Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.november 2023 Jõhvi
Kohtuasja number
1-23-2211
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Sekretär
Ingrid Koddo
Prokurör
Natalja Firsova (kirjalik arvamus)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Hannes Paat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
Hannes Paat, isikukood: 38807020320, kannab karistust Viru Vanglas
Määratud kaitsja
Kaido Kooga
Asja läbivaatamise kuupäev
21.11.2023 avalikul kohtuistungil
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Hannes Paat talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus Hannes Paadile riigi õigusabi osutamise eest tasu 100,80 eurot. Välja mõista Hannes Paadilt kriminaalmenetluse kulud 100,80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Hannes Paadil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700011869 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1(6)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Hannes Paat tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Hannes Paat on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 12.04.2023 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel 7 kuud 26 päeva vangistust, mis oli kantud 22.11.2022. peale selle mõisteti Hannes Paat süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1; § 202 lg 1 p 2; § 120 lg 1; § 1573 lg 1; § 3312 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 2 aasta 1 kuu 23 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 13.02.2023 ja lõpp 05.04.2025. Hannes Paat andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuses Hannes Paat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama MTÜ-sse XXX. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Elukoht peale rehabilitatsiooni läbimist on aadressil XXX, mis on ka tema vanaema elukohaks. Isikul on põhiharidus ning raietöölise kutse. Enne vangistust ei töötanud, varasemad töökohad on olnud lühiajalised. Vangistuses töötab toidujagajana ning varasemalt koristajana ja pesu jagajana. Vabanemisel gatanteeritud töökoht puudub. Vangla andmetel täitmata rahalisi nõudeid 19927 eurot. Võib panna toime kuritegusid majandusliku kasu ning alkoholi tarvitamise eesmärgil. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema, õde ja poeg. Kannab karistust sealhulgas endise elukaaslase ja lapse ema suhtes toimepandud kuritegude eest. Laps viibib ajutisel hooldusel ning soovitakse suunata asenduskodusse. Kinnipeetava sõnul on tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos tarvitati alkoholi ning pandi toime kuritegusid. Võib olla teiste poolt mõjutatav ning alkoholijoobes käituda vägivaldselt. Tegu on alkoholisõltlasega. Enne vangistust tarvitas igapäevalselt suurtes kogustes kanget alkoholi. Pani toime süstemaatilisi vargusi, kus varastas tuhandete eurode väärtuses alkoholi. Kahel korral on olnud raske deliirium, lisaks ka kergemad. Kolmel korral on ennast kodeerinud, viimati 2020. On karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning toime pannud kehalise väärkohtlemise alkoholijoobes. Motivatsiooni alkoholilt hoiduda ei ole olnud piisavalt, rehabilitatsiooniprogrammis Samaaria Eesti Misjon ebaõnnestus. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Vabanaemisel soovib minna MTÜ Lootuse küla 10-12 kuulise alkoholi taastumise programmi. Isikul on krooniline haigus. Isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus, tegutseb impulsiivselt hetkeajel tagajärgedele mõtlemata, ei väärtusta ühiskonnas paika pandud reegleid. Puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti, mida ilmestavad üle 100 ähvardava sisuga sõnumite saatmised endisele elukaaslasele, ähvardav jälitamine, lähenemiskeelu rikkumine ja sissetungimised teiste isikute valdustesse. Varasemalt seatud eesmärgid nagu rehabilitatsiooniprogrammi läbimine on jäänud täitmata. Käesoleval hetkel leiab, et varasemalt ei olnud veel valmis lõplikult loobuma nii alkoholist kui ka alkohoolikust lapse emast. Käesoleval hetkel lapse nimel ja seoses venna surmaga on motiveeritud läbima täies mahus Lootusekülas alkoholist taastumise programmi. Varasemalt on katseajal pannud toime uue kuriteo. Viimasel käitumiskontrollil esines probleeme alkoholi tarvitamise ja registreerimiskohustuse täitmisega. Isikule koostati erakorraline ettekanne, sest ta ei täitnud registreerimiskohustust, lahkus oma elukohast 2(6)
kauemaks kui 15 päevaks ning ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Alkoholijoobes on isik ülemäära enesekindel ega hooli seadustest ja oma käitumise tagajärgedest. Sõnades väljendab motivatsiooni selleks, et tulevikus seadusekuulekalt käituda. Saab aru, et peale vabanemist tuleb piirata oma alkoholi tarvitamist, sest sellega kaasnevad erinevad probleemid ning ta ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda. Senist elukäiku arvestades ei ole määratud vangistused ning kriminaalhooldus vajaminevat mõju avaldanud. Olenemata seatud eesmärkidest on isik jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik on kriminaalkorras karistatud 5 korda, millest 3 on kehtivad. Vanglas viibib 3. korda. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivne ning mõtlematu käitumine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja kättemaks või sellele reageerimine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Vangla toetab Hannes Paadi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Hannes Paat taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja palus ta tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Hannes Paat tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ning ennatlik. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna isik on temale teise astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ära kandnud 1/3 karistusest ning ta on nõus elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust, 2 on arhiveeritud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik soovib vabanemisel asuda elama Lootuse Külla, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Garanteeritud töökoht puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Seda arvamust toetab Hannes Paat varasem käitumine. 3(6)
Pärnu Maakohtu 12.04.2023 otsusest nähtub, et Hannes Paat, omades kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 1 järgi ja kriminaalkaristust KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1 järgi, pani taas toime 15 varguse episoodi ajavahemikul 23.07.2021 kuni 13.02.2023. Varastas alkoholi. Sellega pani ta toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema ajavahemikul 01.05.2022 – 12.06.2022 saatis SMS sõnumitena kokku 123 korral endisele elukaaslasele tapmisähvardusi ja ähvardusi tervisekahjustuste tekitamise kohta ning 16.12.2022-22.01.2023 korduvalt ähvardava sisuga sõnumeid, pannes sellega toime KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle otsis ta endise elukaaslase tahte vastaselt temaga kontakti mais-juunis 2022 ning sekkus tema eraellu, pannes toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Peale selle, olles varasemalt varguse eest karistatud, andis ta 22.04.2022 panti võõra mobiiltelefoni, pannes sellega toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Peale selle tema tungis 3 korral ajavahemikul 27.07.2022 kuni 08.02.2023 võõraste isikute elukohta, pannes toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Hannes Paat rikkus teadlikult Pärnu Maakohtus Haapsalu kohtumajas Kärdlas 21.06.2022 kohtumäärusega nr 1-22-3622 kriminaalasjas nr 22239000035 eeluurimise ajaks kohaldatud lähenemiskeeldu. Pani rikkumise toime ajavahemikus 15.12.2022 kuni 11.02.2023, millega pani toime KarS 3312 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Nimetatud otsusega oli kohaldatud ka lähenemiskeeldu Hannes Paat endise elukaaslase suhtes tähtajaga 3 aastat. Iseloomustusest nähtub, et Hannes Paat oli varasemalt vabastatud tingimisi ennetähtaegselt. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 08.02.2022 määrusega 1-21-5040 vabastati Hannes Paat tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest 6-kuulise katseajaga. Pärnu Maakohtu 06.06.2022 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna rikkus kontrollnõudeid elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Samuti rikkus Hannes Paat kohustust mitte tarvitada alkoholi. Karistus kantud 24.11.2022. Lisaks tuvastas kohus, et Pärnu Maakohtu 18.02.2021 otsusega mõistetud karistus oli jäetud tingimisi täitmisele pööramata, kuid juba 08.06.2023 määrusega pöörati karistus täitmisele. Lähtudes isiku kehtivatest karistustest saab järeldada, et need ei ole avaldanud talle piisavalt mõju ning ta on vabanemisel jätkanud taas kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole kriminaalhooldus aidanud isikut tema käitumist parandada. Vaatamata selle, et süüdimõistetul on vaid kolm kehtivat kriminaalkaristust varguste eest, lubab uusim kohtupraktika (RKKKm ajas nr 1-15-1446) siiski arvestada süüdimõistetu elukäiguna ka süüdimõistetu kustunud karistusi. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Hannes Paadil on 2 arhiveeritud kriminaalkaristust varguse; kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Vangistuses viibib ta 3. korda. Seega järeldab kohus, et Hannes Paat ei ole suutnud teha õigeid järeldusi oma varasematest karistustest ning jätkas kuritegude toimepanemist. Suuremalt jaolt on Hannes Paat pannud kuritegusid toime seoses alkoholisõltuvusega ning vähese probleemilahendamise oskusega. Ta on kolmel korral ennast kodeerunud, viibunud rehabilitatsioonikeskuses, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud alkoholi tarvitamist. Enne käesolevat vangistust tarvitas igapäevaselt suurtes kogustes kanget alkoholi. Alkoholisõltuvus on Hannes Paadi puhul väga suureks soodusteguriks uue kuriteo toimepanemisel. Ta on küll avaldanud soovi vabaneda alkoholisõltuvusest, kuid eelnevad katsed on näidanud, et see ei ole õnnestunud ning ta on taas hakanud alkoholi tarvitama ning toime panema uusi kuritegusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et sel korral õnnestuks tal vabaneda sõltuvusest ning elada seadusekuulekalt. 4(6)
Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, sealhulgas katseajal, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et ka varasemad kriminaalhooldused on tema enda süül ebaõnnestunud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.04.2025, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 4 kuu vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada või õppida. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohus ei leidnud Hannes Paadi iseloomustuses sellist positiivset teavet, mis kaaluks üle tema kuriteo toimenamise asjaolud ja korduvad kriminaalkaristused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (töötamine vanglas, sotsiaalprogrammis osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige 5(6)
see, et osa kuritegusid oli toime pandud pärast ennetähtaegset vabastamist katseajal, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud normidele ja ei võta karistust tõsiselt. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Lisaks pole varasemalt määratud kriminaalhooldused täitnud oma eesmärki ning isik jätkas kuritegude toimepanemist, seega puudub kohtul veendumus, et seekordne kriminaalhooldus lõpeks edukalt. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Hannes Paadi temale Pärnu Maakohtu 12.04.2023 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.