Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-24-7 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ülo Vaaksile on esitatud süüdistus selles, et tema viibides 29.09.2023 kella 17.39 paiku Rapla linnas Tallinna mnt 2 asuva bussijaama ees, s.o avalikus kohas, rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 (Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada / ja §54 /. Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk) nõudeid, nimelt Ülo Vaaks ründas alaealist K-M J-i selliselt, et haaras ühe käega kinni kannatanu õlast ja teise käega kannatanu riietest lõua alt, surus ta pingile pikali, samal ajal surudes käega kannatanut kaelast, tekitas K-M J lämbumistunde. Peale seda, kui kannatanu sõbrad sekkusid, õnnestus kannatanul K-M J-l vabaneda Ülo Vaaksi haardest ja ära joosta. Oma sellise tahtliku tegevusega põhjustas Ülo Vaaks kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena kriimustused kaela piirkonnas. Ülo Vaaksi selline tegevus häiris sündmuse vahetus läheduses bussijaama ees viibinud asjasse mittepuutuva isiku rahu ja turvatunnet. Lk 2 / 3

1-24-7 Seega pani Ülo Vaaks oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Ülo Vaaksi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 8 kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Matti Reinsalule 243,60 eurot. Sundraha 1087,50 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulu kogusummas 1331,10 eurot tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt 133,11 eurot. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja selgitasid, et kokkuleppe tekstis on ekslikult märgitud, et kaitsjatasu jääb riigi kanda, kokku lepitud, tasumisele kuuluv menetluskulu summas 1331, 10 eurot, hõlmab ka kaitsjatasu. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.