Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
07.12.2023
Kohtuasja number
1-20-426
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Marina DAVÕDOVITŠ
Kaitsja
vandeadvokaat Sirje MUST
Asja läbivaatamise kuupäev
01.12.2023
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Aleksandr
elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksandr GERASIMOV sünd. 20.06.1970, isikukood 37006200495, Venemaa Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 16.09.2019 ja lõpp 14.12.2027 Jätta Aleksandr GERASIMOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksandr Gerasimovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Gerasimov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.07.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 – §113 lg.1, §418 lg.1 järgi ja karistatud KarS §64
lg.1, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 8 aastat 2 kuud 28 päeva alates 16.09.2019. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on
kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on halb probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osaleb alates 04.10.2023 riigikeele A1 taseme kursusel. Kinnipeetav ei ole kunagi Eestis elanud ja soovib elama asuda samasse korterisse xxx, kus ta elas enne ka vangistust. Kinnipeetav esitas 31.08.2023 Justiitsministeeriumile avalduse, et ta saaks oma karistust edasi Venemaal kanda. Kinnipeetav ei ole vangistuses tööle asunud, sest tema hinnangul pole see vajalik. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 6910,75 € ulatuses. Kinnipeetaval on lähedastest poeg ja poja ema, kes käivad kokkusaamistel ning kellega on head suhted. Kinnipeetav teatas, et kõik tema sõbrad elavad Venemaal ja Eestiga ei seo teda miski. Kriminaalhooldaja märkis, et kinnipeetav ei tunnista oma kuritegu ning käitub ametnikega ebaviisakalt. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega vaid juhul, kui kohus loobub tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest Kriminaalmenetluse seadustiku §426 lg.3 alusel. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, on kinnipeetava suhtes otstarbekas Kriminaalmenetluse seadustiku §426 lg.3 alusel käitumiskontrolli mitte kohaldada. Kriminaalhooldaja lisas, et lisakohustusi ei määrata, sest kinnipeetav soovib vabaneda Venemaale. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Gerasimov märkis, et iseloomustuses toodud märkused ebaviisakuse kohta on tingitud asjaolust, et ta ei saa eesti keelest mitte midagi aru. Kinnipeetav lisas, et mittetöötamine vanglas on tingitud asjaolust, et ta on välismaalane, talle muud tööd ei anta ning ta polnud nõus majandustöid tegema, sest pidas seda solvavaks. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta pole
Venemaalt veel vastust saanud võimaliku karistuse kandmise kohta välismaal, kuid samas pole vangla vastu tema välismaale saatmisele. Kinnipeetav teatas, et tal ei ole tervisega probleeme. Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must leidis, et käesoleval juhul tuleks kasutada võimalust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks koos väljasaatmisega, kuigi möönas, et ei tea, kuidas seda võimalust kasutada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-5320. Vastavalt KarS §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on talle mõistetud 8 aasta 2 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kokku reaalselt ära kandnud 4 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Samas puudub asja materjalides kriminaalhooldusametniku arvamus elektroonilise valve kohaldamise kohta, sest kinnipeetaval puudub Eestis elukoht ja ta soovib vabaneda Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §426 lg.3 sätteid kohaldades välismaale. Seega puuduvad käesolevas asjas formaalsed eeldused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodu aga ei tähenda, et seega võiks kinnipeetava eelduslikult vabastada KrMS §426 lg.3 sätteid kohaldades, sest ennetähtaegne vabastamine eeldab ka materiaalsete eelduste täidetust. Teisisõnu tähendab see, et kui KarS §76 lg.4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused ei ole täidetud, ei saa isikut ikkagi vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabanemise korral Eestist välja (vt. ka RKKK 12.09.2022 määrus kohtuasjas nr.115-2671). Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,
varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, mõlemad karistused on kehtivad ja vangistuses viibib ta esimest korda. Maakohus leiab, et ainuüksi katseajal uue kuriteo toimepanemine näitab, et kinnipeetav ei suuda ega ole valmis seadusekuulekalt elama. Mis veelgi enam – Viru Maakohtu 30.07.2020 otsusest nähtub, et Aleksandr Gerasimov läks xxx linnas kannatanu elukoha juurde, tegi tema suunas lasu püstolist ning proovis teda tappa. Sealjuures tulistas ta kannatanu pihta ka siis, kui viimane tema eest ära jooksis. Maakohtu hinnangul on tegemist raske kuriteoga ning võttes arvesse, et kinnipeetav pole senini oma kuritegu tunnistanud, siis pole ta ka ilmselgelt oma karistusest veel piisaval hulgal järeldusi teinud. Samas on Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 ja 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr.1-18-9392 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Seega peab maakohus arvestama ka teisi asjaolusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on käesoleva määruse tegemise ajaks 4 kehtivat distsiplinaarkaristust: - 21.12.2022 käskkiri nr.6-3/952-1, millest nähtub, et kinnipeetavale määrati karistuseks kartserikaristus selle eest, ta keeldus tööst - 18.01.2023 käskkiri nr.6-3/21-1, millest nähtub, et kinnipeetavale määrati karistuseks kartserikaristus selle eest, ta keeldus tööst - 28.02.2023 käskkiri nr.6-3/79-1, millest nähtub, et kinnipeetavale määrati karistuseks noomitus selle eest, et ta vastas valvurile ebaviisakalt vene keeles, et viimane suhtleks temaga vene keeles - 24.07.2023 käskkiri nr.3-23/1-3/109, millest nähtub, et kinnipeetavale määrati karistuseks noomitus selle eest, et kinnipeetav ei allunud valvuri korraldusele kambrisse tagasi minna. Maakohus leiab, et tööst keeldumiste puhul on tegemist raskete rikkumistega, sest sellega näitab kinnipeetav, et ta toetab vangla subkultuuri. Seda enam, et kinnipeetav selgitas ka maakohtu istungil, et ta peab majandustööde tegemist solvavaks. Ühtlasi ei saa maakohus aktsepteerida kinnipeetava ebaviisakat suhtumist valvuritesse, mida kinnipeetav põhjendas kehva keeleoskusega, sest kinnipeetav on enese väljendamisel kasutanud ka ebatsensuurseid väljendeid. See aga näitab vastupidiselt kinnipeetava võimetust enesedistsipliiniks. Kõik eelmärgitud rikkumised vangistuses näitavad
kogumis, et kinnipeetav ei suuda oma käitumist kuidagi õiguskuulekuse poole suunata. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht Eesti Vabariigis. Nagu maakohus eespool analüüsis, võiks kindla elukoha ja väljasaadetava kinnipeetava puhul tulla kõne alla KrMS §426 lg.3 kohaldamine, mistõttu analüüsib maakohus ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on lähedastest poeg ja poja ema, kes käivad kokkusaamistel ning kellega on head suhted. Kinnipeetav lisas, et kõik tema sõbrad elavad Venemaal ja Eestiga ei seo miski. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on teatav lähedaste toetus. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 6910,75 €. Maakohus leiab, et eeltoodu iseloomustab kinnipeetavat negatiivselt, sest tema vabastamisel ja väljasaatmisel jääksid need suure tõenäosusega tasumata. Samas ei ole vangla märkinud kinnipeetava vabanemisfondis olevate vahendite suurust ja maakohus peab seda järjepidevalt taunimisväärseks praktikaks, sest vanglal on kohustus adekvaatselt välja selgitada kõik kinnipeetavat iseloomustavad asjaolud. Seega tuvastas maakohus kinnipeetava vabakasutuskonto päringu abil, et ainuüksi perioodil 08.08.2023 – 07.12.2023 (päring ei luba sisestada üle 4 kuu pikkust perioodi) on kinnipeetava vabanemisfondi laekunud 800 € ning 07.12.2023 seisuga oli vabade vahendite jääk 65,89 €. Niisiis on kinnipeetaval olemas siiski teatavad rahalised vahendid ja see väärib tunnustamist. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega juhul kui ta välja saadetakse ja märgib, et kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Vangla lisab, et kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Maakohus seesugust riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav ning samale järeldusele jõudis ka Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 p.27. Kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et Aleksandr Gerasimovi üksikult positiivselt iseloomustavad asjaolud (teatav lähedaste toetus, mõningastes taasühiskonnastavates tegevustes osalemine ja rahaliste vahendite olemasolu) ei kaalu üles tema uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul võib korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kelle väljavaated vabaduses pole kõige paremad ning kes ei oska ennast isegi vangistuses eeskujulikult üleval pidada, taas uue kuriteo toime panna. Maakohus leiab, et suure tõenäosusega jätkaks Aleksandr Gerasimov vabaduses oma probleemide lahendamist vägivalla abil. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.