Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U K vastu võla nõudes 2275,79 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: M Š (PlusPlus Legal OÜ; epost xxx) Kostja: U K (isikukood xxx; elukoht xxx) Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista U Kult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1662,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 199,08 eurot ja alates 03.10.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (1662,39 eurolt) 11,9% aastas kuni põhivõlgnevuste tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud jätta 90% ulatuses U Ku kanda ning U Ku menetluskulud 10% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
4.Välja mõista U Kult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 549 eurot, millest riigilõiv moodustab 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 18 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 216 eurot.
Välja mõista U Kult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Jätta U Ku kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
7.Toimetada otsus U Kule kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U Kult 2056,92 euro saamiseks. Kohus tegi 30.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.09.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.09.2023 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 03.10.2023 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi U Ku (kostja) vastu võla nõudes.
2.03.10.2023 esitatud hagiavalduse ja 24.01.2024 seisukoha kohaselt sõlmisid kostja, xxx (müüja) ja xxx AS (faktoor, edaspidi krediidiandja) 30.03.2022 järelmaksulepingu nr xxx, milles lepiti kokku intressimäär 11,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määr 26,01% aastas ja igakuine haldustasu 2,90 eurot ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 1662,39 eurot.
3.Järelmaksulepingu alusel kohustus kostja kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole lepingu katteks laekumisi toimunud. Kostjal on maksegraafikujärgsete maksete võlgnevus alates 1. osamaksest. Kostja võlgneb hagejale järelmaksulepingu alusel põhiosa 1662,39 eurot.
4.Kostja ei täitnud järelmaksulepingu nr xxx maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning 30.06.2022 teavitas krediidiandja kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.07.2022.
Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles krediidiandja lepingu üles 15.07.2022. Krediidiandja loovutas talle kuuluvad nõuded kostja vastu hagejale 20.09.2022, mille kohta saatis hageja kostjale teate. Hageja nõuab järelmaksulepingu nr xxx tuleneva põhivõla tasumist summas 1662,39 eurot, intressi 127,25 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 241,73 eurot ning viivist alates 04.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni 11,9% põhivõlalt aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja hindas kostja varalist seisundit, regulaarset sissetulekut ja teiste varaliste kohustuste suurust laenutaotluses esitatud andmete alusel. Samuti kasutas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka krediidiandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja taust.ee). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Krediidiandja on arvestanud kostja poolt deklareeritud sissetulekuga summas 2000 eurot, kliendi finantskohustustega 200 eurot kuus ja krediidiandja minimaalse majapidamiskulude määraga 1000 eurot kuus. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 47,19 eurot. Kostja vastuväited
6.Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 13.11.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr xxx tuleneva põhivõla 1662,39 eurot, intressi 127,25 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 241,73 eurot ning viivise alates 04.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni 11,9% põhivõlalt aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
13.Hagiavaldusest nähtub, et U K, xxx ja xxx sõlmisid 30.03.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1662,39 eurot (dtl 22-29). Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu teenusetingimuste punktile V.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 24-25) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.
14.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 26,01% aastas (dtl 22), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
15.Krediidiandja ütles järelmaksulepingu nr xxx üles 15.07.2022 (dtl 41-43). Krediidiandja loovutas nõuded hagejale 20.09.2022 (dtl 44). Kostja ülesütlemistele ega nõuete loovutamistele vastuväiteid esitanud ei ole.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
18.Kohus selgitas 17.01.2024 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 61-62).
19.Hagiavaldusest, hagi täpsustamise avaldustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 2000 eurot (dtl 53) ja igakuised finantskohustused 200 eurot. Samas on tõendamata, et kostjalt oleks laenutaotlusel küsitud igakuiste finantskohustuste suurust. Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 66-67). Krediidiandja arvestas kostja minimaalseks majapidamiskulude määraks 1000 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja ka kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit, kuid ühtegi tõendit nimetatu kohta ei ole kohtule esitatud. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija
krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Kuigi hageja ei ole tõendanud, et kostjalt oleks üldse küsitud teavet tema igakuiste finantskohustuste kohta, märgib kohus, et ka üksnes kostja märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruugi aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja sissetuleku, kõikide kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude kohta. Samuti, et oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
21.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
22.Kostjale on tehtud järelmaksulepingu nr xxx alusel laenu väljamakse 1662,39 eurot. Kostja laenu saamisele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosa summa 1662,39 eurot. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 15.07.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga järelmaksulepingu nr xxx alusel sissenõutavaks muutunud laenu 1662,39 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist järelmaksulepingu nr xxx alusel alates 1.osamaksest 15.04.2022 kuni ülesütlemiseni 15.07.2022 summas 127,25 eurot. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 11,9% aastas. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
24.Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda haldustasusid summas 11,60 eurot ega sissenõudekulusid 35 eurot.
25.Hageja nõuab kostjalt järelmaksulepingu nr xxx alusel sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 241,73 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 15.07.2022, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.10.2023 põhivõlgnevustelt lepingus kokku lepitud intressimääraga, s.o 11,9% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 4.10.2023 kuni põhinõuete täitmiseni lepingutejärgse intressimääraga võrdses määras 11,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses ja TsMS § 367 esimeses lauses sätestatust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivist arvestada alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 16.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, st kuni 02.10.2023 ja edasiulatuvat viivist vastavalt alates 03.10.2023.
Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleks viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis perioodil 16.07.2022-31.12.2022 oli 8% aastas, perioodil 1.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 10,5% aastas ja alates 1.07.2023 oli 12% aastas. Kuna seadusjärgne määr alates 1.07.2023 on suurem järelmaksulepingutes kokku lepitud viivisemäärast 11,9% aastas, siis mõistab kohus alates 01.07.2023 viivise välja lepingus kokku lepitud määraga 11,9% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja järelmaksulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevuselt 1662,39 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 199,08 eurot. Seega kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt ja mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 16.07.2022-02.10.2023 summas 199,08 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis alates 03.10.2023 kuni järelmaksulepingu nr xxx põhinõude 1662,39 eurot täitmiseni, lepingujärgse määraga 11,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
27.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1662,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 199,08 eurot ja alates 03.10.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt 1662,39 eurolt 11,9% aastas kuni põhivõlgnevuste tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses ja kostja menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot, õigusabikulud 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt.
Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 315 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2 tunni eest 240 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista esindajakulu 216 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 18 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
30.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
31.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
32.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.