2-22-13874/19 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

sündinud poeg ja tütar. Vaatamata omandatud haridusele on võlgnikul olnud raskusi suhete hoidmise ja ühiskonnas hakkama saamisega ning teda on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Usaldusisikule kättesaadavad andmed võlgniku vanglakaristuste aja ja põhjuste kohta on järgmised: 1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (KrK § xxxxxxxxxxxxxxxxx;x§xxxxxxxxx); 2) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (KarS § xxxxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;x§xxx xxxx 1); 3) alates xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (KarS § xxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxxxxxx§xxxxxxxxxxx§xxxxxxx xxxx). Võlgnik on viibinud vangistuses ka enne 2000. aastat, kuid selle kohta usaldusisikul täpsem teave puudub. Kriminaalasjas nr x-xx-xxx võlgniku vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest keeldumise taotlust lahendades on kohus muuhulgas viidanud sellele, et võlgnikku on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ning reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik aastatel 2011 kuni 2019 maksustatavat sissetulekut vaid xxxxxxxxxxxx. Sissetulek jäi vahemikku 13,17 eurot kuni 49,34 eurot aastas. 2020. aastal sai võlgnik maksustatavat sissetulekut ka xxxxxxx xx-lt 29,25 eurot ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xx, xx, xx, xx, xx, xx korteriühistult 500 eurot. 2021. aastal sai võlgnik maksustatavat sissetulekut xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, xx, xx, xx, xx, xx, xx korteriühistult 1550 eurot, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1386,48 eurot ning xx-xxxxxxxxxx 371 eurot. 2022. aastal on võlgnik saanud xxxxxxxxxxxx maksustatavat sissetulekut 3,04 eurot. Vara Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Võlgnik on alates 16.06.2020 kantud liiklusregistrisse sõiduauto Šxxxxx (2000. aasta, reg nr xxx xxx, tehnoülevaatus kehtis kuni 31.03.2020, registrikanne on 14.09.2022 peatatud vastavalt LS § 77 lg 81 kuni lg 84) omanikuna. Võlgnik on koos esialgse pankrotiavaldusega kohtule esitatud riigilõivust vabastamise taotluses kinnitanud, et tal mootorsõidukit ei ole. Usaldusisikul ei ole teavet võlgniku nimele registreeritud sõiduki olemasolu, asukoha ja seisundi kohta. Isegi kui edaspidi selgub, et sõiduk on säilinud, võib eeldada, et selle väärtus on väga väike. Võlgnikul on kaks arvelduskontot: Coop Pank AS-s nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 0,07 eurot, samas on kontoga seotud teenuste eest võlg pangale 5 eurot, ning Swedbank AS-s nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 0 eurot. Kontodel on alates 08.08.2017 täiturite arestid. Kohustused Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:

Kohustuste kommentaariks märgib usaldusisik, et kuna tsiviilasjade nr x-xx-xxxxx ja x-xx-xxx menetluskulude sissenõudmiseks on täitemenetlused algatatud ajavahemikus 29.01.2019 kuni 07.06.2019, on need nõuded (kokku 477 eurot) praeguseks tõenäoliselt aegunud. Maksejõuetus Võlgniku vastu on suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada. Vangistuste ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal on võlgniku toimetuleku tagamises osalenud riik ja kohalik omavalitsus. Võlgnik ise näeb tulevikus oma peamise või isegi ainsa sissetuleku allikana vanaduspensioni, mis samas ei kata kõiki tema vajadusi. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Menetluse edasise perspektiivina ei saa kõne alla tulla võlgade ümberkujundamine. Küsimus on, kas kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamine kahtlemata vastab võlgniku soovile. Samas ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku ning kas võlgnik hakkaks erinevalt senisest kurja tegemisest tulevikus tegema midagi head. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, ei ole ette näha võlgniku võlgade tasumist mainimisväärses ulatuses. Menetluse perspektiivi prognoosimise üheks käepäraseks abivahendiks on kohtute infosüsteemis leiduvad lahendid, sealhulgas need, millega kohus on jätnud rahuldamata võlgniku vangistusest ennetähtaegselt vabastamise taotlused, milles ei täheldatud, et võlgnikule määratud kriminaalkaristused oleks talle mõjunud positiivselt. Võlgnikul puudub enesekriitika, tema agressiivsus ja ohtlikkus ei ole vähenenud. Lisaks muudele kuritegevust soodustavatele eeldustele, on võlgniku puhul probleemiks see, et alkoholijoobes olles on ta käitunud arutult, muuhulgas on pannud toime talle vabadusekaotuse kaasa toonud kuriteod. Usaldusisikul puudub alus väita, et võlgnik edaspidi alkoholi ei tarbi ning isegi kui tarbib, käitub joobes olekus arukalt. Arvestades võlgniku varasemat elukäiku ja võlgnikuga rohkem kokku puutunud isikute skepsist selle suhtes, et võlgnik vabaduses viibides suudab käituda vastutustundliku ja produktiivse ühiskonnaliikmena, ei ole usaldusisikul kujunenud veendumust, et võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus võlgnik uusi kuritegusid toime ei pane, elatub iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega panustab üldise heaolu suurenemisse. Võlgniku taotletav menetlus saab eeldatavalt toimuma riigi kulul. Riigil kahtlemata on otsustuspädevus, mis eesmärgil ja kui kulukaid menetlusi on otstarbekas riigi raha arvel läbi viia. Kohustustest vabastamise perspektiiv teoreetiliselt võib võlgnikku motiveerida hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning uute varaliste kohustuste tekitamisest. Kas see praegusel juhul praktiliselt saab nii olema, ei ole teada. Usaldusisik ei söanda väita, et riigi raha arvel võlgniku vabastamine tema kohustustest (sealhulgas riigi ees) on investeering, mis end tingimata ühiskonnale ära tasub. Usaldusisiku hinnangul puudub menetlusel mõistlik perspektiiv. Sel juhul võib menetluse

7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.