Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Juri Umblei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Umblei on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.01.2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.2, 3, §199 lg.2 p.9, §266 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud 25 päeva alates 11.01.2022. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on

kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, kehtivaid karistusi on 3 ja vangistust kannab ta kuuendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana, toidujagajana, köögitöölisena ja pesumajatöölisena, püüdis õppida riigikeelt A2 tasemel, kuid katkestas õpingud motivatsioonipuuduse tõttu, omandas keevitaja kutse, läbis edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja proovis läbida ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kuid arvati sealt välja, sest ta puudus liiga palju seoses tööpraktikaga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ühiselamusse aadressil xxx, kuhu talle võimaldatakse tuba. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda ettevõttesse XXX OÜ keevitajana, kuid kuna kriminaalhooldusametniku ja juhatuse liikmete vestlusest selgus, et juhatuse liikmed kinnipeetavat ei tunne, siis puudub kinnipeetaval ka garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on 10.01.2024 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 10 447,09 € ning vabanemisfondis on 313,33 €. Kinnipeetaval on lähedastest ema, vend ja õde, kellega on head suhted. Enne vangistust suhtles kinnipeetav interneti teel ka Venemaal elava isaga. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning ta on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 72% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi.

Abiprokurör Natalja Firsova maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Juri Umblei jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et tal on vabaduses plaan asuda oma kutse järgi tööle ning alustada oma elu puhtalt lehelt. Kinnipeetav proovib vabanemise korral taas töövõimetuspensionit saada. Kinnipeetava ema vajab abi, sest ta on haige. Vastuseks maakohtu küsimustele teatas kinnipeetav, et ta ei käinud varasemalt katseajal õigeaegselt registreerimas ning pani toime uue kuriteo. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban oli seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kaitsja tõi välja, et kinnipeetav on olnud pidevalt hõivatud tööga, omandanud keevitaja kutse ja läbinud sotsiaalprogrammi. Kinnipeetavale pole distsiplinaarrikkumiste eest määratud karme karistusi ja seega pole tegemist raskete üleastumistega. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elukoht ja ema toetus. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav on vangistuses oma alkoholiprobleemiga tegelenud ning see on tulemusi andnud. Kaitsja tõi välja, et kinnipeetav suhtub ametnikesse hästi ning temaga pole probleeme. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-5320. Maakohus sedastab, et käesolevas asjas on täidetud KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud ennetähtaegse vabanemise formaalsed alused. Samas ei tingi formaalsete eelduste täidetus koheselt kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna

seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, millest on kehtivaid karistusi 3 ja vangistust kannab ta kuuendat korda. Maakohus leiab, et sedavõrd suur kriminaalkaristuste arv näitab kinnipeetava väljakujunenud kriminaalset käitumismustrit. Tartu Maakohtu 11.01.2022 otsusest nähtub, et kinnipeetav, kellele oli eelmise kohtuotsusega mõistetud süstemaatilise varguse eest karistuseks üldkasulik töö, pani katseajal taaskord toime uued süstemaatilised vargused. Lisaks eeltoodule nähtub kohtuotsusest, et ta läks alkoholijoobes kallale oma emale (olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest) ning ei lahkunud alkoholijoobes ka valdaja tahte vastaselt eluruumist. Niisiis ei ole kinnipeetav õppinud oma varasematest karistustest ja on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Ühtlasi tuvastas maakohus, et kinnipeetavale eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemata tunnid pöörati enne Tartu Maakohtu 11.01.2022 otsust täitmisele, sest ta ei käinud õigeaegselt kriminaalhooldaja juures registreerimas ja tarvitas keelust hoolimata alkoholi. Seega kinnitab ka kinnipeetava eelmine karistusotsus maakohtu veendumust selles, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Seepärast suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga, sest tema varasem käitumine näitab, et ta ei suuda nendele nõuetele alluda. Samas on Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 ja 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr.1-18-9392 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Asja materjalidele on lisatud järgnevad käskkirjad:

kehtivat

-

06.11.2023 käskkiri nr.3-23/1-3/226, millest nähtub, et kinnipeetavale määrati karistuseks 2 ööpäeva kartserit tingimisi katseajaga 2 kuud selle eest, et ta kasutas ametnike vastu ebaviisakaid väljendeid 16.11.2023 käskkiri nr.3-23/1-3/244, millest nähtub, et kinnipeetavale määrati karistuseks noomitus selle eest, et ta viibis võõras kambris ning 3 ööpäeva kartserit tingimisi katseajaga 3 kuud selle eest, et ta oma võõraid esemeid.

Maakohus nõustub kaitsjaga selles, et tegemist pole oma olemuselt väga raskete rikkumistega. Küll aga näitab karistuste arv, et kinnipeetav ei suuda tema üle kehtestatud reeglitele alluda isegi kinnipidamisasutuses. Niisamuti ei nõustu maakohus kaitsjaga selles, et kinnipeetav suhtub ametnikesse hästi ja temaga pole probleeme, sest kinnipeetava distsiplinaarrikkumised räägivad vastupidisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana, toidujagajana, köögitöölisena ja pesumajatöölisena, püüdis õppida riigikeelt A2 tasemel, kuid katkestas õpingud motivatsioonipuuduse tõttu, omandas keevitaja kutse, läbis edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja proovis läbida ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kuid arvati sealt välja, sest ta puudus liiga palju seoses tööpraktikaga. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et ta on vangistuses töötanud, omandanud keevitaja kutse ning osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda ühiselamusse aadressil xxx. Maakohus möönab, et isiku puhul, kellel pole muud kindlat elupaika, on eelnimetatud asutusse elama asumine ainuvõimalik. Küll aga on maakohus veendumusel, et kinnipeetava varasemat alkoholiprobleemi arvesse võttes pole seesugune valik heakskiitu väärt. Nimelt on üldteada, et ühiselamutüüpi majutusasutustes elab ka teisi sõltuvusprobleemidega isikuid. Niisiis võib Juri Umblei teiste elanike mõjutuste ajel hakata kergesti alkoholi kuritarvitama. See aga võib viia jällegi uute kuritegudeni, sest selline käitumismuster pole talle võõras ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Maakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et vangistuses sotsiaalprogrammi läbimist saaks lugeda piisavalt edukaks alkoholiprobleemiga tegelemiseks, sest on üldteada, et ka ainuüksi mõne aasta pikkune kainusperiood (mil kinnipeetav on vangistuses viibinud) ei pruugi veel edukalt tulemusi anda. Maakohtule kirjalikult esitatud seisukohas väitis kinnipeetav, et ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral hoopiski ema juurde elama asuda ning ka maakohtu istungil teatas kinnipeetav, et tema haige ema vajab abi. Maakohus on seisukohal, et kuivõrd selline elukoht on siiski kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata, ei saa tõsikindlalt järeldada, et kinnipeetaval on sinna tõepoolest võimalik ka reaalselt elama asuda. Pealegi on kinnipeetav oma ema suhtes kasutanud vägivalda ning ühtäkki tekkinud lepitus näib maakohtu jaoks pigem pealiskaudse väitena. Kinnipeetaval puudub ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht ning tema tasumata nõuete hulk 10.01.2024 seisuga on 10 447,09 € ja vabanemisfondis on 313,33 €. Kinnipeetava teatavate vahendite olemasolu vabanemisfondis on küll kiiduväärne, ent suuremahulised võlad ja töökoha puudumine võib majanduslike raskuste tekkimisel viia taaskord kiiresti uute varavastaste kuritegudeni. Niisamuti ei pruugi ainuüksi töövõimetustoetusest piisata, et tagada kinnipeetavale vabaduses

piisav majanduslik kindlustatus. Pealegi on kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad teda omakorda kallutada uute kuritegudeni. Küll aga tuleb kinnipeetavat tunnustada selle eest, et tal on olemas vabaduses teatav lähedaste toetus ema, venna ja õe näol. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides, et ta on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69%. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kohtuasjas nr.109-14104) ei arvesta maakohus sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning ei nõustu tema kirjalikult esitatud seisukohas sellega, et tema vangistus on eesmärgi täitnud. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada selle eest, et tal on vabaduses võimalus asuda elama ühiselamusse, tal on olemas teatav lähedaste toetus, ta on vangistuses osalenud tööhõives ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ning suutnud koguda teataval määral vahendeid vabanemisfondi, ent eeltoodu pole maakohtu silmis siiski piisav selleks, et teda ennetähtaegselt vabastada. Eelkõige näitab kinnipeetava varasem korduv karistatus, suutmatus katseaja tingimustest kinni pidada ja varasem sõltuvuskäitumine, et teda on raske taaskord usaldada. Pealegi pole ka tema vabanemisjärgsed tingimused sedavõrd eeskujulikud, mis suudaksid teda kainel ja seadusekuulekal teel hoida. Niisiis on maakohus veendumusel, et ilmselt jätkaks Juri Umblei vabaduses taaskord alkoholi kuritarvitamisest tingituna uute vara- ja isikuvastaste kuritegudega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 124,44 € (s.h. ettevalmistus 66 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 22,44 €). Maakohus peab seda summat põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määruse nr.1-07-8640 p.21 ja Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 ning KrMS §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.