Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kahtlustus Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb alates 07.09.2023 kriminaalasja nr.23244050815 Karistusseadustiku (KarS) §263 lg.1 p.2 tunnustel selles, et 07.09.2023 kell 20.00 tulistas X relvataolisest esemest avalikus kohas mitu lasku, mille tagajärjel Y tundis hirmu. Kriminaalasja raames kuulati X kahtlustatavana üle ja ta tunnistas oma süüd KarS §263 lg.1 p.2 järgi. Abiprokurör Kristiina Erte leidis, et Xile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - tunnistaja Q ülekuulamise protokoll, - kannatanu Yi ülekuulamise protokoll, - asjatundja Paul Leki ülekuulamise protokoll, - asitõendi vaatlusprotokoll, - asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt, - õiend vormikaamera salvestiste kohta, - isikusamasuse tuvastamise protokoll, - kahtlustatav Xi kinnipidamise protokoll, - kahtlustatav Xi ülekuulamise protokoll, - asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt, - DVD-R plaat vormikaamera salvestistega. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte esitas 21.12.2023 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada käesoleva kriminaalasjas menetlus ja panna Xile kohustuseks tasuda 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise kohtumääruse kättesaamisest kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud kohtueelses menetluses 86,40 €) ja riigituludesse kindla summa 500 €.

Konfiskeerida KarS §83 lg.1 alusel Ida Prefektuuris hoiul olevad: signaalpüstol Blow TR 17 K (seerianr.XXXXXXXXXX), paukpadrunid 59 tk ning hoiatus- ja signaalrelva salv 1 tk ja määruse jõustumisel need hävitada. Abiprokurör lisab, et Xi süü kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur ning tema puhul ei ole tegemist kuritegeliku eluviisi omandanud isikuga. Lisaks tuleb abiprokuröri hinnangul arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või kui isik on oma käitumisega muul moel tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on lisaks olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Abiprokuröri hinnangul pole eeltoodud asjaolusid Xi tuvastatud ning seega pole kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Kahtlustatav on aru saanud oma teo keelatusest ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et ta oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades tuleb abiprokuröri hinnangul asuda seisukohale, et Xi suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine. Seepärast võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Xi suhtes ning Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §202 sätestatud aluste esinemise korral võib menetluse lõpetada. Abiprokurör on veendunud, et Xi suhtes KrMS §202 sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga ning isikule määratavate lisakohustuste arvu osas on seadusandja jätnud kohtule küllaltki suure diskretsiooniõiguse. Siiski tuleb abiprokuröri hinnangul lähtuda käesoleval juhul sellest, et kahtlustatav on nõus võtma endale kohustuse maksta riigituludesse 500 € 6 kuu jooksul ning hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 86,40 €. Lisaks väljendab sellise kohustuse panemine kahtlustatavale selget riigipoolset hukkamõistu tema teo suhtes. Abiprokurör märgib, et Xile on selgitatud, et KrMS §202 lg.6 kohaselt juhul kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §202 lg.2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ning karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Lisaks kõigele eelnevalt taotles abiprokurör, et maakohus konfiskeeriks KarS §83 lg.1 alusel Ida Prefektuuris hoiul olevad esemed kui süüteo toimepanemise vahendid – signaalpüstol Blow TR 17 K (seerianr.XXXXXXXXXX), paukpadrunid 59 tk ja hoiatusja signaalrelva salv 1 tk ning hävitaks need kohtumääruse jõustumisel. Xile on selgitatud nimetatud esemete konfiskeerimist ja ta andis selle kohta nõusoleku. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et abiprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §202 lg.4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning maakohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda menetlusosalisi kohtusse. Seega lahendab maakohus taotluse kirjalikus menetluses. KrMS §202 lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Maakohus leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte taotlus vastab KrMS §202 lg.1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Xile on esitatud kahtlustus KarS §263 lg.1 p.2 järgi KarS §263 lg.1 p.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS §4 lg.3 alusel on seega tegemist teise astme kuriteoga. Maakohus nõustub abiprokuröri seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kahtlustatava süü suur. Xile inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud pisut rohkem kui 4 kuud. Xit pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning tema suhtes ei viida käesoleval ajal läbi ka ühtki teist menetlust. Maakohus nõustub abiprokuröri argumentatsiooniga selles, et kuivõrd käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, siis võib kriminaalmenetluse lõpetada. Lisaks on maakohus veendunud, et kohustuste panemisega näitab riik üles piisavat hukkamõistu kahtlustatava kuriteo suhtes. Ühtlasi mõjutab kohustuste panemine kahtlustatavat edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, menetluskulude ja kindla summa tasumisega riigituludesse ning asitõendite konfiskeerimise ja hävitamisega. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.1-23-7412 (23244050815) Xi kahtlustuses KarS §263 lg.1 p.2 järgi tuleb lõpetada KrMS §202 lg.1 alusel vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS §201 lg.2 p.1 alusel paneb maakohus Xile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud kohtueelses menetluses) summas 86,40 €. KrMS §202 lg.2 p.2 alusel paneb maakohus Xile kohustuseks tasuda riigituludesse kindel summa 500 €. KrMS §202 lg.3 tulenevalt ei või sama sätte lg.2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada 6 kuud.

Maakohus peab põhjendatuks määrata Xile riigituludesse makstava kindla summa ja menetluskulude tasumise tähtajaks 6 kuud, mida tuleb arvestada alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses tegi abiprokurör maakohtule asitõendite suhtes järgneva ettepaneku: KarS §83 lg.1 alusel tuleb konfiskeerida Ida Prefektuuris hoiul olevad esemed kui süüteo toimepanemise vahendid – signaalpüstol Blow TR 17 K (seerianr.XXXXXXXXXX), paukpadrunid 59 tk ja hoiatus- ja signaalrelva salv 1 tk ning hävitada need kohtumääruse jõustumisel. Maakohus nõustub selle ettepanekuga osaliselt. Maakohus selgitab prokuratuurile korduvalt, et vastavalt Riigikohtu 30.04.2013 otsusele kohtuasjas nr.3-1-2-3-12 läheb konfiskeeritud vara riigi omandisse ning kohtul ei ole kohtul õigust määrata, mida tuleb konfiskeeritava varaga ette võtta. Seega määrab kohus, et signaalpüstol Blow TR 17 K (seerianr.XXXXXXXXXX), paukpadrunid 59 tk ja hoiatus- ja signaalrelva salv 1 tk tuleb KarS §83 lg.1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid pärast seda, kui X on rahalised kohustused täitnud. Vastavalt KrMS §202 lg.6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud sama paragrahvi lg.2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §202, §385 p.10.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.