Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-21-8596/59
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna
Kuulutamise aeg: 04.09.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 11 135

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-8596/83Riigikohtu kriminaalkolleegium16.04.2024 1-21-8596/86Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.05.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee

1-25-585/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.07.2025 1-24-487/158Riigikohtu kriminaalkolleegium19.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-21-8596 04.septembril 2023 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus, Marianna Sidorok, Prokurör Jürgen Hüva, Piia Enno Kaitsja Vladimir Sadekov Kannatanu esindaja IE, TP Arutas 19.10.2022, 20. ja 26. jaanuaril, 13. ja 21 veebruaril, 14.märtsil, 20.aprillil ja 07. ja 30. juunil ja 03.augustil 2023 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses MARINA HUTTUNEN (varem Sangul), Soome Vabariigi isikukood 200181-2600, viimane teada olev elukoht xxx, võimalik viibimiskoht Venemaal, tegelik elukoht teadmata, vene keel, Soome Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kodanik, xxxharidus, varem kriminaalkorras karistamata. tõkend vahistamine süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi Marina Huttuneni (varasema nimega Sangul) süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult Yga varalise kasu saamise eesmärgil sisestasid korduvalt ebaseaduslikult arvutiprogrammi andmeid, millega tekitati kannatanule X AS varaline kahju summas 36028.63 eurot. Ajavahemikul 24.11.2016 kuni 13.01.2017 vormistas seni tuvastamata isik tuvastamata kohas äriühingu Booking.com B.V. interneti broneerimissüsteemis booking.com erinevatele ajavahemikele näilikud broneeringud XXX hotellis (Xxxx xx, Tallinn; Q OÜ registrikood xxxxxxxx). Broneerimisel kasutati hotelli endiste külaliste pangakaartide andmeid ilma nende teadmata või nõusolekuta. Viimati mainitud ajavahemikul Q OÜ juhatuse liikmed Y ja M. Huttunen sisestasid ebaseaduslikult eelnevalt broneerimistel kasutatud pangakaartide andmeid X AS poolt Q OÜ-le 21.01.2016 väljastatud makseterminali Ingenico ICT LAN S/N:xxxxxxxxxxx eesmärgiga sooritada kaarditehingud ilma kaardivaldaja füüsilise kohalolekuta ja kinnituseta alljärgnevalt: N R

Tehingu kuupäev

24.11.2016

Majutust eenuse tarbija, riik puudub

24.11.2016

puudub

Majutusteenu se tarbimise aeg

Kaardi number

Pank

24.11 28.11.2016 Puudub

510197******4063

UBS Switzerland AG UBS Switzerland AG

510197******5190

Kaardi valdaja

Tehingu summa

(EUR)

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

süüdistusaktis toodud info põhjal näha, et Vene Föderatsioon ei teinud isikule takistusi Venemaalt lahkumiseks ehki väidetav 29.03.2021 dokument oli selleks ajaks olemas. Kui väidetav 29.03.2021 dokument põhjustaks probleeme, oleks see probleeme põhjustanud isikule juba Venemaale sisenemisel. Seega ei ole isiku sellekohased väited Venemaalt lahkumise takistuse kohta usaldusväärsed ja tõendatud. Isik ei ole tõendanud kohtule, et tal oli 14.03.2022 ja 29.03.2022 kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus. Arvestades olukorda Ukraina sõja algatanud Venemaal (piirangud reisimisel jne), on väheusutav, et mõistlik inimene hakkab reisima Soomest Eestisse läbi Vene Föderatsiooni. Isiku Soome elukoha kohta on kohtuni jõudnud kaks erinevat aadressi, millest võib järeldada, et isik vahetab elukohti, kuid kohut ise sellest ei teavita. Kohtueelses menetluses oli samuti probleeme isiku menetlustoimingutele ilmumisega ja tema asukoha tuvastamisega Soomes, mistõttu Harju Maakohtu 06.05.2021 määrusega vahistati isik tagaselja. Isik vabastati vahi alt, kuna lubas esimese kutse peale kohtusse tulla. Olles teadlik kohtuistungi aegadest ei ilmunud Marina Huttunen kaks korda kohtusse ja kuna isik ei ela Eestis, ei ole võimalik teha tema suhtes sundtoomist. Kohus kuulutas 29.03.2022 M.Huttuneni tagaotsitavaks ja kohaldas tema tabamisel tõkendit vahistamine. 30.03.2022 koostas kohus ka Euroopa vahistamismääruse. Marina Huttunen ei ilmunud ka 04.04.2022 ja 05.04.2022 kohtuistungitele. Kõikidest kohtuistugi aegadest oli isik teadlik. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.04.2022 määrusega Harju Maakohtu 29.03.2022 määruse muutmata. Riigikohus jättis 18.05.2022 määrusega Marina Huttuneni kaitsja vandeadvokaat V.Sadekovi määruskaebuse menetlusse võtmata. 19.10.2022 toimunud kohtuistungile M.Huttunen kohale ei ilmunud, kuigi kohtuistungi ajast oli ta teadlik (102-107), soovis videolahenduse teel osaleda kohtuistungil. Teatas, et viibib Venemaal. Kohus leppis prokuröri ja kaitsjaga kokku kohtuistungi ajad ja prokurör tegi need ka M.Huttunenile teatavaks. Ühtlasi selgitas kohus, et videolahenduse teel on M.Huttunenil võimalik osaleda kohtuistungil kui ta viibib Soomes, sest siis saab kohus kasutada rahvusvahelise koostöö abi ja isik saab minna Soomes kohtumajja. 18.10.2022 on Eesti Vabariigi Riigikogu kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks, 23.11.2022 on Euroopa parlament kuulutanud Venemaa terrorismi toetavaks riigiks, mistõttu Vene Föderatsioonist tingitud põhjustel, alustas 24.02.2022 sõjalist sissetungi Ukrainasse, igasugune õigusalane koostöö Vene Föderatsiooniga ei toimi ja ei ole võimalik kasutada KrMS § 468 sätestatud õigusabi taotlusi Marina Huttuneni kohtuistungil osalemiseks. Seega ei ole tõenäoliselt Vene Föderatsioonis viibiva süüdistatava M.Huttuneni kohtuistungil osalemine tehnilise lahenduse abil järgides KrMS § 69 lg 5 sätestatut võimalik. Kohtul puudub õigus KrMS § 69 lg 5 kohaselt KrMS §- s 468 korda eirates süüdistatavat üle kuulata. On selge, et menetlustoimingute ja menetluse ladusaks läbiviimiseks on vajalik õigusasutuste omavaheline koostöö informatsiooni kättesaadavuse ja kaugülekuulamise tehnilise läbiviimise osas. Õigusabi taotluse tegemine olukorras, kus võib juba eeldada selle täitmise võimatust, ei ole ilmselgelt otstarbekas ja oleks tarbetu ajakulu. 01.05.2023 jõustunud KrMS § 69 lg 5 muudatuste kohaselt kui välisriigis viibiva isiku ülekuulamisel on vajalik välisriigi õigusasutuse abi, järgitakse kaugülekuulamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös seadustiku §-s 48941 sätestatut ja muul juhul §-s 468 sätestatut. Kohus on seisukohal, et kohtu jaoks teadmatus ja tundmatus kohas viibides M.Huttuneni osalemine kohtuistungil videolahenduse teel ei ole võimalik, kuivõrd kohtul puudub võimalus kontrollida (või usaldada teise riigi pädevaid õigusasutusi), kas sellises olukorras on tagatud isiku põhiõiguste kaitse ja järgitakse menetlusnorme (isikut ei mõjuta kolmandad isikud, tema sideühenduse seadmeid ei kuulata pealt või jälgita reaalajas jne). M.Huttunen ei ilmunud kohtuistungitele ka 20. ja 26. jaanuaril, 13. ja 21 veebruaril, 14.märtsil, 20.aprillil, 07. juunil, 30. juunil ja 03.augustil 2023.

Prokurör edastas kohtule koopia kutsetest, mis edastati Marina Huttunenile (2/102-106, 119-123, 126-129, 147-150, 170-171, 176-180, 190-192, 195-197). Kõik kutsed on edastatud e-posti aadressile, mida süüdistatav on ise kasutanud suhtluseks kohtu ja prokuratuuriga. Süüdistatav on teadlik kohtuistungi aegadest, mida kinnitab ka tema poolt kohtule tõlkimata venekeelsete dokumentide saatmine. Samuti nähtub kaitsja selgitustest, et ta suhtleb M.Huttuneniga ja viimane on teadlik kohtuistungitest. Kuna Marina Huttunen ei ole korduvalt ilmunud kohtuistungitele ja on teavitanud, et viibib juba üle aasta Venemaal, olukorras, kus on oma alaliseks elukohaks andnud Soome Vabariigi, on kohtul alust arvata, et Marina Huttunen hoiab kohtust kõrvale. Arvestades asjaolu, et Marina Huttunen ei ilmunud kohtuistungile, et ta ei ela menetlejale teada antud aadressil Soomes, tema suhtes ei ole võimalik täita Euroopa vahistamismäärust, isik lahkus vahetult enne kohtuistungite algust Soomest Venemaale ja viibib väljaspool territooriumi, kus Euroopa vahistamismäärus on täidetav, on alust arvata, et Marina Huttunen hoiab kohtust kõrvale. Süüdistatav oli teadlik kohtuistungite toimumise aegadest, kuid lahkus sellele vaatamata märtsis 2022 Venemaale, kust ta ei ole rohkem kui aasta jooksul naasnud oma väidetavasse alalisse elukohta Soomes. M.Huttuneni käitumises on täheldatav menetlusest kõrvalehoidmise muster kogu kriminaalasja menetlemise ajal. Ka eeluurimisel hoidis ta menetlusest kõrvale, mis tõi kaasa kriminaalasja materjalide eraldamise Yi kriminaalasjast(1/1) ning ka M.Huttuneni tagaotsimise ja Euroopa uurimismääruse väljaandmise. Prokuröri ja kaitsja poolt kinnitati 20.01.2023 istungil, et nad on Huttuneniga rääkinud ja välistatud ei ole oportuniteedi kohaldamine. Ka see asjaolu kinnitab, et M.Huttunen on teadlik tema suhtes menetluses oleva kriminaalasja kohtuistungi kuupäevadest. Kui Huttunenil oleks soov ja plaan Venemaalt lahkuda ja kohtuistungil osaleda, leiaks ta ilmselgelt rohkem kui aasta jooksul lahenduse oma väidetavale probleemile. Jättes alates 14.03.2022 korduvalt istungitele kohtusse ilmumata, on kohus veendunud, et olukorras, kus isik on väidetavalt teadlikult vahetult enne esimest kohtuistungi toimumise päeva läinud Soomest Venemaale ja ei ole rohkem kui aasta jooksul oma väidetavasse alalisse elukohta Soome Vabariigis naasnud (kus teda võidakse vahistada) ja ei ole tulnud Eestisse kohtuistungile, hoiab M.Huttunen tahtlikult kriminaalasja kohtulikust menetlusest kõrvale. Kõigest eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kriminaalasja arutamine KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel erandlikult ilma süüdistatava Marina Huttuneni osavõtuta. KrMS § 1631 lg 1 kohaselt maakohtus üldkorras menetlevas kriminaalasjas korraldab tunnistaja väljakutsumise kohtumenetluse pool, kes taotleb vastava isiku ülekuulamist. Kuna prokurör loobus tunnistajast Y ja seejärel soovis kaitsja ise tema ülekuulamist tunnistajana, on tegemist kaitsja tunnistajaga, mistõttu oli väljakutsumise korraldamine kaitsja kohustus, mitte kohtu või prokuratuuri. Tunnistaja selline kutsumise kord on üles ehitatud just võistleva menetluse põhimõttele. Asjaolu, et kaitsja ei saanud helistades, sms või kirju saates tunnistajaga ühendust ei ole etteheidetav kohtule. Kuigi prokurör loobus tunnistaja Yst, tegi prokuratuur omalt poolt jõupingutusi tunnistaja asukoha väljaselgitamiseks, kuid tulemusteta. Kaitsja selgistustest nähtub, et tal ei olnud võimalik kordagi taotletud tunnistajaga ühendust saada. Seega ei olnud kaitsja taotletud tõend tegelikkuses kättesaadav. Olukorras, kus kaitsja ise ei ole tunnistajaga ühendust saanud, et selgitada välja tema täpne asukoht ja istungile tulemise võimalused või takistused, ei ole selliste tunnistaja ülekuulamine võimalik KrMS § 69 lg 1, sh KrMS § 69 lg 5 korras. KrMS § 2861 lg 2 p 1 kohaselt keeldus kohus tunnistaja ülekuulamisest, sest tõend ei ole kättesaadav kuna teada ei ole tunnistaja andmed. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad tunnistajad W, C ja L. Kohus uuris järgmisi tõendeid: − Kriminaalasja eraldamise määrus 27.11.2020 (1/1); − AS X volitatud esindaja IE kuriteoteade koos lisadega (1/2-36);

− Menetleja 07.08.2017 nõudekiri AS-ile X ja AS X esindaja 06.09.2017 vastus: OÜ Q arvelduskonto väljavõte 24.11.2016-13.01.2017 koos pangaautomaadi turvakaamerast tehtud piltidega; OÜ Q ja Y arvelduskontode vahel tehtud tehingute väljavõte 01.11.201630.11.2017; OÜ Q ja Marina Huttuneni arvelduskontode vahel tehtud tehingute väljavõte 01.11.2016-30.09.2017, kaardivaldajate pretensioonid (1/37-58, 4 ja 5 kd); − Vaatlusprotokoll 15.11.2018, milles vaadeldakse OÜ Q, Y ja Marina Huttuneni arvelduskontode väljavõtteid ja vaidlustatud tehinguid (1/67-70); − AS X esindaja IE 30.01.2020 vastuskiri menetleja päringule, millega edastatakse menetlejale AS X ja OÜ Q vahel 25.04.2016 sõlmitud ärikliendi deebet- ja krediitkaardi leping (1/71-74); − Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2017 nõudekiri nr 3.2-1/20891-1 AS-ile Nets Estonia ja AS Nets Estonia 12.09.2017 vastus, millega edastatakse kaardimakseterminali poolt kasutatud IP-aadressid (1/75-78); − Menetleja nõudekiri keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo teabehaldusja menetlusosakonnale, millega nõutakse kaardimakseterminali poolt kasutatud IP-aadresside omaniku ja füüsilise aadressi tuvastamist (1/79-80); − 30.01.2020 Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, milles tehakse kindlaks kaardimakseterminali IP-aadressi kasutaja ja füüsiline aadress koos CD-R plaadiga ( 1/8182); − Menetleja kirjavahetus AS X esindajaga, millega edastatakse menetlejale AS Hansab makseterminali üleandmise ja vastuvõtmise 26.01.2016 ja 29.03.2017 aktid ( 1/83-86 ); − 27.12.2017 Sideettevõtjalt andmete nõudmise luba ja 17.10.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (1/87-91); − Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2017 nõudekiri nr 3.2-1/29314-1 AS-ile X ja AS X 12.02.2018 vastus koos lisaga, millega edastatakse OÜ Q, Marina Huttuneni ja Y arvelduskontode väljavõtted, internetipanga logid, seletused kaardimaksete kohta ja kirjavahetuse koos CD-R plaadiga (1/59-66); − Politsei- ja Piirivalveameti 19.01.2018 nõudekiri nr 3.2-1/1742-1 AS-ile Nets Estonia ja AS Nets Estonia 19.01.2018 vastus, millega väljastatakse pangakaartide täisnumbrid ( 1/92-97); − Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2018 nõudekiri nr 3.2-1/2590-1 XXX hotellile ja XXX hotelli esindaja 06.02.2018 vastus koos lisaga (1/98-126); − Euroopa uurimismäärus 19.02.2018 Hollandi Kuningriigile, Euroopa uurimismääruse kättesaamiskinnitus 26.03.2018, Euroopa uurimismääruse tunnustuskiri 03.09.2018, Hollandi pädeva õigusasutuse 01.10.2018 vastus Euroopa uurimismäärusele, Hollandi rahvusvahelise õigusabi keskuse 17.09.2018 protokoll koos tõlkega (1/127-151); − Amsterdami Ringkonnaprokuratuuri rahvusvahelise õigusabi keskuse varasemate andmete esitamise korraldus 26.02.2018 äriühingule Booking.com B.V. (1/203pö-206 ); − Booking.com B.V. 17.09.2018 vastus Amsterdami piirkondlikule politseile koos tõlkega (1/201-203); − Kannatanu AS X menetlusse kaasamise määrus 06.03.2020 (1/152); − OÜ Q äriregistri väljavõte (1/153-154); − OÜ XXX äriregistri väljavõte ( 1/155-156); − Kannatanu AS X tsiviilhagi koos lisadega 12.06.2020 (1/162-172, 2/9-13); − Harju Maakohtu 23.03.2021 otsus nr 1-21-1186(1/157-160); − Karistusregistri väljavõte Marina Huttuneni kohta (1/161); − Riigi õigusabi dokumendid (1/173-183, 3/22); − X panga töötjate ja M.Sanguli vaheline e-kirjavahetus (1/184-188); − Perioodi 25.11.2016-17.01.2017 tehingute väljavõte (1/189-197); − Kaardiomaniku avaldus (1/198-200); − Kahtlustatava kinnipidamise protokoll ja kohtumäärus (1/207-213; − Kohtuotsus ja määrus (3/1-10);

− M.Sanguli kahtlustatavana antud ütlused (3/11-21). Kohus, kuulanud ära tunnistajad ja kannatanu esindaja ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, asub järgmistele seisukohtadele. Euroopa uurimismääruse vastusena laekunud Booking.com B.V. 17.09.2018 vastus Amsterdami piirkondlikule politseile (1/201-203) kinnitab, milliste broneeringutega seoses on nad teavet edastanud. Kirjas on märgitud, et vastus on lisatud ecxeli failina pealkirjaga 2018011209. Kohtule nimetatud lisa esitatud ei ole. Samuti ei nähtu süüdistusaktist ega kohtuistungi protokollist, et prokurör oleks palunud seda lisatud faili uurida või oleks seda soovinud kohtule esitada. Nimetatud dokumendile on süüdistusakti lk 7 viidatud kui Lisa 3 17.09.2018 vastus, millega edastatakse andmed broneeringute kohta. Tabeli teises verus märgitud lehekülgede arvust (3) ja tõendi nimetusest nähtub, et prokurör soovis uurida üksnes vastuskirja, milles loetletakse, mille kohta vastus esitatakse, kuid sisulist vastust ei ole prokuratuur soovinud uurida. Kuna kohus arutas kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta, avaldas kohus kaitsja taotlusel KrMS § 294 p 2 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused 3/11-21. M.Sangul(Huttunen) kuulati üle kahel korral ja mõlema ülekuulamise juures on olnud kaitsja V.Sadekov, mistõttu on olnud tagatud Huttuneni kaitseõigus ja kohtul ei ole alust arvata, et ülekuulamisel on Huttuneni mõjutatud või et tema ütlused on antud surve all. Kohtuotsuses on süüdistatava puhul kasutatud nii nime Sangul kui Huttunen. M.Huttunen end esitatud südistuses süüdi ei tunnistanud ja ütluste kohaselt töötas XXX hotellis vabatahtliku lepingu alusel. Yga olid ärisuhted. Vastutas hotelli üldjuhtimise eest. Hotellis kasutati X makseterminali. Äriregistri andmetel oli OÜ Q juhatuse liige 07.05.2015-07.07.2017 Y ja alates 07.07.2017 M.Sangul, osanik alates 07.05.2015 Y. Äriregistri andmetel oli OÜ XXX juhatuse liige 29.09.2016-09.10.2017 Marina Sangul ja alates 09.10.2017 A ja B. Osanik 26.09.2016-02.10.2017 Marina Sangul. OÜ Q, keda esindas Y, on sõlminud AS-ga Swedbank ja AS-ga X 21.01.2016 (digitaalselt allkirjastatud 20.01.2016) American Express kaartide teenindamise lepingu müügikohaga XXX Hotel, kontaktisik Marina Sangul. Lepingu p 6.1.3 kohaselt vastutab teenindaja kahjude eest, mis tulenevad Lepingu rikkumisest kui teenindaja on teinud tehingu ilma kaardi füüsilise kohalolekuta. (1/7-13). OÜ Q, keda esindas Y, on sõlminud AS-ga X 21.01.2016 (digitaalselt allkirjastatud 20.01.2016) maksekaartide teenindamise lepingu müügikohaga XXX Hotel, kontaktisik Marina Sangul (1/14-20). Makseterminal ICT LAN S/N:1517CT23840342 on antud OÜ-le üle 26.01.2016 ja allkirjastanud on akti M.Sangul (1/85). Müügikohaks, kus seda terminali kasutatakse on XXX hotell Xxxx xx Tallinn A-hoone (1/86). OÜ Q, keda esindas Y, on sõlminud AS-ga X 22.04.2016 (allkirjastatud 20.04.2016 ja 21.04.2016) maksekaartide e-kaubanduses teenindamise lepingu müügikohaga OÜ Q, kontaktisik Y. Lepingu p 5.1 kohaselt on kaupmehel keelatud tehingut läbi viia, kui seda soovib teha muu isik kui kaardi kasutaja. 21.01.2016 Lisa 1 maksekaartide teenindamise lepingu tingimustele (1/19-20) on kannatanu esindaja IE ütluste kohaselt see dokument, mis panga jaoks andis äriühingule õiguse käsitsi sisestada terminali maksekaardi andmed ilma, et kaart oleks füüsiliselt terminali sisestatud. Selle dokumendi sõlmimisele eelnes 1/184-188 olev e-kirjavahetus. Tsiteeritud tõenditega on leidnud tõendamist, et XXX hotellis oli kasutusel makseterminal AS-ga X sõlmitud maksekaartide teenindamise lepingu alusel ning hotelli töötajatel/omanikel oli

võimalik sisestada makseterminali infot pangakaartide andmete kohta ka nii, et pangakaardil füüsiliselt makseterminaliga kokkupuudet ei ole. Nimetatud asjaolusid ei ole ka vaidlustatud. Äriregistri andmetele ei olnud M.Huttunen süüdistuses toodud perioodil OÜ Q juhatuse liige, kuid M.Huttunen oli süüdistuses toodud perioodil OÜ XXX juhatuse liige. Kuigi makseterminalide kasutamise lepingud on sõlminud Y, on kontaktisikuks märgitud M.Sangul ja terminali kasutuskohaks XXX Hotel. Lisaks nähtub, et makseterminali võttis isiklikult vastu M.Sangul. Seega on M.Sangul algusest peale omanud kontrolli kõnealuse makseterminali kasutamise üle. M.Sangul on tunnistanud, et oli ise üheks isikuks, kes sisestas makseterminali andmeid. Q OÜ konto väljavõte perioodil 24.11.2016 kuni 13.01.2017 kinnitab, millistes summades on olnud äriühingu võlgnevused seoses tagastusnõuetega seisuga 10.07.2017 X panga ees. Nimetatud loetelus ei ole süüdistuse ridadel 1, 3 ja 21 toodud tehinguid (1/31-33). Lk 34 ja 189-197 on X esitatud väljavõtted OÜ Q poolt teostatud tehingutest, mis on vaidlustatud krediitkaartide omanike poolt. Lk 34 on filtreeritult üksnes süüdistuses toodud tehingud. Kannatanu esindaja sõnade kohaselt on see töötaja koostatud lihtsustatud tabel. lk 189-197 on kajastatud kõik pangakaartidega perioodil 25.11.2016-17.01.2017 kõnealuses makseterminalis tehtud tehingud/broneeringud. Loetelus on kollasega esiletoodud tehingud, mis on kaardiomanike poolt vaidlustatud. Esiletoodud tehingud on kõik need, mis on kajastatud süüdistusaktis. 15.11.2018 vaatlusprotokollis on toodud X poolt edastatud andmed nende Q OÜ makseterminaliga tehtud tehingute kohta, mis on kaardivaldajate poolt vaidlustatud. Kohus kontrollis vatlusprotokollis toodud andmeid algamaterjaliks olevate dokumentidega CDplaadil ja tuvastas, et 24.11.2016 tehing kaardinumbriga ....... 5190 summas 345 ekslikult protokollis 354, 27.12.2016 tehing kaardinumbriga ....... 6155 summas 760 ekslikult protokollis 684. AS Nets Estonia 19.01.2018 vastus kinnitab, millised olid süüdistuses kajastatud pangakaartide täisnumbrid ( 1/92-97). Asjaolu, et süüdistuses toodud pangakaartide andmeid on sisestatud süüdistuses toodud kuupäevadel ja summades makseterminali, ei ole vaidlustatud. Süüdistuses loetletud tehingud on kaardiomanikud vastavalt vaidlustanud, väitega, et nemad ei ole sellised kaardimakse tehinguid teinud:

summa tagasi. Enamus summasid ei ole AS X OÜ-lt Q tagasi saanud, mistõttu on AS-le X vaidlustatud tehingute ulatuses tekitatud kahju kogusummas 36028.63 eurot. 30.01.2020 Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et IP aadressilt 87.119.162.200 kasutas kaardimakseterminali OÜ Q poolt aadressil Xxxx xx Tallinn ( 1/81-82). See aadress oli ka kohaks, kus lepingu kohaselt pidi kasutatama kaardimakseterminali (1/86). XXX hotelli esindaja 06.02.2018 vastus koos tõlke ja lisaga, millega väljastatakse andmed XXX Hotel broneeringusüsteemist kinnitab, et süüdistuses toodud broneeringuid tegelikult XXX Hotel broneeringusüsteemis ei ole (1/98-126). Nimetatud asjaolu kinnitab, et süüdistuses toodud kaardimaksetehinguid ei olnud teinud kõnealuste kaartide valdajad, kuna need isikud ei ole reaalselt sel perioodil hotellis peatunud. OÜ Q pangakonto väljavõtted koos fotodega (41-58) kinnitavad, et: 24.11.2016 võeti kontolt sularahas välja 250+ 50+50+50+200 (kaart ...5244); 25.11.2016 võeti kontolt sularahas välja 50+90 (kaart...5244), maksti M.Sangulile 6100 eurot märkega laen ja Yile 44 eurot; 26.11.2016 võeti kontolt sularahas välja 50+ 150 (kaart...5244); 27.11.2016 võeti kontolt sularahas välja 10 (kaart...5244) eurot ja maksti M.Sangulile 1300 eurot märkega laen; 29.11.16 kanti Yile 38 eurot; 30.11.2016 tagastas M.Sangul 5500 eurot; 01.12.16 kanti Yile 50 + 50 eurot ja võeti sularahas välja 40+60 (kaart...5244); 02.12.16 võeti sularahas välja 100+30 (kaart...5244); 03.12.16 kanti Yile 50 + 119 eurot ja võeti sularahas välja 160 (kaart...5244); 07.12.16 kanti Yile 120 eurot ja võeti sularahas välja 50+240 (kaart...5244); 08.12.16 kanti M.Sangulile 1000 eurot ja võeti sularahas välja 600+400(kaart...1609)+100 (kaart...5244); 09.12.16 kanti Yile 500 eurot ja võeti sularahas välja 250 (kaart...5244) Fotod näitavad, et raha võttis Y; 10.12.16 kanti Yile 500 +2 eurot ja M.Sangulile 500 eurot; 12.12.16 võeti sularahas välja 900 + 10 eurot (kaart...1609); 15.12.16 kanti M.Sangulile 1360 ja eurot ja Yile 300+200+80 eurot; 16.12.16 kanti M.Sangulile 2160 + 500 eurot; 17.12.16 kanti M. Sangulile 700 eurot ja Yile 100+50 eurot; 18.12.16 kanti Yile 50+190+200 eurot; 19.12.16 kanti M.Sangulile 3680 eurot ja Yile 81 eurot; 20.12.16 kanti Yile 201+300 eurot ja M.Sangulile 1600 eurot võeti sularahas välja 5 eurot (kaart...5244); 21.12.16 maksis M.Sangul tagasi 5660 eurot; 22.12.16 võeti sularahas välja 5 eurot (kaart...5244) ja kanti Yile 220+80+100+9 eurot ja M.Sangulile 1000 eurot; 23.12.16 kanti Yile 1200 eurot ja võeti sularahas välja 1000+900 (kaart...1609) Fotod näitavad, et raha võttis Sangul; 24.12.16 võeti sularahas välja 750+250 (kaart...1609); 25.12.16 kanti Yile 50+150+ 14.80 eurot; 26.12.16 kanti Yile 140 eurot ja võeti sularahas välja 50 eurot (kaart...5244). Fotod näitavad, et raha võttis Y; 27.12.16 kanti Yile 22 + 100 eurot ja võeti sularahas välja 20+200+100+100 (kaart...5244) Fotod näitavad, et osa raha võtsid Y ja Sangul koos; 28.12.16 võeti sularahas välja 750+750+700 (kaart...1609); 29.12.16 võeti sularahas välja 150 + 100(kaart...5244) ja 750+750+250+100(kaart...1609). Fotod näitavad, et osa raha võttis Y ja osa Sangul;

30.12.16 tagastas M. Sangul 650 eurot ja võeti sularahas välja 50+300+500+150 (kaart...5244) Fotod näitavad, et 50 võttis Y; 01.01.17 võeti sularahas välja 200(kaart...5244)+200 (kaart...1609); 02.01.17 võeti sularahas välja 300(kaart...5244) ja 400+400+400 (kaart...1609); 03.01.17 võeti sularahas välja 300 (kaart...5244); 04.01.17 võeti sularahas välja 200 (kaart...5244); 05.01.17 võeti sularahas välja 300 ja kanti M.Sangulile 3430 eurot ja Sangul tagastas 500 + 50 eurot. Yile kanti palgana 500 eurot; 06.01.17 kanti M.Sangulile 2850 eurot ja Sangul tagastas 143 + 150 eurot. Yile kanti 300 eurot; 08.01.17 kanti M.Sangulile 250 eurot ja Sangul tagastas 888, mis tasuti kohe MTA-le; 09.01.17 Sangul tagastas 80 eurot ja tasuti kohe arve 83.90 eurot; 10.01.17 Sangul tagastas 100; 11.01.17 Sangul tagastas 15 + 10+ 15 eurot; 12.01.17 kanti M.Sangulile 980 eurot ja Sangul tagastas 50 eurot; 13.01.17 kanti M.Sangulile 1185 eurot ja Yile 52, eurot. Q OÜ ärikliendi deebet-krediitkaardi lepingust tuleneb, et kontoga on seotud deebet-krediitkaart, lõpuga 1609, mille kasutajaks oli Marina Huttunen (1/29). AS X ja OÜ Q vahel 25.04.2016 sõlmitud ärikliendi deebet- ja krediitkaardi lepinguga (1/71-74) on tõendatud, et Yle väljastati OÜ Q deebet-krediitkaart lõpunumbriga 5244. Konto väljavõte kinnitab, et sularaha väljavõtmised ja ülekanded Sangulile ja Yle toimusid alati pärast seda kui oli laekunud kaupmehe kaardimaksete tulu. Arvestades, kellele on pangakaart väljastatud, on kaardiga ...1609 raha välja võtnud Sangul ja kaardiga ...5244 Y. Sangul on küll tagastanud OÜ Q kontole summas 13811 eurot, kuid see on oluliselt väiksem kui tema poolt äriühingu pangakontolt saadud summa. Nii on talle ülekandeid tehtud summas 25495 eurot ja sularahas on ta üksi võtnud vähemalt 10260 eurot ja koos Yga vähemalt 300 eurot. M. Sanguli pangakonto väljavõttest on näha, et peale raha ülekannet OÜ-lt Q on laekunud summad sageli sularahas välja võetud. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et Yi pangakontolt on peale raha ülekannet OÜlt Q summad sageli sularahas välja võetud. Seega on tõendamist leidnud, et pangkaardi valdajate poolt vaidlustatud tehingutest laekunud summasid on kasutanud nii Y kui M.Sangul. On eluliselt usutav, et ülekanded Yi kontole tegi kas M.Sangul ise või tehti seda tema teadmisel. Koos pangakontolt sularaha välja võtmine kinnitab, et laekunud summade kasutamise osas oli Yi ja Sanguli tegevus kooskõlastatud. Tunnistaja C ütlused kinnitavad, et hotell XXX sai teha makseid sisestades kaardiandmed käsitsi, mis tähendab, et klient ei pea füüsiliselt kohal olema. Oli kaardimaksepettusi ja lõpetasid kliendi suhte ja lepingu. Jaanuaris-veebruaris 2017 tuli väga suur hulk kaardimaksetehingute vaidlustamisi ca 50000 kanti. Tehing on nõrgalt audentitud kui andmed on sisestatud käsitsi ja isik ei ole füüsiliselt kohal olnud. Küsisid XXXst lisaandmeid, said algselt info justkui oleks isik füüsiliselt kohal olnud. Sangul oli XXX hotelli esindaja. Kaupmees esitas ka kuupäevad, millal isik viibis majutusasutuses. Kaardiväljaandnud pangad ei olnud dokumentatsiooniga nõus ja kinnitasid, et nende kliendid ei ole makset sooritanud. Vaidlustatud summa võetakse kaupmehe kontolt maha. Klientidele tagastab raha kaardiväljaandja pank. Kaupmehe esindaja peab raha edastama kaardiorganisatsioonile, kes edastab kaard väljastanud pangale. Kogu süsteem saab aru, et see on käsitsi sisestatud ja kaarti ei ole kohal olnud. Ei tea palju XXX hotell topelttehingutest raha kätte sai. Kui tehing õnnestub, siis järgmisel päeval laekub raha. Tunnistaja W ütlused kinnitavad, et töötas XXX hotellis administraatorina ja tegeles broneeringutega, mis pidi kandma hotelli süsteemi. Kui kliendid tasusid tagastamatu broneeringuna, siis klient pidi näitama krediitkaardi andmed. Kui tariifi on võimalik tasuta tagastada, ei ole krediitikaardiandmeid vaja. Hotelli saadetakse krediitkaardi tähtaeg number jne. Broneeringuga tuleb teade mitmeks päevaks ja summa ning hotell saab pangaterminalis selle

summa maha võtta märkides summa ja kaardi kehtivusaja. Terminal väljastab tšeki peale numbri sisestamist. Kasutasid hotellis Nets terminali, mis kuulus X pangale. Sangul oli juhatuse liige, töötas ka administraatorina ja ostis sisse inventari, tegeles finantsidega ja kõige sellega, mis oli rahaga seotud. Sangul käis tihti hotellis. Umbes 7-8 kuud peale tööle asumist tulid probleemid maksetega. Kliendid kirjutasid hotelli üldinfo meilile, et nendelt võeti topeltraha ühe broneeringu eest. Kõik vastuvõtu töötajad nägid neid e-kirju, koopiad läksid Sanguli meili aadressile. Kirjutasid klientidele, et lahendavad probleemi ja edastasid info M.Sangulile. Tavaliselt Sangul lahedas probleemid, kuid ei tea kuidas. Vahel ütles, et klient on rumal ja niisama kirjutab. Kui palju kliente hakkas kirjutama, et raha võeti 2-3 kord, siis pank blokeeris terminali, sest osa kliente kirjutas otse panka, et raha võeti topelt ja raha ei tagastata. Tunnistaja teada esitas pretensioone 20-25 klienti summad 400-1000 eurot. Kaks korda klientidelt võttis raha kui mitte administraator siis M. Sangul. Kui kliendid hakkasid kaebama, kanti broneeringud hotellisisesüsteemi, kuhu kanti kliendiandmed ja krediitkaartide andmed, mida Marina palus adminstraatoritel üles kirjutada. Ei tea kuhu topelt broneeringutest raha läks. Arvab, et Y ei osanud makseterminali kasutada. Y võis küsida palju on kassas raha. Kui Y võttis kassast raha, siis kirjutati kiri, et Y sai niipalju kassast raha s.o väljamineku order. Marina rääkis, et ei tohi Yle raha anda. Tunnistajate kokkulangevad ütlused kinnitavad, et 2017 aasta alguses hakkas tulema XXX hotellis varem peatunud klientidelt pretensioone selle kohta, et nende krediitkaartidelt on võetud summasid broneeringute eest, mida nad ei ole teinud. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et pretensioonidega tegeles Marina Sangul. Tunnistaja C ütlused kinnitavad, et vaidlustatud tehingud olid kõik sellised, mis olid nõrgalt audentitud, mis tähendab, et kaardiandmed olid sisestatud nii, et kaardiomanik ei olnud kaardiga füüsiliselt terminali juures. M.Sangul on ise tunnistanud, et andmeid terminali sisestasid kõik administraatorid, ka tema ise ja võimalik ka et Y. Seega Sangul ise ei kinnita, et Y oli isikuks, kes sisestas kaarditerminali maksekaartide andmeid. Tunnistaja W ütlustest nähtub, et Y ei olnud suuteline makseterminali kasutama, seega on välistatud, et maksekaartide andmeid sisestas terminali Y. Sanguli väide, et tema ei mäleta, et X pangalt oleks laekunud tagasinõudeid on ümber lükatud teiste tõenditega. Tunnistaja W ütlused kinnitavad, et kui hakkasid laekuma klientide pretensioonid, edastati need M.Sangulile, kes ütles, et tegeles nendega. Ka tunnistaja K ütlused kinnitavad, et kui XXX hotellis kasutusel olnud makseterminaliga seoses hakkasid tulema kaebused, võtsid ühendust hotelli esindajaga, kelleks oli Sangul. Sangulilt sai algselt isegi info, et tehingud vaidlustanud isikud olid füüsiliselt hotellis kohal. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused, et Sangul oli teadlik klientidelt laekunud pretensioonidest ja oli isikuks, kes tegeles selle probleemiga. Sanguli enda ütlused kinnitavad, et mingi hetk võttis pank hotellilt makseterminali ära. 17.03.2017 on X saatnud OÜ-le Q teate maksekaartide teenindamise lepingu erakorraliselt ilma etteteamistähtaega järgimata lõpetamisest (63-65). On selge, et pank ei võta makseterminali niisama ära, vaid üksnes mingite probleemidega seoses. Seega on tõendamist leidnud, et Sangul oli väga hästi teadlik kõigist pretensioonidest, mis laekusid seoses hotellis makseterminali kasutamisega ja oli ise isikuks, kes tegeles pretensioonide lahendamisega. Ei ole eluliselt usutav, et makseterminal oleks ära võetud ühe-kahe vaidlustatud tehingu pärast. Tunnistaja K ütlused kinnitavad, et leping lõpetati kuna antud kaupmene juures toimus väga suur hulk petturlikke tehinguid, mis olid vaidlustatud kaardi välja andnud pankade poolt. Makseterminali äravõtmine kinnitab, et tegemist oli suurema probleemiga ja vaidlustatud tehinguid oli palju. Asjaolu, et Sangul ütles Wle, et tegeleb ise klientide pretensioonidega kinnitab, et just Sangul oli isikuks, kes kaartide andmeid sisestas. Juhul kui Sangul ei oleks vaidlusaluseid kaardiandmeid ise sisestanud, puudunuks tal ka vajadus vaidlustatud nõuetega seotud probleeme ise lahendada, vaid ta oleks saanud küsida selgitusi hotelli administraatorite käest. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt, seda aga ei tehtud. Asjaolu, et Sangul esitas esialgu pangale andmeid justkui oleks vaidlustatud kaardimaksetehingud siiski päriselt toimunud ja isikud viibisid hotellis, kinnitab, et Sangul üritas varjata, et pangakaartide tegelikud valdajad ei ole neid tehingudi teinud ja hotellis

viibinud. Juba toimunud ebaseaduslike kaarditehingute varjata üritamine kinnitab, et tegemist oli Sanguli poolt planeeritud ja tahtliku tegevusega. Kui Sangul ei oleks olnud ise nende kaardiandmete ebaõige sisestamisega seotud, ei oleks tal olnud ka vajadust asuda neid tehinguid valeteabega õigustama (nähtub tunnistaja C ütlustest). Sanguli väide, et ta kandis raha äriühingu kontolt oma isiklikule kontole ja võttis ka sularahas välja selleks, et maksta kinni äriga seotud kulud, ei ole leidnud tõendamist. Ühtegi tõendit selle kohta, mis kulusid selle raha eest tasuti kohtule esitatud ei ole. Seega on M.Sanguli väide paljasõnaline ja tõendamata. On eluliselt usutav, et Y kahjustas ettevõtet ja omastas raha, kuid pangakonto väljavõtetest ja fotoabelitest on näha, et raha võttis ta välja ka koos Sanguliga, seega oli Sangul sellisest tegevusest teadlik ja see toimus tema heakskiidul. M.Sanguli väide, et enda arvele raha kandmisega üritas ettevõtte vara päästa, ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Vastupidi, raha, mis saadi ebaseaduslikult pangakaartide andmete makseterminali sisestamisega, ei olnud võimalik ebaseaduslike maksete ilmsikstulekul tagastada AS-le X, kuna saadud summad olid osaliselt edasikantud M.Sangulile või tema poolt sularahas välja võetud. Kinnitust ei ole leidnud ka hüpotees, et L võis kasutada hotelli klientide pangakaartide andmeid hotelli kasutuses olnud makseterminalis, kuna tunnistajate ja ka M.Sanguli enda ütlustest ei nähtu, et L oleks terminalile olnud üldse juurdepääs. Eeltoodust tulenevalt on tõendeid kogumis hinnates leidnud kriminaalasjas tõendamist, et just M.Sangul oli isikuks, kes sisestas ilma kaardivaldajate nõusoelekuta makseterminali süüdistuses kajastatud maksekaartide andmed süüdistuses toodud summadega. Kuna selliselt tehtud tehingutest laekunud summad kanti osaliselt edasi ka Y pangakontole või võeti Sanguli ja Yi poolt ühiselt välja, on mõlemad isikud tegutsenud kooskõlastatult vähemalt tehingutest laekunud raha edasisel kasutamisel. Kriminaalasjas puuduvad aga igasugused tõendid, mis kinnitaks, et Y oleks sisestanud makseterminali pangakaartide andmeid. Samuti puuduvad tõendid kas ja milline oli Sanguli ja Y vaheline kokkulepe seoses võõraste pangakaardi andmete sisestamisega makseterminali. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et Y ja Sangul tegutsesid ilma kaardivaldjate nõusolekuta andmete makseterminali sisestamisel ühiselt ja kooskõlastatult. Arvestades, et Y enda pangakontole kanti ebaseaduslikult laekunud summasid edasi ja ta võttis raha ka äriühingu pangakontolt välja, on usutav, et Y oli teadlik M.Sanguli tegevusest, kuid kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et makseterminali andmete sisestamisel tegutsesid Sangul ja Y ühiselt ja kooskõlastatult ning, et ilma Y panuseta ei oleks Sangul saanud makseterminali pangakaartide andmeid sisestada.

10. mai 2010. a otsuses asjas nr 3-1-1-35-10 selgitas Riigikohus, et juhtudel, mil toimepanija sisestab võõra pangakaardiga maksmisel kaardi seadusliku valdaja nõusolekuta makseterminali PIN-kalkulaatorisse selle pangakaardi kasutamiseks vajaliku PIN-koodi, mille tagajärjel tehakse kannatanu arvelduskontol varakäsutus ja süüdlane saab varalist kasu, tuleb kõnealust käitumist vaadelda KarS § 213 lg-te 1 või 2 objektiivsetele tunnustele vastava kuriteona. Nimelt on maksmiseks vajalik täiendav toiming, milleks on andmete ebaseaduslik sisestamine ja mille tulemusena käivitatakse lubamatult andmetöötlusprotsess (p 8.2). Kuna süüdistuses toodud 45 tehingu puhul ei olnud kaardiomanike nõusolekut (kinnitab kõigi nende tehingute vaidlustamine) süüdistuses nimetatud kaarditehingute tegemiseks, oli nende pangakaardi andmete makseterminali sisestamine M.Huttuneni poolt ebaseaduslik. Huttunen sisestas pangakaartide andmed makseterminali olukorras, kus pangakaarti ei sisestatud makseterminali, ega sisetatud ka pin koodi. Sellise Huttuneni tegevuse tulemusena käivitati lubamatu andmetöötlusprotsess, mille tulemusena pank debiteeris kaardiomanike kontodelt makseterminali sisestatud summad ja edasi kanti need summad (vähendatud teenustasu võrra) OÜ Q pangakontole, kust need summad kanti edasi M.Sangulile või Yile või võeti sularaha välja. Isikute nõusolekuta pangakaartide andmete sisestamine makseterminali saab toimuda üksnes tahtlikult ja teadlikult ning eesmärgiga saada pangakaartidelt raha terminali kasutava isiku kontole. Seega on kuritegu pandud M.Huttuneni poolt kavatsetult. Sellise tegevusega said lõppastmes nii M.Sangul kui Y varalist kasu, kusjuures Sangul üksinda vähemalt summas 21944 eurot (25495+10260-13811 vt lk 12). X AS makseterminali omanikuna sai kokku varalist kahju summas 36028.63 eurot s.o summa, mis kannatanu tagastas kaardiomanikele ja mille ulatuses AS-l X endal OÜ-lt Q raha tagasi nõuda ei õnnestunud. Tegemist on summaga, mille ulatuses ei saanud X AS esitada nõuet kaardivaldajatele, kuid oli vastava summa kandnud OÜ Q pangakontole. Kuigi Y sai raha pangakontolt välja võtmise tulemusel kasu, ei olnud tema selleks isikuks, kes osales KarS § 213 järgi kvalifistseeritava süüteo toimepanemises koos M.Sanguliga. Süütegu on lõpule viidud varalise kasu saamisega ehk raha laekumisega teo toimepanija või kolmanda isiku arvele, antud juhul OÜ Q pangakontole. Kuna selles etapis puuduvad Y osaluse kohta tõendid, ei ole tõendatud, et M.Sangul/Huttunenen pani kuriteo toime isikute grupis. Harju Maakohtu 23.03.2021 otsusega nr 1-21-1186 mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi Y ning teda karistati kaheaastase vangistusega, mis loeti eelneva karistusega kantuks. Ühtlasi rahuldati kannatanu AS X tsiviilhagi summas 73 902.76 eurot (1/157-160). Kokkuleppemenetluse tulemusena Harju Maakohtu 23.03.2021 otsuses Y süü küsimuses tehtud järeldus, ei ole üldmenetluses M.Sanguli süüküsimust arutavale kohtule siduv ja käesolevas kriminaalasjas ei ole selle kohtu pädevuses anda hinnangut Y tegevusele. KarS § 213 lg 2p 1 näeb korduvuse kvalifitseeriva tunnusena ette juhul kui arvutikelmuse on toime pannud isik, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et M.Huttunen oleks toime pannud eelnevalt mõne KarS § 213 lg 1p 1 loetletud süüteo. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga ja kohtul puuduvad andmed, et isiku suhtes oleks menetluses mingeid teisi kuritegusid. Jätkuva kuriteona saab käsitada üksnes selliseid ühtsest tahtlusest kantud ning reeglina ajaliselt lähedasi sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud üksiktegusid, mis toimepanemise ajal vastavad ühele ja samale kuriteokoosseisule. (3-1-1-112-06) Käesoleval juhul on M.Huttuneni tegevus olnud perioodil 24.11.2016-13.01.2017 kantud ühtsest tahtlusest. Kõik 45 episoodid on ajaliselt lähedased teod (kahe kuu jooksul, mõned teod isegi samal päeval) sama objekti vastu sarnasel viisil (kaardivaldaja loata kaardiandmete sisestamine).

Kõik 45 osategu on toime pandud täpselt ühel ja samal viisil, sisestades makseterminali nende isikute pangakaartide andmed, kes ei olnud selleks nõusolekut andnud. Kõik need osateod on identsed, erinevus on ainult makseterminali sisestatud summades ja kaardiomanikes. M.Huttuneni objektiivsest käitumisest on näha, et tema tegevus on olnud kantud ühtsest tahtlusest. Ta sisestas makseterminali võõraste pangkaartide numbreid ja summasid, saades sel viisi äriühingu pangakontole terminali vahendajalt summasid ja seda seni kuni äriühingult võeti ära teminali kasutamise õigus. Tunnistaja Wi ütlustest nähtub, et klientide pretensioone tuli teatud perioodi jooksul, millest saab järeldada, et Huttunen ei lõpetanud oma tegevust ka peale esimeste pretensioonide laekumist. Käesoleval juhul võimaldab M.Huttuneni tegude olemus konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Keskmise tavalise elukogemusega objektiivse kõrvaltvaataja jaoks seob neid üksiktegusid nende tegude toimepanemise sarnasus. Samasuguse käitumisega realiseeris Huttunen sama süüteokoosseisu ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Huttuneni käitumisest võib järeldada, et tegusid hõlmas ühtne tahtlus ja ei olnud kindlat eesmärki, ku suurt summat arvutikelmuse tulemusena saada soovitakse. Kõik osateod on toime pandud kavatsetult jätkuva püsiva tahtlusega. Seega on tegemist jätkuva süüteoga ja mitte korduvusega KarS § 213 lg 2p1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt tuleb M.Huttunen süüdistuses KarS § 213 lg 2p1,4 järgi õigeks mõista. M.Huttuneni tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 213 lg 1 järgi kui teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogramm andmete ebaseaduliku sisetamise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 213 lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Marina Huttunen karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Marina Huttunenil kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Marina Huttuneni iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, kohtule teadaolevatel andmetele tal puudub hetkel kindel töökoht ja täpne elukoht ei ole samuti teada. Samuti arvestab kohus, et M.Huttunenil tuleb hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Kohus arvestab M. Huttuneni suhtumist tema poolt toime pandud teosse (eitab õigusvastast käitumist), M.Huttuneni käitumist kogu menetluse vältel (pidevalt menetlusest kõrvalehoidumist nii eeluurimise kui kohtumenetluse ajal), tekitatud kahju

suurust, et tegemist ei olnud juhusliku ühekordse valede kaardiandmete sisestamisega, vaid planeeritult ja teadlikult 45 korda kaardivaldaja loata kaardiandmete sisestamine, samuti M.Huttuneni püüdlusi vähendada oma rolli tegevuses, mistõttu loeb kohus M.Huttuneni süüd keskmiseks. Arvestades kohtu poolt väljamõistetava tsiviilhagi suurust, et Huttunen on toonud esile ka rahalisi raskusi, et tema sissetulekute kohta andmed puuduvad, ei ole kohtu arvates põhjendatud karistada Huttuneni rahalise karistusega. Arvestades eeltoodut ning M.Huttuneni soovi vältida vastutust kohtuistungil osalemisest kõrvalehoidumisega väidetavalt Venemaale sõitmise kaudu ja tema suhtumist toimepandusse ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida M.Huttuneni edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 1 aastat ja 6 kuud, millest on teda võimalik KarS § 73 sätete alusel tingimisi vabastada kolmeaastase katseajaga. Kuna kohus ei kohalda M.Huttuneni suhtes karistusena reaalset vangistust, tuleb tühistada Harju Maakohtu 29.03.2022 määrus M.Huttuneni tagaotsitavaks kuulutamise ja tema suhtes tõkendi vahistamine kohaldamiseks. Samuti tuleb tühistada Harju Maakohtu 30.03.2022 Euroopa vahistamismäärus. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - CD- plaadidjätta kriminaalasja juurde Tsiviilhagi AS X on esitanud süüdistatava vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude summas 36028.63 eurot, menetlustasude nõude summas 840 eurot, ning menetluskulude ja viivise summas 36028.63 eurot nõudes. Parandatud hagiavalduse kohaselt AS X ning Q OÜ (registrikood xxxxxxxx) vahel sõlmiti Swedbank AS vahendusel 21. jaanuaril 2016 American Express kaartide teenindamise leping, mille esemeks oli reguleerida Swedbank AS ja Q OÜ vahelisi suhteid tehingute tegemisel XXX Hotellis ning muid eeltäheldatuga seotud asjaolusid. Samal kuupäeval sõlmiti kannatanu ja Q OÜ vahel maksekaartide teenindamise leping, mille alusel andis kannatanu Q OÜ kasutusse terminali Ingenico LAN. Nimetatud terminaliga sai teha tehinguid nii Visa, Mastercard kui ka American Express krediitkaartidega. Lisaks sõlmiti kannatanu ja Q OÜ vahel 22. aprillil 2016 Maksekaartide e-kaubanduses teenindamise leping, mille alusel väljastati Q OÜ-le E-com terminal. 2017. aasta märtsis hakkas Q OÜ osas kannatanule laekuma suures osas tagasimaksenõudeid maksete osas, mis olid tehtud lühikese perioodi jooksul 24. novembrist 2016 kuni 13. jaanuarini 2017. Samal ajavahemikul, olles Q OÜ juhatuse liikmed, sisestasid Y ja Marina Huttunen käsitsi, omamata selleks õigust, Booking.com broneerimissüsteemisse näilikbroneerimistega sisestatud pangakaardiandmed AS X poolt Q OÜ-le 21. jaanuaril 2016 väljastatud makseterminalisse Ingenico ICT LAN S/N:xxxxxxxxxxx selleks, et sooritada kaarditehingud ilma kaardivaldaja füüsilise kohalolekuta ja kinnituseta. Vastavalt X AS ja Q OÜ vahel 22. aprillil 2016 sõlmitud maksekaartide e-kaubanduses teenindamise lepingule, olles Y ja Marina Huttuneni poolt

25.aprillil 2017 esitatud nõuetelt kokku 2630,08 eurot. Kokku nõuab kannatanu viivist 36028,63 eurot. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ja nende koostoimes, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS X üldtingimuste punktist 11.5 tulenevalt kohustub klient maksma pangale hinnakirjas või lepingus sätestatud viivist ja/või leppetrahvi, kui klient jätab oma kohustuse panga ees täitmata. Maksekaartide e-kaubanduse teenidamise lepingu punktis 9.3.7 kohaselt kui rahvusvaheline kaardiorganisatsioon otsustab tagasinõude rahuldada, loetakse tagasinõue lõplikult rahuldatuks ning pank vähendab rahuldatud tagasinõude summa võrra järgmist punkt 7.1 kohaselt kaupmehele tasumisele kuuluvat makset või debiteerib vastava summa kontolt järgmisel pangapäeval pärast tagasinõude rahuldamise kohta informatsiooni saamist.

Kannatanu esindaja kinnitas kohtuistungil, et nõuab kahju hüvitamist lepingust tuleneva kahju sätete alusel. Kaitsja taotles hagi aegumise kohaldamist kannatanu hagi suhtes. Kuna erinevat liiki nõuete aegumistähtajad on erinevad, tuleb aegumise lahendamiseks nõue esmalt kvalifitseerida, s.t anda sellele õiguslik hinnang. Nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-171-10, p 12 ja 23. mai 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-53-12, p 13). Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka kõrgema astme kohtud. Siiski ei tohi kohtu antav õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. jaanuari 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-116-10, pd 39 ja 40). Seejuures tuleb aga arvestada, et kui õigusliku kvalifikatsiooni muutmine ei mõjuta menetlusosaliste protsessuaalset positsiooni tõendamismenetluses, ei ole tegemist üllatusliku otsusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-144-07, p 16). Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 21.jaanuari 2016 aasta sõlmitud leping on sõlmitud AS X ning Q OÜ vahel. Ka teised lepingud, millele kannatanu oma hagis osutab on sõlmitud AS X ja OÜ Q vahel. Kohtule ei ole esitatud ühtegi lepingut, mis oleks sõlmitud Marina Sangul/Huttunen ja AS X vahel. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, millest saaks kohus järeldada, et M.Huttunen vastutab OÜ Q ja AS X vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise või nende lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Seega ei saa kannatanul Sangul/Huttuneni vastu olla lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Eelmenetluse käigus ei olnud kohtul võimalik sellisele järeldusele jõuda, kuivõrd kohus sai esmakordselt tutvuda tõenditega alles kohtuliku uurimise käigus. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rahuldada kannatanu hagi lepingust tuleneva kahju hüvitamise sätete alusel. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kui isiku käitumine täidab deliktiõigusliku vastutuse eeldused, ei vabane ta kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et kahjustatud isikul on õigus nõuda sama kahju hüvitamist mõnelt teiselt isikult lepingulisel alusel. Tsiviilhagi põhjendustest on näha, et kannatanule tekitati kahju seoses M.Huttuneni poolt ajavahemikul 24.11.2026-13.01.2017 kaarditerminali sisestatud pangakaardiandmetega sooritatud kaarditehingutega, milleks ei olnud kaaardivaldajate nõusolekut. Kaarditehingutest saadud tulu kanti AS X poolt OÜ Q pangakontole, kust see M.Huttuneni ja M Y poolt välja võeti või kanti nende enda kontodele. Kannatanu on palunud M.Huttunenilt mõista välja summa, mis muu hulgas koosneb kaardivaldajate tagasinõuetest tulenevast kahjust. Seega võib järeldada, et kannatanu soovib M.Huttuneni poolt tekitatud kahju hüvitamist, mis tekkis Huttuneni poolt makseterminali ebaõigete andmete sisestamisest. Kohus on hinnanud M.Huttuneni poolt kaardivaldajate loata makseterminali maksekaartide andmete sisestamise õigusvastaseks ehk tegemist on õigusvastase käitumisega tekitatud kahjuga. Kuna kannatanu hagi aluseks olevatest asjaoludest on näha, et kannatanu soovib sisuliselt kahju hüvitamist seoses M.Huttuneni õigusvastase käitumisega, tuleb kohtu arvates kannatanu hagi rahuldada õigusvastase kahju hüvitamise sätete alusel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumil vahetu puutumus süüdistuses kirjeldatud teoga (kaardivaldajate nõusolekuta maksekaartide andmete sisestamine makseterminali).

AS X on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 28.07.2017. Avalduses on tekitatud kahju nõude suuruseks nimetatud 39713.10 ja kostjaks on tekstis nimetatud OÜ Q. Punktis 10 on märgitud, et kannatanu soovib esitada täpsustatud tsiviilhagi peale kuriteokaebuse menetlusse võtmist. 06.03.2020 on Politsei- ja Piirivalveameti poolt koostatud AS X menetlusse kaasamise määrus. 12.06.2020 on AS X esitanud tsiviilhagi Marina Sanguli ja Y vastu kahju hüvitamise nõude kogusummas 73902.76 eurot. Hagis on viidatud ka kuriteoteatele. Harju Maakohtu 23.03.2021 otsusega nr 1-21-1186 on rahuldatud kannatanu AS X tsiviilhagi ja Ylt on välja mõistetud summa 73 902,76 eurot (1/157-160). 25.01.2022 on AS X esitanud tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu kogusummas 73902.76 eurot. Hagis on viidatud kuriteokaebusele. 20.04.2023 on AS X esitanud parandatud tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu täpsustatud kahju hüvitamise nõude kogusummas 72897.26 eurot. Hagis on viidatud kuriteokaebusele. Riigikohus on lahendis 3-1-1-106-12 asunud seisukohtadele, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu ei saa lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud teost või sündmusest, kuid ta ei teadnud ega pidanudki teadma kahju hüvitama kohustatud isikust. Kannatanu teadmatus nõude võimalikust adressaadist deliktiõigusliku nõude puhul tähendab seda, et nõude aegumine pole TsÜS § 150 lg 1 järgi veel alanud (küll kulgeb TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg). Võttes arvesse senist kohtupraktikat ja kriminaalmenetluse eripära, on erikogu arvates aktsepteeritav see, kui kannatanu esitab uurimisasutusele või prokuratuurile sellise tsiviilhagi, milles ei ole nõude adressaati nimeliselt välja toodud. Sellise tsiviilhagi esitamine iseenesest TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaja kulgemist ei peata ega välista ka TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaja kulgemist pärast seda, kui kannatanu on kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada saanud. Riigikohus on määruses 1-17-4343 märkinud, et tsiviilhagi on võimalik esitada juba kriminaalmenetluse alustamisest alates või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas menetluses kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse ( 3-1-1-106-12, p 44). Kuigi alates

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. Riigikohus on lahendis 3-1-1-42-15 märkinud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama muu hulgas ka kahju ja põhjusliku seose kostja teo ning kahju vahel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-80-13, p 15). Kohtus on leidnud tuvastamist, et M.Huttunen sisestas 45-l juhul ilma kaardivaldajate nõusolekuta maksekaartide andmeid makseterminali (lk 8-14). Põhjusliku seose olemasolu AS-le X kahju tekkimise ning Marina Huttuneni tegevuse vahel on ilmne. Kui Marina Huttunen ei oleks ilma kaardivaldajate nõusolekuta sisestanud maksekaartide andmeid makseterminali, ei oleks AS X makseterminali sisestatud summasid (miinus tehingutasu) kandnud OÜ Q pangakontole, kaardivaldajate kontosid ei oleks vastavalt debiteeritud ja kaardivaldajad ei oleks esitanud tagastusnõudeid, mille ulatuses tunnistaja C ja kannatanu esindaja ütluste kohaselt pidi AS X tegema tasaarveldused kaardimakseorgansiatsiooni süsteemis. AS-le X tekkis kahju kuna pangal omakorda ei olnud võimalik kaardimanikele tagastatud summasid debiteerida OÜ Q kontolt, sest seal puudusid piisavad rahalised vahendid, mistõttu kaardiorganisatsioonile tagasikantud/tasaarvestatud summasid ei saanud omakorda OÜ-lt Q sisse nõuda. Seega Marina Huttuneni poolt alustatud ebaseaduslik maksekaartide andmete siisetamine tõi endaga kaasa sündmuste jada, mille tulemusena tekitati AS-le X 45 kaaardimaksetehinguga kokku kahju 36028.63 eurot (vt lk 9-11 ). Kannatanu poolt nõutav menetlustasude nõue summas 840 eurot tuleneb OÜ Q ja AS X vahel sõlmitud lepingust ja see ei ole seotud M.Huttuneni õigusvastase käitumisega tekitatud otsese kahjuga ning selles osas ei kuulu hagi M.Huttuneni vastu rahuldamisele. M.Huttuneni õigusvastasest käitumisest tingitud kahju on üksnes see summa, mille osas kaardivaldajad esitasid tagastusnõuded, mis rahvusvahelise kaardiorganisatsiooni otsustega rahuldati ja mis tasuti AS X arvelt ning mille osas kannatanul puudus võimalus neid summasid saada tagasi OÜ Q pangakontolt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Marina Huttunenilt välja kannatanu AS X kasuks kahju hüvitisena 36028.63 eurot. Kannatanu palus kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis 0,1 % päevas alates 12.06.2020, s.o hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem kui 36028.63 eurot. Kuna kohus ei rahulda kannatanu hagi lepingust tulenevate kahju hüvitamise sätete järgi, ei kohalda kohus ka lepingust tuleneva kahju hüvitamiseks kokkulepitud viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.2. toonud välja, et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks.“ Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-2-1132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05).

28.jaanuari 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09. Seetõttu rahuldab kohus kannatanu esindaja viivise nõude hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutub sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest, seega on viivise välja mõistmine põhjendatud alates hagiavalduse esitamisest, s.o 12.06.2020. Alles hagiavalduse esitamisest on teada, milles seisneb tekkinud kahju ning millises summas nõue esitatakse. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue (vt RKTsKO 3-2-1-162-12). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude kuid kohaldab seaduses sätestatud viivisemäära ning mõistab Marina Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 12.06.2020 kuni kannatanu AS X põhinõude 36028.63 eurot täitmiseni AS X kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36028.63 eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Marina Huttunenilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 2682 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ja menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Kannatanu taotles Huttunenilt välja mõista ka dokumentide tõlkimiseks tasutud tõlkekulude hüvitamiseks 699.78 eurot (koos käibemaksuga). Tegemist on tõlkekuluga, mis tekkis kannatanul seoses vajadusega tõlkida eesti keelde kõik algdokumendid, mis on esitatud maksekaartide valdajate poolt, kes on vaidlustanud kaardimaksetehingud (4-5 köide). Tegemist on põhjendatud tõlkekuludega, kuna menetluse keel on eesti keel ja kõik kohtule esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Kohtule esitatud tõlkearvete (5/46-48) kogu summa ilma käibemaksuta on 583.15 eurot. Äriregistri andmetel on X AS käibemaksukohuslane ja tema registri number on EE100530247. Riigikohus on varem leidnud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt 3-1-1- 90-14, p 48). Sama põhimõte on kohtu arvates kohaldatav ka teiste menetluskulude osas. Tasutud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist saab X AS nõuda üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ta ei saa muul põhjusel tõlkekuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kannatanu esindaja ei ole väitnud, et käibemaksukohustuslasest kannatanul puudub võimalus arvata tõlketeenuse arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha, mistõttu on taotlus selle summa osas alusetu. KrMS § 182 lg 2 näeb ette, et tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu. Tõlkekulud on seotud kõigi nende dokumentide tõlkimisega, millega vaidlustati ebaseaduslikud kaardimaksetehingud ja millest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldab kohus täies ulatuses, mistõttu kuuluvad ka tõlkekulud hüvitamisele täies ulatuses, kuid ilma käibemaksuta. Ka TsMS § 143 ja 153 alusel on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud ja kuuluvad hagi rahuldamisel hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavalt M.Huttunenilt kannatanu kasuks välja menetluskuludena tõlkekulud summas 583.15 eurot. Kannatanu on 03.08.2023 kohtukõnes palunud menetluskulud mõista välja koos TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivisega. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude ning mõistab Marina Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu AS X nõude 583.15 eurot täitmiseni AS X kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 583.15 eurot. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus otsustas: Mõista Marina Huttunen süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Marina Huttunen KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Marina Huttunen ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista Marina Huttunenilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 2682 eurot riigituludesse. Kohustada Marina Huttuneni tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 314.12 eurot. Menetluskulud kogusummas 3769.50 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is X. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700026278. Selgitusena võib märkida: „Marina Huttunen, kriminaalasi 1-21-8596, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada osaliselt AS X tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu. Välja mõista Marina Huttunenilt AS X kasuks 36028.63 eurot. Välja mõista Marian Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 12.06.2020 kuni kannatanu AS X nõude 36028.63 eurot täitmiseni AS X kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36028.63 eurot. Välja mõista Marina Huttunenilt AS X kasuks menetluskuludena tõlkekulud 583.15 eurot. Välja mõista Marian Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu AS X menetluskulude hüvitamise nõude 583.15 eurot täitmiseni AS X kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 583.15 eurot. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 04.09.2023 Kohtunik Liina Pohlak

Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

(EUR)

L. J.

A. M.

A. F.,

A. S.,

J. S.,

V. S.,

G. A.,

R. P.,

K. L.,

M. B.,

B. V.,

U. H.,

W. T.,

T. T.,

L. K.,

A. R.,

K. J.,

P. P.,

G. S.,

E. G.,

G. A.,

S. P.,

A. D.,

P. P.,

N. L.,

C. K.,

M. H.,

L. J.

R. H.

P. S.

C. L.

J. S.

M. U.

W. S.

V. M.

R. S. C.

D. S.

M. B.

R. W.

M. T.

T. T.

S. K.

S. E.

P. B.

G. A.

S. C. P. O.

F. L.

P. P.

A. R. G.

F. W.

C. K.

M. H.

L. D.,

M. S.

M. K.,

S. S.,

L. T.,

L. T.,

T. W.

A. O.,

T. B.,

H. S.,

M. R.

M. W.

L. T.

T. W.

P.J.A.M. V.

T. B.

H. S.

M. R.

L. D.

G. O.

A. N.

S. S.

C. S.

C. S.

J. F.,

J. F.