Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2024.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-4097 (22278002117)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Jane Oidsalu
Kriminaalasi 03.07.2023.a saabus kohtusse
Monika Anton süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi üldkorras menetluses
Eelistung ja kohtu alla andmine Kohtuistung
17.08.2023 20., 22., 23., 27.11.2023 ja 23.01.2024
Ringkonnaprokurör
Külli Saks
Kannatanu
Kannatanu esindaja
Olavi-Jüri Luik – vandeadvokaat, lepinguline esindaja
Süüdistatava kaitsja
Andres Veski – vandeadvokaadi abi, lepinguline kaitsja
Süüdistatav
isikukood 47901102725 elukoht XXX, XXX
XXX
kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata tõkendita
Süüdi tunnistada Monika Anton KarS § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2 alusel kuulub 10 kuust vangistusest Monika Antonil vanglas reaalselt ära kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.
KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Monika Antonile kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 2 kuu vangistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 2 kuu vangistuse kandmise algust Monika Antoni vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud 8 (kaheksat) kuud vangistust Monika Antoni suhtes täielikult täitmisele, kui Monika Anton ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:
–
osaleb
ühes
KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 23.01.2024.a. KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Monika Antonilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1314€ (üks tuhat kolmsada neliteist eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 84€ ekspertiiskulu (KrMS § 175 lg 1 p 3; II, 68); 1230€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Menetluskulu 1314€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99924700002327 ühele järgmistest kontonumbritest:
SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585
Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-4097, menetluskulu 23.01.2024.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX Monika Antonile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1314€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 109.50€ (ükssada üheksa eurot viiskümmend senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse kõik salvestised: politseisõiduki pardakaamera 12.11.2022.a videosalvestus ühel DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 18) Häirekeskusele 12.11.2022.a R. S. poolt kell 16:29:07 ja kell 16:37:42 tehtud kahe telefonikõne helisalvestised ühel CD-R plaadil (ümbrikus: II, 34) S. S. mobiiltelefonist pärinevad S. S. poolt 12.11.2022.a enda mobiiltelefoniga filmitud 3 videolõiku ühel DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 42) S. S. mobiiltelefonist pärinevad 13.03.2022.a, 20.03.2022.a ja 16.04.2022.a videosalvestised ühel DVD-R plaadil (II, 170) T. S. mobiiltelefonist pärinevad 25.02.2022.a foto ja 04.05.2022.a videosalvestis ühel andmekandjal-plaadil (II, 174) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt Monika Antonile kaks lemmikloomapassi (ümbrikus: II, 91). Juhul kui Monika Anton ei soovi neid tagasi saada või neile järele ei ilmu, siis lemmikloomapassid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kõik 24.04.2023.a hoiule võtmise aktis nr 23ATH23396 (II, 120) ja 24.04.2023 hoiule võtmise aktis nr 23ATH23397 (II, 121) kajastatud ja Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad esemed ja DNA-proovid: kummikud, sokid, jope, T-särk, retuusid, peapael, pusa, kuna kohtuistungil 20.11.2023.a avaldas kannatanu S. S., et tema neid esemeid tagasi saada ei soovi ja need tuleb hävitada (III, 19) sündmuskohalt ja kummikutelt võetud DNA-proovid (II, 120) kahelt eutaneeritud koeralt võetud DNA-proovid (II, 121) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada (kustutada) 13.11.2022.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 19-27) kajastatud sündmuskoha fotode failid, mis sama vaatlusprotokolli kohaselt asuvad Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabetalituse kriminalistikagrupis (II, 26).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 130 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8, VÕS § 1056, VÕS § 1060 alusel rahuldada kannatanu S. S. tsiviilhagi
varalise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Monika Antonilt (Anton) 1837.08€ (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse eurot kaheksa senti) ja tsiviilhagi esitamisega seonduv varaline kahju 1200€ (üks tuhat kakssada eurot) kannatanu S. S. kasuks (S., isikukood XXX). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1, 5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8, VÕS § 1056, VÕS § 1060 alusel rahuldada kannatanu S. S. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Monika Antonilt (Anton) 100 000€ (ükssada tuhat eurot) kannatanu S. S. kasuks (S., isikukood XXX, e-post:
Kannatanul S. S. tekib kohtuotsuse jõustumisest alates õigus pöörduda Monika Antonilt tsiviilhagivõlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks küsida Tartu kohtumajast Tartu Maakohtu kantseleist või elektroonselt menetlusposti aadressilt: [email protected] Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule S. S., kannatanu esindajale Olavi-Jüri Luigele ja süüdistatava kaitsjale Andres Veskile. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: vanglale kahe kuu vangistuse süüdimõistetu suhtes kohaldamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kohaldamiseks
kriminaalhooldusosakonnale
kriminaalhoolduse
Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri asitõendite hävitamiseks pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas Kannatanu S. S. soovib saada teavitusi süüdistatava vahistamise ja tema vahi alt vabastamise ning süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kinnipidamisasutusest põgenemise kohta (III, 1: XXX).
Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
01.07.2023.a koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks süüdistusakti Monika Antoni süüdistuses KarS § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi (digitaalselt allkirjastatud 01.07.2023 kell 23:28; I, 1-7). Kohtusse saabus süüdistusakt 03.07.2023.a (I, 1). Kohtumenetluses sai kriminaalasja numbriks 1-23-4097. Süüdistusaktis Monika Antonile esitatud süüdistus on alljärgnev. Monika Antonit süüdistatakse selles, et tema Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXX tekitas oma tegevusetusega teisele inimesele raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest sellega, et olles segaverelise koera ning tiibeti mastif tõugu koera (lemmiklooma) omanik, seega loomapidaja loomakaitseseaduse § 3 lg 1 tähenduses ning suurema ohu allika valdaja, jättis XXX territooriumi, millel asusid kaks suurt koera piiramata selliselt, et koerad XXX kinnistult välja ei pääseks. Selle tõttu sai võimalikuks, et temale kuuluvad segavereline koer ning tiibeti mastif tõugu koer pääsesid XXX kinnistult naaberkinnistu XXX territooriumile, kus mõlemad koerad realiseerisid loomale iseloomuliku kõrgendatud ohu ning ründasid 12.11.2022 kella 16:22 ajal kannatanu S. S., so rebisid peast kannatanu vasaku kõrva kõhreosa, osaliselt peanaha, hammustasid ja rebisid S. S. vasakut kätt ja jalga, alalõuga ning kaela, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - vasaku kõrva kõhreosa hulgivigastused ja osaline amputatsioon; peanaha ja vasaku kõrva hulgalised hammustus-rebimishaavad koos naha osalise kaotusega; hulgalised hammustus-rebimishaavad alalõual ja kaelal vasakul, vasakul ülajäsemel ning alajäsemetel. S. S. esinenud kehavigastused ning nende tagajärjel tekkinud verekaotusšokk ja äge neerupuudulikkus koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse, kestusega vähemalt neli kuud. Monika Anton pidas võimalikuks, et kinnistult välja pääsevad koerad tekitavad inimesele raske tervisekahjustuse, kuid lootis selle realiseerumist vältida. Seega jättis Monika Anton oma eelpoolkirjeldatud tegevusetusega kergemeelsusest täitmata hoolsuskohustuse, mis tulenes loomapidaja kui suurema ohu allika valdaja staatusest ning sel ajal kehtiva Põltsamaa Vallavalitsuse koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 lg 1, mille kohaselt looma on lubatud pidada piiratud territooriumil. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks. Loomapidajal tuleb välistada looma ära jooksmise ja inimestele kallale tungimise võimalus; § 3 lg 10, mille kohaselt loomaomanik peab välistama looma poolt kaaskodanike häirimise või ohustamise või neile kahju tekitamise; § 5 lg 1 p 5, mille järgi on loomapidaja kohustatud võtma tarvitusele meetmed välistamaks looma ära jooksmist ja inimestele kallale tungimise võimalust. Sellega Monika Anton pani toime KarS § 119 lg 1 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tegevusetusega raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest.
Süüdistusaktile on lisatud kannatanu S. S. 08.06.2023.a tsiviilhagi (I, 8-14) varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, taotlustega välja mõista Monika Antonilt varaline kahju 1837.08€ (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse eurot kaheksa senti) ja
tsiviilhagi esitamisega seonduv varaline kahju 1200€ ning mittevaraline kahju 000€ (ükssada tuhat eurot) kannatanu S. S. kasuks.
Süüdistatava lepingulise kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski 11.08.2023.a kaitseakti kohaselt ei ole süüdistus põhjendatud (I, 39, 40-41). Olemasolevate tõenditega pole usaldusväärselt tõendamist leidnud Monika Antoni poolt oma tegevusetusega teisele inimesele raske tervisekahjustuse põhjustamine ettevaatamatusest. Monika Anton ei pidanud võimalikuks, et koerad kinnistult välja pääsevad ja tekitavad teisele isikule tervisekahjustuse. Monika Anton täitis loomapidaja, kui suurema ohu allika valdaja staatusest tulenevat hoolsuskohustust. Tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Kaitsjal taotlused puuduvad.
17.08.2023.a toimunud eelistungil (I, 42-45) tsiviilhagi vastuvõtmisele vastuväiteid ei esitatud ja kohus võttis kannatanu S. S. tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kriminaalasja juurde vastu. Eelistungil kooskõlastati pooltega kohtuistungi aeg 2023.a novembrisse ja detsembrisse.
17.08.2023.a määrusega andis kohus Monika Antoni kohtu alla talle süüdistusaktis esitatud süüdistuses KarS § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi (I, 47-50).
Kohtuistung toimus 20., 22., 23., 27.11.2023 ja 23.01.2024.a. Esialgselt 19. detsembriks 2023 määratud kohtuistungi aja kohus tühistas, kuna selleks ajaks polnud kohtuistungi protokoll veel tervikuna valmis ja pooled avaldasid eelistungil kohtule soovi, saada enne kohtuvaidlust kätte kohtuistungi protokoll. Pooltega kooskõlastati uueks kohtuistungi ajaks 23.01.2024.a. 23.01.2024.a lõpetas kohus kohtuliku uurimise, pooled pidasid kohtuvaidluse, süüdistatav ütles viimase sõna ja kohus kuulutas süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa. Kohtumenetluses jäi prokuratuur süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja seda ei muutnud ning taotles Monika Antoni suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja tema karistamist 1-aastase vangistusega, millest tuleb vanglas ära kanda 4 kuud ja ülejäänud 8 kuud vangistust jätta 3-aastase katseajaga tingimisi, allutades Monika Antoni kriminaalhooldusele KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega (III, 100-106: prokuröri süüdistuskõne). Prokurör toetas kannatanu tsiviilhagis esitatud varalise ja mittevaralise kahju nõuete rahuldamist. Kannatanu S. S. ja tema lepinguline esindaja Olavi-Jüri Luik taotlesid süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, tema karistamist reaalse vangistusega ja kannatanu tsiviilhaginõuete rahuldamist (III, 107-116: kannatanu esindaja kohtukõne teesid). Süüdistatava lepingulise kaitsja Andres Veski hinnangul on prokuröri taotletud karistus liiga karm. Kaitsja taotles enda kaitsealuse Monika Antoni suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kohtumenetluses süüdistatav Monika Anton ennast talle esitatud süüdistuse järgi süüdi ei tunnistanud, kuid avaldas kahetsust, et selline sündmus toimus. Enda süüd Monika Anton toimunus ei näinud. Sellel seisukohal oli süüdistatav Monika Anton nii pärast prokuröri avakõnet (III, 14) kui ka viimases sõnas. Ütluste andmisest süüdistatav Monika Anton kohtumenetluses keeldus (III, 93). Viimases sõnas (III, 127) avaldas süüdistatav Monika Anton, et tal on sügavalt kahju, et selline asi juhtus, oli taganud koertele piisavad piirded, kus oli vool sees ja sealt väljas nad ei käinud, koerad kartsid voolu. Miks sellel päeval vool ära läks, ta ei tea, XXX.
Kohtu hinnangul on Monika Antonile KarS § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi esitatud süüdistus veenvalt tõendatud, asjas puuduvad Monika Antoni käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ja kohus teeb Monika Antoni suhtes süüdimõistva kohtuotsuse.
Kriminaalasjas ei ole senini vaidlust olnud selles, et süüdistatav Monika Anton ja kannatanu S. S. elasid süüdistuses kajastatud ajal 12.11.2022.a naaberkinnistutel, Monika Anton XXX kinnistul ja S. S. XXX kinnistul ning nende kahe kinnistu vahel oli ühte külge pidi ühine piir, mille äärde mingis osas jäi ka XXX kinnistu elanike paigaldatud elektrikarjus. Maa-ameti kaardirakendusest andmete väljatrükkidega XXX ja XXX kinnistuste kohta (II, 28-30; I, 62-72) on tõendatud, et Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXX asuvad XXX ja XXX kinnistud on naaberkinnistud ja neil on ühte külge mööda ühine piir ja seda selles küljes, kus asub kinnistutele sissesõidutee. Sama nähtub ka 13.11.2022.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 19-27). Asjaolu, et mingis osas asus XXX ja XXX kinnistute vahel kariloomadele mõeldud kolme traadiga elektrikarjus, on näha 17.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 11-17), kus vaadeldakse politsei patrullsõiduki pardakaamera 12.11.2022.a videosalvestist (II, 18: ühel DVD-R plaadil). Sealt nähtub, et mitte madalamal kui inimese põlve kõrgusel asuva alumise traadi alt on suurtel koertel vaba väljapääs ja seda üks hundikoeralaadne segavereline koer ka kasutab, tulles XXX kinnistult piirdeks oleva alumise traadi alt takistusteta läbi ja joostes mööda XXX kinnistut politseisõiduki suunas. KAKS SUURT KOERA XXX KINNISTUL, KELLE OMANIKUKS MONIKA ANTON
Senini ei ole vaidlust olnud ka selles, et XXX kinnistul 12.11.2022.a elanud kaks suurt koera, kellest üks oli segavereline ja teine tiibeti mastifi tõugu koer, kuulusid Monika Antonile. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas. Soojaagu kinnistul 12.11.2022.a elanud kahe suure koera välimus on kõige paremini näha vahetult pärast nende eutaneerimist koertest 14.11.2022.a tehtud fotodest ajal, kui neilt võeti suust DNA-proovid (II, 70-76). 15.11.2022.a loomaarst I. H. (H.) teavituskirjaga menetlejale on tõendatud, et 14.11.2022.a eutaneeris ta XXX talus kaks koera (II, 70-72). 14.11.2022.a ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga (II, 73-76) on tõendatud, et XXX kinnistul eutaneeritud kahe koera suust võeti süljeproovid ja see toiming fotografeeriti. Mõlemast koerast on selle kohta 1 foto (II, 75-76). Kokku on mõlemast magama pandud koerast 4 fotot, kummagi kohta kaks fotot (II, 75-76). 14.11.2022.a ekspertiisimaterjali võtmise protokolli (II, 73-76) juurde kuuluvalt neljalt fotolt on näha õues pikali maas lebamas kahte suurt koera. Mõlemast koerast on kaks fotot (II, 7576). Kahest koerast tehtud fotodelt nähtub, et mõlemad on kahtlusteta suured koerad, neist üks on tiibeti mastifi tõugu koerale omase välimusega (II, 75) ja teine on välimuselt hundikoerale sarnase välimusega (II, 76). Tiibeti mastifi tõugu koera karvastik on valdavalt musta värvi, ainult käpad on beežikadhelepruunid ja keha lähedal sabal on ka vähesel määral helepruun karvastik (II, 75). Hundikoerale sarnase välimusega segaverelise koera kõhualune ja käppade osa on helepruuni-beežikat tooni karvastikuga, ka näost silmadest ja ninast allapoole jääv osa ning väike ala rinnakust ja sabaalune ning sabast allapoole jääv osa on helebeeži-helepruunikat tooni karvastikuga, ülejäänud osas valitseb musta värvi karvastik, millest tükati justkui kumaks läbi helepruuni aluskarva (II, 76). Süüdistatav Monika Anton keeldus kohtuistungil 27.11.2023.a Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22, KrMS § 34 lg 1 p 1, KrMS § 35 lg 2 alusel ütluste andmisest (III, 93).
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. KrMS § 34 lg 1 p 1, KrMS § 35 lg 2 alusel on süüdistataval õigus keelduda ütluste andmisest. KrMS § 294 lg 1 kohaselt võib juhul, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast ja teda ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, kohtumenetluse poole taotlusel võtta tõendina kriminaalasja juurde vastu süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Süüdistatava Monika Antoni kaitsja advokaat Andres Veski taotluse alusel võttis kohus KrMS § 294 lg 1 alusel kriminaalasja juurde vastu (III, 95) Monika Antoni kohtueelses menetluses 21.04.2023.a kahtlustatavana antud ütlused (II, 193-197). Kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustega (II, 193-197) on tõendatud, et ta andis 14.11.2022.a nõusoleku talle kuuluva kahe koera, s.o tiibeti mastifi tõugu koera ja segaverelise koera magama panemiseks ja need temale kuuluvad 2 koera eutaneeriti 14.11.2022.a koduõuel politsei, loomaarsti ja V. T. (T.) juuresolekul, ise läks selleks ajaks tuppa, olles eelnevalt koertega hüvasti jätnud. Kutsus koerte magamapanemise juurde V. T. (T). Kahtlustatava Monika Antoni kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustega (II, 193197) on tõendatud, et V. T. ei ole tema juures umbes aasta aega elanud. Kahtlustatava Monika Antoni kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustega (II, 193197) on tõendatud, et selle uuritava sündmusega (12.11.2022) seonduvad koerad tõi ta ise koju, koera passi järgi on ta tiibeti mastifi tõugu koera omanik, segaverelise koera tõid koos V. T. naaberkülast. Kahtlustatava Monika Antoni ütlustega on tõendatud, et tema maksis segaverelise koera eest, ta tahtis seda koera endale ja see oli tema koer. 21.04.2023.a kahtlustatava antud ütlustes kinnitas Monika Anton, et nii segavereline koer kui ka tiibeti mastifi tõugu koer olid tema koerad, on ise koeri õpetanud, tal on eluaeg koerad olnud, eraldi kuskil koerte koolis ei käinud (II, 195). 12.11.2022.a XXX, lahkus kodust hommikul ja päeva jooksul kodus ei käinud, pereliikmetest kedagi kodus ei olnud, majapidamine oli tühi, sama päeva õhtul helistas politsei ja teatas koerte rünnakust. Monika Antoni kohtueelses menetluses antud ütlustega on kooskõlas tunnistaja V. T. (T.) ütlused (II, 190-192). Tunnistaja V. T. keeldus kohtuistungil 22.11.2023.a Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22, KrMS § 71 lg 2 p 1, KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel ütluste andmisest enda XXX Monika Antoni vastu. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. KrMS § 71 lg 2 p 1 kohaselt võib tunnistaja keelduda ütluste andmisest, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või talle lähedast isikut. KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest kahtlustatava või süüdistatava endisel elukaaslasel ka pärast püsiva kooselu lõppemist. KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tõendina vastu võtta tunnistaja poolt varem antud ütluse, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3,4 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tõendina vastu võtta tunnistaja poolt varem antud ütluse, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, juhtudel kui:
1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; 4) ütlused on saadud isiku vahetul või audio-videosalvestatud kaugülekuulamisel. Süüdistatava Monika Antoni kaitsja taotluse alusel võttis kohus KrMS § 291 lg 1 p 2, KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3,4 alusel kriminaalasja juurde vastu (III, 95) tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlused (II, 190-192). Tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustega (II, 190-192) on tõendatud, et Põltsamaa vallas XXX asuvas XXX talus elas ta kuni 2022.a suveni, elasid seal koos Monika Antoniga, suvest 2022.a enam Monika Antoniga koos ei ela. Tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustega (II, 190-192) on tõendatud, et XXX talus oli kaks koera – tiibeti mastif Rolf ja segavereline koer Terri, need koerad kuulusid Monika Antonile, nende koerte eest hoolitses Monika Anton, kes käis koertega arsti juures, kui vaja, ja toitis neid. V. T. ütluste kohaselt tema ise koerte toitmisega ei tegelenud, ei käinud nendega ka jalutamas. 12.11.2022 olid Monika Antoni XXX, XXX talus ei olnud kedagi kodus, sellel päeval helistas Monika ja ütles, et koerad on S. rünnanud ja kas saaksid kohe XXX minna, järgi tuli Monika XXX K.-T. A., Monika oli selleks ajaks koerte rünnakust kuulnud politseilt, kuna politsei oli temale helistanud, läksid koos K.-T. A. kohe XXX. Eeltoodud kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustega (II, 193-197) ja tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustega (II, 190-192) on kooskõlas tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlused (II, 187-189). Tunnistaja K.-T. A. keeldus kohtuistungil 27.11.2023.a Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22, KrMS § 71 lg 2 p 1, KrMS § 71 lg 1 p 1 alusel ütluste andmisest XXX Monika Antoni vastu (III, 92). Süüdistatava Monika Antoni kaitsja taotluse alusel võttis kohus KrMS § 291 lg 1 p 2, KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3,4 alusel kriminaalasja juurde vastu (III, 95) tunnistaja K.T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlused (II, 187-189). Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et XXX Monika Anton elab Põltsamaa vallas XXX talus, XXX XXX V. T., aga 2022.a suvest enam XXX ja V. T. koos ei ela, kuid aeg-ajalt käib V. T. XXX talus abis. Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et XXX talus olid kaks suurt koera – tiibeti mastifi tõugu koer ja segavereline koer, need olid XXX koerad, XXX käis mastifi tõugu koeral Tallinnas järel ja tõi koju, segaverelise koera tõi ka tallu XXX ja selle ta tõi tallu samast külast, XXX käis koertega loomaarsti juures, V. T. toimetas talus põllutööde ja kariloomadega, tema koertega ei toimetanud, XXX oli kodune ja temal oli koerte jaoks rohkem aega, XXX kuulub ka taksikoer, kelle eest ta praegugi hoolitseb; XXX talu maa ja hooned kuuluvad XXX, V. T. ei kuulu sealt XXX talust mitte midagi, ehitusjärgus palkmaja kuulub ka XXX. Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et XXX talus olnud kaks suurt koera – tiibeti mastifi tõugu koer ja segavereline koer olid hästi hoitud ja toidetud, koerte koolis ei ole need koerad käinud, XXX õpetas ise koeri, koertele oli kuulekust õpetatud, kutsumise peale koerad alati kuuletusid ja tulid kohale. Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et XXX talu hooneid ümbritses kariloomadele mõeldud elektrikarjus, kui kariloomad ära realiseeriti, siis jäi see koerte karjuseks.
Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et ta ise elas XXX talus umbes 4 aastat tagasi. 12.11.2022.a olid XXX, ta ise ja XXX olid XXX, 12.11.2022.a õhtu poole ei olnud kedagi kodus, S. S. samal õhtul juhtunud õnnetusest kuulis XXX käest telefoni teel. XXX ütles, et võtaks V. T. (T.) XXX peale viiks ta XXX. Koos V. T. XXX jõudes oli seal politsei, mastif oli minema viidud, aga segavereline oli õue peal. Politsei rääkis, et koerad olid S. S. rünnanud ja palus koera kinni panna, mida ka tegi. Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et 14.11.2022.a andis XXX loa kaks suurt koera magama panna. Eeltoodud kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustega (II, 193-197) ning tunnistajate V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustega (II, 190-192) ja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlused (II, 187-189) on kooskõlas 26.04.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 77-90, 91) ja 24.11.2022.a Põltsamaa Vallavalitsuse vastuskirjast Politsei- ja Piirivalveametile (II, 9498) nähtuv selle kohta, et nii tiibeti mastifi tõugu koera kui ka segaverelise koera omanikuks oli Monika Anton. 24.11.2022.a Põltsamaa Vallavalitsuse vastuskirjaga Politsei- ja Piirivalveametile (II, 94-98) on tõendatud, et Lemmikloomaregistrisse on loomaomanikuna kantud Monika Anton, kellele kuulub 15.07.2019 sündinud segavereline koer Terri (II, 94). 26.04.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 77-90, 91) vaadeldakse kahte lemmiklooma passi (asuvad ümbrikus: II, 91). 26.04.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 77-90) ja selle juurde kuuluva kahe lemmiklooma passiga (II, 91) on tõendatud, et 02.02.2020 sündinud tiibeti mastifi isase koera Rolf omanik on Põltsamaa vallas XXX talus elav Monika Anton, koer on musta värvi, käpad on pruunid ja teise 15.07.2019.a sündinud segaverelise emase koera Mia Terri omanik oli esialgselt XXX talus elav M. E., koera karvastik on must pruuniga. Tiibeti mastifi tõugu koera Rolf lemmiklooma passis on looma omaniku Monika Anton andmete all kinnituseks Monika Antoni allkiri (II, 80). Visuaalselt samasuguse väljanägemisega allkirju on näha ka kahtlustatava Monika Antoni (Anton) 21.04.2023.a ülekuulamisprotokollil (II, 193-197). 26.04.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 77-90, 91) nähtuv selle kohta, et esmalt oli 15.07.2019.a sündinud segaverelise emase koera Mia Terri omanikuks XXX talus elav M. E. ja 24.11.2022.a Põltsamaa Vallavalitsuse vastuskirjast (II, 94-98) nähtuv selle kohta, et Lemmikloomaregistrisse on 15.07.2019 sündinud segaverelise koera Terri loomaomanikuna kantud Monika Anton (II, 94), on kooskõlas eelkajastatud Monika Antoni kohtueelses menetluses ja tunnistaja K.-T. A. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et segavereline koer Terri toodi XXX lähealasuvast külast.
Tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas selles, et Monika Antoni ja V. T. (T.) XXX, s.o enne süüdistuses kajastatud sündmust 12.11.2022.a, peeti XXX kinnistul kariloomi. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust ka selles, et süüdistuses kajastatud ajal 12.11.2022.a oli XXX ja XXX kinnistute vahel teatud lõigus elektrikarjus, mis oli sinna paigaldatud XXX kinnistu elanike poolt. Asjaolud, et XXX kinnistul peeti mingil ajal enne süüdistuses kajastatud sündmust (12.11.2022) kariloomi, XXX rentis XXX kinnistult maid kariloomade pidamiseks ning mingis osas oli XXX ja XXX kinnistute vahel elektrikarjus ning sama karjus oli seal olemas ka 12.11.2022.a, on kogumis tõendatud ka kohtus ütlusi andnud kannatanu S. S. (S.)
ütlustega (III, 20-31, 1), tunnistajate T. P. (P.; III, 35-41, 2), C. L. (III, 41-46, 3), R. S. (S.; III, 46-51, 4), K. R. (III, 51-53, 5), A. S. (S.; III, 56-63, 6), G. S. (S.; III, 64-67, 7), J. K. (K.; III, 68-70, 8), T. S. (S.; III, 71-76, 9), I. S. (III, 77-82, 10) ja K. K. (III, 82-89, 11) ütlustega. Ka kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustega (II, 193-197) on tõendatud, et enne 12.11.2022.a oli XXX maamajapidamine, kus ta kasvatas loomi (II, 195). Vahetevahel käisid tema juures XXX, aga umbes aasta elas seal üksinda, V. T. ei ole umbes aasta tema juures elanud (II, 195). Kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütluste (II, 193-197) kohaselt oli 12.11.2022.a ümber XXX talu elektrikarjus. Vool tuli karjusesse aku pealt (II, 195). Vool tuli näpitsatega klemmidega aku ja karjuse ühendamisel (II, 195). Aku asus sissesõidu teest vasakut kätt saarepuu juures ja asus XXX kinnistul, aia sees (II, 195-196). Aga tegelikult ulatus väljastpoolt selle aku klemmideni ja neid võis kes iganes lahti ühendada (II, 196). Elektrikarjusele oli pandud 3 traati (II, 196). Ise jälgis, et elektrikarjus oleks kogu aeg töös (II, 196). Akusid oli kaks, kui üks sai tühjaks, siis tõi teise aku ja vahetas ise ära (II, 196). Vool oli karjuses kogu aeg sees, üks aku pidas umbes 1 nädal ja teine aku umbes 2 nädalat vastu (II, 196). Kahtlustatava Monika Antoni ütlustega (II, 193-197) on kooskõlas tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlused (II, 190-192) selle kohta, et 2022.a suveni elas ta XXX talus XXX külas Põltsamaa vallas koos Monika Antoniga (II, 191). Suvest 2022 enam Monika Antoniga koos ei ela (II, 191). Monikaga läksid lahku selle tõttu, et XXX ja XXX, loomapidamisega polnud õnne (II, 192). Teadis, et ei ole selles talus püsiv inimene ja selle pärast ei pühendanud ennast ka seal talus olnud koertele (II, 191). Tiibeti mastifit ja segaverelist suurt koera hoidsid XXX kinnistu territooriumil elektrikarjuse aiaga (II, 191). Kahtlustatava Monika Antoni ütlustega (II, 193-197) ja tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustega (II, 190-192) on kooskõlas tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlused (II, 187-189) selle kohta, et Monika Antoni ja V. T. kooselu ajal tegeleti XXX kinnistul kariloomade pidamisega. Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et XXX Monika Anton ja V. T. elasid XXX Põltsamaa vallas XXX XXX talus, aga 2022.a suvest nad XXX, aeg-ajalt käib V. T. XXX talus abis küll (II, 188). XXX talus toimetas V. T. põllutööde ja kariloomadega, tema koertega ei toimetanud (II, 188). Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et talle kuulus seal XXX omanikuna XXX talus talutehnika, s.o põllumajandustehnika – traktorid, haakeriistad, vaaluti (II, 188). V. T. põllumajandustehnika ei kuulunud (II, 188). 2022.a alguses jäi XXX XXX. See XXX kuuluv tehnika asub XXX talus (II, 188). XXX talu maa ja hooned kuuluvad Monika Antonile, V. T. ei kuulu sealt XXX talust mitte midagi. XXX varast ei ole XXX, XXX. Kariloomad kuulusid XXX-le, aga need said XXX. Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütluste (II, 187-189) kohaselt ei kuulu V. T. tema teada XXX talus mitte midagi (II, 188). Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustega (II, 187-189) on tõendatud, et XXX talu hooneid ümbritses kariloomadele mõeldud elektrikarjus (II, 188). Kui kariloomad ära realiseeriti, siis jäi see koerte karjuseks. Koerad olid kutsikast peale karjusega harjunud (II, 188). Karjus sai toidet 12V aku pealt, enamus ajast oli elektrikarjus voolu all (II, 188). Kui oli aku vahetus, siis oli aed vooluta (II, 188).
Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütluste (II, 187-189) kohaselt ei ole ta S. S. ja tema pereliikmetega umbes 10 aastat suhelnud, need inimesed korraldasid jamasid (II, 188), ülepäeviti tuli kõnesid PRIA-st, et ei oska loomi hoida, kuid rikkumisi ei leitud (II, 188-189). Tunnistaja K.-T. A. ütlustega on tõendatud, et nad rentisid S. maad ja ta on näinud sellel renditud maal lahtiselt koeri (II, 189). K.-T. A. ütluste kohaselt olid nad siis ka ise koos koertega renditud maal (II, 189). Nendest viimati kajastatud tunnistaja K.-T. A. ütlustest nähtub, et XXX kinnistul elavad koerad harjusidki XXX kinnistult väljas käima ja XXX maid enda omadeks pidama seoses sellega, et nad liikusid XXX kinnistu elanikega kaasas S. renditud põllumaadel, kui renditud maid kastutati kariloomade pidamiseks. Kahtlustatava Monika Antoni ütlustega (II, 193-197) ja tunnistaja V. T. (T.) ütlustega (II, 190-192) ning tunnistaja K.-T. A. (A.) ütlustega (II, 187-189) selle kohta, et Monika Antoni ja V. T. XXX tegeleti XXX kinnistul kariloomade pidamisega, on kooskõlas ka 20.03.2023.a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuskirjast Politsei- ja Piirivalveametile (II, 101-102) nähtuv. 09.03.2023.a Politsei- ja Piirivalveameti kirjaga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (II, 99-100) nõuti sealt välja andmed selle kohta, kas Monika Antoni või V. T. nimele oli ajavahemikul 01.-31.11.2022 registreeritud PRIA Loomade Registris loomi. 20.03.2023.a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vastuskirjaga Politsei- ja Piirivalveametile (II, 101-102) on tõendatud: Monika Anton ei ole esitanud PRIA-le teatist loomapidamisega tegelemise kohta, mistõttu puuduvad põllumajandusloomade registril andmed tema poolt peetavate loomade kohta ajavahemikus 01.11.2022-30.11.2022 V. T. on 14.07.2022 esitanud põllumajandusloomade registrile teatise loomapidamisega tegelemise lõpetamise kohta, mille kohta tehti põllumajandusloomade registris lõpetamise kanne 14.07.2022. Arvestades eeltoodut puuduvad põllumajandusloomade registril andmed V. T. (T.) peetavate loomade kohta ajavahemikul 01.11.2022-30.11.2022 Eeltoodust nähtub, et kõige hiljemalt 14. juuliks 2022 oli XXX kinnistul kariloomade pidamine lõppenud. Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustest (II, 187-189) nähtub, et pärast seda jäi kariloomadele mõeldud karjus edasi XXX kinnistul elava kahe suure koera jaoks. Kohtule ei ole veenvad ja usutavad kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustest (II, 193-197) see osa, kus ta väidab, et ta täpselt küll ei mäleta, aga vist augustikuus 2022 sai talu ümber paigaldatud elektrikarjus, et koerad territooriumilt välja ei pääseks (II, 195). Neid Monika Antoni ütlusi, et elektrikarjus sai XXX paigaldatud alles 2022.a augustis ja seda koerte jaoks, ei kinnita ükski teine tõend. 20.11.2023 kohtus ütlusi andnud kannatanu S. S. ütlustest (III, 21 all) nähtub küll see, et 2022.a septembris ehitati XXX poolsesse külge täiendav lehmakarjuse moodi piire, kuid tema ütlustest nähtub ka see, et seda tara ei saa pidada koertele ehitatuks, kuna jäi mulje, et seda kasutati pigem XXX ja XXX XXX eemal hoidmiseks (III, 21-22). Samasisulisi ütlusi andis kohtus 23.11.2023.a ka tunnistaja A. S. (III, 56-63, 6), kelle ütlustest nähtub, et kuni 2022. a sügiseni oli XXX majapidamise ümber ainult loomadele mõeldud elektrikarjus, mis ei pidanud ka kariloomi, sest ka kariloomad käisid mitmeid kordi XXX kinnistu peal, trampisid läbi iluaia. Tunnistaja A. S. (III, 56-63, 6) ütlustega on tõendatud, et 2022.a sügisel XXX tekkinud täiendav piire polnud mitte koerte, vaid XXX ja XXX ja XXX
territooriumile pääsemise takistamiseks, kes käisid kontrollimas loomapidamist jms. See ei olnud mõeldud koerte pidamiseks, vaid, et keegi võõras ei pääseks XXX hoovi. Ka Monika Antoni lähedaste, s.o XXX V. T. (T.) ja XXX K.-T. A. (A.) ütlustest nähtub kogumis, et elektrikarjus paigaldati XXX kinnistul peetavate kariloomade jaoks ja see elektrikarjus oli olemas juba siis, kui XXX kinnistul 12.11.2022.a elanud kaks suurt koera, s.o tiibeti mastifi tõugu koer ja segavereline koer, olid alles kutsikad. 26.04.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 77-90) ja selle juurde kuuluva kahe lemmiklooma passiga (II, 91) on tõendatud, et süüdistust läbivad kaks koera sündisid 2019.a ja 2020.a: 15.07.2019.a sündis segavereline emane koer Mia Terri ja 02.02.2020.a sündis tiibeti mastifi tõugu isane koer Rolf. Ka kannatanu S. S. 20.11.2023.a kohtus antud ütlustega on tõendatud, et süüdistust läbivad kaks suurt koera olid XXX talus hiljemalt 2020.a talvest. Eeltoodud asjaoludel on veenvalt tõendatud, et kahe suure koera, see on segaverelise koera Mia Terri ja tiibeti mastifi tõugu Rolfi XXX kinnistule elama asumise ajaks oli seal kariloomadele mõeldud elektrikarjus juba olemas. Asjaolu, et seda elektrikarjust täiustati 2022.a suve lõpus-sügise alguses, kui XXX kinnistule hoovi sissesõidutee ette tekkis täiendav piirde osa, mis takistas inimestel sissesõiduteelt õuealale edasi liikumist, ei tee seal kahe kinnistu piirile varasemalt paigaldatud elektrikarjust olematuks. Selle kohta, et XXX poolsesse külge ehitati 2022.a septembris lehmakarjuse moodi piire, andis kohtus 20.11.2023 ütlusi kannatanu S. S. (III, 21 all). Tema ütlustest nähtub, et see piire ei olnud sinna koerte jaoks rajatud ja see ei pidanudki koeri hoidma (III, 22). Nende kannatanu S. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. S. (III, 56-63, 6) ütlused selle kohta, et koertele mõeldud karjust ei ole XXX majapidamises kunagi olnud. Ka see pärast loomapidamist XXX 2022.a sügisel tekkinud elektrikarjus ei pidanud koeri.
Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütluste (II, 187-189) kohaselt XXX koerad voolu all olevast karjusest alt ega läbi ei tulnud (II, 188). Tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütluste (II, 190-192) kohaselt kartis tiibeti mastifi tõugu koer elektrikarjust ja kunagi väljas ei käinud (II, 191). Kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütluste (II, 193-197) kohaselt oli tagatud talle kuuluvate segaverelise koera ja tiibeti mastifi tõugu koera XXX kinnistu territooriumil hoidmine elektrikarjusega, millel oli 3 traati, kõige madalam traat läks maast 15-20 cm kõrguselt, teine traat põlve kõrguselt ja ülemine oli umbes 1m kõrgusel (II, 196). Kahtlustatava Monika Antoni ütluste kohaselt oli ta veendunud, et koerad sellest elektrikarjusest välja ei pääse (II, 196). Ise jälgis, et elektrikarjus oleks kogu aeg töös (II, 196). Akusid oli kaks, kui üks sai tühjaks, siis tõi teise aku ja vahetas ise ära (II, 196). Vool oli karjuses kogu aeg sees, üks aku pidas vastu umbes 1 nädal ja teine aku umbes 2 nädalat (II, 196). Kahtlustatava Monika Antoni ütlustest ei nähtu, et XXX kinnistul peetud kaks suurt koera, s.o tiibeti mastifi tõugu koer ja segavereline koer, oleksid kunagi XXX talu territooriumilt väljas käinud. Viimati kajastatud tunnistajate K.-T. A. ja V. T. ning kahtlustatava Monika Antoni ütlustest ei vasta tõele, et XXX kinnistu suured koerad ei pääsenud sealsest elektrikarjusest välja. Kahtlustatava Monika Antoni ütlustest ei vasta tõele ka see, et elektrikarjuse alumine traat
asus maast 15-20 cm kõrgusel ja see, et elektrikarjus oli kogu aeg töös ja Monika Anton ise tagas selle töös oleku. Osaliselt on ka Monika Antoni tollase XXX V. T. enda ütlustega tõendatud, et elektrikarjus ei olnud piisav suurte koerte XXX kinnistu territooriumil hoidmiseks. Nimelt nähtub tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustest (II, 190-192), et segavereline koer Terri lipsas kusagilt aiast aeg-ajalt välja ja aeda Terri ise tagasi ei tulnud (II, 191). Pidid siis alati voolu lahti võtma, et Terri tuleks aeda tagasi (II, 191). Ka 17.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 11-17) koos selle juurde kuuluva videosalvestisega ühel DVD-R plaadil (II, 18) on tõendatud, et elektrikarjuse alumise traadi alt pääsesid suured koerad hõlpsasti alt läbi, kuna karjuse alumine traat asus kõrgel, mitte madalamal kui inimese põlve kõrgusel. 17.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 11-17, 18) vaadeldakse politsei patrullsõiduki pardakaamera videosalvestist, s.o DVD-R plaadil ühte videofaili. 17.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 11-17, 18) on kajastatud, et politseisõiduki pardakaamera salvestusel on näha kuupäev 06.11.2022 ja kellaaeg 03:02:51-03:05:51, kuid tunnistaja C. L. 19.11.2022.a ülekuulamise protokollist nähtub, et pardakaamera kuupäev on ekslik ja õige kuupäev on 12.11.2022.a (II, 11). Sama kinnitas tunnistaja C. L. ka kohtus 22.11.2023.a ütlusi andes (III, 41-46, 3). 17.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 11-17, 18) ja selle juurde kuuluvalt politseisõiduki pardakaamera videosalvestuselt nähtub, et õues on pime aeg, mootorsõidukil põlevad esituled, mootorsõiduki mööda sissesõidu teed XXX kinnistule lähenedes on XXX kinnistul näha talu õues suurt tumedat värvi koera, kes jookseb XXX taluõuelt välja elektrikarjuse alt läbi lipsates XXX kinnistule; elektrikarjusel on 3 traati, neist alumine traat asub mitte madalamal kui inimese põlve kõrgus; XXX kinnistult elektrikarjuse alt läbi jooksnud koer jääb XXX kinnistule korraks näoga läheneva mootorsõiduki suunas vaatama (II, 15) ja jookseb siis XXX kinnistul lähenevale politseisõidukile vastu (II, 16) ja haugub
17.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 11-17, 18) ja selle juurde kuuluvalt politseisõiduki pardakaamera videosalvestuselt nähtuvalt ei pidanud suur koer elektrikarjuse alumise traadi alt läbi lipsates selleks tegema mingeid erilisi pingutusi, isegi mitte roomama ega muul moel ennast madalamaks tegema. Ainukesena tuli koeral enda pea püstist hoiakut vältida, et pealagi ei jääks elektrikarjuse alumist traati riivama. Videosalvestise ekraaniväljatrükilt (II, 15: alumine väljatrükk) nähtub selgelt, et suure koera keha kõrgus jääb allapoole elektrikarjuse alumise traadi kõrgust ning ainukesena saaks koeral takistada elektrikarjuse alumise traadi alt läbi minemist püstine peahoid. Asjaolud, et kariloomadele mõeldud elektrikarjus ei pidanud Monika Antonile kuuluvaid kahte suurt koera XXX kinnistul ja koerad said elektrikarjuse alumise traadi alt välja naabruses asuvale XXX kinnistule, mistõttu XXX kinnistu elanikud esitasid kaebusi nii naabritele kui ka politseile ja vallale ja palusid abi olukorra lahendamiseks, on kogumis tõendatud ka kohtus ütlusi andnud kannatanu S. S. (S.) ütlustega (III, 20-31, 1), tunnistajate T. P. (P.; III, 35-41, 2), C. L. (III, 41-46, 3), R. S. (S.; III, 46-51, 4), K. R. (III, 51-53, 5), A. S. (S.; III, 56-63, 6), G. S. (S.; III, 64-67, 7), J. K. (K.; III, 68-70, 8), T. S. (S.; III, 71-76, 9), I. S. (III, 77-82, 10) ja K. K. (III, 82-89, 11) ütlustega. 20.11.2023.a kohtus ütlusi andnud kannatanu S. S. (S.) ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et XXX kinnistu 2 suurt koera käisid XXX talu territooriumil juba enne 12.11.2022.a juhtunut ja enne 12.11.2022.a toimus XXX kinnistul ka kaks XXX koerarünnakut XXX T. S. väikse koera Sofi suhtes – 2021.a oktoobris ründasid kaks suurt XXX kinnistu koera Sofit, hüppasid siis ka XXX käppadega peale, ja märtsis 2022 ründasid samuti kaks suurt XXX kinnistu koera Sofit ning Sofi vigastamise kohta on ka video. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et XXX kinnistu elanike ehitatud 3-e
traadiga elektrikarjus nägi välja nagu lehmakarjus, selle kõige alumine traat oli umbes põlvekõrgusel ja selle elektrikarjuse alt said koerad väljas käia. S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud ka see, et ümber kogu XXX taristu elektrikarjust polnud, see oli ainult XXX kinnistu poolses osas; rääkis XXX koerte rünnakust ka Monika Antoni XXX K.-T. A., et palun hoidke oma koerad kinni, püüdis selgeks teha, et koerad peavad olema oma territooriumil; nii ta ise kui ka XXX on pöördunud naabrite koerte vastu abi saamiseks valla poole; vald andis teada, et on omanikuga rääkinud ja omanikku teavitanud, et vald muud selles osas kahjuks teha ei saa; vallast anti teada, et neid olukordi tuleks jäädvustada, kas teha pilti või filmida, muidu ei ole seda võimalik tõestada. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et naabrid XXX kinnistult ei tunnistanud seda, et nende koerad käivad XXX kinnistult XXX kinnistule ja nad ei võtnud koerarünnakuid XXX talu väikse koera Sofi suhtes õigeks. S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et vähemalt korra nädalas käisid XXX kinnistu koerad XXX kinnistul ja koerte omanik Monika Anton oli sellest kindlasti teadlik. Kannatanu S. S. ütlustega on kooskõlas tema XXX A. S. kohtus tunnistajana 23.11.2023.a antud ütlused (S.; III, 56-63, 6). Tunnistaja A. S. ütlustega (III, 56-63, 6) on tõendatud, et Monika Antoniga olid nad naabrid 15 aastat kindlasti, alguses oli temaga hea läbisaamine, käisid läbi, 2016.a aastal hakkasid naabrid põllumajandusega tegelema, andsid neile enda maad rendile, kõik oli normaalne, tülisid polnud, 2019.a aastal, kui naabritel loomapidamine suurenes, hakkasid tülid tekkima, 2021.a kevadel lõppes 5-aastane maade rendileping ja said siis enda maad tagasi, kuid maad olid ära lagastatud, rööpasse sõidetud, tehtud porimülgas. XXX oli väidetavalt 88 karilooma, nad hakkasid vedama heina ühise sissesõidutee kaudu, mille tulemusena tee muutus sõiduautodele läbipääsmatuks. Naabritega läbirääkimised ei olnud võimalikud, sest nemad ei tunnistanud endal mingit süüd, et maa peabki porine olema, et see on täiesti normaalne, nemad sõitsid traktoritega, meie seal oma sõiduautoga enam sõita ei saanud. Tunnistaja A. S. ütluste (III, 56-63, 6) kohaselt alustasid nad 2020 sügisel oma tee ehitusega, sest kõik pöördumised nii valda kui igale muule poole mingit abi ei andnud. Otsustasid omaenda sõidutee ehitada, et oleks väljapääs suurele teele. XXX koertega hakkasid probleemid tekkima siis, kui XXX T. S. kolis koju oma väikse koeraga. 2021.a oktoobris toimus esimene rünnak, kui T. oli oma väikse koeraga XXX õue peal maja ees, naabrite koerad, s.o segavereline hundikoer ja tiibeti mastif, jooksid XXX aeda, tiibeti mastif hüppas T. selja tagant peale, üritades hammustada tema väikest koera. Sofi jooksis ära, otsisid teda taga. Tegid selle kohta ka valda kirja, aga sealt abi ei tulnud. Proovisid ka naabritega suhelda, aga see ei õnnestunud, sest nemad ütlesid, et nende koerad ei ole kunagi väljas käinud. Üritasid rääkida nii Monika Antoniga kui ka V. T., nad mõlemad elasid sel hetkel seal. Nad vastasid, et nende koerad ei käi väljas. 13. märts 2022 oli teine rünnak. Olid kogu perega kodus. XXX lõikasid õunapuid. Ise kooris veranda peal kartuleid. Mõlemad XXX koerad tulid jooksuga. Sofi oli õues. Ei olnud sel hetkel rihma otsas. Naabri koerad ründasid seda väikest koera Sofit ja hammustasid keha tagaosast. Teatasid sellest politseile. XXX olid inimesed, Monika ja V., kodus sel hetkel ja nägid seda. Välja ei läinud nendega rääkima. Politsei käis XXX nendega rääkimas. Politsei tuli kohe, samal päeval. Nägid politseid sõitmas XXX kinnistule. Pärast politsei XXX ära käimist midagi ei muutunud. Tunnistaja A. S. ütlustega (III, 56-63, 6) on tõendatud, et pärast XXX koerte XXX kinnistul käimist, ei käinud ta XXX õue peal. Suhtlus XXX käis siis otse üle põllu, röökis XXX, et palun pange oma koerad kinni. Nemad röökisid vastu ja saatsid kõikvõimalikesse kohtadesse, kuhu on võimalik saata.
Tunnistaja A. S. ütlustega (III, 56-63, 6) on tõendatud, et kuni 2022. a sügiseni oli XXX majapidamise ümber ainult loomadele mõeldud elektrikarjus, mis ei pidanud ka kariloomi, sest ka kariloomad käisid mitmeid kordi XXX kinnistu peal, trampisid läbi iluaia. XXX oli sellest teadlik, kuid mitte midagi ette ei võetud. Koertele mõeldud karjust ei ole XXX majapidamises mitte kunagi olnud. Tunnistaja A. S. (III, 56-63, 6) ütlustega on tõendatud, et 2022.a sügisel XXX tekkinud täiendav piire polnud mitte koerte, vaid XXX ja XXX ja XXX territooriumile pääsemise takistamiseks, kes käisid kontrollimas loomapidamist jms. See ei olnud mõeldud koerte pidamiseks, vaid, et keegi võõras ei pääseks XXX hoovi. Ka see pärast loomapidamist XXX 2022.a sügisel tekkinud elektrikarjus koeri ei pidanud. Tunnistaja A. S. (III, 56-63, 6) ütlustega on tõendatud, et 10.10.2022.a üritas ta minna XXX kinnistu metsa seenele, mis asub üle XXX maa, taga põlluservas. Kirjutas XXX, et palun hoidke oma koerad kinni oma territooriumil, mille peale Monika Anton vastas, et palun hoidke XXX kinni oma territooriumil, muidu saate süüdistuse ahistamises. Pärast seda polnud Monika Antoniga võimalik kontakteeruda, ta blokeeris ära Messengeri, Facebooki konto ja oma telefoninumbri. Monika Antoniga ei pääsenud ühelgi kontaktil ühendust saama. Samal ajal Monika Anton teadis, et tema koerad käivad XXX kinnistult XXX kinnistule. Naabri koerte vastu abi saamiseks pöördus ametlikult 4 korda kirjavahetuse teel. Ka silmast silma on rääkinud vallaametnikuga kabinetis kaks korda ja politseiga ühe korra teeninduskeskuses. Selle tulemusena saadeti vastus, et naabritega on räägitud ja neid tutvustatud koerte ja kasside pidamise eeskirjaga. Sel hetkel, kui ametnikud käisid XXX, olid neil koerad olnud kinni omal territooriumil ja väidetavaid rikkumisi justkui ei olnud. Samal ajal olid aga XXX koerad pidevalt XXX maa peal, XXX koerad nagu suurendasid oma territooriumi, sest neid keegi ei keelanud XXX maa peal kõndimast, koerad ilmselt arvasidki, et see on nende maa. Kannatanu S. S. ja tunnistaja A. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja G. S. (S.) ütlused (III, 64-67, 7). Tunnistaja G. S. avaldatu kohaselt on kannatanu S. S. XXX ja süüdistatav Monika Anton on endine naaber (III, 64) Tunnistaja G. S. ütlustega (III, 64-67, 7) on tõendatud, et XXX talus oli probleeme naabri koertega, s.o XXX talu koertega. Monika Anton ja V. T. teadsid, et nende koerad käivad XXX XXX kinnistule. Teinekord kutsuti XXX koeri koju tagasi, aga järgmine päev või samal päeval olid nende koerad jälle XXX kinnistul tagasi. Tunnistaja G. S. ütlustega (III, 64-67, 7) on tõendatud, et XXX kinnistu ümber oli lehmakarjus. See lehmaaed koeri XXX territooriumil ei pidanud. XXX kinnistult sai naabritele hõigatud, et pange koerad kinni, aga sellest polnud kasu. Siis sai valda ja politseid teavitatud korduvalt, millest samamoodi ei olnud kasu. Politsei käis mitmed korrad ka XXX ja naabrite juures selgitamas, aga sellest ei muutunud midagi. Järgmine päev olid XXX koerad jälle samamoodi lahti ja koerad käisid nagu ise tahtsid ning Monika Anton koeri XXX kinnistule tulemast ei takistanud. Koeri XXX kinnistule kutsus tagasi pigem V. T. ja koerad kuuletusid talle vägagi hästi. Tunnistaja G. S. ütlustega (III, 64-67, 7) on tõendatud, et XXX kinnistul oli elektrikarjus esmajoones rohkem inimeste eemal hoidmiseks, nende, kes XXX või kes püüdsid XXX elanikke kätte saada. Pidevalt käidi XXX kinnistu hoovi peal küsimas, kuidas Monikat või V. kätte saada. Küsimas käidi alates XXX kuni XXX. Karjus polnud koerte jaoks. Karjus oli heina sisse kasvanud. Kui elekter sees oligi, siis vaevalt see väga palju toimis. Pigem oli
karjus uudishimulike pilkude territooriumilt eemale hoidmiseks. See karjus ei takistanud koerte liikumist XXX kinnistult XXX kinnistu territooriumile. See karjus oli mõeldud kas loomadele või inimesi eemal hoidma, aga mitte koertele. Traatide vahed olid väga suured. Karjus oli rohtu kasvanud. Tuleb rohi ilusti ära trimmerdada, et see rohi ei oleks vastu traati, sest kui rohi on niiske, siis peksab voolu maasse. Oli näha, et see karjus ei hoidnud koeri kuidagimoodi. See ei olnud koerte hoidmise jaoks karjus. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S. ja G. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja T. S. (S.) ütlused (III, 71-76, 9). Tunnistaja T. S. (S.) avaldatu kohaselt on kannatanu S. S. XXX ja Monika Anton on endine naaber (III, 71). Tunnistaja T. S. ütlustega (III, 71-76, 9) on tõendatud, et tal on väike sülekoer nimega Sofi, kaalub umbes 6 kilo. Krants. Sofi on pere väike rõõmupall. Naabritel XXX talus olid suured koerad - tiibeti mastif ja segavereline. 2021.a oktoobris oli Sofiga XXX talus õues, Sofi oli süles ja vaatasid kassi, kes oli elupuu otsas, oli hämar, järsku tulid XXX poolt naabri koerad, üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt, tundis nad ära, naabri koerad olid varem ka XXX kinnistul käinud. See oli esimene XXX talu koerte rünnak. Tunnistaja T. S. ütlustega (III, 71-76, 9) on tõendatud, et kuna üks XXX talu koer hüppas tema peale üles, siis Sofi pääses tal käte vahelt lahti ja oli mitu tundi kadunud. XXX koerad jooksid Sofile järgi ja ajasid teda taga. 2022.a märtsis oli järgmine kord, kui Sofit rünnati XXX koerte poolt. Olid siis Sofiga õues, perekond ka toimetas õues ja järsku tulid naabri koerad mõlemad XXX talu poolt ja ründasid Sofit, käisid Sofiga loomaarsti juures, kuna Sofil olid haavad. Tunnistaja T. S. ütlustega (III, 71-76, 9) on tõendatud, et esimesel Sofi rünnaku korral kutsus V. T. koerad tagasi, Monika Anton oli siis ka õues. Karjusid siis XXX, et palun pange oma koerad kinni, nad ründasid meie koera. Ütlesid seda XXX mitu korda. Nemad karjusid vastu, ropendasid ja sõimasid. Ka pärast teist koerarünnakut märtsis 2022 pöördusid naabrite poole, aga nad karjusid samamoodi. Tunnistaja T. S. ütlustega (III, 71-76, 9) on tõendatud, et 2022.a märtsis pärast teist Sofi ründamist helistasid nad kohe ka piirkonnapolitseinikule ja teatasid olukorrast, politsei tuli kohale, fikseeris ja käis ka XXX nendega rääkimas, kuid sellest midagi ei muutunud. 2022. a maikuust on video, millelt on näha, et XXX koerad jooksevad vabalt XXX kinnistul ringi. XXX kinnistu koerad olid väga sageli XXX kinnistul. Selle kohta on mitmeid pilte ja videoid, mida ta nii ise kui ka XXX, XXX ja XXX on teinud ja salvestanud ning saatnud vallaametnikule. Monika Anton pole oma koerte osas midagi välja pakkunud, et olukord muutuks. Kahe kinnistu vahel olnud karjus ei olnud piisav, et koerte liikumist takistada, koerad said vaatamata sellele vabalt sisse ja välja käia. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S., G. S. ja T. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja J. K. (K.) ütlused (III, 68-70, 8). Tunnistaja J. K. avaldatu kohaselt on kannatanu S. S. talle XXX ja Monika Anton oli naabrinaine (III, 68) Tunnistaja J. K. ütlustega (III, 68-70, 8) on tõendatud, et ta elab XXX külas A. S. elamisest 200 m kaugusel. XXX kinnistule on sealt suhteliselt vähe näha, XXX jääb künka taha. XXX kinnistu maja jääb lähemale. XXX olid kaukaasia lambakoer ja mastif, mõlemad olid suured koerad. Esimene koer oli XXX ka mastif, kes sai otsa autoõnnetuses. Tunnistaja J. K. ütlustega (III, 68-70, 8) on tõendatud, et esimese mastifi maha laskmises süüdistati teda, aga miks koera ekspertiisi ei viidud, sellest aru ei saa. Siis võeti XXX uued koerad, aga milleks neid vaja oli - õpetati spetsiaalselt selle jaoks, et takistada inimestel liikumist hoovi peale, sest XXX ja inimesed XXX. XXX koerad ei tunnistanud oma kodu territooriumi,
enamjagu hulkusid öösiti ringi ja käsid A. territooriumil. V. karistas koeri ainult siis, kui nad tee poole tulid. Ta pelgas, et koerad lastakse maha. V. karjus koguaeg nende koerte peale. Kui koerad A. ja G. territooriumil olid, siis ei teinud ühtegi häält ja Monikat ei näinud üldse, et ta oleks nende koertega tegelenud. Monika oli enamasti siseruumis. Väljas oli teda vähe näha. Tunnistaja J. K. ütlustega (III, 68-70, 8) on tõendatud, et ta on tihtipeale näinud, kuidas kaks suurt XXX kinnistul peetud koera on läinud XXX kinnistule ja seal toimetanud. Nad olid välja peal. Piirid on koos ju. Tee on ainult vahel. XXX kinnistu ümber oli piire vist rohkem moodu pärast. Koeri see kinni ei pidanud. Esimene koer käis sealt väljas koguaeg ja teised koerad ka. See piire oli rohkem teiste inimeste tõrjeks, et ei saaks hoovi tulla. Selline aed ei pea ühtegi koera kinni. 12.11.2022.a õhtul pärast S. S. juhtunut läks vaatama, mis toimub ja nägi politsei autot seismas XXX aia taga. Üle välja läks politsei juurde, küsis, mis toimub. Nemad tahtsid koeri kätte saada. Koerad olid aia taga, oodati koerapüüdjat. Katsus rohukõrrega järgi, kas aial on vool sees ja pärast käega. Näitas, et voolu ei ole sees, ei ole ühtegi generaatorit. Kui oled ennem elektrikarjust kasutanud, siis katsud rohukõrrega, see annab väiksema löögi. Siis näitas polisteile ka, et käega kinni võttes ei ole voolu kuskil, miks kardate minna. Latid olid ees, tõmbas latid ära ja politsei sõitis sisse. Aiaaugu juures polnud generaatorit näha, mingi traat seal oli, aga see seisis tühjalt. Politsei palus turvalisuse huvides lahkuda ja läks siis sealt minema. Tunnistaja J. K. ütlustega (III, 68-70, 8) on tõendatud, et 12.11.2022.a nägi ta koos politseiga XXX kinnistu aeda, see aed koeri ei pea, selline aed ei pea ühtegi koera. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S., G. S., T. S. ja J. K. ütlustega on kooksõlas tunnistaja T. P. (P.) ütlused (III, 35-41, 2). Tunnistaja T. P. ütlustega (III, 35-41, 2) on tõendatud, et oli 2022.a novembris patrullpolitseinikuna enda töökohustusi täitmas, kui said väljakutse seoses koerte rünnakuga XXX lähedale XXX ja XXX talu piirimaile, oli juhtunud intsident seal. XXX talust helistati. Naabri koerad ründasid ühte inimest. Seal kiirabi ei pääsenud kannatanuni, koerad takistasid. Kiirabi jõudis enne politseid. Kiiabitöötajad ei julgenud enda sõidukist välja tulla. Tunnistaja T. P. ütlustega (III, 35-41, 2) on tõendatud, et selleks ajaks kui politsei kohapeale XXX tallu jõudis, oli kiirabi kannatanuni pääsenud. Suunasid politseiauto tuled XXX kinnistu poole ja nägi, et seal kinnistu piiri lähedal koer jooksis sinna, kus tahtis. Tal oli vaba pääs. Põllu peal, mis jäi XXX ja XXX vahele, selle põllu peal jooksis. Teise kinnistuni viival teel, seal ka veel jooksis. Mingi traat oli küll XXX kinnistul, aga koer liikus seal väga vabalt, läks lihtsalt edasi-tagasi XXX hoovist põllu peale ja tagasi, välja- ja sissesõidutee peale. Kuigi vahel oli karjuse traat. XXX kinnistul olles nägi, kuidas koer jooksis traadi alt läbi. Traat oli kinnistu ümber, koer jooksis mitmest kohast. Sissesõidutee pealt, seal oli traat ees, sealt jooksis koer läbi. Samamoodi jooksis koer ka hoovi ja põllu ristumise kohapealt põllu peale ja tagasi hoovi. Koer jooksis ka selle traadi alt, mis oli teega risti. Tol hetkel veel teise koera asukohta ei olnud kindlaks teinud. Kuulsid lihtsalt, kuidas lõrin tuli sealt ja madal haukumine, aga ei silmanud, kus teine koer on. Jäi koeri jälgima. Teada oli, et koerad olid eelnevalt inimest rünnanud ja jooksid lahtiselt ringi. See koer, kes lahtiselt oli, keda nägi, kes liikus, tema haukus pidevalt. Oli sellel päeval patrullis koos C. L.. Kiirabi lahkus koos kannatanuga koheselt. Andsid suunise XXX talus olnud inimestele, et püsigu sees, kuna oht on endiselt olemas. Otsustasid, et ise võtavad suuna naabertalu kinnistule, kus saavad parema ülevaate koerte liikumisest ja nende käitumisest. Ise juhtis politsei patrullsõidukit, kus oli ka pardakaamera, see töötas ja selle salvestist on võimalik vaadata. Hiljem tuli välja, et pardakaameral olid kuupäev ja kellaaeg valed, aga sündmus salvestusel oli õige. Patrullautoga sõitsid samal õhtul XXX kinnistule ja salvestis
on tehtud samal õhtul, s.o siis kui väljakutse oli ja kui kannatanu kiirabiga ära viidi. XXX kinnistule sõites üks koer endiselt aktiivselt liikus ringi. Mingi hetk pani tähele, et seal on ka teine koer. Seal oli künkaid, mügarikke. Teine koer pikutas maas. XXX jõudes olid seal karjusetraadid ees. Nagu karjus ikka. Tee ette oli pandud puusani ülemine traat, teine üle põlve. Kõige alumine traat üle põlve, midagi sinnakanti. Kui aia taha parkisid sõiduki, siis teine koer, kes ka enne aktiivselt liikus, liikus samamoodi edasi. Kui sõidukist vaadata, siis koer vasakult poolt aia alt liikus läbi. Karjuse alt läbi. See koer haukus endiselt. Teine mastifilaadne koer oli heina ja rõugu vahel ja sellest koerast, keda esimesena nägid, oluliselt suurem. Madalalt lörises ja haukus. Väga aktiivsust välja ei näidanud. Kuna koertel oli endiselt küllalt vaba voli ükskõik mida teha, siis otsustasid, et koerad tuleb kinni püüda, kuna jätkuvalt oli oht olemas. Juhtimiskeskuse kaudu ütlesid, et on vaja koerapüüdjat. Juhtimiskeskus võttis ühendust Tartu loomade varjupaigaga. Tunnistaja T. P. ütlustega (III, 35-41, 2) on tõendatud, et XXX talu suunas sõites patrullpaariline C. L. üritas mitmeid kordi helistada kinnistu omanikule, kuid teda ei õnnestunud kätte saada. Mingi hetk ilmus patrullsõiduki tagant üks meesterahvas, kes tutvustas ennast kui kannatanu XXX ja algselt pahandas, et miks politsei midagi ei tee, et koerad koguaeg lahtiselt jooksevad, nüüd on tagajärg käes. Seepeale selgitaski sellele kannatanu XXX, et praegu politsei tegutsebki, üritavad endast kõik teha ja ootavad, kuni keegi tuleb ja hakkab koeri kinni püüdma. XXX hakkas liikuma karjuse poole ehk XXX kinnistu poole. Kuna koerad olid lahtiselt, mees oli vana, otsustasid, et lähevad mehega kaasa. Ilmselgelt oli kannatanu XXX endast väljas ja ärritunud ja selgitas, et elektrikarjuses ilmselt elektrit sees ei ole ja võttis mingi hetk tee äärest rohukõrre ja testis aeda. Ütles, et seal midagi sees ei ole ja veendus selles isiklikult ka palja käega. Tunnistaja T. P. ütlustega (III, 35-41, 2) on tõendatud, et XXX talus veendus ta ka isiklikult enda palja käega, võttes traadist kinni, et karjuses elektrit polnud. Mingi hetk saabusid koerapüüdjad. Ilmselgelt koeri häiris kinnistul viibimine. Mõlemad koerad haukusid endiselt. Koertest suurem mastifitüüpi õnnestus kätte saada. Koerapüüdja tõi oma lingu. Said vaevu, ei tea peale mitmendat katset, lingu ümber koera pea. Pea oli nii suur. Koer reageeris. Tahtis vabaks saada. Raputas pead, kaela. Liikus eest ära. Liikusid talle järgi. Koerapüüdja transportis oma sõiduki lähemale ja suurem koer õnnestus kinnistult loomapüüdjate autoga ära viia. Samal ajal teine koer aktiivselt jooksis ringi ja haukus. Kui suuremat koera koerapüüdja sõidukisse hakkasid toimetama, siis paariline ütles, et koer, kes vabalt ringi jooksis, liigub meie suunas. Koerapüüdja tegi kõva häält, andis käskluse, aga sellest ei teinud koer välja. Tunnistaja T. P. ütluste (III, 35-41, 2) kohaselt keeras ta siis end ringi ja nägi, et koer endiselt lähenes, mispeale otsustas kasutada taserit. Särinuppu. See mõjus sellele jooksvale koerale ja koer jäi distantsi hoidma. Kui suurem koer oli koerapüüdjate autos puuris, siis mingi hetk C. L. teavitas, et sai ühendust koerte omanikuga Monika Antoniga, kes ütles, et keegi saadetakse kohe sinna kohale ja muretses, et koeri kohe ära ei viidaks. Kohapeale tulid kaks meesterahvast. C. L. läks vastu neile. Mingi hetk kuulis patrullsõidukis, et väga kõva kisa ja karjumine, et kaisuloomad. V. karjus politseiametniku peale väga ebaviisakal toonil. Kõne oli väga ebaviisakas. Karjus meile, et me ei oska oma tööd. Et need loomad pole kunagi kellelegi liiga teinud ja nad on kaisuloomad. Tunnistaja T. P. ütluste (III, 35-41, 2) kohaselt üritas ta selgitada, et toimus koerte rünnak ja inimene on raskelt viga saanud, aga sellele vastati, et naabrid teevad suure numbri. Andis neile käskluse - koer kinni püüda. Noorem meesterahvas koheselt hakkas sellega tegelema, teine meesterahvas V. suundus XXX talu poole omaette pomisedes. Mõlemad meesterahvad tulid tagasi, teavitasid, et koer sai kinni pandud. Selleks hetkeks oli V. maha rahunenud. Palju
rahulikum suhtlus. Selgitas uuesti neile, mis toimunud oli, et asi ilmselt tõsine. Neile tundus see uskumatu. V.. Teine meesterahvas oli küllaltki vaikne ja vaoshoitud. Tunnistaja T. P. ütlustega (III, 35-41, 2) on tõendatud, et XXX talus ta ringkäiku ei teinud ja seda kohta, kuskohast oleks pidanud karjus saama voolu, ei näinud. Kuna karjus läks ühelt poolt ja teiselt poolt tuli, siis arvas, et karjus on tervenisti ümber kogu kinnistu. Nägi, et koerad liikusid XXX kinnistul karjuse traadi alt läbi suhteliselt ühtlase tempoga, mingit roomamist ei olnud. Elektrikarjus ei hoidnud koeri kinni. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S., G. S., T. S., J. K., T. P. ütlustega on kooskõlas tunnistaja C. L. ütlused (III, 41-46, 3). Tunnistaja C. L. ütlustega (III, 41-46, 3) on tõendatud, et patrullpolitseinikuna enda töökohustusi täites said 12.11.2022.a väljakutse, et naisterahvast on rünnatud naabri koerte poolt. On verejooks. Hakkasid liikuma sündmuskoha poole, mis oli XXX külas XXX talus. Kui jõudsid sündmuskohale, parkisid sõiduki XXX talu poole. Kiirabi oli juba kannatanu juurde saanud, kuigi algselt oli meil ka eelinfo, et kiirabi ei pääse kannatanuni, et kannatanu on toas, aga siis oli kiirabi juba saanud kannatanuni ja nägid koeri seal natukene kaugemal jooksmas. Õues oli hämar, kui sinna jõudsid. Parkisid sõiduki nii, et sõiduki tuled näitaks XXX talu poole, kust kuulsid koerte haukumist. Kohe nägid segaverd koera, kes jooksis põllualal, rohumaa alal ja haukus pidevalt XXX talu poole. Kuulsid ka teise koera haukumist XXX talu poolt, mis oli madal, koheselt teist koera ei näinud. Kui sõiduk oli koerte haukumise suunas keeratud, siis ka taskulambid suunasid sinna, et võimalikult palju valgustada seda ala. Ise pidevalt jälgisid neid koeri. Kannatanu S. S. toimetati kiirabiautosse, et võimalikult kiiresti saaksid haiglasse sõita. Paarilisega läksid patrullsõidukisse, liikusid XXX talu teed pidi XXX kinnistule. Patrullsõiduki roolis oli T. P.. Politseisõidukil on pardakaamera. Kaamera salvestas seda sõitu, aga kaamera kellaaeg ja kuupäev on seal valed. Tegelikult õige kuupäev on 12.11.2022.a. Sõitsid patrullsõidukiga kinnistu poole. Tuled põlesid. Nägid, et segavereline koer jooksis aia alt läbi, kinnistu ja põllu vahel sai liikuda. Suuremat koera koheselt ei näinud. Väiksem koer jooksis ja endiselt haukus. Jäid patrullsõidukiga aia taha seisma. XXX kinnistu ümber oli karjuse moodi asi, postid ja traadid postide küljes. Kõige madalam traat oli kõrgel, segavereline koer sai sealt alt läbi käia edasi- tagasi. Ta kõndis sealt alt läbi, ei pidanud vaeva nägema, et sealt alt läbi saada. Teine koer oli sel hetkel juba XXX kinnistul sees, puu all, lamas. Kui XXX kinnistu värava taha jõudsid, siis proovis kinnistu omanikule Monika Antonile korduvalt helistada, et juhtunust teavitada. Telefonikõnedele ei vastatud, siis helistasid valvemenetlejale ja võtsid ühendust ka juhtimiskeskusega, kelle kaudu saadeti koerapüüdja. Mingil ajahetkel tuli sinna meesterahvas, kes ütles, et ta on XXX. Ütles, et miks politsei midagi ei tee. Selgitasid talle olukorda, et ootavad praegu koerapüüdjaid. Kannatanu XXX ütles, et selles aias voolu ei ole. Ta ise rohukõrrega läks seda katsetama. T. P. ka katsus seda, et aias ei olnud voolu. Palusid koju tagasi minna meesterahval, kuna koerad on lahti, et talle oleks ohutu, ise jälgisid kogu sündmuse käigus, kuidas koerad käituvad. Meesterahvas läks tagasi. Ootasid koerapüüdja ära ja siis koos koerapüüdjaga sisenesid territooriumile. Aed või värav või karjus tuli maha võtta. Läksid kahe sõidukiga. Patrullsõiduk ees ja koerapüüdjasõiduk tuli järgi. Koerad tundusid äärmiselt ohtlikud. Haukusid lõrisevalt. Sõitsid sõidukitega maja juurde, segavereline koer oli koguaeg sõidukite ümber, endiselt haukus. Tiibeti mastifi moodi koer läks XXX maja ukse ette. Jäi sinna ja koertepüüdja otsustas, et tema tuleb esimesena kinni püüda. Kuna mastif oli äärmiselt suur, lõrises koguaeg, siis koerapüüdja püüdis teda linguga korduvalt kinni püüda, aga see ling talle väga hästi pähe ei tahtnud mahtuda, kuid lõpuks see õnnestus. Väiksem koer endiselt hüppas ja haukus ümber auto. Kui koerpüüdja oli oma sõiduki lähemale toonud ja hakkasid mastifit autosse lohistama, siis teine väiksem koer hakkas neile lähenema. Koerapüüdja käratas talle, sellest koer välja ei teinud. T. P. vajutas taseril särinuppu, mille peale koer ehmatas, ta kartis seda ja läks
kaugemale. Said suurema koera autosse, samal ajal helistas kinnistu omanik tagasi, kellele rääkis kogu juhtunu ära. Omanikult tuli vastuseks, et palun ärge viige koeri ära. Rünnaku tõsidusest omanik ilmselt aru ei saanud. Koerte omanik ütles koerte nimed ja et sellist juhtumit ei saa olla. Palus, et ärge koeri ära viige. Saadab kohe kellegi sinna kinnistule. Sõitsid kinnistult tagasi välja koos koerapüüdjaga. Koerapüüdja lahkus. Jäid aia taha ootama. Kinnistu juurde tuli auto, kust väljusid 2 meesterahvast. Üks meesterahvas K.-T. A. oli väga vaikne ja midagi ei öelnud. Teine meesterahvas V. T. sõna otseses mõttes karjus ja käitus väga agressiivselt, väga ebameeldivalt. Üritas talle seletada, mis juhtunud on. V. T. ei soovinud absoluutselt kuulata seda. Paariline kurjema häälega ütles, et see koer on vaja kinni panna. Karjuv meesterahvas ei tahtnud seda kuulata, aga vaiksem meesterahvas hakkas hoovi poole minema. Kui teisele meesterahvale sai ka korraldus veel antud, läks ka tema koera kinni panema. Kui meesterahvad tagasi tulid, siis K.-T. A. ütles, et koer sai kinni. V. T. karjus, et olete ebapädevad ja ei oska oma tööd, et naabrid mõtlevad kõike välja, et need koerad ei saa kellelegi liiga teha, et need on kaisuloomad, et selline asi ei saa olla, et naabrid iga väiksema asja pärast pöörduvad politsei poole. Selgitasid V. T., et karjuses ei olnud voolu sees, aga tema kindlalt väitis, et seal kindlasti peab vool olema, et järelikult on naabrid selle ise välja võtnud või kuidagi sellega manipuleerinud. Tunnistaja C. L. ütlustega (III, 41-46, 3) on tõendatud, et XXX kinnistul aiast vaatasid seda osa, mida kinnistule sisenedes nägid, aias voolu sees ei olnud. Nägi, et see aed koeri kinni ei hoidnud, kuna need koerad said sealt edasi- tagasi joosta. Kindlasti ei ole see aed piisav, et koeri kinni hoida. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S., G. S., T. S., J. K., T. P., C. L. ütlustega on kooskõlas tunnistaja R. S. (S.) ütlused (III, 46-51, 4). Tunnistaja R. S. (S.) avaldatu kohaselt on S. S. tema XXX, olid XXX (III, 47). Tunnistaja R. S. ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et 2022.a novembris käisid koos S. S. nädalavahetustel XXX talus. Teab, et seal oli ammune probleem kõrvaltalu, s.o XXX talu koertega. XXX koertest üks oli tiibeti mastif ja teine oli segavereline rotveileri sarnane. Ei teagi täpselt, mis tõugu see teine oli. Ise nägi, et need koerad käisid XXX talu hoovis. S. endal on ka väike koer kodus – toakoer. Ühte juhtumit nägi, kus oli garaažis toimetamas ja kuulis, kuidas garaaži eest üks suur koer jooksis mööda. Täpselt ei mäleta, kumb nendest koertest oli, aga siis kuulis väljas karjumist ja jooksin sinna. S. oli see, kes suure koera ajas XXX hoovist ära. Suur koer tuli XXX väikest koera purema. XXX koer sai õnneks põgenema. Jooksis kuskile maantee peale minema ja alles õhtul jõudis ta koju tagasi, võõras inimene leidis ta maantee äärest ja tõi ta tagasi. Tunnistaja R. S. ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et XXX koertest mastifit on ta ka ise taga ajanud. Mõned aastad tagasi olid kassipojad XXX hoovis lahti. Ise oli siis maja ees auto kallal midagi toimetamas, kui mastif jooksis mööda ja tahtis kassipoegi taga ajada. Jooksis siis mastifile kohe järgi ja karjus, mispeale mastif jooksis sealt minema ümber XXX talli ja siis tagasi enda XXX kinnistu peale. Endal on telefonis ka üks video filmitud. XXX koerad on hirmu põhjustanud, pimedas ei ole julgenud üksinda hoovi peal ringi kõndida. On näinud, kuidas XXX koerad täiesti vabalt XXX hoovi peale tulevad, pimedas ei tea kunagi, kust nad välja kargavad. XXX kinnistul ei olnud piiret, mis takistanuks sealt koertel välja pääseda. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S., G. S., T. S., J. K., T. P., C. L., R. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. R. ütlused (III, 51-53, 5) Tunnistaja K. R. avaldatu kohaselt on S. S. tema XXX, 12.11.2022.a oli S. S. talle XXX (III, 47).
Tunnistaja K. R. ütlustega (III, 51-53, 5) on tõendatud, et 12.11.2022.a suhtles ta S. S. telefoni teel ja S. rääkis, et XXX koerad hulguvad jälle XXX kinnistul. Oli karjatus. Kõne katkes, 5 min hiljem helistas S. tagasi, et koerad tulid, S. oli õues, XXX talu garaaži nurga peal. S. ütles, et vajas rahunemiseks natuke aega ja siis helistas tagasi. S. rääkides oli kuulda koerte haukumist. S. oli endast väljas tol hetkel, kuna koerad jooksid talle lähedale, haaras Sofi sülle. Mõned meetrid S. eemal jäid koerad seisma. Siis koerte rünnet veel ei toimunud ja S. pääses sellest. On edastanud uurijale väljavõtteid enda telefoni kõnelogist S. 12.11.2022.a. 12.11.2022.a K. R. telefonilogi väljavõttest (II, 171) nähtub, et tema telefonisuhtlus S. S. toimus 12.11.2022.a kolmel korral – kell 10:31, kell 15:15 ja kell 15:22. Tunnistaja K. R. ütlustega (III, 51-53, 5) on tõendatud, et ta on XXX näinud naabertalust selle teepoolset osa, ümberringi ei ole naabertalu vaatamas käinud. Teepoolses osas on kaks karjalinti olnud. Ümberringi võsa. Need küll koera kinni ei pea. Koer on piisavalt kaval ja osav sealt läbi minema. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S., G. S., T. S., J. K., T. P., C. L., R. S., K. R. ütlustega on kooskõlas tunnistaja I. S. ütlused (III, 77-82, 10). Tunnistaja I. S. avaldatu kohaselt on ta tööl Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris Tartu politseijaoskonnas, on piirkonnapolitseinik, Põltsamaa valla konstaabel (III, 77). Tunnistaja I. S. ütlustega (III, 77-82, 10) on tõendatud, et seoses oma töökohustuste täitmisega on kokku puutunud XXX taluga, neil olid naabritega teravad suhted, seda ka koerte pärast, kuna XXX koerad käisid naabrite XXX kinnistu maal. 2022.a maikuus sai esimest korda teada, et XXX talu koertega on probleem. XXX keskuses oli perepäev. A. S. ja G. S. pöördusid, et mismoodi peaks käituma, kui naabri koerad käivad nende kinnistul. Selgitas, et kui koerad ainult viibivad nende kinnistul, tuleks teha kas pilt või muu tõend ja saata see valla väärteospetsialistile. Kui on koerad ohtlikud ja ründavad, siis tuleks koheselt 112 helistada, siis reageerib politsei. Tunnistaja I. S. ütlustega (III, 77-82, 10) on tõendatud, et teab juhtumit, kui XXX koer ründas XXX väiksemat koera. S. tegid teatise omavalitsusele, käis siis suvisel ajal, s.o peale maikuud 2022 koos valla väärteomenetlejaga K. K. XXX kinnistul ja rääkisid seal nii Monika Antoniga kui ka V. T.. V. T. väitis, et koerad pidi kartma nende piirdeaiaga karjust, mis on kariloomadele mõeldud karjus. Tunnistaja I. S. ütluste (III, 77-82, 10) kohaselt pole ta XXX piirdeaedu kontrollinud ja ei tea öelda, kas need voolu all olid. Silma järgi tundus, et segavereline koer mahub elektrikarjuse alt läbi, aga tiibeti mastifi osas ei ole nii kindel. Kannatanu S. S. ja tunnistajate A. S., G. S., T. S., J. K., T. P., C. L., R. S., K. R., I. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. K. ütlused (III, 82-89, 11). Tunnistaja K. K. avaldatu kohaselt teab ta Monika Antonit alates 2019. a, kui töötas Põltsamaa vallavalitsuses järelevalvespetsialistina. Monika Anton elas XXX külas XXX talus ja järelevalvespetsialistina pidi seal käima oma tööülesandeid täitmas. Oli korduvaid naabrite vahelisi kaebusi, mida käis lahendamas ja tänu sellele teab ka Monika Antonit (III, 83). Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 82-89, 11) on tõendatud, et alustas Põltsamaa vallas järelevalvespetsialistina tööd 15.07.2019. Viimane tööpäev oli 23.02.2023. Esimesed probleemid, mida tuli lahendada XXX ja XXX talu vahel, olid heakorraga seotud. XXX talu pidas loomi ja kõrval olev XXX talu oli väga hästi korrastatud ja tekkisid omavahelised probleemid. Kõige esimene kokkupuude oli 2019 a lõpus, kus valda tuli kaebus, et XXX talu
kinnistul ladustatakse sõnnikut. Tol hetkel suhtles ka Keskkonnainspektsiooniga, kes ütles, et nad on teadlikud, nemad on kontrollimas käinud ja kuna see on nende pädevusala, siis tegelevad antud probleemiga nemad. Keskkonnainspektsioon väitis seda, et ladustamine on momendil seaduslik. Esimesed probleemid XXX talu koertega tekkisid oktoobris 2021.a. See tuli läbi konstaabli. Konstaabel oli saanud kaebuse ja tema informeeris kohalikku omavalitsust, et seal on tõenäoliselt koerte pidamisega probleeme. S. XXX olid oma väikese koeraga XXX kinnistul ja XXX kinnistu koerad olid rünnanud seda väikest koera. Väike koer ehmatas ja jooksis minema, pidid teda taga otsima. See oligi esimene kaebus. Suhtles S. S. siis telefoni teel. Selgitas S. S., et võimalusel tehtaks ka foto. Selle sama juhtumiga seoses vestles ka Monika Antoniga pikalt koertest. Rääkisid vastutusest, et koerad tuleb oma kinnistul hoida. Monika Anton sai vastutusest aru. Vestluse käigus vastas, et oma territooriumil lasevad koerad lahti turvalisuse huvides. Seal oli olnud probleeme, et võõrad isikud käivad nende kinnistul. On näinud XXX kinnistul mõlemat koera. Üks meenutab hundilaadset, aga tüüpiline talukoera moodi koer, et äkki pole tõukoer, aga teine oli suurem ja karvane. Monika Anton ütles, et kasutavad elektripiiret. Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 82-89, 11) on tõendatud, et ta otseselt ei kontrollinud elektripiirde olemasolu, kuid nõudis, et omaniku kohustus on tagada, et koer kinnistult välja ei saa. Koertest on rääkinud nii Monika Antoniga kui ka V. T.. Monika Antonile on selgitanud koerte pidamise eeskirju. On telefoni teel punktid ette lugenud, mida omanik peab tagama ja et iga tekitatud kahju eest koerte poolt vastutab omanik. Pärast 10.10.2021 pöördumist tuli veel XXX talust 2 pöördumist XXX talu perenaiselt A. S.. Esimene oli saadetud meilile ja teave juures, et kohapeal käis Politsei- ja Piirivalveamet. Peale oktoobrikuist pöördumist saatis Monika Antonile kirja, kus selgitas, et peab järgima Põltsamaa vallas kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja. Tõenäoliselt oli seal ka viide seaduselingile. Rääkis Monika Antoniga, et selline asi on olemas. Tõenäoliselt kirja lõpus on ka viide, et loomaomanik vastutab kahjude eest. Arvab, et võis veel mõne märgukirja neile XXX saata. Ka kaebaja poolele saatis esimesel korral kindlasti vastuse, et on koerte omanikuga probleemist rääkinud, talle tema õigusi ja kohustusi selgitanud. Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 82-89, 11) on tõendatud, et 2022.a märtsis tuli teave, XXX väikest koera olid XXX koerad hammustanud. A. S. kirjutas peale seda, et Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas väärteomenetluse ära. A. S. ei olnud selle otsusega rahul. 2022.a maikuus vestles XXX koerte omanikuga, kui tuli uus kiri, et jätkuvalt koerad jooksevad naabri kinnistul. Monika Anton nentis fakti, et mingil hetkel olid koerad välja pääsenud. Tõenäoliselt Monika Anton vestluse käigus ütles, et ta jälgib, et koerad välja ei pääseks. See on inimeste tavapärane reaktsioon, kui nendega vestelda, et nad peavad selle tagama. Monika Anton sai aru, et see on tema vastutus. Uurija juures ülekuulamisel käies edastas menetlejale kogu kirjavahetuse, mis on olnud nii XXX taluga kui S.. Seal olid isegi fotod. Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 82-89, 11) on tõendatud, et valla poolt Monika Antonile ettekirjutusi ei tehtud, sest sellel hetkel, kui vald sai kontrollima minna, oli omanik alati oma kohustuse täitnud ja koerad olid oma kinnistul tagasi, isegi kui nad olid sealt jooksus olnud. Tunnistaja K. K. hinnangul (III, 82-89, 11) põrkasid XXX ja XXX talu puhul kokku kaks täiesti erinevat elustiili. XXX oli loomapidamine. XXX oli hästi kenasti korrastatud ja presidendi tänu saanud kinnistu, kus oli filigraanne heakord. Kuna nad elasid lähestikku ja nad kasutasid ühte sissesõiduteed, siis probleemid saidki alguse täiesti kahest erinevast elukorraldusest. Eeltoodud kannatanu S. S. ütlustest ja tunnistajate T. P., C. L., R. S., K. R., A. S., G. S., J. K., T. S., I. S. ja K. K. ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et kariloomadele mõeldud elektrikarjus polnud piisav meede Monika Antoni kahe suure koera XXX kinnistu piirides hoidmiseks, on kooskõlas ka politseiandmebaasist MIS tehtud andmete väljatrükist (II, 103104) ja 01.04.2022.a määrusest (II, 105) kogumis nähtuv selle kohta, et XXX kinnistu
segavereline koer ründas 13.03.2022.a Välja kinnistul väikest koera, kellel olid hammustusjäljed. Sellega on kooskõlas XXX kinnistu elumaja turvakaamera 13.03.2022.a videosalvestistelt ja nende ekraaniväljatrükkidelt (II, 165, 170) nähtuv selle kohta, et T. S. väike koer oli XXX kinnistul õues hoonete läheduses toimetamas, kui teda hakkas taga ajama XXX kinnistu poolt lähenenud suur segavereline koer. Eeltooduga on kooskõlas ka S. S. mobiiltelefonist pärinev 13.03.2022.a tehtud video XXX väiksest perekoerast Sofist, kelle karvastikul on näha veretaolist määrdumist ja koerake väriseb (II, 166, 170). See, et kariloomadele mõeldud elektrikarjus ei hoidnud Monika Antonile kuuluvat kahte suurt koera XXX kinnistul ja nad pääsesid sealt välja, on kooskõlas ka S. S. mobiiltelefonist pärinevad 20.03.2022.a ja 16.04.2022.a videosalvestused ühel DVD-R plaadil (II, 170). 20.03.2022.a videosalvestuselt ja selle ekraaniväljatrükilt nähtub, et XXX kinnistul jookseb XXX kinnistu poole tiibeti mastifi tõugu musta värvi karvastikuga koer (II, 167, 170). 16.04.2022.a videosalvestuselt ja selle ekraaniväljatrükkidelt nähtub, et XXX kinnistul on kaks suurt koera, üks tiibeti mastifi tõugu musta värvi karvastikuga koer ja teine segavereline koer, kelle rõngas saba alune ja käpad on heledama karvastikuga ja ülejäänud osas on valdavalt musta värvi karvastik (II, 168-169, 170). Asjaolu, et kariloomadele mõeldud elektrikarjus oli ebapiisav meede suurte koerte XXX kinnistu piirides hoidmiseks, on tõendatud ka T. S. mobiiltelefonist pärineva 25.02.2022.a fotoga ja 04.05.2022.a videosalvestusega ühel andmekandjal-plaadil (II, 174). 25.02.2022.a tehtud fotolt nähtub, et XXX kinnistul on hoonete läheduses suur ja musta värvi karvastikuga tiibeti mastifile sarnanev koer (II, 172, 174). 04.05.2022.a videosalvestuselt ja selle ekraaniväljatrükilt nähtub, et XXX kinnistul on suur ja musta värvi karvastikuga tiibeti mastifile sarnanev koer (II, 173, 174). Asjaolud, et XXX kinnistu elanikud püüdsid nende kinnistule XXX kinnistult käivate suurte koerte vastu abi saada, milleks nad pöördusid nii politsei kui ka valla poole ning vald teavitas märgukirjaga pöördumistest koerte omanikku Monika Antonit, on tõendatud ka kohtus tunnistaja K. K. ristküsitlemisel prokuröri esitatud järgmiste kirjalike tõenditega (II, 175-186): 10.10.2021.a kell 16:15 S. S. pöördumine e-kirjaga politsei poole, mis edastati politseist edasi Põltsamaa Vallavalitsusele (II, 175-176) – XXX talu koerad käivad tihti XXX talu territooriumil ja ohustavad XXX koduloomi; eelmisel nädalavahetusel naabrite koerad ründasid XXX koera hoovi peal, misjärel XXX koer jooksis kodust ära ja otsisid teda mitu tundi pimedas taga; soovivad, et naabrid hoiaksid oma koerad enda territooriumil; on olemas ka fotod naabrite koerte XXX territooriumil viibimise kohta 25.10.2021.a Põltsamaa Vallavalitsuse märgukiri Monika Antonile (II, 177) – teavitatakse valda saabunud S. S. kaebusest, et XXX talu koerad liiguvad tihti XXX kinnistu territooriumil; Monika Antonil palutakse täita Põltsamaa vallas kehtivat koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja nõudeid ja muuhulgas viidatakse ka selle eeskirja § 3 lõikele 1, mille kohaselt on lubatud looma pidada piiratud territooriumil nii, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks. Loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus; loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest tsiviilkohtupidamise korras 25.10.2021.a Põltsamaa Vallavalitsuse vastuskiri S. S. (II, 178) – teavitatakse, et XXX kinnistu omanikule on selgitatud tema kohustusi ja vastutust lemmikloomade pidamisel ja palutakse probleemi kordumisel operatiivselt Põltsamaa Vallavalitsusele juhtunust teada anda 02.03.2022.a kell 14:52 A. S. pöördumine e-kirjaga Põltsamaa Vallavalitsuse poole (II, 179) koos sellele lisatud fotoga (II, 180) – avaldatakse soovi, et XXX talu
elanikud hoiaksid oma koerad oma territooriumil ja ei võimaldataks neil vabalt tulla XXX talu kinnistule, mida on korduvalt juhtunud; vajadusel ehitagu oma koertele aed või pidagu neid ketis; ei ole just kõige meeldivam, et XXX elanikud peavad oma koeraga õues liikuma rihma otsas, sest nemad ei hoia oma koeri kinni ja kunagi ei tea, kuna nende koerad XXX territooriumile jalutavad; lisatud fotolt nähtub, et XXX kinnistu põllul on XXX kinnistu telliskivihoone läheduses 2 suurt koera, mõlemad musta värvi karvastikuga 13.03.2022.a kell 16:27 A. S. pöördumine e-kirjaga Põltsamaa Vallavalitsuse poole (II, 181) – täna ründas XXX talu koer järjekordselt meie hoovis meie koera, kes sai vigastada; teavitasid ka politseid, kes käis kohal; juhtumist on videosalvestis; aias olnud pere nägi juhtunut pealt; avaldatakse tungivalt soovi, et XXX koerad oleks kinni pandud ega käiks võõral territooriumil; ühtlasi palutakse tagasisidet, mida on selles osas ette võetud 29.03.2022.a Põltsamaa Vallavalitsuse vastuskiri A. S. (II, 182) – antakse teada, et juhtunuga tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet ning varasemalt on XXX kinnistu omanikele selgitatud lemmikloomade pidamise nõudeid ja omaniku vastutust rikkumise korral 10.05.2022.a kell 16:21 A. S. pöördumine e-kirjaga Põltsamaa Vallavalitsuse poole (II, 183) – pöördutakse taas valla poole seoses sellega, et XXX talu koerad on jätkuvalt ja korduvalt võõral territooriumil, mille kohta lisatakse ka videod ja fotod; palutakse veelkordselt, et asjaga tegeletaks ja saaks end oma territooriumil turvaliselt tunda Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.2022.a väärteomenetluse lõpetamise määrus (II, 184) – 13.03.2022.a sündmuse osas lõpetati väärteomenetlus selles, et XXX kinnistu koer ründas XXX kinnistul XXX talu koera, kuna antud juhtumi puhul ei põhjustatud inimesele tervisekahjustust ja ei ole tekitatud ka varalist kahju 16.05.2022.a Põltsamaa Vallavalitsuse vastuskiri A. S. (II, 185-186) selgitatakse, et rikkumise menetlemiseks ja koerte lahti oleku fakti tõendamiseks peab olema märgitud ka sündmuse kuupäev ja kellaaeg ning väärteomenetluse alustamiseks peab olema põhjustatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus; looma pidamise ja tema tekitatud kahju eest vastutab loomaomanik tsiviilkohtupidamise korras.
Eeltoodust nähtub kahtlusteta, et XXX kinnistul Monika Antoni peetud kaks suurt koera pääsesid sellelt kinnistult välja ja liikusid vabalt ringi ka XXX kinnistul, mistõttu kohtul ei ole veenvad tunnistajate K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütlustest (II, 187-189) ja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustest (II, 190-192) ning kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütlustest (II, 193-197) see osa, kus nad väidavad, et XXX kinnistul oli tagatud koerte XXX kinnistul hoidmine ja nad ei pääsenud sealt välja. Osas, millises tunnistajate K.-T. A. (A.) (II, 187-189) ja V. T. (T.; II, 190-192) ning kahtlustatava Monika Antoni ütlused satuvad vastuollu ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega, kohus nende ütlustest ei lähtu ja rajab otsuse ülejäänud omavahel kooskõlas olevatele tõenditele. 12.11.2022 RÜNDASID MONIKA ANTONI 2 SUURT KOERA XXX KINNISTUL S. S.
15.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 35-41) vaadeldakse S. S. mobiiltelefoni OnePlus ja selles asuvaid S. S. poolt 12.11.2022.a enda mobiiltelefoniga XXX kinnistul filmitud 3-e videolõiku, algustega kell 10:38, kell 15:56 ja kell 16:22. 15.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 35-41) koos selle juurde kuuluvate videosalvestistega ühel DVD-R plaadil (II, 42) on tõendatud, et 12.11.2022.a viibisid XXX
kinnistul elavad Monika Antonile kuuluvad kaks suurt koera XXX kinnistul vähemalt kolmel erineval korral – kella 10:38, kel 15:56 ja kell 16:22 ajal. Viimasel korral, kella 16:22 ajal tulid segavereline koer ja tiibeti mastifi tõugu koer XXX kinnistu poolt ja lähenesid vihaselt haukudes neid XXX kinnistul telefoniga filminud S. S.. Kannatanu S. S. (S.) ütlustega (III, 20-31, 1) ja tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 41-50, 4) on tõendatud, et need kaks koera ründasid S. S., tekitades S. S. hulgaliselt vigastusi, R. S. päästis S. S. koerte käest, viies ta majja ja helistas Häirekeskusesse ning kutsus abi. Sellega on kooskõlas 15.11.2022.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 31-33) nähtuv. 15.11.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 31-33) vaadeldakse kahte helifaili Häirekeskusele 12.11.2022.a R. S. poolt kell 16:29:07 ja kell 16:37:42 tehtud telefonikõnedega (ühel CD-R plaadil: II, 34). Esimeses kõnes teatab R. S., et naabri koerad tulid XXX kallale ja XXX on verine, palub väga-väga kiiresti kiirabi XXX külla XXX tallu. Teises telefonikõnes soovib R. S. teada, kaugel kiirabi on ja palub kiirabil väga kiiresti tulla ning ühtlasi räägib, et abi vajaja räägib, et ta sureb ära, ei pea vastu. Samas annab R. S. ülevaate ka abi vajaja rasketest vigastustest. 14.11.2022.a ekspertiisimaterjali võtmise protokollis (II, 73-76) on kajastatud fotod eutaneeritud kahest koerast ja fotod nendelt koertelt suust süljeproovide võtmise kohta. Võrreldes 15.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 35-41) ja selle juurde kuuluvatelt videosalvestistelt (ühel DVD-R plaadil: II, 42) 12.11.2022.a kella 10:38, kella 15:56 ja kella 16:22 ajal nähtuvat kahte suurt koera 14.11.2022.a ekspertiisimaterjali võtmise protokollis (II, 73-76) kajastatud fotodelt nähtuva kahe eutaneeritud koeraga, ilmneb, et kahtlusteta on tegemist samade XXX kinnistul elanud ja Monika Antonile kuulunud kahe suure koeraga. Politseiandmebaasist MIS väljatrükk 12.11.2022.a sündmuse kohta (II, 1-3) ja 12.11.2022.a patrullpolitsei teenistuslehe väljavõte (II, 4-10) kajastavad alljärgnevat: 16:29 aadress: XXX, XXX küla, Põltsamaa vald, Jõgeva mk lisainfo: koerad tulid kallale, verejooks 16:30 kaks suurt koera ründasid, hammustused peas, kätel, jalgadel 16:31 koerad tulid kallale, verejooks, naabri koerad 16:39 koerad lahtiselt 16:42 naabrite vahel aeda ei ole, koertega probleemid pidevalt, varasemalt inimesi rünnanud ei ole 17:16 koerad pärit XXX kinnistult, koerte omanik Monika telefoni vastu ei võta, tegemist kahe suuremat kasvu agressiivse koeraga, koertelt viga saanud S. toimetab kiirabi haiglasse 17:34 Tartu Loomade Varjupaigal leping Põltsamaa vallaga olemas, jäävad ootama kõnet patrullilt koha pealt täpsema ülevaate saamiseks 18:45 loomapüüdja saabus 19:15 loomapüüdja koos politseipatrulli abiga sai kätte ühe suurema koera, kes toimetati varjupaika, loomade omanik helistas tagasi, selgitatud juhtunut, koerte omanik lubas kedagi saata, patrull ootab ära, kannatanu sai kõvasti pureda, kiirabi toimetas kiiremas korras Tartu EMO-sse 19:50 kohale saabus koerte omaniku XXX ja XXX; meesterahvas on ilmsete joobetunnustega, räuskas ega võtnud üldse kuulda, mis juhtus ja kui tõsine asi on; süüdistas politseid, et ei oska oma tööd teha ja et naabrid valetavad ja lavastasid kogu selle loo; koer pandi kinni; vajalik piirkonnapolitseinike kaasamine; patrulli hinnangul ei pruugi need isikud midagi ette võtta, et koerad aedikus püsiks, aga kuna tegemist on agressiivsete koertega, püsib oht teistele isikutele; sündmuskohast tehtud fotod ja informeeritud valvemenetlejat;
20:22 S. oli oma kinnistul toimetanud, kui teda ründas naabrite koer; R. nägi olukorda pealt ja läks S. appi; R. sõnul oli ta toas olnud ja kuulnud S. karjumist; kohale joostes nägi, kuidas suurem koer pures S. pead ja väiksem jalgu; R. haaras S. sülle ja peksis koeri eemale, viis S. maja esikusse, et helistada Häirekeskusesse; tehtud fotod S. jalas olnud kummikutest, mis tihedalt täis koerte hambajälgi (II, 7-9), vereplekkidest murul, kus toimus ründamine (II, 10) ja R. telefonis olevast fotost S. esikus lebamise kohta, millel naisterahva pea ja nägu, juuksed verised (II, 6); piirkonnapolitseinik peaks kindlasti kontrollima antud majapidamist, kus koerad viibivad, kuna oht teiste isikute elule ja tervisele on nende koerte näol äärmiselt suur abi vajav isik S. S., avaldaja R. S., kontrollitav Monika Anton, muu seos K.-T. A., V. T. 16:50 kohal 20:32 vaba 13.11.2022 hommikul selgus, et S. on kliinikumi intensiivis ja raviarsti sõnul stabiilne ja hetkel kell 08:30 veel narkoosis, sest käis öösel opil; S. on rebitud peast juustega koos nahatükk, mida siirdati jala pealt nahaga, samuti oli verekaotus üks liiter ehk olukord oli kriitiline; üks kõrv osaliselt amputeeritud, arsti sõnul pole kindel, kas vereringe kõrvas taastub, on oht kõrva täielikuks amputatsiooniks; üle terve keha on hammustusjäljed, mis on õmmeldud 14.11.2022 mõlemad koerad eutaneeritud omanike loal ja soovil loomaarsti poolt 13.11.2022.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 19-27) on tõendatud, et Jõgeva maakonnas XXX külas XXX talus asuvat sündmuskohta vaadeldi ajavahemikus 13.11.2022 kell 13:25 kuni 13.11.2022 kell 14:00. XXX kinnistul asuvast abihoonest 19 ja 20 meetri kaugusel muru peal tuvastati kahes kohas verega määrdumised. Mõlemad verega määrdumise kohad jäävad XXX kinnistule viiva sissesõidutee vahetusse lähedusse, tee äärde. Vaadeldi XXX kinnistul elumaja esikus paiknenud kannatanul 12.11.2022.a jalas olnud kummikuid (II, 22) ja kannatanul seljas olnud riideid, mis rebenemise jälgedega, tugevalt verega ja poriga määrdunud, peapael on pinnasesodiga määrdunud (rohi, muld jmt). Kannatanu S. S. (S.) ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et 12.11.2022.a oli ta XXX talus kodus kahekesi XXX R. S., XXX oli ka, aga tema oli kõrvalmajas ja peaaegu voodiinimene. Liikus päeval niipalju väljas, kui üksikuid asju käis väljas tegemas. Poole 11 ajal märkas koera. Käis teda filmimas. Mingi hetk tuli mõte, et saun kütte panna, et sauna minna. Kella 15:30 ajal otsustas panna sauna kütte. Rihma otsas võttis kaasa väikse koera Sofi. Kui hakkas Sofiga jalutama, siis naabrite segavereline koer märkas ja hakkas haukuma. Koer liikus kahe kinnistu vahelisel põllul, oli umbes poole peal kahe kinnistu hoonetest. Tol hetkel oli telefonikõne XXX K. R., ka temale mainis, et naabrite koer on jälle XXX kinnistul ja haugub. Haaras Sofi sülle, sest mingi hetk jooksis naabrite koer ja lähenes ning jäi 5 m eemal seisma. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et oli siis XXX kinnistul enda koduõuel garaaži kõrval, röögatas ja siis jooksis naabrite koer minema ja läks enda kinnistule tagasi. Enne seda sai seda segaverelist koera filmida. Peale seda läks majja, sai seal olla pool tundi või rohkem, kui hakkas minema sauna, enne sauna tahtis autost läbi käia ja autos ära käies märkas taas, et koer on XXX kinnistul põllu peal. Hakkas sauna poole kõndima, aga koer haukus tema poole, mispeale filmis seda koera. Mingil hetkel märkas filmides, et teine koer ka jookseb ja läheneb, mispeale keeras koertele selja ja hakkas jooksma, sel hetkel läks video kinni. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et koerad hüppasid talle peale ja lõid ta pikali. See toimus ühest XXX abihoonest võib-olla ainult kuskil 5-6 m eemal. Peale seda käis kõik hästi kiiresti. Koerad hakkasid üle keha igalt poolt rebima. Hakkas kohe röökima. Ainuke, keda röökida sai, oli R.. R. nime. Röökis ja karjus nii palju kui suutis. Koerte poolt tõmmati kord ühele poole küll teisele poole. Ühe korra vist isegi sai korraks kahele jalale,
võib-olla ka 2 sammu joosta, kui koerad tõmbasid uuesti pikali. Mingi hetk tundis, et kõrv tõmmati otsast ära. Mingi hetk tundis, et enam pole osa pead alles. Tundis, nagu pool pead oleks otsast ära hammustatud. Vaatas selja taha, nägi, et ühe koera hammaste vahel rippusid juuksed koos peanahaga. Sai aru, et peab end rohkem kaitsma, et kui veel pead kisuvad, siis ei jää kohe kindlasti ellu. Suutis kapuutsi pähe tõmmata. Proovis võimalikult palju kaitsta pead ja nägu. Proovis ka jalgadega ajada koeri endast eemale, terve see aeg oli pikali. Koguaeg tiriti kuskilt. Enamus aega röökis R. nime. Mingi hetk tundis, et ei jaksa enam, et ei pea vastu, et see ei vii kuhugi, jõud oli otsas. Mingi hetk tuli R. ja viis õue trepi peale. Koerad olid trepi juures kaasas. Siis R. lohistas esikusse ja kutsus kiirabi. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et mõlemad koerad tulid talle külge ja puresid teda. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on kooskõlas tunnistaja R. S. (S.) ütlused (III, 4651, 4). Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et 12.11.2022.a oli ta toas, kui kuulis väljast karjatusi, oli selline summutatud üsna kaugelt, et algul ei pannud tähelegi. Kui tõusis püsti, et paremini kuulatada, siis oli korraks nagu vaikus ja siis kuulis, et S. hüüdis paaniliselt tema nime. Läks ruttu läbi köögi välja terrassi peale, siis oli jälle vaikus ja siis nägi, et naabri koerad XXX maa peal hüppasid ringi, läks neile lähemale, sest esmapilgul S. seal maas ei näinud. Koertele lähenedes nägi, et koerad lohistavad mööda maad midagi. Siis sai aru, et see on S., keda koerad lohistavad. Sel hetkel mastif sikutas S. peast ja teine koer sikutas jalgadest. Koheselt paljajalu jooksis sinna, lõi mastifile jalaga näkku, mastif hüppas nagu eemale, siis karjus ja röökis nii kõvasti kui suutis, koerad hoidsid mõned meetrid eemale, aga ära ei läinud. Sel hetkel S. üritas ennast neljakäpukile ajada, siis laskus maha tagasi, keeras selili ennast ja ütles, et tema enam ei suuda, ei jõua. Haaras S. sülle ja hakkas toa poole jooksma. Koerad hakkasid jälitama ja haukuma, siis mastif hüppas käppadega ühe korra selga. Keeras ennast ümber ja hakkas jalgadega vehkima ja karjuma, siis mastif hoidis jälle distantsi. Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et S. süles kodu poole joostes ta võitles naabri koertega. Koerad jälitasid kuni koduukseni. Pani S. koduukse ette maha, et uks lahti teha, tegi ukse lahti ja jope hõlmadest lohistas S. tuppa, lõi ukse kinni ja helistas päästeametisse. Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et S. ründasid mõlemad XXX talu koerad: tiibeti mastif ja ta ei tea, mis tõugu see teine koer oli, hundi või rotveileri sarnane. Tiibeti mastif võttis S. peast, teine koer sikutas sel hetkel S. jalgadest, kui nende poole jooksis. Koerad olid nii ametis, et algul ei märganudki üldse, et ta nende poole tormab. Tegi enda poolt kõik, et koerad minema peletada, kuid sellele vaatamata koerad ei taandunud. Esialgu küll koerad mõned meetrid hüppasid eemale, jäid vagaseks. Kuid kui hakkas S. toa poole jooksma, siis hakkasid koerad jälitama, justkui, et neilt varastati saak käest ära, tahtsid seda tagasi saada. Ilmselt suutis ennast nii suureks või hirmsaks teha, et koerad ei julgenud teda maha murda. Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et S. kodu poole minnes hüppas mastif talle esikäppadega selga, koerad jälitasid kogu aeg, oli koguaeg valvel ja kui nende poole vaatas, siis koerad jäid korraks seisma, aga kui neile selja keeras ja edasi jooksis, siis koerad tulid kohe järgi. Koguaeg karjus ja vehkis jalaga kuni kodu ukseni. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) ja tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 46-51, 4) on kooskõlas tunnistaja C. L. ütlused (III, 41-46, 3). Tunnistaja C. L. ütlustega (III, 41-46, 3) on tõendatud, et patsient oli vaja 12.11.2022.a XXX kinnistul kiirabisõidukisse toimetada, läks seda appi tegema ja nägi, et esikus lebas
üleni verine naisterahvas. Kiirabi juhendamisel toimetasid kannatanu kiirabiautosse, et võimalikult kiiresti saaksid hakata kannatanuga haiglasse sõitma. Enne andis R. S. dokumendi. Nägi, et kannatanu näol on tegemist S. S.
24.11.2022 Politsei- ja Piirivalveameti kirjaga nõuti SA-lt Tartu Kiirabi (II, 43-44) välja S. S. kohta 12.11.2022.a kiirabikaart. Nõudekirja kohaselt on sellele lisatud S. S. nõusolek tema isikuandmete avaldamiseks. 12.11.2022.a kiirabikaardilt patsient S. S. kohta (II, 45-46) nähtub alljärgnev sündmuste käik: kell 16:29 teatatud kell 16:30 korraldus kell 16:31 väljasõit kell 16:46 kohal kell 17:09 haiglasse kell 18:12 vaba sündmuskoht: XXX, XXX küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond diagnoos: lahtine peahaav, pealae lahtine haav, õlavarreluukeha murd, kõrva traumaatiline amputatsioon väliseks põhjuseks koerahammustus anamnees ja kaebused: kaks naabri koera tulid kallale, hammustanud jäsemeid, pea piirkonda, olulist verejooksu ei esine, hingamine vaba, patsient adekvaatselt kontaktne, kehal rohkelt hammustusjälgi, suurem haav pealael, vasaku kõrva osaline amputatsioon, kaebab tugevat valu vasakus käsivarres hospitaliseeriti SA Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-sse 21.11.2022 Politsei- ja Piirivalveameti kirjaga nõuti SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum (II, 4748) välja S. S. ravidokumendid 12.11.2022.a juhtumi kohta. Nõudekirja kohaselt on sellele lisatud S. S. nõusolek tema isikuandmete avaldamiseks. 29.11.2022.a kaaskirjaga väljastab SA Tartu Ülikooli Kliinikum Politsei- ja Piirivalveametile S. S. kohta ravidokumendid tema haigusloost (II, 49-61). 12.11.2022 kell 17:33 saabus S. S. kiirabiga Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas asuvast XXX külast XXX talust SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogia kliinikusse, näo- ja lõualuude kirurgia statsionaari ja lahkus sealt 13.11.2022 kell 02:00 Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinikusse, kus viibis kuni 15.11.2022 kell 14:09, tuvastati pealaekudede ärarebimine, hüpovoleemiline šokk, hemorraagiline šokk, pea muude piirkondade lahtine haav, kõrva traumaatiline amputatsioon, vasaku kõrva osaline amputatsioon, sääre lahtised hulgihaavad. Haigusloos on kajastatud, et patsient sai 12.11.2022.a pureda kahe suure koera käest. Hospitaliseeriti kiirabiga EMO-sse. EMO-s patsient kontaktne. Pealael pikk ca 15 cm koljuni ulatuv lahtise lapiga haav, kus on ca 6 x 6 cm nahalapp puudu. Haava servad ei ole lähendatavad. Vasaku kõrva amputatsioon osaline. Vasaku õlavarre suured lahtised aluskudet läbivad hulgihaavad. Mõlema sääre ja reie tagumistel ja eesmistel pindadel sügavad hulgihaavad, veritsevad. Verekaotus tõenäoliselt umbes 1 liiter. Operatsioonil korrastati patsiendil järgmised haavad: peapiirkonnas vasakul kiirupiirkonnas, submandibulaarne rebimishaav vasakul, vasaku kõrva hulgikõhrevigastustega rebimishaav, kõrvalest osaliselt otsast rebitud ja puudu (replantatsioon), skalbi mitmed rebimishaavad
koos naha kaotusega (nahaplastika), vasaku käe õlavarre ja küünarvarre haavad, mõlema sääre haavad, mõlema reie tagakülje haavad. Jätkab ravi heas üldseisundis plastikakirurgia osakonnas. Alates 15.11.2022 kell 14:09 patsient Kirurgiakliinikus, plastilise kirurgia statsionaaris, kus viibis kuni 22.11.2022.a. 12.11.2022.a kiirabikaardilt ja haigusloost nähtuvaga on kooskõlas kannatanu S. S. (S.) ütlused (III, 20-31, 1). Kannatanu S. S. (S.) ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et haiglas ärgates sai teada, et kõik juuksed olid maha aetud, oli täiesti kiilakas, reie pealt oli nahka siirdamiseks võetud, mis pandi pähe, sest peas oli ja on siiamaani peopesasuurune juusteta ala. See juusteta ala on nii suur, et ilma parukata on seda märgata. Sündmuse käigus tõmmati ära kõrv. Kõrvalest kadus. Arstid suutsid sealt nahkade venitamiste abil mingil määral selle kõrva sisemise kõhreosa või alumise kõhre osa ära päästa. Ülejäänud kõrva ei ole. On ainult sisemine osa. Kõrv on amputeeritud. Vajab kirurgilisi operatsioone, et seda mingilgi määral taastada. Haavad olid veel kaela peal kõrva taga. Kõige suurem valuallikas oli vasak käsi, mis oli nii sügavalt hammustusjälgedega, et käsi mitu kuud paranes, enne kui suutis midagi temaga teha. Järgmised kõige suuremad hammustusjäljed on kahel reiel, need reied on praegu väga auklikud, sest koerahammustustest jäävad nahale lohud. Reied olid hästi suurte kahjustustega. Mõlemad jalad altpoolt põlve on armidega. Me räägime hulgihaavadest. Kui vaadata jalgu, siis jalgade peal ei ole kohta, kus ei oleks arme. Jalad on täielikult armistunud. Armid on praegu ka nähtavad. Paar tüsistust oli seoses sellega, et armide alla tekkis haavavedelik, millega EMO-s käis. Haavad meeletult valutasid. Kuude viisi oli haavavalu, mida võttis ära ainult valuvaigisti ja käsi oli umbes pool aastat selline, et temaga ei saanud teha, paljud asjad jäid tegemata, sest ta andis meeletut närvivalu, temaga ei kannatanud suuri asju teha. Need on kõik haavade poole pealt. Lisaks sellele kõigele pole enam füüsilist võimekust. On olnud üle 4 aasta ühes ratsatalus perenaine, kus on kõige suurem tööosa füüsiline töö. Siiamaani ratsatalus aitab XXX, sest ise ei jaksa enam füüsilisi asju teha. Kõige suuremaks kireks on ratsutamine olnud. Ratsaspordiga praegu tegeleda ei saa. Minimaalselt saab seda teha. Kõikide pingutuste peale hakkab pea valutama. Hingelistest üleelamistest on olnud kõige suurem just välimus. Kui ühel päeval on kõik juuksed maha aetud ja pea peal on suur juusteta ala peanahata ja ühte kõrva pole, kas seda annab kirjeldada, kuidas sa peeglist endale otsa vaatad. Üks suuremaid vaimseid muresid on olnud enda välimuse teema. Miks see nii raske peab olema, et noor tüdruk viskab endale paruka pähe ja teeb kõigile head nägu, aga kujutage ise ette, kui on suvi, rannas iga päev topite parukat pähe. Peab sinna panema aluse, mütsi, tükk aega peab korrastama, et see peas oleks nii, et keegi seda ei märkaks. Juukseid ei saa patsi panna, sest siis on kõrva kohe näha. Vigastuste asi on see, mis kõige rohkem paneb kannatama. Kõik need asjad saab ära peita. Suuremad vaimsed asjad, mis ootavad ees, on operatsioonid. Ees on ootamas korduvad kõrva operatsioonid. Ees on ka operatsioon, kus peanaha alla paigaldatakse kotikene, mis hakkab peanahka pingutama. Pooleks aastaks jääb see kott peanaha alla, et seda juusteta osa väiksemaks teha, et seda nahka sinna peale tõmmata, et see saaks natukegi väiksemaks, kui see on praegu, et tulevikus oleks lihtsam seda varjata. See on üks asi, mis teeb hingele valu. Teine asi see, et peab praegu käima kohtus, kus ei tahaks käia. Kui inimene tuleks vabandaks ja ütleks, et tunneb ennast süüdi, tal on kahju, tal ei ole rahalisi võimalusi. See pinge, mis kohtus saab, see on nii hull, ei tahaks sellist asja läbi elada ja siia tulla. Kui inimene ei tunne oma süüd, siis ei jää muud üle. Kehaarmide tõttu ei saa ennast kuskil vabalt tunda. Koguaeg on vaja läbi mõelda, mida teha ja kus oled. Kui kutsutakse saunaõhtule sõprade poolt, kui seal on võõrad inimesed, siis nad vaatavad igalt poolt arme. Pead läbi mõtlema, kuidas seda parukat pähe panna, kas üldse panna, kas kuidagi muud moodi. Kõik see tuleb läbi mõelda. Edaspidiseks on jäänud ka hirm. Mitu korda on hiljaaegu ette tulnud juhuseid, kus mõnda lahtist koera nähes alati esimese asjana vaatab, kuhupoole saab joosta.
See hirm on kasvanud nii suureks, et ei julge isegi üksi sauna minna. Hirm nii sügavuti sees. Alguses arvas, et see ei hakka häirima ja ei karda koeri nii palju. Praegu peale seda õnnetust kardab üksi isegi õue peal käia. Kui õhtul pimedas peab minema üle hoovi XXX juurde süüa viima, siis mõtleb, et mis saab, kui koer tuleb. Ei julge enam üksi jalutamas käia. Ei tunne ennast mitte kuskil enam turvaliselt. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et kui ta haiglast vabanes, siis 3 korda nädalas käis arsti juures. 2 korda perearsti juures, mis õnneks kodust ei olnud väga kaugel. See oli kuu aja pikkune aeg, kui pidi nii tihedalt arstil käima. Peale seda hakkas käima harvemini. Arsti juures käimisi on olnud ikkagi väga tihedalt ja mitte ainult Tartus käimine, vaid ka Tallinnas erinevate kirurgidega rääkimistel. Ühe korra on saanud ka juuste siirdamist. Juusteta ala pole ainuke ala. Armilised kohad, mis katavad pead, neid on palju ja ka juukseid pole säilinud, aga peanahk on säilinud, siis on võimalik teha ka juuste siirdamisi, mis on tulevikus plaanis. Lisaks arsti juures käimistele oli kodune ravi. 7 kuud järjest iga päev kaks korda päevas pidi määrima enda haavu või arme, mis ei olnud ka toredad. Haavu puutudes on selline ebamugav tunne, kui pidi neid kreemitama. Tsiviilhagis on riietus, ravimi kulu, ühe paruka kulu, raviarstide vahet käimisel transpordikulu. Ees ootavaid pea operatsioone hüvitab haigekassa. Kõrva operatsiooni ei tea siiamaani, kas selle saab haigekassa alla panna või rahalised vahendid peab ise leidma. Saade „Südamesoov“ ostis praeguse paruka, mille maksumus oli 2000 €. Pluss veel rahaline korjandus. Alguses ostis endale ühe odavama paruka, mille kohta on tšekk. Hiljem võttis ühendust saade „Südamesoov“ ja kinkis enda toetajate abiga Isabella Juuksestuudiost teise paruka, mille maksumus oli umbes 2000 €. Vana parukat kasutab minimaalselt. Parukad väga kiiresti kaotavad oma välimuse. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et tsiviilhagi juures olevatest apteegitšekkidest enamus kulu läks haavasalvide peale, kaks korda päevas pidi haavade peale määrima. Kõige suurema rahalise kuluga olid rohud või kreemid. Ülejäänud peale panemise kreemid, mis kirjas kui kätekreemid, aga arsti poolt määratletud kreem, mis niisutavad peanahka. Alguses kulus hästi palju haavasidemeid ja plaastreid, pidi neid vahetama. Valuvaigisteid tarvitas peale õnnetust paari kuu jooksul tihedalt. Hiljem tarvitas valuvaigisteid peaaegu pool aastat, et peavaludest vabaneda. Kõik tšekid, mis on tsiviilhagiga seotud, need seonduvad kõik koerte rünnaku tagajärgede leevendamisega. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et peale õnnetust oli kohe üks operatsioon, mitu operatsiooni oli, käis ka juuste siirdamise operatsioonil. Septembrikuus pidi olema peanaha operatsioon, aga kirurg haigestus. Pärast peanaha operatsiooni pool aastat iga 3 nädala tagant hakkab käima kirurgi vastuvõtul, kes implantaati täidab peanaha all. Poole aasta pärast umbkaudu võetakse see implantaat sealt alt ära. Siis tuleb uus operatsioon, et kogu see kupatus uuesti kokku panna ja päästa nii palju kui päästa annab. Siis on ootamas kõrva operatsioon. See on hiljem. See on üsna järjepidev operatsioon, seda ei saa teha ühekorraga, selleks on vaja käia kordi ja kordi kliinikus. Lisajuuste siirdamisi tahab teha haavandite kohtadele, need on kõik Tallinnas. Kui paari aasta möödudes selgub, et on veel haavu, mis ennast lõpuks väga häirima jäävad, siis peab ette võtma rasvasüstide tegemise haavadesse ja laserravi. Ees on ootamas korduvad ja korduvad operatsioonid ning seda järgneva 3-4 aasta ja võib-olla ka pikema aja jooksul. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on kooskõlas tunnistaja R. S. (S.) ütlused (III, 4651, 4). Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et 12.11.2022.a naabri koerte rünnaku tagajärjel olid S. S. käed ja jalad igal poolt hammustuse jälgi täis. Pea täiesti verine. S. ise kurtis, et pool pead nagu oleks ära läinud otsast. Tal kapuuts oli peas samal hetkel, korraks kergitas seda kapuutsi, siis oli näha, kuidas peanahk sealt liikus ja pealagi oli täiesti
nagu lumivalge, tal pool kõrva oli peast hammustatud. Ainuke puutumata ala oli kõht ja näolapp, ülejäänu kõik oli igalt poolt hambajälgi täis. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) ja tunnistaja R. S. (S.) ütlused (III, 46-51, 4) on kooskõlas tunnistaja A. S. (S.) ütlused (III, 56-63, 6). Tunnistaja A. S. ütlustega (III, 56-63, 6) on tõendatud, et ajal kui R. S. talle helistas ja teatas XXX S. juhtunud õnnetusest, viibis ta Võrumaal. R. ütles, et naabri koerad rebisid S. lõhki. Esimesel võimalusel istus kohe autosse ja sõitis Tartusse kiirabisse. S. olid väga tõsised vigastused. Osa peanahka oli kadunud, kõrv oli rebitud, käed-jalad olid kõik üleni haavu täis, S. oli šokiseisundis, ta vappus üle keha. Kiirabitöötajad katsid teda termotekkidega. S. ise ei olnud eriti midagi võimeline rääkima. Tunnistaja A. S. ütlustega (III, 56-63, 6) on tõendatud, et kiirabist S. juurest lahkudes ütles arst, et kui leiate S. peanaha ülesse ja suudate selle enne hommikut tuua kiirabisse, siis on võimalus, et nad saavad seda kasutada. Sõitsid kohe koju ja otsisid kogu tutvusringkonnaga, kes seal olid - tuttavad-töökaaslased - selle põllu üksipulgi läbi taskulampidega, aga leidsid ainult juuksed, peanahk oli ära söödud. Tunnistaja A. S. ütluste (III, 56-63, 6) kohaselt on XXX S. väga vapper olnud, kuid S. on juhtunust jäänud terviseprobleemid. S. on ärevushäired, ta ei julge õhtul üksi õues kõndida pimedas, kardab pimedat, loomi, koeri. Suvel mitmel korral, kui ujumas käis oma sõpradega, siis lahtist koera nähes jooksis vette kivi otsa, sest tal tekib paanikahoog. S. on peavalud operatsioonidega seoses. See ei ole selline asi mis lihtsalt üle läheb ja meelest ära läheb. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) ja tunnistajate R. S. (S.) (III, 46-51, 4) ja A. S. (S.) ütlustega (III, 56-63, 6) on kooskõlas tunnistaja K. R. ütlused (III, 51-53, 5). Tunnistaja K. R. ütlustega (III, 51-53, 5) on tõendatud, et 12.11.2022.a õhtul teavitas teda S. S. XXX, et koerad ründasid S. ja S. on haiglas. Läks kohe haiglasse ja EMO-s nägi S. enne operatsiooni. S. oli pool pead kinni seotud, parempoolsed juuksed olid verised. Näos oli verejälgi. Vasak käsi oli kinni seotud ja teki all. S. oli termoteki all ja vappus. Tunnistaja K. R. ütlustega (III, 51-53, 5) on tõendatud, et 12.11.2022.a õnnetus mõjus S. S. üpris raskelt. Emotsionaalselt. Väga murtud enda välimuse pärast. Kartis, et keegi teda enam ei soovi eluskaaslaseks rikutud välimuse pärast. Kartus füüsiliselt hakkama saamise ees. Hirmud koerte ees. Koeri nähes on S. läinud tema selja taha. S. S. kehavigastuste kohta tehti keerukas kohtuarstlik ekspertiis (II, 62-69). 26.01.2023.a ekspertiisiaktiga nr 22E-LÕI0078 (II, 62-69) on tõendatud, et S. S. tuvastati vasaku kõrva kõhreosa hulgivigastused ja osaline amputatsioon; peanaha ja vasaku kõrva hulgalised hammustus-rebimishaavad koos naha osalise kaotusega; hulgalised hammustusrebimishaavad alalõual ja kaelal vasakul, vasakul ülajäsemel ning alajäsemetel. S. S. esinenud kehavigastused ning nende tagajärjel tekkinud verekaotusšokk ja äge neerupuudulikkus koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse, kestusega vähemalt neli kuud. S. S. esinevad kehavigastused võivad olla tekkinud 12.11.2022.a koerapoolse ründe ja hammustamise tagajärjel.
Võlaõigusseaduses (VÕS) on 53. peatükis kahju õigusvastase tekitamise all 2. jaos sätestatud §-des 1056 – 1060 vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Tsiviilõiguslikult vastutab loomapidaja suurema ohu allika valdajana VÕS § 1056 lg 1,2 ja VÕS § 1060 kohaselt looma poolt tekitatud kahju eest. Karistusseadustiku (KarS) § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Kahe suure koera omanikuna oli Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXX külas XXX kinnistul elaval Monika Antonil kohustus tegutseda, kuna loomaomanikuna ning loomapidajana tuli tal täita Põltsamaa vallas kehtivat koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja (edaspidi: Eeskiri; vastu võetud Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018.a määrusega nr 48, jõustunud 31.08.2018 – RT IV, 28.08.2018, 8; viimane muudatustega redaktsioon jõustus 03.01.2020 – RT IV, 31.12.2019, 38). Eeskirja § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse sellega koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise nõuded Põltsamaa valla haldusterritooriumil. Eeskirja § 1 lg 2 kohaselt on see täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi loomaomanik), kelle omandis või valduses on loom või kes tegeleb looma pidamisega ning vastutab looma eest rendi või muu õigussuhte alusel looma omanikuga (edaspidi loomapidaja). Eeskirja § 3 lg 1 kohaselt on looma lubatud pidada piiratud territooriumil. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks. Loomapidajal tuleb välistada looma ära jooksmise ja inimestele kallale tungimise võimalus. Eeskirja § 3 lg 10 kohaselt peab loomaomanik välistama looma poolt kaaskodanike häirimise või ohustamise või neile kahju tekitamise. Eeskirja § 5 lg 1 p 5 kohaselt on loomapidaja kohustatud võtma tarvitusele meetmed, välistamaks looma ära jooksmist ja inimestele või teistele loomadele kallale tungimise võimalust. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kahe suure koera omanikuna jättis Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXX külas XXX kinnistul elav Monika Anton kohusetundetusest tarvitusele võtmata küllaldased meetmed XXX kinnistu piiramiseks selliselt, et koerad sealt välja ei pääseks ja ümbruskonda ei ohustaks. Kuna Monika Antoni 2 suurt koera olid enne 12.11.2022.a paljukordselt pääsenud XXX kinnistult välja naabruses asuvale XXX kinnistule ning seejuures ohustanud seal elavaid inimesi (hirmutanud) ja loomi (kassipoegi taga ajanud ja väikest koera Sofit kahel korral rünnanud), millest olid Monika Antonit informeerinud nii XXX kinnistu elanikud kui ka Põltsamaa Vallavalitsus ja politsei, siis oli Monika Antonile teada võimalus, et XXX kinnistult välja pääsevad koerad kujutavad ümbruskonnale suurt ohtu ning halvimal juhul võivad rünnata nii teisi loomi kui ka inimesi. Monika Anton jättis tegevusetusega kergemeelsusest täitmata hoolsuskohustuse, mis tulenes loomapidaja kui suurema ohu allika
valdaja staatusest (VÕS § 1056, VÕS § 1060) ning Põltsamaa vallas kehtivast koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirjast: § 3 lõikest 1, mille kohaselt looma on lubatud pidada piiratud territooriumil ning see territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks ning loomapidajal tuleb välistada looma ära jooksmise ja inimestele kallale tungimise võimalus. § 3 lg 10, mille kohaselt loomaomanik peab välistama looma poolt kaaskodanike häirimise või ohustamise või neile kahju tekitamise; § 5 lg 1 p 5, mille järgi on loomapidaja kohustatud võtma tarvitusele meetmed välistamaks looma ära jooksmist ja inimestele või teistele loomadele kallale tungimise võimalust. Jättes tegevusetusega kergemeelsusest koeraomanikuna hoolsuskohustuse täitmata, päädis see 12.11.2022.a S. S. raske tervisekahjustuse põhjustamisega.
JA
SÜÜD
Monika Antoni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ka asjaolu, et osaliselt oli XXX kinnistul XXX kinnistu pooles osas loomakarjuse taoline moodustis, mis oli sinna jäänud varasemalt XXX kariloomade pidamise ajast, ei välista Monika Antoni käitumise õigusvastasust, kuna see oli mõeldud kariloomadele ja oli ebapiisav koerte XXX kinnistul hoidmiseks, sest selle karjuse alumise traadi alt pääsesid koerad vabalt XXX kinnistult välja liikuma, sealhulgas pääsesid koerad XXX kinnistult ka XXX kinnistule. Ka asjaolu, et 2022.a sügisel paigaldati XXX kinnistule XXX kinnistu poolsesse ossa täiendav loomakarjuse taoline moodustis, mis takistas inimestel XXX kinnistu õuele jalgsi ja autoga sissepääsemist, ei välista Monika Antoni käitumise õigusvastasust, kuna ka selle aedkarjuse alumise traadi alt pääsesid koerad vabalt XXX kinnistult välja liikuma, sealhulgas pääsesid koerad XXX kinnistult ka XXX kinnistule. Pealegi nähtub, et see täiendav aia osa paigaldati XXX kinnistule sealt ebasoovitavate isikute, nagu XXX, XXX, XXX jmt eemal hoidmiseks, mitte koerte XXX kinnistul hoidmiseks. Monika Anton, V. T. ja K.-T. A. on püüdnud väita, et elektrikarjus oli küllaldane ja piisav, et koeri hoida XXX kinnistul ning keegi võis 12.11.2022.a voolu pahatahtlikult karjusest välja lülitada. Nähtub see nende alljärgnevatest ütlustest kogumis. Kahtlustatava Monika Antoni (Anton) kohtueelses menetluses 21.04.2023.a antud ütluste (II, 193-197) kohaselt olid 12.11.2022 ta XXX, lahkus kodust hommikul ja päeva jooksul kodus ei käinud, pereliikmetest sel päeval kedagi kodus polnud, majapidamine oli tühi (II, 169). Monika Antoni ütluste kohaselt on ta täiesti kindel, et kodust lahkudes oli karjuses vool sees (II, 196). Õhtul kella 17 paiku helistas politsei ja sai teada, et koerad olid XXX rünnanud ja elektrikarjusel polnud voolu sees (II, 196). Monika Antoni ütluste kohaselt kontrollis ta sellel õhtul elektrikarjust, vaatas akut ja nägi, et klemmid olid lahti ühendatud ja need olid tõstetud aku peale (II, 196). Pani klemmid akule tagasi ja siis aku töötas ja karjuses oli vool sees (II, 196). Tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütlustega (II, 190-192) on tõendatud, et 12.11 2022.a olid Monika Antoni XXX ja XXX talus ei olnud kedagi kodus, samal päeval helistas talle töö juurde Monika ja ütles, et koerad olid S. rünnanud ja kas saaksid kohe XXX minna (II, 191). Monika Antoni XXX K.-T. A. tuli järgi ja sõitsid kohe XXX, politsei oli kohal, vool oli elektrikarjusest välja lülitatud, aga XXX pere polnud seda teinud (II, 191). Elektrikarjus sai voolu akust, aku asus XXX maal S. põllu ääres (II, 191).
Avastas, et aku klemm oli aku pealt lahti (II, 191). S. maalt oleks saanud kepiga aku klemmi lahti teha (II, 191-192). Tunnistaja V. T. (T.) kohtueelses menetluses 09.12.2022.a antud ütluste (II, 190-192) kohaselt kartis tiibeti mastifi tõugu koer elektrikarjust ja kunagi väljas ei käinud (II, 191). Tunnistaja K.-T. A. (A.) kohtueelses menetluses 06.12.2022.a antud ütluste (II, 187-189) kohaselt XXX koerad voolu all olevast karjusest alt ega läbi ei tulnud (II, 188). Eeltoodud Monika Antoni, V. T. (T.) ja K.-T. A. ütlused ei välista samuti Monika Antoni käitumise õigusvastasust, kuna asjaolul, kas elektrikarjuses oli 12.11.2022.a vool sees või seal seda polnud, polnud suuremat tähtsust olukorras, kus karjusaia alumine traat asus niivõrd kõrgel, et koerad said sealt alt vabalt XXX kinnistult naaberkinnistule käia. Monika Antoni, V. T. (T.) ja K.-T. A. ütlused selle kohta, nagu taganuks elektrikarjus koerte XXX kinnistul hoidmise, pole veenvad olukorras, kus pärast Monika Antoni koerte poolt 12.11.2022.a S. S. ründamist kohale saabunud politseiametnikud T. P. ja C. L. nägid oma silmaga, kuidas autotulede valguses said XXX kinnistu traataia alumise traadi alt koerad takistusteta XXX kinnistult välja ja sisse liikuda ning sellega on kooskõlas ka 12.11.2022.a politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt nähtuv selle kohta, kuidas nn karjus- ehk traataia alt, täpsemalt selle alumise traadi alt, liigub XXX kinnistult XXX kinnistule politseisõidukile vastu suur koer ja haugub. KVALIFIKTASIOON KarS § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi
Monika Antoni käitumine kuulub kvalifitseerimisele KarS § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi, s.o tegevusetusega raske tervisekahjustuse tekitamisena ettevaatamatusest. 26.01.2023.a ekspertiisiaktiga nr 22E-LÕI0078 (II, 62-69) on tõendatud, et S. S. tuvastati keeruka kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena vasaku kõrva kõhreosa hulgivigastused ja osaline amputatsioon; peanaha ja vasaku kõrva hulgalised hammustus-rebimishaavad koos naha osalise kaotusega; hulgalised hammustus-rebimishaavad alalõual ja kaelal vasakul, vasakul ülajäsemel ning alajäsemetel. S. S. esinenud kehavigastused ning nende tagajärjel tekkinud verekaotusšokk ja äge neerupuudulikkus koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse, kestusega vähemalt neli kuud. Vähemalt 4 kuud kestev tervisekahjustus on KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes raske tervisekahjustus. Ka tervisekahjustus, kui sellega põhjustati oht elule, on KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes raske tervisekahjustus. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 1 kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 kohaselt võib tervisekahjustus olla eluohtlik, kui sellega kaasneb šokk.
KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. KarS § 13 lg 2 kohaselt võib kohus tegevusetusega toimepandud süüteo puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut, s.o karistust kergendada. KarS § 119 lg 1 kohaselt karistatakse raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest kas rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.
KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtu hinnangul on Monika Antoni süü S. S. raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest tekitamisel suur. Süü suurus välistab rahalise karistuse kohaldamise KarS § 13 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja ka tema karistuse kergendamise. Lisaks süü suurusele välistab Monika Antoni suhtes rahalise karistuse kohaldamise ka see, et Monika Antonil rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks puuduvad. Monika Anton on XXX (II, 109-112). Rahalise karistuse kohaldamine pole proportsionaalne ja õiglane ka olukorras, kus tal tuleb kannatanule tasuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilhaginõuded. Kannatanu huvid on põhjendatud taolises olukorras esile tõsta ja rahaline karistus kui kergem karistusliik Monika Antoni suhtes välistada. Monika Antoni süü suuruse hindamiseks on põhjendatud põgusalt peatuda taustal. Süüdistatav Monika Anton ja tema kaks koera tiibeti mastif Rolf ja segavereline Mia Terri elasid XXX kinnistul ning käesolevas kohtuasjas kannatanuks olev S. S. elas naaberkinnistul, s.o XXX kinnistul. Teisisõnu olid ja on XXX ja XXX kinnistu naaberkinnistud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt ja kahtlusteta, et XXX kinnistul oli ainult ühes küljes, s.o XXX talu poolel elektrikarjus, mis oli aga mõeldud kariloomade jaoks. Kõige hiljemalt 2022.a suveks oli kariloomade pidamine XXX kinnistul lõppenud, kuna XXX ja XXX. Sellele on viidanud enda ütlustes nii Monika Antoni XXX V. T. kui XXX XXX K.-T. A.. Teiste hulgas jäi XXX Monika Anton (II, 109-112). 24.04.2023.a XXX ja XXX XXX vastuskirjaga Politsei- ja Piirivalveametile on tõendatud, et Monika Antoni vastu XXX XXX (II, 109-112). 2022.a suve lõpus-sügisel tekkis XXX kinnistule sissesõiduteele hoovi sissesõitmist takistav täiendav aed-karjus, mis oli samuti 3 traadiga, nagu varasemaltki kariloomadele ehitatud elektrikarjus. Ka see 2022.a suve lõpul-sügise alguses tekkinud 3-traadiline taluhoovi inimestel ja sõidukitel sisenemist takistanud aed-karjus polnud mõeldud koerte XXX kinnistul hoidmiseks, vaid teiste inimeste nagu XXX, XXX jmt kinnistult eemale hoidmiseks. Ehituselt olid mõlemad elektrikarjused sobilikud üksnes kariloomade ning inimeste ja sõidukite piirdeks. Elektrikarjuste alumiste traatide alt said XXX kinnistul elavad suured koerad vabalt välja ja sisse liikuda. Elektrikarjused suuri koeri Rolfi ja Mia Territ XXX kinnistul kinni ei hoidnud. See nähtub nii kohtule esitatud videosalvestistest, fotodest kui ka kannatanu ning tunnistajate ütlustest. Ka XXX kinnistul elanud Monika Antoni XXX V. T. on enda ütlustes kinnitanud, et segavereline koer pääses kuidagi elektrikarjuse alt XXX kinnistult välja. Asjaolul, kas elektrikarjustel olid elekter sees, polnud suuremat tähtsust olukorras, kus karjusaedade alumine traat asus niivõrd kõrgel, et koerad said selle alt sealt vabalt XXX kinnistult naaberkinnistule käia. Süüdistuses kajastatud ajal, s.o 12.11.2022.a selles elektrikarjuses elektrit polnud, seda proovis pärast süüdistuses kirjeldatud sündmuse toimumist rohukõrrega tunnistaja J. K. ja seejärel enda käega ka politseiametnikust tunnistaja.
Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka see, et mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid XXX kinnistu koerad pidama naaberkinnistu XXX talu maid nende omadeks. See nähtub ka nii kohtule erineval ajajärgul esitatud videosalvestistest, fotodelt, ekraaniväljatrükkidelt kui ka kannatanu ja tunnistajate ütlustest. XXX kinnistu kaks suurt koera hakkasid naaberkinnistul kimbutama XXX kinnistu kassipoegi ja väikest koera Sofit ning sagenesid XXX kinnistu elanike erinevad pöördumised ametiasutuste poole seoses sellega, et naaberkinnistu koerad viibivad nende kinnistul. On tähelepanuväärne, et erinevad intsidendid, mis seondusid XXX kinnistult koerte XXX kinnistule käimistega, ei lõppenud, vaid üha jätkusid. Seda ka vaatamata sellele, et vald ja ka politsei olid sekkunud. Süüdistuses kajastatud kuriteosündmus 12.11.2022 polnud esmakordne juhtum, mil XXX kinnistu kaks suurt koera olid XXX kinnistul. Sellel foonil on Monika Antoni kui kahe koeraomaniku hoolimatus ümbritseva suhtes eriti suur. Suurte koerte omanikuna ei võtnud ta midagi ette selleks, et välistada enda kahe suure koera naaberkinnistule pääsemise võimalus. Kui enne 12.11.2022.a olid XXX kinnistu koerad kimbutanud naaberkinnistul kassipoegi ja rünnanud ainult XXX kinnistu väikest perekoera, siis 12.11.2022.a õhtupoolikusel ajal ründasid nad seal XXX kinnistul õues hoonete läheduses viibinud S. S. ja seda väga jõhkral moel, teda üle keha puredes ja tema küljest naha, ka peanaha tükke, välja rebides, kõrvast kiskudes. Füüsiline valu ja kehavigastused olid suured ja kannatanule põhjustati eluohtlikud tervisekahjustused, mis vastavad raskele tervisekahjustuse astmele. Kohtulikul uurimisel leidis veenvalt kinnitust ka see, et XXX kinnistu koerte ründeagressiivsust arvestades oleks kannatanu S. S. enda kodukinnistul ülimalt suure tõenäosusega surnud, kui teda poleks koerte käest ära päästnud XXX kinnistul koerte rünnaku ajal toas viibinud R. S., kes kuulis õuest tuppa S. S. abipalveid, kes hüüdis R. nime. Eluohtlike tervisekahjustustega S. S. elu õnnestus päästa tänu R. S. poolt S. S. kohale kutsutud kiirabile, kes toimetas kannatanu haiglasse. Kannatanu tegeleb senini enda tervise ja väljanägemise parendamisega, kuid kahtlusteta jäävad talle kogu eluks nii psüühilised kahjustused (hirm koerte ees) kui ka kehalised kahjustused – haavad, armid jmt. Operatsioonid pole veel lõppenud ja neid on veel mitmeid ees. Kohtu hinnangul on Monika Antoni süü suur, millest lähtudes on välistatud rahalise karistuse kohaldamine ja vangistust tuleb kohaldada maksimummäära lähedal – maksimum on 1 aasta. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Monika Anton on küll pärast prokuröri avakõnet avaldanud, et tal on kahju, et selline sündmus on aset leidnud, kuid on jäänud seisukohale, et endal ta selles süüd ei näe (III, 14). Ka viimases sõnas (III, 127) avaldas süüdistatav Monika Anton, et tal on sügavalt kahju, et selline asi juhtus, aga endal ta juhtunus süüd ei näinud. Viimases sõnas jäi süüdistatav Monika Anton seisukohale, et oli taganud koertele piisavad piirded, kus oli vool sees ja sealt väljas nad ei käinud, koerad kartsid voolu. Miks sellel päeval vool ära läks, ta ei tea, oli XXX (III, 127). Kohtu hinnangul pole nende avalduste näol tegemist Monika Antoni puhtsüdamliku kahetsusega. XXX kinnistu elanike ees seoses enda koerte poolt sealsetele elanikele põhjustatud hirmu ja kartusega ning S. S. põhjustatud vigastuste üleelamiste eest pole Monika Anton seninini vastutust võtnud ja enda süüd toimunus näinud. Monika Anton pole senini ka kordagi kannatanu ja XXX kinnistu elanike ees vabandanud. Kohus karistab Monika Antonit 10 kuu vangistusega ja sellest tuleb tal reaalselt ära kanda vanglas 2 kuud. Nimetatud 2 kuud reaalset vangistust on väga väike ja tühine aeg, võrreldes sellega, kui palju on kannatanu S. S. pidanud enda elu ja tervise eest võitlema, taluma valu ja läbi tegema erinevaid raviprotseduure, s.h operatsioone, ja kui palju tal on neid veel ees.
Nimetatud 2 kuud vangistust on väga väike ja tühine aeg, võrreldes sellega, kui palju S. S. jääb 12.11.2022.a sündmusest tulevikuks pähe ja üle kogu keha haavu, arme. Et teiste inimeste hulgas vähegi inimväärne välja näha, on tal senini tulnud kanda parukat, kuna pärast koerte rünnakut ei õnnestunudki üles leida peanaha tükki, et seda juusteta kohale tagasi siirdada. Loodetavasti jätkub kannatanul võitlustahet, et enda tervise ja väljanägemise eest edasi erinevate ravi- ja ametiasutuste uksi kulutada ning endale parem tervis ja inimväärsem väljanägemine aja jooksul tagasi võita. Kaheaastane katseaeg ja kriminaalhooldus ning sotsiaalprogrammis osalemine peaksid aitama suunata Monika Antonit õiguskuulekale eluviisile, kasvatama temas ümbritseva suhtes empaatiavõimet ning aitama majanduslikult paremale järjele, et likvideerida enda XXX
08.06.2023.a esitas S. S. tsiviilhagi Monika Antoni vastu (I, 8-14; II, 122-135) koos lisadega (II, 136-162) varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, taotlustega välja mõista Monika Antonilt varaline kahju 1837.08€ (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse eurot kaheksa senti) ja tsiviilhagi esitamisega seonduv varaline kahju 1200€ ning mittevaraline kahju 100 000€ (ükssada tuhat eurot) kannatanu S. S. kasuks. Kannatanu S. S. esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik koostatud tsiviilhagi põhistus kohtuvaidluses on alljärgnev. Kannatanu esindaja kohtukõne punktid ja tekst on alljärgnevalt jäetud muutmata, kuid kannatanu esindaja kõnest on välja jäetud fotod kannatanu vigastuste kohta, kuid Kohtute Infosüsteemis on need kohtuasja nr 1-23-4097 all värvilisena olemas ja ka kirjalikus pabertoimikus on need olemas (III, 107-116).
12.11.2022 ründasid Põltsamaa vallas Monika Anton kaks koera 26 aastast S. S., kes sai ründe tulemusena raske tervisekahjustuse: FOTO (III, 108p)
Vastavalt epikriisile (tsiviilhagi Lisa nr 1) sai S. S. väga raske tervisekahjustuse: Patsient viibis 2. intensiivravi osakonnas 12.-15. novembril 2022 koerterünnakust saadud mitmeste rebimishaavade tõttu, mis vajasid operatiivset ravi. Tüsistusena esines hemorraagiline sokk, miile tulemusena tegi patsient läbi ägeda neerupuudulikkuse. Ajutrauma välistamiseks tehtud kompuuteruuring, mis korras. Järgnevalt pt. oli ekstubeeritud. Omahingamisega on patsient saanud kenasti hakkama, lisahapnikku ei vaja. Hemodünaamiliselt normaalne. Anemiseerumise tõttu on patsient saanud kahel korral erürtrotsüütide ülekannet, osakonnas kokku kaks doosi. Patsient on saanud AB ravi Amoxiclaviga 1.2g x 3 i/ v. Ravi tulemusena neerupuudulikkus lahenenud, põletikunäitajad langustendentsiga...... Rö-uuringu põhiselt ülajäse, mis lahasel, luumurruta. Ainus preop. obj. leid pärineb EMO üldarstilt, kes kirjeldanud vasaku kõrva osalist amputatsiooni, pealael 15 cm pikkust koljuni ulatuvat lahtise lapiga haava ning 6x6 cm puuduva koega defekti. Jäsemete haavu kirjeldatud kui veritsevaid hulgihaavu, vasakul õlavarrel sedastati suured lahtised aluskudet läbivad hulgihaavad. Puudub funktsionaalne ja neuroloogiline staatus, samuti täpsem haavade kirjeldus. Lõikustoas opereerinud jäsemeid üldkirurgia ja traumatoloogia eriala valves olnud arstid. Näo-lõualuude kirurg kontakteerunud plastikakirurgiga, kellega koos taastatud võimaluste piires vasak kõrv, saneeritud-õmmeldud kaela ja pea piirkonna haavad ning plastikakirurgi poolt teostatud lisaks puuduva koeosa piirkonnas plastika õhukese perforeeritud nahatransplantaadiga.....Parema reie tagakülje haav endiselt serooshemorraagilise eritisega, tekitavat tugevat valu liikumisel. Vasakul ülajäsemel püsib turse, liikuvushäire. Väliskõrv tsirkulatsioonis (palutud vahetada stripsid), plastika pealael enamjaolt kuiv ja fikseerunud - palutud siduda acticoat flexi võrguga. Järgmine sidumine perearstil 2-3 p. pärast, kõrv sidumist ei vaja. Doonorpinnal palun side vahetada. Vajalik traumatoloogi sissekanne jäsemete obj. leiu hindamiseks, milleks tehtud juurdepääs.
Hageja enda kirjeldused vigastustest: Peanahk koos juustega on osaliselt peast rebitud, seal on teostatud hulgaliselt õmblusi, kinnitusi klambritega ja pealaele on paigaldatud reie pealt siirdatud nahk. Kõrv on osaliselt taastatud, aga vajab veel järgnevaid plastilisi operatsioone. Kätel ja jalgadel on hulgaliselt erinevaid vigastusi, mis on õmmeldud. Samuti on palju pehmete kudede rebendid, mis vajavad pikemat taastumist. Hetkel on igasugune liikumine ja toimetulek igapäevaste toimetustega väga raskendatud. Vajan toimetulekuks kõrvalist abi. Vigastustest veel nii palju, et minu vasak käsi on hetkel veel üsna teovõimetu. Liigub, aga on väga paistes ja sellega midagi väga teha ei saa. Parema käe kahjustused on õnneks üsna minimaalsed. Jalad on mõlemad täiesti läbi puretud. Eriti reite tagused, mis teeb tõusmise ja istuma mineku väga vaevaliseks ja valulikuks. Jalad mõlemad paistes, eriti parem jalg. Parema jala reis ongi kõige suurem valu põhjustaja. Samuti teeb liiga vasaku jala reie väliskülg kust võeti siirdamiseks nahka. Liigutused ja kõndimine on valulikud ja hetkel veel väga vaevalised. Pea on kinni seotud ja klambreid täis. Pähe siirdati ka nahka, sest seal puudus suur osa peanahka. Koerte poolt praktiliselt ära tõmmatud kõrva suutsid arstid venitada ja veidi paremaks teha. Õnneks kõrv seest kahjustusi ei saanud, aga väljaulatuv osa on suures osas küljest ära tulnud. Püsti seismine on hetkel veel vaevaline, sest mul oli suur verekaotus ja olen mitmeid päevi saanud vereülekandeid. Samuti saan marutaudi vaktsiine.
Tulenevalt koerte rünnakust on noore naisterahva välimus terveks eluks rikutud ja see mõjutab tema elukvaliteeti (tsiviilhagi Lisa nr 2 – 12 erinevat fotot): FOTO
Juhtunu tagajärjel on hagejal tekkinud nii mittevaraline kahju raske kehavigastuse tekitamisest VÕS § 134 lg-tes 2, 3 ja 5 nimetatud ulatuses kui ka varaline kahju ravikuludest ning menetluskuludest VÕS § 130 lg-s 1 nimetatud ulatuses.
Asjaolu üle, et tegemist oli Monika Anton ́ile kuuluvate koertega, puudub vaidlus. Prokurör on nimetatu kohta esitanud ka selged tõendid, mh on koerte omandiõigust kinnitanud erinevad tunnistajad. Monika Anton oma oli (Tiibeti mastif Rolf) vastavalt lemmikloomapassile. Teine koer (segavereline emane) oli lemmikloomapassi järgi M. E. kuuluv. Samas M. L. (E. oli vana nimi) kinnitas ülekuulamise protokollis (tl 173), et müüs kutsikana segaverelise koera 100 euro eest V. T.. K. T. A. ütles ülekuulamisel (tl 203), et XXX oli küll V. T., aga nad läksid 2022. aasta suvel lahku, samuti kinnitas ta, et tegemist oli tema XXX koertega ning V. T. koertega ei toimetanud. V. T. kinnitas ülekuulamisel, et koerad olid Monika Anton omad ning et nad suvest 2022 enam koos ei ela. Monika Anton kinnitas ülekuulamisel (tl 229), et mõlemad koerad on tema omad ning et segaverelise koera tõid koos V. T. naaberkülast, mille eest ka Monika Anton maksis. Samuti oli Monika Anton koerte eest hoolitseja.
Loomapidaja mõiste tuleb LoKS § 3 lg 1 „Käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga“.
Kostja on kahju põhjustanud koerte omanik, seega loomapidaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1060 mõttes. VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja kui suurema ohu allika valdaja looma tekitatud kahju eest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-75-07, p-s 10 selgitanud: „Kolleegium selgitab, et loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust“.
S. S. tegutses õnnetuse toimumise hetkel oma koduõuel. Kahe maja vahel puudus aed ning naabrite koerad olid ka varasemalt S. S. maal ringi jooksnud.
Hulkuvate koerte kohta on S. S. pere politseid kui ka Põltsamaa valda mitu korda teavitanud. Monika Anton ́i koerad olid varem rünnanud ka S. S. pere koera ning tekitanud naabritele hirmu. Vallaametnikud ja politseinikud olid eelnevalt andnud kannatanule korduvalt suunise, et kui kostja koerad tulevad taaskord võõrale maale, siis tuleb neid filmida – kannatanu täitis ametnike suuniseid.
Kannatanu on sündmuse ja üleelamiste kohta andnud järgmised ütlused:
Peale seda, kui mind pikali löödi, siis kõik käis hästi kiiresti, aga samas ka hästi aeglaselt. Mind hakati üle keha rebima igalt poolt. Hakkasin kohe röökima. Ainuke keda röökida sain, oli R. R. nime. Röökisin ja karjusin nii palju kui ma suutsin. Mind tõmmati kord ühele poole küll teisele poole. Ühe korra ma vist isegi sain korraks kahele jalale, võib-olla ka 2 sammu joosta, kui mind uuesti pikali tõmmati. Valu ma tol hetkel ei tundnud, aga tundsin koguaeg, et asi on väga halb, et nad ei lõpeta, nad kisuvad mind. Mingi hetk tundsin ma, et mul tõmmati otsast ära kõrv. Mingi hetk tundsin ma, et mul ei ole enam osa pead. Ma tundsin, et nagu mul oleks pool pead otsast ära hammustatud. Vaatasin selja taha, nägin, et ühe koera hammaste vahel rippusid minu juuksed koos minu peanahaga. Sain aru, et pead pean rohkem kaitsma, et kui veel mu pead kisuvad, et siis ma ei jää kohe kindlasti ellu. Suutsin kapuutsi pähe tõmmata. Proovisin võimalikult palju kaitsta oma pead, nägu. Proovisin ka jalgadega ajada koeri endast eemale, terve aeg olin ma muidugi koguaeg pikali. Koguaeg tiriti kuskilt. Minu mäletamist mööda ma enamus aega ikkagi röökisin R. nime. Mingi hetk ma tundsin, et ei jaksa enam, et ei pea vastu, et see ei vii kuhugi, mul oli n ö jõud otsas. Vaatasin ühele koerale otsa ja 3 korda järjest lõugasin, et ma ei taha veel surra........ Olin n ö koertele ära rääkinud, et ma tahaks veel elada, siis peale seda olin vist kuidagi leppinud sellega, et suutsin sellega leppida, et kuidas vanemad mind sealt leiavad. Mõtlesin, et lasin ennast täiesti lõdvaks ära ja sain aru, et mitte keegi mulle appi ei tule, et see ongi lõpp ja siis järsku käis peas klõps, et proovin veel R. kutsuda, siis ma vast suutsin veel 3 hüüet teha. Mingi hetk ma kuulsin, et lähenes mulle R. ja korrutas ainult, et S. mis toimub, kas ma näen und, S., mis toimub. Ta arvas, et näeb und ja ütlesin talle, et ta peab kiirabi kutsuma ja vist mainisin, et arvasin, et ma suren ära ja siis R. ütles, et tal ei ole telefoni kaasas. Ma ütlesin talle, et kutsu kiirabi. Ta sai sel hetkel aru, et ei saa mind sinna maha jätta, et peab mu sülle võtma. Sai vist koerad natuke eemale minust. Proovis mind n ö sülle haarata, aga ma olin nagu sült ja R. kehamass minu omast just suurem ei ole, siis läks tükk aega enne, kui ta suutis mu sealt n ö üles korjata. Kui ta mind tassima hakkas süles, tundsin, et ümber enda telje koguaeg proovis koeri endast eemale ajada ja pani mu õue trepi peale maha. Koerad olid trepi juures kaasas, siis ta ruttu lohistas mu esikusse ja siis peale seda kutsuski kiirabi....... Vigastustega oli nii, kui olin haiglasse jõudnud, kuulsin arstidelt ainult, et see pole meie teema, peame saatma ta muusse osakonda, et see on liiga hull, et keegi ei saanud aru, et mis tegelikult toimus, kõik olid nagu hüsteerias ja siis mingi hetk tuli keegi minu juurde ja ütles, et Tartus pole mind võimalik opereerida, et viigu mind Tallinnasse, et vastavat kirurgi ei ole. Siis läks veel mingi meeletu aeg, ma terve aeg vappusin. Järsku üks naisterahvas tuli mu juurde, et tuli erakorraliselt välja ja oleks nõus minu operatsiooni ära tegema. Kui lõpuks haiglas ärkasin, siis sain teada, et kõik juuksed olid maha aetud, ma olin täiesti kiilakas, reie pealt nahka siirdamiseks oli võtud, mis pandi mulle pähe, sest mu peas oli ja tegelikult on siiamaani peopesasuurune juusteta ala.......Kirjeldan seda ala. Üle peopesa suuruse ala pealt oli kadunud nahk, mida ei olnud ka võimalik sündmuskohalt üles leida, siis ei olnud võimalik sinna siirdada normaalset nahka, minu reielt sai võtta pealiskihi naha, mis paigutati minu pealaele. Mingil määral naha osa said kokku tõmmata. Terve pea ulatuses ei ole erilist kohta, kus ei oleks mul haavu või mida ei oleks õmmeldud. Ala mis jäi juusteta ja kus on paljas reienahk, saadi umbes peopesa suuruseks. Juuksed vaikselt kasvavad. Juusteta ala on nii suur,
et ilma parukata on seda märgata. Teine asi, mis on kõige suurem, on see, et mul tõmmati ära kõrv. Kõrvalest kadus . Arstid suutsid sealt nahkade venitamiste abil mingil määral selle kõrva sisemise kõhreosa või alumise kõhre osa ära päästa. Ülejäänud kõrva olemist mul ei ole. On ainult sisemine osa. Kõrv on amputeeritud. Vajab kirurgilisi operatsioone, et seda mingilgi määral taastada......Haavad olid veel kaela peal kõrva taga. Kõige suurem valuallikas oli minu vasak käsi, mis oli nii sügavalt hammustusjälgedega, et käsi mitu kuud paranes, enne kui suutsin midagi temaga teha. Järgmised kõige suuremad hammustusjäljed on minu kahel reiel, need reied on praegu väga auklikud, sest koerahammustustest jäävad nahale lohud. Reied oli hästi suurte kahjustustega. Mõlemad jalad altpoolt põlve on armidega...... Me räägime hulgihaavadest. Kui vaadata minu jalgu, siis jalgade peal ei ole kohta, kus ei oleks arme. Jalad on täielikult armistunud......Paar tüsistust oli seoses sellega, et armide alla tekkis haavavedelik, millega EMO-s käisin. Haavad meeletult valutasid. Kuude viisi oli haavavalu, mida võttis ära ainult valuvaigisti ja käsi oli umbes pool aastat selline, et temaga ei saanud teha, paljud asjad jäid tegemata, sest ta andis meeletut närvivalu, temaga ei kannatanud suuri asju teha. Need on kõik haavade poole pealt. Lisaks sellele kõigele pole mul enam füüsilist võimekust. Olen olnud üle 4 aasta ühes ratsatalus perenaine, kus on mul kõige suurem tööosa füüsiline töö. Siiamaani ratsatalus aitab mind XXX, sest ma enam ei jaksa füüsilisi asju teha. Minu kõige suuremaks kireks on ratsutamine olnud. Ratsaspordiga ma praegu tegeleda ei saa. Minimaalselt saan seda teha. Kõikide pingutuste peale hakkab mul valutama pea ja ma ei jõua kõiki neid asju teha........Hingeline kõige suurem on just see välimuse asi. Kui ühel päeval kõik juuksed maha aetud ja pea peal on suur juusteta ala peanahata ja ühte kõrva pole, kas seda annab kirjeldada kuidas sa peeglist endale otsa vaatad. Üks suuremaid vaimseid muresid on olnud enda välimuse teema. Miks see nii raske peab olema, et noor tüdruk viskab endale paruka pähe ja teeb kõigile head nägu, aga kujutage ise ette, kui on suvi, rannas iga päev topite parukat pähe. Peab sinna panema aluse, mütsi, tükk aega peab korrastama, et see peas oleks nii, et keegi seda ei märkaks. Juukseid ei saa patsi panna, sest siis on kõrva kohe näha. Vigastuste asi on see, mis kõige rohkem paneb kannatama. Kõik need asjad saab ära peita. Suuremad vaimsed asjad, mis ootavad ees, on operatsioonid, nina taastamist pole saanud teha, sest see vajas aega. Mind on ees ootamas korduvad kõrva operatsioonid. Dets. on operatsioon, kus peanaha alla kotikene paigaldatakse, mis minu peanahka hakkab pingutama. Pooleks aastaks jääb see kott peanaha alla, et seda juusteta osa väiksemaks teha, et seda nahka sinna peale tõmmata, et see saaks natukegi väiksemaks, kui see on praegu, et tulevikus oleks lihtsam seda varjata. See on üks asi, mis teeb hingele valu. Teine asi see, et pean praegu käima kohtus, kus ma ei tahaks käia. Kui inimene tuleks vabandaks ja ütleks, et tunneb ennast süüdi, tal on kahju, tal ei ole rahalisi võimalusi. See pinge, mis kohtus saan, see on nii hull, ma ei tahaks sellist asja läbi elada ja siia tulla. Kui inimene ei tunne oma süüd, siis ei jää muud üle...... Armidest nii palju, et ennast kuskil vabalt ei saa tunda. Koguaeg on vaja läbi mõelda, mis ma teen, kus ma olen. Kui mind kutsutakse saunaõhtule sõprade poolt, kui seal on võõrad inimesed, siis nad vaatavad igalt poolt arme. Pead läbi mõtlema, kuidas seda parukat pähe panna, kas üldse panna, kas kuidagi muud moodi. Kõik see tuleb nii läbi mõelda. Edaspidi, kui kõik need pügalid olen ära teinud, on see hirm. Mul on mitu korda hiljaaegu ette tulnud juhuseid, kus mul liigub kuskil vastu mõni lahtine koer, alati esimese asjana vaatan, kuhupoole ma saan joosta. See hirm on kasvanud nii suureks, et ma ei julge isegi üksi sauna minna. Hirm nii sügavuti minu sees. Alguses ma arvasin, et see ei hakka mind häirima ja ma ei karda koeri nii palju. Praegu kui asi edasi läheb, peale seda õnnetust kardan üksi isegi enda õue peal käia. Kui ma õhtul just pimedas pean minema üle hoovi XXX juurde süüa viima, ma mõtlen isegi sel hetkel, et mis saab, kui koer tuleb. Ma ei julge enam üksi käia jalutamas. Ma ei tunne ennast mitte kuskil enam turvaliselt. See ongi see, mis kõige rohkem mind morjendab või mis on kõige raskem. ......Kui haiglast vabanesin, siis 3 korda nädalas käisin arsti juures. 2 korda perearsti juures, mis
õnneks kodust ei olnud väga kaugel. Üks kord nädalas käisin Tartus üle näitamas ennast. See oli kuu aja pikkune aeg, kui pidin nii tihedalt käima. Peale seda hakkasin käima harvemini. Arsti juures käimisi oli olnud ikkagi väga tihedalt ja mitte ainult Tartus käimine, vaid ka Tallinnas erinevate kirurgidega rääkimistel. Ühe korra olen saanud ka juuste siirdamist. Juusteta ala pole ainuke ala. Armilised kohad, mis katavad pead, neid on palju ja ka juukseid pole säilinud, aga peanahk on säilinud, siis on võimalik teha ka juuste siirdamisi, mis on tulevikus plaanis. Lisaks arsti juures käimistele oli kodune ravi. 7 kuud järjest iga päev kaks korda päevas pidin määrima enda haavu või arme, mis ei olnud ka toredad. Haavu puutudes on selline ebamugav tunne. Küsimus: Mitu operatsiooni sa tänaseks oled üle elanud? - Üks kohe peale õnnetust, mitu operatsiooni oli, siis iseseisvalt juuste siirdamise operatsioonil käisin. Septembrikuus pidi olema peanaha operatsioon, aga mu kirurg haigestus, siis see on detsembrisse lükatud. Peanaha operatsioon, peale seda pool aastat iga 3 nädala tagant hakkan käima kirurgi vastuvõtul, kes implantaati täidab peanaha all. Poole aasta pärast umbkaudu võetakse see implantaat sealt alt ära. Siis tuleb uus operatsioon, et kogu see kupatus uuesti kokku panna ja päästa nii palju kui päästa annab. Siis on ootamas kõrva operatsioon. See on hiljem, siis väga täpseid vastuseid ei oska anda. See on üsna järjepidev operatsioon, seda ei saa teha ühekorraga, selleks on vaja käia kordi ja kordi kliinikus. Lisajuuste siirdamisi tahan teha haavandite kohtadele, need on kõik Tallinnas. Kui paari aasta möödudes selgub, et mul on veel haavu, mis mind ennast lõpuks väga häirima jäävad, siis pean ette võtma rasvasüstide tegemise haavadesse ja laserravi. Küsimus: K: Sind on ees ootamas korduvad ja korduvad operatsioonid ning seda järgneva 3-4 aasta ja võib-olla ka pikema aja jooksul? V: Tuleb nii välja jah. I
Kostja käitumise õigusvastasus tuleneb Põltsamaa Vallavolikogu Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 lg 1, § 3 lg 10 ja § 5 lg 1 p 5 rikkumisest.
Põltsamaa Vallavolikogu Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 lg 1 sätestab, et looma on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks. Loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.
Hageja ja hageja perekonna poolt politseile esitatud teavitustest ning tunnistajate ütlustest selgub, et kostja koerad on mitu korda hageja perekonna maal olnud. Kostja pidid koeri pidama sellistes tingimustes, et koerad ei pääseks kostjate territooriumilt välja. Seega ei ole kostja pidanud kinni eeskirja punktist ning ei ole välistanud koerte ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalusi.
Põltsamaa Vallavolikogu Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 lg 10 sätestab, et loomaomanik peab välistama looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimise või ohustamise või neile kahju tekitamise. Kostjad ei ole täitnud ka seda kohustust ning kohustuse täitmata jätmisest on tekitatud hagejale raskeid tervisekahjustusi. Lisaks on varasemalt tekitatud vigastusi hagejate perekonna koerale ning ohustatud ümbruses elavaid inimesi.
Põltsamaa Vallavolikogu Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja § 5 lg 1 p 5 sätestab, et loomapidaja on kohustatud võtma tarvitusele meetmed välistamaks looma ärajooksmist ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalust. Kostjate maa ümber puudub aed, mis eraldaks nende hoovi naabrite hoovist. Seetõttu said kostjate koerad vabalt ringi liikuda ning
naabrite maal käia. Seega ei ole kostjad võtnud tarvitusele meetmeid koerte ärajooksmise välistamiseks. Loomapidaja vastutus (VÕS § 1060)
Kostja Monika Anton vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 1060 alusel.
VÕS § 1060 sätestab, et loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest.
VÕS § 1060 kohaldamise eeldusteks on (i) loomale iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumine VÕS § 1056 lg 1 alusel, (ii) tegemist on loomapidajatega loomakaitseseaduse § 3 lg 1 mõistes ning (iii) puuduvad vastutust välistavad asjaolud.
(i) Loomale iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumine VÕS § 1056 lg 1 alusel tähendab, et suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise esmane tagajärg (isiku surm, kehavigastus või tervisekahjustus või asja kahjustamine) peab olema omakorda põhjuslikus seoses kahjuga, mille hüvitamist kannatanu nõuab.1 Suurema ohu allikaks on kas mingi asi või tegevus, mis teatud tunnuse tõttu kätkeb endas kõrgendatud ohtu ümbruskonnale. Ohu kõrgendatus väljendub objektiivses võimetuses selle realiseerumist täielikult ära hoida ning kahjulike tagajärgede saabumise suures tõenäosuses ja/või raskuses. 2 Suurema ohu allika valitseja riskivastutusele võtmiseks piisab sellest, et suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus ning et selle tulemusel kaotas isik oma elu või kahjustati tema tervist või asja. 3 Loomaks VÕS § 1060 tähenduses tuleb pidada nii imetajaid, kahepaikseid, roomajaid, linde, kalu kui ka selgrootuid. 4
Realiseerus loomale iseloomulik kõrgendatud oht. Kostja kaks koera on antud juhul käsitletavad kui suurema ohu allikad, kes tekitavad kõrgendatud ohtu ümbruskonnale. Hagejal, hageja pereliikmetel ning teistel ümbruses elavatel inimestel ei ole võimalik koerte rünnakuid, mis kujutavad endast kõrgendatud ohtu, ära hoida või kuidagi vähendada kahjulike tagajärgede saabumist. Kostja kaks koera ründasid hagejat ning selle tagajärjel tekitasid hagejale raske tervisekahjustuse. Haiglas loeti hageja kehalt kokku ligi 40 hammustust. Kahjustused on hageja mõlemal käel ja mõlema jala reie tagustel, vigastatud on peanahk koos juustega ja kõrv ning hagejal esines suur verekaotus. Hageja küll proovis rünnakut tõrjuda kaitstes käega oma kõri ning proovides eemale pääseda, kuid ei suutnud rünnakut takistada. Seega on koerte rünnak põhjuslikus seoses hagejale tekitatud raske tervisekahjustusega.
(ii) Loomapidajaks loomakaitseseaduse (LoKS) § 3 lg 1 tähenduses on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Loomapidaja mõiste on aga laiem kui vaid loomaomanik. Loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (Asjaõigusseadus § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust. 5
Kostja on LoKS § 3 lg 1 mõistes loomapidaja.
T. Tampuu. Lepinguväliste võlasuhete õigus. Tallinn 2007, lk 213, p 6.4.3. T. Tampuu. lk 211, p 6.4.2.
P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV komm. vlj. Tallinn 2020, lk 835, p 3.2.
P. Varul jt. lk 852, p 3.1.
RKTKo 3-2-1-75-07 p 10
(iii) VÕS § 1060 ei näe üldjuhul ette loomapidaja riskivastutust välistavaid asjaolusid. Siiski tuleks selline vastutus välistada juhul, kui kannatanu tegutseb enesekahjustamise tahtlusega. 6
Hageja asus rünnaku hetkel enda kodu territooriumil, ei provotseerinud mingil viisil koeri ennast ründama ning ei seadnud ennast mingil viisil tahtlikult ohtu. Ka hageja käitumisest rünnaku ajal, proovides eemale joosta ja ennast kaitsta, nähtub, et hageja ei tegutsenud enesekahjustamise tahtlusega.
Nimetatust tulenevalt vastutab Monika Anton hageja ees VÕS § 1060 alusel.
Kuna hagejale tekitati ründega kehavigastus, on tegemist õigusvastase teoga.
Isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral kuulub hüvitamisele varaline kahju VÕS 130 lg-s 1 nimetatud ulatuses ning mittevaraline kahju § 134 lg-tes 2, 3 ja 5 nimetatud ulatuses.7
Mittevaraline kahju
Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju, mille hüvitamise alused tulenevad VÕS § 134 lg-test 2, 3 ja 5. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju kohaldamisel tuleb võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses loomapidaja riskivastutuse alusega, praegusel juhul kostja koerte poolt hagejale kehavigastuse tekitamisega.8
Mittevaralise kahjuhüvitise suuruse määramisel on olemuslikuks probleemiks see, et mittevaralist kahju ei saa mõõta (vahetult) rahas.
Kehavigastuse või tervisekahjustuse puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust". 9
Mittevaralise kahju hüvitise määramine toimub asjaoludest lähtuvalt, tuleb hinnata nt. millised vigastused sai isik rünnaku tagajärjel, millised kannatused tekkisid isikule, mh operatsioonid, valu.
Kohtupraktika järgi arvestab kohus mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kehavigastuse või tervisekahjustuse puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse)
P. Varul jt. lk 853, p 3.3. P. Varul jt. lk 835, p 3.2.
RKTKo 3-2-1-85-08, p 11.
RKTKo 3-2-1-85-08, p-d 13-14.
tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (RKTKo 3-2-1-85-08, p-d 13–14). Mittevaralise kahju hüvitist ei vähendata VÕS § 139 (ega ka § 140) alusel, kannatanu osaga kahju tekkimisel tuleb aga arvestada hüvitise suuruse kindlaksmääramisel (RKTKo 3-2-1-85-08, p 14).
Fotod kannatanu vigastustest – vaieldamatult jääb 26 aastase naise keha terves ulatuses moonutatuks (vt ka tsiviilhagi Lisa nr 2 12 fotot): FOTOD (III, 112p-113p)
Riigikohus on lahendis 3-2-1-85-08 p 13 leidnud: „Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14).“
Seega on kohane analüüsida kohtupraktikat. Näiteks kriminaalasjas nr 1-159505 olid hüvitised 25 000/50 000/50 000 eurot. Viitan, et tegemist on 9 aasta vanuse lahendiga ehk siis vahepealsel ajal on elukallidus tõusnud. Täiendavalt viitan järgnevale kohtupraktikale (tegemist on oluliselt kergemate juhtumitega kui antud juhul ja tegemist on ajaliselt vanade juhtumiga, mille osas on elukallidus vahepeal oluliselt muutunud): 02.10.2012 otsusega nr 1-1112390 mõisteti jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000 eurot; 05.07.2013 otsusega nr 2-12-24958 mõisteti bussis kukkunud ja seljavigastuse saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena välja 15 000 eurot; 12.07.2016 otsusega asjas 2-14-2656 mõisteti mõlema jala luumurru eest kannatanule mittevaralise kahju hüvitist summas 12 000 eurot; 24.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4570 mõisteti hulgalisi luumurde saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena 18 000 eurot.
Lähedaseim analoogne kohtulahend : vastavalt lisatud (tsiviilhagi Lisa nr 3) nn Kopli turvameeste tulistaja kaasuse kohtulahendile (kriminaalasi nr 1-1711933), mõisteti kannatanule (O. T.) oluliselt kergemate kahjustuste eest välja mittevaraline hüvitis summas 50 000 eurot. Tegemist on 7 aastat vana kohtulahendiga.
Riigikohus osundab lahendis nr 3-2-1-18-13, p-s 26: Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 12. märtsi 1998. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-98; 25. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-51-05, p-d 22 ja 24).
Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju määramisel lisaks võrdsuspõhimõttele ka elukalliduse tõusuga (vt nt kohtulahendit nr 2-18-18479, mille p-s 107 öeldakse sõnaselgelt, et arvestada tuleb ka elukalliduse tõusuga).
Seega kohus peab arvestama mh elukalliduse tõusuga: Statistikaameti avalikel andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2017 kuni 2023 43,7% 10.
Seega võrdsuspõhimõttele tuginedes ja võrreldes käesolevat juhtumit kriminaalasjas nr 1-17-11933 (kannatanu oli vanem inimene ja ei jäänud terveks eluks moondatud välimusega) peab hüvitis olema minimaalselt (tegelikult rohkem, vt edasi) 50 000 eur x 43,7% = 71 850 eurot.
Kättesaadav veebis: https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator
Väiksema hüvitise korral peab kohus põhjendama, et miks ta käsitleb raskemaid vigastusi saanud kannatanud käesolevas asjas ebavõrdselt.
Saksamaa kohtupraktikast nähtub, et mittevaralise kahju eest makstav hüvitise määr on aasta-aastalt märgatavalt suurenenud. Kui 1994 aastal oli suurim hüvitis 153 338 eurot11 (halvatus); 1993 aastal 230 081 eurot12 (halvatus); 2011 aastal 700 000 eurot13 (parempoolne halvatus, krambid, teadvushäired jne); siis 2019 ja 2020 aastal juba 800 000 eurot 14 (esimesel juhul raske ajukahjustus, teisel juhul mõlema jala amputatsioon).
Varasemalt on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et mittevaralise kahju tekitamise eest välja mõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna heaolu tasemele. Eesti ühiskonna heaolu on olnud järjepidavalt kasvamistrendis ning selle tõttu peaksid aasta-aastalt suurenema ka kohtute poolt väljamõistetud hüvitised. Ühiskonna heaolu taseme tõusu põhjendatakse Statistikaameti andmetega, mis näitavad brutokuupalga tõusu. Eesti SKP on 69% Saksamaa SKP-st. Puudub loogika, et Eesti kohus peaks samasugustel tingimustel toimunud juhtumite puhul Euroopa Liidus kannatanuid käsitlema erinevalt. See oleks võrdse kohtlemise vastane.
13.04.2022 võttis Riigikogu vastu (https://www.riigikogu.ee/download/9b3407add167-4156-a7eb-7f9d4b50a32b) ravimiseaduse täiendamise seaduse, mille § 9919 lõike 1 järgi on vaktsiinikindlustuse kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta 100 000 eurot, seoses hüvitiste indekseerimisega on maksimumhüvitis hetkel 119 400 eurot15. Vaktsiinikindlustuse korral, kui vaktsineerimisega põhjustati raske tagajärg, siis on hüvitis 119 400 eurot Eeltoodu põhjal võime väita, et kui isikule on põhjustatud vaktsineerimisega mittevaraline kahju, siis raske tervisekahjustuse korral on hüvitis rohkem kui 100 000 eurot. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt ei saaks kahte sarnases olukorras olevat isikut kohelda ebavõrdselt – kui vaktsiinikindlustuse puhul hüvitatakse mittevaraline kahju summas rohkem kui 100 000 eurot, siis puuduvad põhjendused, et antud puhul oleks summa teistsugune.
Mittevaralise kahju suurus mõjutab ka kostjate tahtlik käitumine – antud koertega oli probleeme juba pikemaajaliselt ja kostjatega olid KOV esindajad ja politsei eelnevalt suhelnud. Sellele vaatamata ei võtnud kostjad mitte midagi ette, et ohtu elimineerida.
VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
Antud juhul tuleb arvestada, et süüdistatav Monika Anton pole kunagi vabandanud kannatanu ees, samuti pole ta astunud mistahes samme, et hüvitada tekkinud kahju.
Veelgi enam: toimunu järgselt asus Monika Anton koheselt realiseerima enda vara, et näidata ennast varatuna (vt esialgset tsiviilhagi). Nimetatu väljendab Monika Anton tegelikku suhtumist kannatanusse.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-s 13 on osundanud, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel peab kohus arvestama mh tulevikus taluda tulevate operatsioonidega ja samuti pikaajalise kehalise terviklikkuse puudumisega, mis takistab vaba eneseväljendust.
Kannatanu on andnud selged ütlused, et ta vajab järgnevate aastate jooksul korduvaid ja korduvaid täiendavaid operatsioone. Nimetatu on ka kooskõlas
BGH VersR 1986, 59. OLG Düsseldorf NJW-RR 1993, 156.
LG Aachen BeckRS 2012, 02052.
LG Gießen BeckRS 2019, 34307, OLG Oldenburg BeckRS 2020, 5200.
https://www.tervisekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/vaktsiinikahjude-huvitamine
kannatanu vigastustega ja kriminaalasja materjalide juures olevate epikriisidega. Ka nimetatu suurendab oluliselt väljamõistetavat mittevaralist kahju.
Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista Monika Anton ́ilt mittevaralise kahju hüvitis summas 100 000 eurot.
S.
S.
kasuks
välja
Varaline kahju
Hagejale on tekkinud tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud varaline kahju. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju VÕS § 130 lg 1 alusel.
VÕS § 128 lg 1 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
Kannatanule on antud juhul tekkinud varaline kahju, mh tsiviilhagi koostamise kulu summas 1200 eurot (tsiviilhagi Lisa 4).
Lisaks on kannatanule tekkinud 23.04.2023 seisuga varaline kahju kokku 1837,08 eurot. Summa koosneb järgnevatest kuludest: a. Kannatanu poolt ostetud apteegiravimite kulud (13 tšekki) – 428,7 eurot (tsiviilhagi Lisa 5); b. Kannatanule paruka soetamise kulu – 290 eurot (tsiviilhagi Lisa 6);
c. Dr. A. vastuvõttudele sõit Tartu Ülikooli Kliinikumi 5x. 28.11.22/05.12.22/09.01.23/27.02.23/03.04.23 440km x 0,3€ = 132€ d. Parkimised Tartu Ülikooli kliinikumis samadel kuupäevadel. 0,6€ + 0,8€ + € + 0,53€ + 0,52€ e. Perearsti vastuvõttudele sõit XXX 8x. 92,8km x 0,3 = 27,84€ f. Marutaudi vaktsiinide tegemine, sõit Tartu Ülikooli Kliinikumi 2x ja parkimised. 176km x 0,3€ = 52,8€ + parkimine 1€. g. Tartu EMOsse sõit 25.11.22 88km x 0,3€ = 26,4€ + parkimine 2,35€ h. Niitide välja tõmbamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi sõit 26,4€ + parkimine 0,84€ i. Sõit kohtuarstlikku ekspertiisi Tartus 26,4€ j. Sõit juuste siirdamise konsultatsioonile Tallinnas 13.01.23 316km x 0,3€ = 94,8€+ parkimine 4€. k. Sõit juuste siirdamisele Tallinnasse 29.01.23 94,8€ + parkimine 1,2€. l. Sõit Taastuva Kirurgia Kliinikusse konsultatsioonile 03.03.23 302km x 0,3€ = 90,6€ + parkimine 1,3€. m. Sõit Põltsamaale psühholoogi vastuvõttudele 4x. 224km x 0,3€ = 67,2€. (üks sõit sinna 56km ehk 16,8€) n. Kannatanul rünnaku ohvriks saamise ajal seljas olnud ning seejärel puruks kistud riided – 355 eurot; o. Kannatanut abistanud R. S. (S.) riided, mida pole määrdumise tõttu võimalik taastada (tegemist on hageja poolt kantud kuludega) – 110 eurot.
VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju
ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
Tulenevalt KrMS § 182 lg 2 sätestatust kannab tsiviilagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral tsiviilagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.
Advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg 1 kohaselt lepitakse advokaaditasu kokku kliendilepingus.
Advokaadibüroo LEXTAL hinnakirja järgi on vandeadvokaadi tunnihind 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist on kohtupraktika kohaselt mõistliku tunnihinnaga. Tsiviilhagi koostamisega seotud kulu on 1200 eur (4 h).
Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista Monika Anton ́ilt välja S. S. kasuks varalise kahju hüvitis.
Kannatanu S. S. esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik koostatud tsiviilhagile pole kohtul midagi lisada. Kannatanu tsiviilhaginõuded on põhjendatud ja kohtul ei ole alust nende vähendamiseks. Mis puutub viivise nõudesse, siis selles osas jätab kohus haginõuded rahuldamata, kuna Monika Antonil on XXX, XXX. Monika Antonil on XXX. Taolises olukorras viivise kohaldamine pole põhjendatud. 16.12.2022 edastas S. S. menetlejale kindlustusandja ERGO Insurance SE kindlustuspoliisi nr 20991145/1 õnnetusjuhtumikindlustuse kohta (II, 113-116). 20.12.2022.a kindlustusandja ERGO Insurance SE vastusega menetlejale (II, 117-119) on tõendatud, et S. S. on 02.12.2022 makstud 10 000 eurot püsiva puude hüvitist ja 05.12.2022.a valuraha 5000 eurot. Kohtu hinnangul ei välista kannatanu tsiviilhagi rahuldamist asjaolu, et kannatanule on kindlustusandja poolt peaaegu koheselt hüvitatud kokku 15 000 eurot. Asjaolu, et Monika Anton on XXX ja XXX ning XXX, ei välista kannatanu tsiviilhaginõuete rahuldamist. Võlavanglat Eestis pole. Kui täitemenetlus/t/e käigus ka ei õnnestu Monika Antonilt tsiviilhagivõlgnevusi kätte saada, siis teda selle eest vangla ei oota. Teatud aja möödudes kaotavad tsiviilhaginõuded kehtivuse ja aeguvad, kuid võlgniku elu see suures plaanis oluliselt ei mõjuta.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 130 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8, VÕS § 1056, VÕS § 1060 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu S. S. tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Monika Antonilt (Anton) 1837.08€ (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse eurot kaheksa senti) ja tsiviilhagi esitamisega seonduv varaline kahju 1200€ (üks tuhat kakssada eurot) kannatanu S. S. kasuks. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et kui ta haiglast vabanes, siis 3 korda nädalas käis arsti juures. 2 korda perearsti juures, mis õnneks kodust ei olnud väga kaugel. See oli kuu aja pikkune aeg, kui pidi nii tihedalt arstil käima. Peale seda hakkas käima harvemini. Arsti juures käimisi on olnud ikkagi väga tihedalt ja mitte ainult Tartus
käimine, vaid ka Tallinnas erinevate kirurgidega rääkimistel. Ühe korra on saanud ka juuste siirdamist. Juusteta ala pole ainuke ala. Armilised kohad, mis katavad pead, neid on palju ja ka juukseid pole säilinud, aga peanahk on säilinud, siis on võimalik teha ka juuste siirdamisi, mis on tulevikus plaanis. Lisaks arsti juures käimistele oli kodune ravi. 7 kuud järjest iga päev kaks korda päevas pidi määrima enda haavu või arme, mis ei olnud ka toredad. Haavu puutudes on selline ebamugav tunne, kui pidi neid kreemitama. Tsiviilhagis on riietus, ravimi kulu, ühe paruka kulu, raviarstide vahet käimisel transpordikulu. Ees ootavaid pea operatsioone hüvitab haigekassa. Kõrva operatsiooni ei tea siiamaani, kas selle saab haigekassa alla panna või rahalised vahendid peab ise leidma. Saade „Südamesoov“ ostis praeguse paruka, mille maksumus oli 2000 €. Pluss veel rahaline korjandus. Alguses ostis endale ühe odavama paruka, mille kohta on tšekk. Hiljem võttis ühendust saade „Südamesoov“ ja kinkis enda toetajate abiga Isabella Juuksestuudiost teise paruka, mille maksumus oli umbes 2000 €. Vana parukat kasutab minimaalselt. Parukad väga kiiresti kaotavad oma välimuse. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et tsiviilhagi juures olevatest apteegitšekkidest enamus kulu läks haavasalvide peale, kaks korda päevas pidi haavade peale määrima. Kõige suurema rahalise kuluga olid rohud või kreemid. Ülejäänud peale panemise kreemid, mis kirjas kui kätekreemid, aga arsti poolt määratletud kreem, mis niisutavad peanahka. Alguses kulus hästi palju haavasidemeid ja plaastreid, pidi neid vahetama. Valuvaigisteid tarvitas peale õnnetust paari kuu jooksul tihedalt. Hiljem tarvitas valuvaigisteid peaaegu pool aastat, et peavaludest vabaneda. Kõik tšekid, mis on tsiviilhagiga seotud, need seonduvad kõik koerte rünnaku tagajärgede leevendamisega. Tsiviilhagile on lisatud varalise kahju kandmist tõendavad tšekid, kviitungid, arved nende kulude kandmise kohta (II, 151-162).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1, 5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8, VÕS § 1056, VÕS § 1060 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu S. S. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Monika Antonilt (Anton) 100 000€ (ükssada tuhat eurot) kannatanu S. S. kasuks. Kannatanul olid suured üleelamised seoses 12.11.2022.a koerte rünnakuga ja seda nii talutud füüsilise valu mõttes kui ka hingelises mõttes. Hingelises mõttes oli S. S. suur hirm, kui XXX kinnistu koerad lähenesid, püüdis küll nende eest ära joosta, kuid see ei õnnestunud. Koerad lõid S. S. pikali maha ja puresid teda üle kogu keha ja kiskusid ka peast kõrva ning juustega peanahka. S. S. oli reaalne hirm elu kaotuse ees. S. S. tuli kannatada ka suurt füüsilist valu, mis kaasnes koerte rünnakuga ja seda nii koerte rünnaku ajal kui ka pärast seda, kui teda arstide poolt kokku püüti lappida ja pärast tervenedes, haavu-arme igapäevaselt hooldades. Senine meelistegevus ratsutamine ja hobuste hooldamine jäid tervisest tulenevalt tahaplaanile. See on sunnitud elukorralduse muudatus ja seda mitte paremuse, vaid halvemuse suunas. Juhtunust jäid jõuetus ja peavalud. Välimuse kaotus. Operatsioonid, mis ootavad ees, et välimust inimväärsemaks tagasi taastada. Igapäevaselt arvestamise vajadus, kuhu minna ja kellega koos ühes seltskonnas olla – kas kanda parukat ja kas kehal olevaid haavu-arme paljastada näiteks suvisel saunaõhtul või lihtsalt suvepeol, kus ja kuidas on võimalik suveriietuses päikeselist ilma nautida. S. S. igapäevane elu on senini ja tõenäoliselt veel pikaks ajaks, kui mitte tema elu lõpuni, tugevasti häiritud. Psüühilisest aspektist on juhtunust jäänud S. S. suur hirm koerte ees, mis jääb ka teda tõenäoliselt saatma kogu tulevaseks eluks. Selle kõige eest kannatanule mittevaralise kahju hüvitiseks 100 000 eurot pole suur summa.
Alljärgnevalt siinkohal veel kannatanu S. S. ja tema XXX R. S. ütlustest ülevaade S. S. üleelamiste kohta. Kannatanu S. S. (S.) ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et 12.11.2022.a oli ta XXX talus kodus kahekesi XXX R. S., XXXX oli toas, hakkas minema sauna, enne sauna tahtis autost läbi käia ja autos ära käies märkas taas, et koer on XXX kinnistul põllu peal. Hakkas sauna poole kõndima, aga koer haukus tema poole, mispeale filmis seda koera. Mingil hetkel märkas filmides, et teine koer ka jookseb ja läheneb, mispeale keeras koertele selja ja hakkas jooksma, sel hetkel läks video kinni. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et koerad hüppasid talle peale ja lõid ta pikali. See toimus ühest XXX abihoonest võib-olla ainult kuskil 5-6 m eemal. Peale seda käis kõik hästi kiiresti. Koerad hakkasid üle keha igalt poolt rebima. Hakkas kohe röökima. Ainuke, keda röökida sai, oli R. R. nime. Röökis ja karjus nii palju kui suutis. Koerte poolt tõmmati kord ühele poole küll teisele poole. Ühe korra vist isegi sai korraks kahele jalale, võib-olla ka 2 sammu joosta, kui koerad tõmbasid uuesti pikali. Mingi hetk tundis, et kõrv tõmmati otsast ära. Mingi hetk tundis, et enam pole osa pead alles. Tundis, nagu pool pead oleks otsast ära hammustatud. Vaatas selja taha, nägi, et ühe koera hammaste vahel rippusid juuksed koos peanahaga. Sai aru, et peab end rohkem kaitsma, et kui veel pead kisuvad, siis ei jää kohe kindlasti ellu. Suutis kapuutsi pähe tõmmata. Proovis võimalikult palju kaitsta pead ja nägu. Proovis ka jalgadega ajada koeri endast eemale, terve see aeg oli pikali. Koguaeg tiriti kuskilt. Enamus aega röökis R. nime. Mingi hetk tundis, et ei jaksa enam, et ei pea vastu, et see ei vii kuhugi, jõud oli otsas. Mingi hetk tuli R. ja viis õue trepi peale. Koerad olid trepi juures kaasas. Siis R. lohistas esikusse ja kutsus kiirabi. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et mõlemad koerad tulid talle külge ja puresid teda. Kannatanu S. S. (S.) ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et haiglas ärgates sai teada, et kõik juuksed olid maha aetud, oli täiesti kiilakas, reie pealt oli nahka siirdamiseks võetud, mis pandi pähe, sest peas oli ja on siiamaani peopesasuurune juusteta ala. See juusteta ala on nii suur, et ilma parukata on seda märgata. Sündmuse käigus tõmmati ära kõrv. Kõrvalest kadus. Arstid suutsid sealt nahkade venitamiste abil mingil määral selle kõrva sisemise kõhreosa või alumise kõhre osa ära päästa. Ülejäänud kõrva ei ole. On ainult sisemine osa. Kõrv on amputeeritud. Kõrv vajab kirurgilisi operatsioone, et seda mingilgi määral taastada. Haavad olid veel kaela peal kõrva taga. Kõige suurem valuallikas oli vasak käsi, mis oli nii sügavalt hammustusjälgedega, et käsi mitu kuud paranes, enne kui suutis midagi temaga teha. Järgmised kõige suuremad hammustusjäljed on kahel reiel, need reied on praegu väga auklikud, sest koerahammustustest jäävad nahale lohud. Reied olid hästi suurte kahjustustega. Mõlemad jalad altpoolt põlve on armidega. Me räägime hulgihaavadest. Kui vaadata jalgu, siis jalgade peal ei ole kohta, kus ei oleks arme. Jalad on täielikult armistunud. Armid on praegu ka nähtavad. Paar tüsistust oli seoses sellega, et armide alla tekkis haavavedelik, millega EMO-s käis. Haavad meeletult valutasid. Kuude viisi oli haavavalu, mida võttis ära ainult valuvaigisti ja käsi oli umbes pool aastat selline, et temaga ei saanud teha, paljud asjad jäid tegemata, sest ta andis meeletut närvivalu, temaga ei kannatanud suuri asju teha. Need on kõik haavade poole pealt. Lisaks sellele kõigele pole enam füüsilist võimekust. On olnud üle 4 aasta ühes ratsatalus perenaine, kus on kõige suurem tööosa füüsiline töö. Siiamaani ratsatalus aitab XXX, sest ise ei jaksa enam füüsilisi asju teha. Kõige suuremaks kireks on ratsutamine olnud. Ratsaspordiga praegu tegeleda ei saa. Minimaalselt saab seda teha. Kõikide pingutuste peale hakkab pea valutama. Hingelistest üleelamistest on olnud kõige suurem just välimus. Kui ühel päeval on kõik juuksed maha aetud ja pea peal on suur juusteta ala peanahata ja ühte kõrva pole, kas seda annab kirjeldada, kuidas sa peeglist endale otsa vaatad. Üks suuremaid vaimseid muresid on olnud enda välimuse teema. Miks see nii raske peab olema, et noor tüdruk viskab endale
paruka pähe ja teeb kõigile head nägu, aga kujutage ise ette, kui on suvi, rannas iga päev topite parukat pähe. Peab sinna panema aluse, mütsi, tükk aega peab korrastama, et see peas oleks nii, et keegi seda ei märkaks. Juukseid ei saa patsi panna, sest siis on kõrva kohe näha. Vigastuste asi on see, mis kõige rohkem paneb kannatama. Kõik need asjad saab ära peita. Suuremad vaimsed asjad, mis ootavad ees, on operatsioonid. Ees on ootamas korduvad kõrva operatsioonid. Ees on ka operatsioon, kus peanaha alla paigaldatakse kotikene, mis hakkab peanahka pingutama. Pooleks aastaks jääb see kott peanaha alla, et seda juusteta osa väiksemaks teha, et seda nahka sinna peale tõmmata, et see saaks natukegi väiksemaks, kui see on praegu, et tulevikus oleks lihtsam seda varjata. See on üks asi, mis teeb hingele valu. Teine asi see, et peab praegu käima kohtus, kus ei tahaks käia. Kui inimene tuleks vabandaks ja ütleks, et tunneb ennast süüdi, tal on kahju, tal ei ole rahalisi võimalusi. See pinge, mis kohtus saab, see on nii hull, ei tahaks sellist asja läbi elada ja siia tulla. Kui inimene ei tunne oma süüd, siis ei jää muud üle. Kehaarmide tõttu ei saa ennast kuskil vabalt tunda. Koguaeg on vaja läbi mõelda, mida teha ja kus oled. Kui kutsutakse saunaõhtule sõprade poolt, kui seal on võõrad inimesed, siis nad vaatavad igalt poolt arme. Pead läbi mõtlema, kuidas seda parukat pähe panna, kas üldse panna, kas kuidagi muud moodi. Kõik see tuleb läbi mõelda. Edaspidiseks on jäänud ka hirm. Mitu korda on hiljaaegu ette tulnud juhuseid, kus mõnda lahtist koera nähes alati esimese asjana vaatab, kuhupoole saab joosta. See hirm on kasvanud nii suureks, et ei julge isegi üksi sauna minna. Hirm nii sügavuti sees. Alguses arvas, et see ei hakka häirima ja ei karda koeri nii palju. Praegu peale seda õnnetust kardab üksi isegi õue peal käia. Kui õhtul pimedas peab minema üle hoovi XXX juurde süüa viima, siis mõtleb, et mis saab, kui koer tuleb. Ei julge enam üksi jalutamas käia. Ei tunne ennast mitte kuskil enam turvaliselt. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et kui ta haiglast vabanes, siis 3 korda nädalas käis arsti juures. 2 korda perearsti juures, mis õnneks kodust ei olnud väga kaugel. See oli kuu aja pikkune aeg, kui pidi nii tihedalt arstil käima. Peale seda hakkas käima harvemini. Arsti juures käimisi on olnud ikkagi väga tihedalt ja mitte ainult Tartus käimine, vaid ka Tallinnas erinevate kirurgidega rääkimistel. Ühe korra on saanud ka juuste siirdamist. Juusteta ala pole ainuke ala. Armilised kohad, mis katavad pead, neid on palju ja ka juukseid pole säilinud, aga peanahk on säilinud, siis on võimalik teha ka juuste siirdamisi, mis on tulevikus plaanis. Lisaks arsti juures käimistele oli kodune ravi. 7 kuud järjest iga päev kaks korda päevas pidi määrima enda haavu või arme, mis ei olnud ka toredad. Haavu puutudes on selline ebamugav tunne, kui pidi neid kreemitama. Tsiviilhagis on riietus, ravimi kulu, ühe paruka kulu, raviarstide vahet käimisel transpordikulu. Ees ootavaid pea operatsioone hüvitab haigekassa. Kõrva operatsiooni ei tea siiamaani, kas selle saab haigekassa alla panna või rahalised vahendid peab ise leidma. Saade „Südamesoov“ ostis praeguse paruka, mille maksumus oli 2000 €. Pluss veel rahaline korjandus. Alguses ostis endale ühe odavama paruka, mille kohta on tšekk. Hiljem võttis ühendust saade „Südamesoov“ ja kinkis enda toetajate abiga Isabella Juuksestuudiost teise paruka, mille maksumus oli umbes 2000 €. Vana parukat kasutab minimaalselt. Parukad väga kiiresti kaotavad oma välimuse. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on tõendatud, et peale õnnetust oli kohe üks operatsioon, mitu operatsiooni oli, käis ka juuste siirdamise operatsioonil. Septembrikuus pidi olema peanaha operatsioon, aga kirurg haigestus. Pärast peanaha operatsiooni pool aastat iga 3 nädala tagant hakkab käima kirurgi vastuvõtul, kes implantaati täidab peanaha all. Poole aasta pärast umbkaudu võetakse see implantaat sealt alt ära. Siis tuleb uus operatsioon, et kogu see kupatus uuesti kokku panna ja päästa nii palju kui päästa annab. Siis on ootamas kõrva operatsioon. See on hiljem. See on üsna järjepidev operatsioon, seda ei saa teha ühekorraga, selleks on vaja käia kordi ja kordi kliinikus. Lisajuuste siirdamisi tahab teha haavandite kohtadele, need on kõik Tallinnas. Kui paari aasta möödudes selgub, et on veel haavu, mis ennast lõpuks väga häirima jäävad, siis peab ette võtma rasvasüstide
tegemise haavadesse ja laserravi. Ees on ootamas korduvad ja korduvad operatsioonid ning seda järgneva 3-4 aasta ja võib-olla ka pikema aja jooksul. Kannatanu S. S. ütlustega (III, 20-31, 1) on kooskõlas tunnistaja R. S. (S.) ütlused (III, 4651, 4). Tunnistaja R. S. (S.) ütlustega (III, 46-51, 4) on tõendatud, et 12.11.2022.a naabri koerte rünnaku tagajärjel olid S. S. käed ja jalad igal poolt hammustuse jälgi täis. Pea täiesti verine. S. ise kurtis, et pool pead nagu oleks ära läinud otsast. Tal kapuuts oli peas samal hetkel, korraks kergitas seda kapuutsi, siis oli näha, kuidas peanahk sealt liikus ja pealagi oli täiesti nagu lumivalge, tal pool kõrva oli peast hammustatud. Ainuke puutumata ala oli kõht ja näolapp, ülejäänu kõik oli igalt poolt hambajälgi täis.
Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.