hetkeemotsioonide ajendil ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta on korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes, ühel korral tekitas raskeid kehavigastusi. Õigustab ennast sellega, et ennast tuleb kogu aeg kaitsta. Ei hooli teiste inimeste tunnetest, keskendub ainult enda heaolule. Suhtub kriminaalhooldusesse vastuoluliselt. Koostatud 4 erakorralist ettekannet, kuna rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Tugiisikust on keeldunud. Vangistuses programmi läbiviimisest keeldunud. Vabanemisel enda sõnul on valmis täitma kontrollnõudeid, asuma tööle ning elama õiguskuulekalt. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku sisikuga. Kinnipeetav on karistatud 6 korda, millest 1 on kehtiv, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja vaimne tervis. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72%. Viru Vangla toetab Andrei Hodjuki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Andrei Hodjuk soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust ning palub ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andrei Hodjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 2/3. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Hodjukil on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on üks – helistamiseeskirjade rikkumise eest. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Andrei Hodjukil on vabanemisel olemas elukoht tuttava juure, garanteeritud töökoht puudub. Viru Maakohtu 21.03.2019 otsusega oli Andrei Hodjuk süüdi mõistetud korduvas kehalises väärkohtlemises ning röövimises isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupis ning sissetungimisega. Selle eest mõistetud karistus – 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 4 aastat 6 kuud. Viru Maakohtu 14.06.2021 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna isik rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid. Seega on kohus võimaldanud isikul kanda karistust vabaduses, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku enda süül. Tegu oli juba neljanda erakorralise ettekandega, kuna isik rikkus järjepidevalt alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata sellele, et isikul ei ole diagnoositud sõltuvust, saab iseloomustuses ära toodud andmete põhjal (korduvalt toime pannud kuritegusid alkoholijoobes, kriminaalhooldus ebaõnnestus korduva alkoholi tarvitamise tõttu, vanglasse saabus alkoholijoobes) saab järeldada, et isikul on siiski tõsised alkoholiprobleemid, mida ta ise ei tunnista ja motivatsioon loobumiseks puudub. Samuti on Andrei Hodjukil kehtiv distsiplinaarkaristus seoses helistamise eeskirjade rikkumisega ning see näitab, et ka range järelevalvega ja distsipliiniga asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud normidele. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus leiab, et arvestades Andrei Hodjuki kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduv kehaline väärkohtlemine ja röövimine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Andrei Hodjuk kannab täitmisele pööratud karistust, kuna ei suutnud järgida kriminaalhooldusnõudeid. Samuti ei ole tema käitumine vangistuses olnud korrektne, pannes toime distsiplinaarrikkumise ja keeldudes vanglas sotsiaalprogrammi Värav läbimisest ning ei täida selles osas individuaalset täitmiskava.
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku süül ning karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.07.2025, ärakandmiseks on üle 1 aasta 3 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kui ka range distsipliiniga asutuses ei suuda ta käitumisnorme järgida. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Individuaalse täitmiskava on Andrei Hodjuk täitnud osaliselt. Ta on asunud tööle alates 19.01.2024 ning osalenud psühholoogi nõustamisel. Samas on Andrei Hodjuk keeldunud sotsiaalprogrammi Värav läbimisest teadmata põhjustel. Sellega on ta tahtlikult jätnud täitmiskava tegemata. Seega ei ole täitmiskava eesmärgid täidetud. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine, kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ning alkoholiprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nähtub asja materjalidest, et Andrei Hodjuki ei ole täitnud ka individuaalset täitmiskava, mis nägi ette sotsiaalprograamis osalemise.
Teised täitmiskavas püsistatud eesmärgid on täidetud või täitmisel. Lisaks on tal üks distsiplinaarkaristus. Seega leiab kohus, et Andrei Hodjuk ei ole vanglas teinud piisvalt pingutusi, et teda saaks tingimisi enne tähtaega vangitsusest vabastada. Andrei Hodjuki suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Andrei Hodjukist tuleneva ohu. Andrei Hodjuki puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne tähtaega ja määrata uuesti kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Hodjuki vabastamisega temale Viru Maakohtu 21.03.2019 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 14.06.2021 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.