1-21-7843 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 30. oktoobri 2023 määrus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
süüdimõistetu Madis Pretke (isikukood 35704182727) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 määrus käitumiskontrolli kohaldamises ning menetluskulude väljamõistmises.
2.Jätta Madis Pretke suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
3.Jätta maakohtus tekkinud menetluskulud summas 86,40 eurot Eesti Vabariigi kanda.
4.Määruskaebused rahuldada.
5.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, vandeadvokaadi abi Aivar Kellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Punktis 5 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2022 otsusega karistati Madis Pretket KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati M. Pretkele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaja algust loeti alates M. Pretke vahistamisest, st alates 4. oktoober 2021. Karistuse kandmise aja lõpp 4. detsember 2023.
2.Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 määrusega allutati M. Pretke karistusjärgsele käitumiskontrollile 1 aastaks, määrati M. Pretke kriminaalhooldusametniku järelevalve alla
ning kohustati M. Pretket karistusjärgse käitumiskontrolli ajal teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskohast hiljemalt kümne päeva jooksul alates vanglast vabanemisest; teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskoha muutmisest; alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati M. Pretket käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Sama määrusega mõisteti M. Pretkelt välja menetluskuluna riigituludesse 86,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest. Maakohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on täidetud. Kuna isikul ei ole Eestis kindlat elukohta, on võimalik tema suhtes kohaldada KarS § 871 lg-t 21. M. Pretke puhul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge lähtuvalt tema varasemast elukäigust, oskamatusest probleeme lahendada, ta on kergesti ärrituv, impulsiivne, omab kuritegelikke hoiakuid ja grupi mõju, tema käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas ning tal on probleemid alkoholi tarvitamisega. On selge, et M. Pretkele käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem kui vabanemisel ilma käitumiskontrollita.
3.Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Pretke, kes palub tühistada maakohtu määruse ja jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
3.1.Maakohus ei ole kontrollinud tõendeid, väljatoodud faktid ja väited on valed. Isegi sotsiaalprogrammis osalemise katkestamise väite osa on vale. Vestlus jätkus avavanglas.
3.2.Kuna alkoholi tarvitamist ei ole fikseeritud, siis on väide paljasõnaline ja pahatahtlik. See on faktiliselt tõestamata. Pargis alkoholi lõhna tundmine on politsei poolt väljamõeldud, stampne ning tavaline kõigi puhul. Kriminaalasjas nr 1-21-7843 on faktiliselt tõestamata alkoholi tarvitamine. Süü omaksvõtt ei tee kaebajast veel alkoholisõltlast. Seega tuleb selline tõestamata väide tõlgendada süüdimõistetu kasuks. Keegi ei ole arvestanud, et M. Pretke eelmine karistus kestis 15 aastat ja 7 kuud ning praeguse vangistuse ajal ei saanud välja kujuneda alkoholisõltuvus. Seda ei usuks üksi meditsiinitöötaja.
3.3.Samuti on ebaõiged väited aadresside ja elukoha külastamise kohta. M. Pretke ei ole neid aadresse avaldanud ega seal kunagi elanud.
3.4.M. Pretkel ei ole võimalik väljamõistetud summat (86,40 eurot) tasuda. Palgast läheb 50% pankrotihaldurile, 20% vabanemisfondi ning ülejäänud raha eest ostab süüdimõistetu hügieenija pesemistarvikuid.
4.Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu M. Pretke kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses leitakse, et M. Pretke ei ole kohtumäärusega nõus, lahend tema suhtes ei ole õiglane ega tugine seadusele. Süüdimõistetul puudub elukoht, ta ei tegele kavaldamisega. Ilma kindla elukohata inimesele vabanemisjärgse käitumiskontrolli kehtestamisel peaks kohus väga kaaluma selle meetme kohaldamist, mida maakohus teinud ei ole. M. Pretke on ennast vangistuses üleval pidanud korrektselt ja seadusekuulekalt. Teda on usaldatud, ta viibib
avavanglas ja käib igapäevaselt vabalt linnas tööl, mistõttu on talle vabanemisjärgsete lisapiirangute kehtestamine mitteotstarbekas.
5.Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2023 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 4. detsember 2023. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada, kuna süüdimõistetul ei ole elukohta ning tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, lähtudes tema poolt toime pandud kuritegude ajast, võimalik ei ole. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
7.Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas seadusest tulenev alus kaebuste piiridest väljumiseks lähtuvalt viimase aja kohtupraktikast (RKKK 28. november 2023, 1-17-6026). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kohaldas maakohus M. Pretke suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli KarS § 871 lg-te 1 ja 21 alusel. KarS § 871 lg 1 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 p 1 järgi on käitumiskontrolli üks eeldus alalise elukoha olemasolu. Kehtiv KarS § 871 lg 21 lubab aga kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka siis, kui isikul alalist elukohta ei ole. Sellisel juhul on isikul kohustus teavitada kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. KarS § 871 lg 21 jõustus 1. oktoobril 2022 ehk pärast seda, kui M. Pretke pani toime kuriteod (kõige hilisem tegu 4. oktoober 2021), milles ta menetletavas asjas süüdi tunnistati. Enne osutatud seadusemuudatust ei olnud alalise elukohata süüdimõistetu suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada (RKKK 30. mai 2016, 3-1-1-45-16, p 7). Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (RKKK 2. veebruar 2016, 3-1-1-1-16, p 9.1). Siiski on KarS § 1 lg 2 kohaselt karistusseadustik - ja seega ka karistusjärgset käitumiskontrolli sätestav KarS § 871 - käsitatav karistusseadusena karistusseadustiku esimese peatüki, sh KarS § 5 tähenduses (vt analoogselt RKKK 18. oktoober 2023, 1-20-5182/179, p 13). Sellest tulenevalt allub karistusjärgse käitumiskontrolli regulatsioon KarS §-s 5 ette nähtud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule. Seetõttu tuleb karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üldjuhul KarS § 871 selle redaktsiooni alusel, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Erandiks on olukord, kui hilisem seadus leevendab isiku olukorda (KarS § 5 lg 2). Karistusjärgse käitumiskontrolli reeglites tehtud muudatustel, mis halvendavad isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu ei ole (KarS § 5 lg 3). Seadusandja ei ole tagasiulatuva jõu keelu omistamisel piirdunud ainuüksi selliste normidega, mis tunnistavad teo karistatavaks või raskendavad karistust. See järeldub KarS § 5 lg 3 sõnastusest, mille kohaselt puudub tagasiulatuv jõud ka sellisel seadusel, mis halvendab isiku olukorda muul viisil (vt ka RKÜK 2. juuni 2008, 3-4-1-19-07, p 20). KarS § 871 lg 21 avardas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalusi, lubades seda teha ka nende isikute suhtes, kellel alalist elukohta pole. Järelikult on tegemist isiku olukorda halvendava seadusega, mida KarS § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvalt kohaldada ei saa. Seega ei saa seda sätet kohaldada ka M. Pretke suhtes, kuna ta pani kuriteod toime enne KarS § 871 lg 21 jõustumist. Kuna pole tuvastatud, et M. Pretkel oleks Eestis alaline elukoht, on täitmata ka seadusest tulenevad eeldused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, mis toob endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise.
8.Süüdimõistetu kaitsja esitas ka määruskaebemenetluses riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 45 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohtul hinnangul on esitatud tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Esiteks on
kaitsja teinud võimatuks kohtul kontrollida, milline reaalne aeg tal kulus millise toimingu jaoks, kuna on kirjutanud kõik toimingud ühele reale. Arvestades maakohtu ja määruskaebuse mahtu ning kaebuses toodud argumentide vähesust ja seaduse ümberkirjutust on põhjendatud tasutaotlus rahuldada kokku 30 minuti ulatuses, s.o summas 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kohtumääruse tühistamise korral jäävad tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
9.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tühistada maakohtu määrus ka väljamõistetud menetluskulude osas. Käitumiskontrolli menetluse osas on menetluskulude hüvitamine seadusega reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, on Riigikohus leidnud (RKKKm asjas nr 3-1-1-1-16), et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. Käesolevalt oleks pidanud ka maakohus jätma karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata ehk maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulusid ei ole põhjendatud välja mõista mitte M. Pretkelt, vaid need tuleb jätta riigi kanda.
10.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 määruse tervikuna, jätab M. Pretke suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata ning rahuldab määruskaebused.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
(allkirjastatud digitaalselt)
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.