Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Pretkele,

kaitsjale,

Tartu

Vanglale

ja

Lõuna

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 27.01.2022 otsusega tunnistati Madis Pretke süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust ning KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes M. Pretkele liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati M. Pretkele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestatakse alates 04.10.2021. 01.11.2022 saabusid Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale Tartu Vangla dokumendid M. Pretke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla ei toeta M. Pretke ennetähtaegsest vabastamist. Tartu Vangla taotlusest nähtub kokkuvõtvalt järgmist. M. Pretkel on 4 kehtivat kriminaalkaristust avaliku korra raske rikkumise, s.o noaga ähvardamise, süstemaatiliste varguste, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, võimuesindaja laimamise, tulirelva ebaseadusliku käitlemise, röövimise ja mõrva katse eest. Vangistuses viibib kinnipeetav kuuendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja joobes olekus vägivaldne käitumine, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. Vargused on sooritatud majandusliku kasu eesmärgil. M. Pretke on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ – kinnipeetav ei usu, et tal on sõltuvusprobleem, kuid sellegipoolest mõtleb, mil määral soovib alkoholi tarvitamist vähendada. Kinnipeetav väljendas ka vastupanu, sest ei mõistnud, miks programm temale määratud on. Käitumine vangistuses on rahuldav ja isik on paigutatud avavanglasse. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi M. Pretkel vangistuses ei ole. Vabaduses soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxxxxx. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kodukülastust teha, kuna M. Pretke ei esitanud korteriomaniku kontaktandmeid, seega ei pruugi kinnipeetav võimalikul vabanemisel antud elukohta elama asuda. Varasemalt on isik elanud xxxx kodutute varjupaigas, kus talle oli antud tuba. M. Pretke on pensionär. Töökohta tal vabanemisel ei ole. Tartu Vangla andmetel 11.10.2022 seisuga on rahalisi nõudeid x eurot, vabanemisfondis on x eurot. Sotsiaalne lähivõrgustik vabaduses süüdimõistetul sisuliselt puudub, sest pereliikmetega vangistuse jooksul on suhtlus katkenud. Eelmise vangistuse ajal on M. Pretke kogu karistuse kandmise aja jooksul oma lapsi ja endist abikaasat ähvardanud ning nõudnud raha. Samuti on M. Pretke vaimselt ja füüsiliselt korduvalt väärkohelnud oma lähedasi pereliikmeid. Isiku viimased kuriteod (kehaline väärkohtlemine varjupaigas ja noaga ähvardamine linnaruumis) on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on ta vahele jäänud poest süstemaatiliselt viinapudelite vargusega (6 korral). Korduvalt on M. Pretke sooritanud alkoholijoobes olles vägivaldseid kuritegusid. Viimati tarvitas isik alkoholi 04.10.2021, kui ta võeti vahi alla xxxx mänguväljaku juures, kus M. Pretke ähvardas noaga kodanikke. Joodud alkoholikoguseid ei oska M. Pretke välja tuua. Ta ka ei tunnista toimepandud kuritegusid joobes olles. Seega M. Pretke pisendab enda probleemi alkoholiga ja ei tunnista, et tal esineb probleem alkoholi liigtarbimisega. Seega pole ka isikul motivatsiooni vabaneda alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetav võib muutuda alkoholi tarvitamisel vägivaldseks. Toime pandud kuritegudes ta oma süüd ei näe. Eesmärkideks nimetab M. Pretke vabanedes tegelemise oma hobidega - male, lauatennis, korvpall, reisimine, bridž ja vene piljard, kuid pikemaajalisi eesmärke ei oska sõnastada. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ja vanglas on ta samuti toime pannud kuritegusid, viitab see kinnistunud kuritegelikele hoiakutele ja hoolimatule suhtumisele üldtunnustatud ühiskonnanormidesse, lähedastesse ja ametnikesse. Vestlusel on M. Pretke korduvalt väljendanud kriminaalset käitumist vabandavaid ja õigustavaid seisukohti ning leiab, et temale on tehtud nii eelnevate, kui käesoleva karistuse määramisega ülekohut. Kinnipeetav ei tunnista, et ta oleks kuidagi valesti käitunud ja kuritegu toime pannud. Seega esineb suur oht, et vangistusest vabanemise korral jätkab süüdimõistetu endist elustiili, mis võib päädida uute kuritegude toimepanemisega. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kui kohus peaks M. Pretke ennetähtaegselt vanglast vabastama, tuleks temale määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o xxxx. Riskide maandamiseks tuleb kriminaalhooldusametniku arvates käitumiskontrolli ajaks kohustada M. Pretket järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata alkoholi tarvitamine ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustada mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör V. Gerassimov nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kohtule saadetud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Tartu Maakohtusse saabusid 23.11.2022 M. Pretke poolt edastatud 21.11.2022 allkirjastatud taotlus ja protest. Lisatud on ka Tartu Vangla 01.11.2022 käskkirjad M. Pretke pangakontorisse ja xxxxx lubamise kohta, koopia taotlusest Tartu Vangla direktorile ja kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Taotluse kohaselt soovib kinnipeetav osaleda isiklikult kohtuistungil ja esitada paberkandjal materjale. Samuti M. Pretke selgitab, et Tartu Vangla poolt kohtule esitatud iseloomustus sisaldab ebatäpsusi, on pahatahtlikult moonutatud ega vasta tegelikkusele. Ka individuaalne täitmiskava on ebatäpne. Enam vähem täpsed andmed esinevad kinnipeetava sõnul Tartu Vangla väljasõitudele lubamiste käskkirjades. M. Pretke on ka Tartu Vangla direktorile esitanud taotluse täitmiskavas ebatäpsete andmete parandamiseks. Kohus on nimetatud dokumentidega tutvunud ja kohtul ei ole alust Tartu Vangla poolt iseloomustuses kajastatu õigsuses kahelda. M. Pretke poolt esitatud väited iseloomustuse ebatäpsuse, moonutamise ja tegelikkusele mittevastavuse osas ei ole leidnud tõendamist ja tuleb seetõttu lugeda paljasõnalisteks. 27.11.2022 kohtule edastatud avalduses M. Pretke palub ennast tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada, sest ta on vanaduspensionär, karistuse eesmärgid on täidetud, teda ei ole varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja ta suudab töötada. Kohtuistungil väljendatud seisukohad M. Pretke selgitas kohtuistungil, et ta on juba 2 aastat vanaduspensionär, vanglas pensionär ei pea töötama. Kinnipeetav on samas andnud töötamiseks nõusoleku, kuid temale pakutakse tööd vähe. Isik käib avavanglas viibides linnas ja elu on korras. Ta ei tea, kust need negatiivsed andmed tema kohta võetud on. xxxx aadress on xxxx juba 25 aastat ja see on siiamaani tühi – M. Pretke saab sinna elama asuda. xxxx kuulub tuttavale, kes on hooldekodus. Tal on ka üürikorter ja saab kasutada sotsiaalmaja teenust. M. Pretke on enda sõnul oma eluga väga hästi hakkama saanud. Vabaduses ta käis ka tööl. Karistus on oma otstarbe ära täitnud. M. Pretke palub kohut vabastada ta ennetähtaegselt. Kaitsja hinnangul on viimase karistuse kandmise iseloomustus positiivne - kõik on korras, karistusi ei ole, avavanglasse on viidud - seega inimest usaldatakse. Kaitsja palub kaitsealuse enne tähtaega vabastada.

Kohtu põhjendused Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on M. Pretke temale mõistetud vangistusest ära kandnud vähemalt poole vangistusest ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg. KarS § 76 lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks KarS § 75 kohasele käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole kindlalt tuvastatav, kas M. Pretkel on vabanemisel olemas kindel elukoht – vestlusel välja pakutud kolmandale isikule kuuluvat elukohta (xxxx) kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida ei olnud, enne vangistust elas isik aga xxxxx. Üürikorteri olemasolu kohta täpsemaid andmeid esitatud ei ole. Sotsiaalmaja (xxxx) teenus aga ilmselt ei täidaks praegusel hetkel kindla elukoha nõuet, sest kohtule ei ole selle kasutamise tingimused teada. Seega ei ole kohtu hinnangul formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Isegi kui formaalsed eeldused oleksid täidetud, siis ei ole M.Pretke ennetähtaegne vanglast vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. M. Pretkel on 4 kehtivat kriminaalkaristust avaliku korra raske rikkumise, s.o noaga ähvardamise, süstemaatiliste varguste, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, võimuesindaja laimamise, tulirelva ebaseadusliku käitlemise, röövimise ja mõrva katse eest. Vangistuses on isik viibinud 6 korral. Kohtu hinnangul on M. Pretke uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks eelkõige alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, kuritegelikud mõttemallid ja suutmatus vabaneda enda sõltuvuskäitumisest. Ka viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes. Kuigi M. Pretke sõnul on ta oma käitumist seekord motiveeritud muutma, siis pikkade aastate jooksul see õnnestunud ei ole ja ta on oma kuritegelikku käitumist jätkanud, sooritades sh raskeid vägivallakuritegusid. Kohtul ei ole alust arvata, et ka seekord vanglast ennetähtaegsel vabastamisel M. Pretke suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh alkoholi tarvitamise keelule ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Et vanglas isik alkoholi ei tarvita, ei saa asuda seisukohale, et selline käitumine säilib M. Pretkel ka edaspidiselt vabaduses, olles varasemalt tihe alkoholitarvitaja – vanglas lihtsalt ei ole kinnipeetavatele alkohol tarvitamiseks kättesaadav. Range kontrolli kadumisel, sh kriminaalhooldusel võib M. Pretke aga väga suure tõenäosusega enda sõltuvuskäitumist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused ja erinevad programmid alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuda aidanud. Ilmselt ei suudaks M. Pretke ka seetõttu vabaduses enda sõltuvuskäitumist iseseisvalt muuta. Seega asjaolu, et isik vangistuses ei tarvita alkoholi, ei välista, et range elukorralduse

kadumisel selline seisund katkeks. Ka avavanglas viibides probleemideta väljasõitudel käimine veel ei garanteeri, et isik jätkaks vabaduses õiguskuulekat eluviisi – avavangistuses on siiski kinnipeetava üle seatud range kontroll, mille rikkumisel suunatakse süüdimõistetu tagasi kinnisesse vanglaosakonda. M. Pretke senine käitumine vabaduses ei ole olnud õiguskuulekas ja õiguskorda austav. Järelikult esineb M. Pretke puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist ning ka uute kuritegude sooritamist. Kuna M. Pretkel on alkoholi tarvitamisega pikaajalised probleemid ning ta sisuliselt ei tunnista enda sõltuvust ja ravivajadust, ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduda või pöörduks ja alluks ravile. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et M. Pretkest lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt sõltuvuskäitumine ja vaatamata mitmetele pikaajalistele vanglakaristustele kuritegeliku käitumisega jätkamine. Vangistuses kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Enne vabanemist isik tööga hõivatud ei olnud ja viljeles pigem asotsiaalseid eluviise, sh lävides eelkõige kriminaalse mõttemustriga isikutega ja liigtarvitades alkoholi. Vabanedes ei ole M. Pretkel olemas kindlat elu- ega töökohta ja sotsiaalset lähivõrgustikku. Kuigi kinnipeetav on väljendanud vangistuses olles valmisolekut oma elu sisuliselt ümber korraldada, siis kohtu hinnangul suurendab kuritegeliku käitumise riski märkimisväärselt süüdimõistetu väärarusaam, et ta suudab vabaduses iseseisvalt enda sõltuvuskäitumist ohjata. Kinnipeetav on vabaduses jätkanud alkoholi kuritarvitamist, mis on päädinud uute kuritegudega. M. Pretke kuritegelik karjäär on olnud pikaajaline. Seega on süüdimõistetul ilmselt välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja senini ei ole ta suutnud vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kuritegelikust ja sõltuvuskäitumisest ei ole M. Pretket aidanud eemale hoida ka varasemalt pikaajaliselt vanglas viibimine. Seega pole kohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud isikut iseloomustavat materjali kogumis, ei ole M. Pretke ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt põhjendatud. Temast lähtuv oht uute, sh vägivallakuritegude toimepanemiseks on liialt suur. M. Pretke ka ei tunnista tema poolt sooritatud kuritegusid. M. Pretkel on järelikult säilinud kuritegelikud hoiakud ning alkoholi tarvitamise probleem. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole M. Pretke puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Kohus inimlikult mõistab, et süüdimõistetu on vanaduspensionär ja kiidab teda ka töötahte eest. Samas, nagu kohus eespool selgitas, need asjaolud ei tingi ennetähtaegset vabastamist – M. Pretke senine käitumine vabaduses viitab suurele uute kuritegude sooritamise ohule. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal , et M. Pretke ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja tasu 88,80 eurot, mis tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulude tasumiseks määratud pikendatud tähtaeg. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.