Sandra-Kristin Kärner D B ja M R kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi
Prokurör Kahtlustatav Kahtlustatav Menetluse liik
Heleri Randma D B (isikukood xxx) M R (isikukood xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Lõpetada kriminaalmenetlus D KarS 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi.
Kohustada D Bt hüvitama V Dile kuriteoga tekitatud kahju. Tsiviilhagi hüvitamiseks kanda kriminaalmenetluse lõpetamisel D B AS LHV Pank arvelduskontol nr xxx Harju Maakohtu 13. märtsi 2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1902 arestitud rahalised vahendid summas 66 667,83 eurot kannatanu V Di poolt edastatud xxx kontole nr xxx selgitusega „hüvitis kriminaalasjas nr 19230100058 V Dile“, milleks D B on nõusoleku andnud.
Kohustada D Bt tegema 90 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
Lõpetada kriminaalmenetlus M KarS 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi.
Kohustada M Rt hüvitama V Dile kuriteoga tekitatud kahju. Tsiviilhagi hüvitamiseks kanda kriminaalmenetluse lõpetamisel M R AS LHV Pank arvelduskontol nr xxx Harju Maakohtu 13. märtsi 2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1903 arestitud rahalised vahendid summas 22 665,32 eurot kannatanu V Di poolt edastatud xxx
B
R
kahtlustuses
kahtlustuses
1(6)
1-23-3014 kontole nr xxx selgitusega „hüvitis kriminaalasjas nr 19230100058 V Dile“, milleks M R on nõusoleku andnud.
Kohustada M Rt tegema 90 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
Selgitada D Ble, et kui ta ei täida temale käesoleva kohtumääruse p-des 2 ja 3 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 6 alusel menetluse.
Selgitada M Rle, et kui ta ei täida temale käesoleva kohtumääruse p-des 5 ja 6 pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 6 alusel menetluse.
Üldkasuliku töö tegemist korraldab kahtlustatavate D B ja M R elukohajärgne Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond (e-post [email protected]).
10.Jätta kannatanu xxx tsiviilhagi läbi vaatamata.
11.Asitõendid: - 11. märtsil 2021 aadressil xxx toimunud läbiotsimise käigus asitõenditena ära võetud dokumendid, mis asuvad ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - 11. märtsil 2021 aadressil xxx toimunud läbiotsimise käigus ära võetud esemed: krüptovaluuta kiibiga plastikkaart Korieki nr xxx J S nimele, plastikkaart UniCredit Bank konto numbriga xxx, kiibiga plastikkaart numbriga xxx, märkmepaber, mille peal on kirjas i ID ja kaks pin-koodi, märkmepaber, mille peal on kirjas xxx- mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kriminaalmenetluse lõpetamisega M Rle ja D Ble määratud kohustuste täitmist; - 11. märtsil 2021 aadressil xxx toimunud läbiotsimise käigus ära võetud hõbedakang xxx, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel M Rle või D Ble kohtumääruse jõustumisel; - kriminaalmenetluses tehtud koopiafailid ja fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas – hävitada (kustutada) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kriminaalmenetluse lõpetamisega M Rle ja D Ble määratud kohustuste täitmist.
12.Riigiprokuröri taotlused rahuldada.
13.Kohtumäärus edastada kohtumenetluse Vangla Kriminaalhooldusosakonnale.
pooltele
ja
Tallinna
EDASIKAEBEKORD
KrMS § 385 p 10 järgi ei saa käesolevat määrust vaidlustada määruskaebemenetluses. 2(6)
1-23-3014
PÕHIOSA
Menetluse lõpetamise taotlus
1.11. mail 2023 esitas riigiprokurör taotlused lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel kriminaalmenetlus D B ja M R suhtes. Oma taotlusi põhjendas riigiprokurör mõlema kahtlustatava osas kokkuvõtvalt järgmiselt.
2.D. Bt ja M. Rt kahtlustatakse teise astme kuriteos: täpsemalt karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi kelmuse toimepanemises. Kuigi D. B kasutas ülekuulamisel õigust ütluste andmisest keelduda, nähtub kahtlustatava M. R ütlustest, kahtlustatavad on kahekesi äripartnerid, kes tegelevad äriühingute registreerimise ja äriühingutele tegevuslubade taotlemisega äriühingu xxx alt. Kahtlustatavatel on mitu riiulifirmat, mis reaalselt ei tegutse ning mida pakutakse klientidele müügiks. Kliendid pöörduvad nende poole sooviga suurendada kapitali, muuta äriühingu nime, vahetada juhatuse liikmeid või aktsionäre jms ning kliendid leitakse internetikuulutuste kaudu. Kahtlustuste kohaselt on kannatanuid olnud kolm (s.o (i) V D, (ii) D T ning (iii) xxx) ning ajaliselt on etteheidetavad teod toime pandud paar aastat tagasi: esimene tegu 2018. aasta suvel, teised 2020. aastal. Kokkuvõtvalt loodi kahele esimesele kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, et kannatanud saavad soetatud äriühingute omanikeks ning sel viisil tegeleda oma äritegevusega. Tegelikkuses äriühinguid kannatanutele ei müüdud ning kahtlustatavad jäid ise äriühingute arvelduskontodega seotuks viisil, et see võimaldas neil kannatanute äritegevusest laekunud raha hoopis endale võtta ja kannatanutele kahju tekitada. Esimesele kannatanule tekitati varaline kahju 92 093 eurot ning teisele 29 828 eurot. Kolmandale kannatanule küll müüdi Eesti äriühing, kuid jäeti tegemata muu lubatu, mille eest oli kannatanu kahtlustatavatele tasunud kokku 16 250 eurot: kahtlustatavad ei uuendanud kannatanu poolt ostetud äriühingu krüptolitsentsi, ei suurendanud äriühingu osakapitali ning tegelikkuses ei taganud ka rahapesu andmebürooga seotud kontaktisikut. Kõik kolm kannatanut on esitanud tsiviilhagid: esimene summas 92 093 eurot, teine summas 29 828 eurot ning kolmas summas 16 250 eurot.
3.Riigiprokuröri hinnangul ei olnud kahtlustatavate äritegevus siiski suunatud ainult kelmuste toimepanemisele. Tegutseti küll grupis, kuid asjaoludest tulenevalt oli tegemist pigem elukaaslastega, kes tegid koostööd igas eluvaldkonnas ning sellist gruppi ei moodustanud nad spetsiaalselt kuritegude toimepanemiseks. Kuigi kelmustega tekitati kannatanutele suurtes summades kahju, on kahtlustatavad valmis KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tekitatud kahju igati hüvitama ning on seda osaliselt ka juba teinud. Just kannatanutele osaliselt kahju hüvitamise tõttu puudub riigiprokuröri hinnangul asjas avalik menetlushuvi.
4.Kokkuvõtvalt leiab riigiprokurör, et kahtlustatavate süü ei ole suur ning aastaid kestev kriminaalmenetlus ja selle aja jooksul tehtud menetlustoimingud on kahtlustatavaid pannud mõistma nende käitumise ebaseaduslikkusest. Lisaks on kahtlustatav M. R olnud menetluse raames koostööaldis ning ei takistanud kohtueelse menetluse läbiviimist. Kahtlustatavatele tutvustati prokuratuuris KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise sisu, selgitati kohustusi ning arutati nende täitmise võimalikkuse üle. Kahtlustatavad on teinud avalduse, millega on nõus tegema KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel üldkasulikku tööd 90 tundi. Kohustuse täitmiseks on taotletud tähtaega kuus kuud. Samuti on kahtlustatavad nõus, et maakohtu määruste alusel arestitud ning kahtlustatavatele kuuluva vara arvelt kantakse kannatanule V. 3(6)
1-23-3014 Dile hüvitisena 89 333,15 eurot (vastavalt 66 667,83 eurot kahtlustatava D. B arveldusarvelt ning 22 665,32 eurot kahtlustatava M. R arveldusarvelt). Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et riigiprokuröri taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada ja seda järgmistel põhjustel.
6.KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Järelikult eeldab menetluse lõpetamine järgmisi aluseid: 1) teise astme kuritegu, 2) kahtlustatava nõusolek, 3) süü väiksus, 4) avaliku menetlushuvi puudumine, 5) kahju heastamine ja 6) kriminaalmenetluse kulude hüvitamine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõik need eeldused on täidetud.
7.KrMS § 202 lg 7 järgi on kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamine otstarbekuse kaalutlusel kohtu pädevuses, kui karistusseadustiku eriosa säte näeb karistusena ette vangistuse alammäära. Kahtlustatavaid kahtlustatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi. See norm on tulenevalt oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu, mille sanktsiooni vahemik on üks kuni viis aastat vangistust. Järelikult tuleb antud asjas KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamise üle otsustada kohtul.
8.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kahtlustatavad panid toime kelmuse suures ulatuses ja grupis, olles ka varem toime pannud kelmuse.
9.Esimesele kannatanule V. Dile lõid kahtlustatavad mulje, et kannatanule müüakse äriühing xxx, mille kaudu saab kannatanu tegeleda äritegevusega. Tegelikkuses kannatanule äriühingut ei müüdud, kuigi selle eest said kahtlustatavad kannatanult raha 3000 eurot. Ühtlasi säilitasid kahtlustatavad enda ligipääsu äriühingu arvelduskontole. Kannatanule äriühingu müümise asemel võtsid kahtlustatavad kannatanu äritegevusest xxx arvelduskontole laekunud raha 89 093,73 eurot hoopis endale ning takistasid kannatanu ligipääsu kontole. Selle järgselt ei olnud kannatanul võimalik kahtlustatavatega enam ühendust saada, samuti jäi kannatanu oma rahast ilma. Seega varalise kasu saamise eesmärgil tekitati kannatanule kahju 92 093 eurot.
10.Teisele kannatanule D. Tile lõid kahtlustatavad mulje, et kannatanule müüakse äriühing xxx, mille kaudu saab ta tegeleda äritegevusega. Müügitehingu ja sellega seotud teenuse eest tasus kannatanu kahtlustatavatele mitmes osas kokku 3900 eurot. Tegelikkuses kannatanule äriühingut ei müüdud ning kahtlustatavad jäid hoopis ise xxx arvelduskontoga seotuks. Kui kannatanu äritegevusega tulemusena laekus xxx arvelduskontole raha kokku 25 928 eurot, ei kandnud kahtlustatavad seda edasi kannatanule nagu nägi ette nendevaheline kokkulepe, vaid hoopis kahtlustatavatega seotud äriühingu kontole. Seega varalise kasu saamise eesmärgil tekitati kannatanule kahju 29 828 eurot.
11.Kolmas kannatanu oli Saksamaa äriühing xxx. Äriühingu esindajale C M H lõid kahtlustatavad mulje, et kahtlustatavad müüvad talle Eestis registreeritud krüptoraha 4(6)
1-23-3014 litsentsiga äriühingu, s.o äriühingu, mis omab virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ning virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusluba, ning sel viisil saab kannatanu oma äritegevust Eestis laiendada. Kannatanule müüdi äriühing xxx, mille ärinimi hiljem muudeti xxx. Lisaks lubasid kahtlustatavad kannatanule, et äriühingu vanad krüptolitsentsid uuendatakse, äriühingu osakapitali suurendatakse ning äriühingule tagatakse rahapesu andmebürooga seotud pädev kontaktisik. Lubatud teenuse eest tasus kannatanu 16 250 eurot. Paraku kõik lubatu jäeti tegelikult tegemata: ei astutud vajalikke samme vajaliku tegevusloa uuendamiseks, äriühingu osakapital jäeti suurendamata ning äriühingule ei tagatud lubatud kontaktisikut. Kahtlustatavad olid algusest peale teadlikud, et kannatanu poolt tasutu eest ei ole võimalik lubatud teenust tegelikult osutada. Seega varalise kasu saamise eesmärgil tekitati kannatanule kahju 16 250 eurot.
12.Kohus leiab, et ülal kirjeldatud teod on kvalifitseeritud õigesti KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole.
13.Kahtlustatavad on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega nõus (kd 6 tl 184185). 14. Kahtlustatavate süü ei ole väike: tegu pandi toime korduvalt ja kelmuse teel saadi kannatanutelt suuri summasid. Samas ei eelda menetluse lõpetamine KrMS § 202 järgi seda, et süü oleks väike, vaid seda, et see ei oleks suur. Kohtu meelest ei ole antud asjas kahtlustatavate süü suur. Esiteks ei olnud kahtlustatavate äritegevus suunatud vaid ja ainult kelmuste toimepanemisele ning ühiselt ja kooskõlastatult kahekesi tegutsedes ei moodustatud gruppi mitte üksnes kuritegude toimepanemise eesmärgil, vaid kahtlustatavad jagasid ka ühist eluaset. Ehk siis jagasid kahtlustatavad ka tavapärast igapäevaelu, mille tõttu on nende ühine ja kooskõlastatud tegutsemine mõnevõrra enesestmõistetavam. Teiseks vähendab kahtlustatavate tegude ebaõigust see, et nad on valmis vabatahtlikult kahju hüvitama ning on asunud seda juba ka tegema. Kohtu meelest on tähtis see, et on asutud heastama kuriteoga tekitatud kahju täies ulatuses. Esimesele kannatanule kandis kahtlustatav M. R 2759,85 eurot (kd 6 tl 176) ning ülejäänud kahju, s.o 89 333,15 eurot on lubanud kahtlustatavad hüvitada nende arestitud vara arvelt selliselt, et 66 667,83 eurot hüvitatakse kahtlustatav D. B arvelduskontolt ning 22 665,32 eurot M. R arvelduskontolt (kd 6 tl 184-185). Teisele kannatanule hüvitas M. R kogu kahju 29 828 eurot (kd 6 tl 165). Kolmandale kannatanule proovis kahtlustatav M. R teha 14. märtsil 2023 rahaülekannet summas 16 250 eurot (kd 6 tl 180), kuid makse ei läinud läbi ja raha tuli kahtlustatava kontole tagasi. Ka prokurör proovis kolmanda kannatanuga ühendust saada seoses tsiviilhagi hüvitamisega, kuid ebaõnnestunult (kd 6 tl 181-183). Seega ei olnud kahtlustatavatest sõltumata põhjusel võimalik kolmandale kannatanule kahju hüvitada ning sel põhjusel on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kolmanda kannatanu xxx tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanu saab vajadusel oma huve kaitsta tsiviilkohtumenetluses – kriminaalasjas tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei võta kannatanult seda võimalust ühelgi juhul ära. Kuna kannatanu xxx tsiviilhagi ei ole KrMS § 2631 lg 1 alusel kohtu poolt menetlusse võetud ning kahtlustatavatele pandud hüvitamise kohustused KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel ei ole seotud kolmanda kannatanu tsiviilhagiga, ei ole piiratud kohtu õigus jätta antud juhul kolmanda kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata (RKKKo 1-16-4665, p 25). 15. Samuti puudub kohtu hinnangul avalik huvi menetluse jätkamiseks. Esiteks on oluline see, et teost on möödunud mitu aastat: üks tegu pandi toime 2018. aasta suvel ning teised 2020. aastal. Samas, kuna kahtlustatavate vara arestiti 2021. aastal ning kuritegude aegumine katkes KarS § 81 lg 5 p 1 järgi, ei saa rääkida kuritegude peatsest aegumisest, mis justkui võiks samuti olla kaalukas argument avaliku menetlushuvi puudumise kasuks. Teiseks 5(6)
1-23-3014 tuleb võtta arvesse seda, et kahtlustatavad on olnud nõus lisakohustusega teha üldkasulikku tööd kumbki 90 tundi kuue kuu jooksul – ka see vähendab kohtu hinnangul avalikku menetlushuvi. Kolmandaks peab arvesse võtma seda, et kahtlustatavad ei ole kunagi muid kuritegusid toime pannud (kd 6 tl 146 ja tl 148).
16.Kahtlustatavad on asunud heastama kuritegudega tekitatud kahju – seega ka see eeldus on täidetud. Määruse p-s 14 on kirjeldatud, kuidas kannatanutele kahju hüvitamine on seni välja näinud ning kuidas kavatsetakse seda jätkata. Samu asjaolusid pole vaja korrata.
17.Kriminaalmenetluse kulusid asjas ei ole. Samuti pole kohtule teada, et mõni kannatanutest oleks taotlenud oma lepingulise esindaja kulude hüvitamist KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 41 lg 2 mõttes.
18.Eeltoodust tulenevalt on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise alused täidetud.
19.KrMS § 202 lg 2 p 3 järgi võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna viimasele kohustuse teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Antud asjas taotleski riigiprokurör, et kahtlustatavad teeksid kumbi üldkasulikku tööd 90 tundi. Kohtu hinnangul on lisakohustuse panemine kahtlustatavatele KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel põhjendatud eeskätt siis, kui kahtlustatavate süü ei ole väike. Samuti siis, kui on alust arvata, et rahaline kohustus ei mõjutaks kahtlustatavat piisavalt (nt kahtlustatava majanduslik olukord võimaldab tasuda probleemideta suuri summasid ning konkreetse summa tasumine riigituludesse ei täidaks sellise isiku puhul oma täielikku eesmärki). Kohus eelnevalt tuvastas, et kahtlustatavate süü ei ole väike (p 14). Kuigi mõlema kahtlustatava maksustatava tulu osas esitatud tõendid ei viita heale majanduslikule olukorrale (kd 6 tl 147 ja tl 149), pigem vastupidi, siis sellegipoolest on kahtlustatavad olnud valmis hüvitama kannatanutele kahju kokku 138 171 eurot. Tegemist on suure summaga ning valmisolek see vabatahtlikult hüvitada pigem viitab väga heale majanduslikule seisule. Seetõttu tuleb leida, et kahtlustatavatele üldkasuliku töö kohustuse panemine on igati põhjendatud. Seda tuleb teha kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
20.Riigiprokurör on taotlenud ka asitõendite suhtes meetmete võtmist. Taotletu on põhjendatud täies ulatuses ning kohus vastavaid meetmeid, mis on nimetatud käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 11, ka kohaldab.
21.Eeltoodut arvestades lõpetab kohus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse. Riigiprokuröri taotlused tuleb rahuldada.
22.KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole võimalik käesolevat määrust vaidlustada, mistõttu jõustub see tegemisest (KrMS § 408 lg 5).