Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1-23-2163 narkootilisi või psühhotroopseid aineid) alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni üks aasta, s.o kuni 02.05.2024.

EDASIKAEBEKORD

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

KRIMINAALMENETLUSE ASJAOLUD JA ESITATUD TAOTLUS

Harju Maakohtule 31.03.2023 esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt menetleb Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 22230101001, milles Xt kahtlustatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.t X on 07.04.2016.a süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt omandas tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis sõiduautos Volkswagen Bora, reg nr XXXXXX kuni 15.06.2022.a kella 10:50-ni, mil teda koos sõidukiga peatati ning vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti ära pagasiruumis tööriistakohvrist mustavärvi kotikese seest kaks soonkinnisega kilekotti, milles ekspertiisiakti järgi: - ühes soonsulguriga kilekotis valge pulbriline aine massiga 4,92 grammi, mis sisaldab 25% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 1,23 grammi amfetamiini; - teises soonsulguriga kilekotis kollakas valge pulbriline aine massiga 0,51 grammi, mis sisaldab 18% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 0,092 grammi amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine 2/5

1-23-2163 keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist. Seega oma tahtliku tegevusega pani X toime korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotleb Xi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist tulenevalt KrMS § 203 lg-st 11. Nimetatud sätte kohaselt, kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Prokuröri taotluse kohaselt on kohtueelse menetluse käigus tõendamist leidnud, et X on toime pannud kahtlustuses kirjeldatud teo. X on toime pannud esimese astme kuriteo, mille eest seadus näeb kolme- kuni viieteist aasta pikkuse vangistuse. Ta on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ennast süüstavaid ütlusi, mis koostoimes kogutud tõenditega annab alust pidada neid ka tõepärasteks. Kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis lubaks järeldada, et X oleks omandanud narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil. Xi 12.10.2022 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistab teo toimepanemist ning kahetseb puhtsüdamlikult. 21.03.2023 allkirjastas X nõusoleku-ja teabelehe, et ta on valmis osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK ning ravivajaduse ilmnemisel osalema ravil. Esitatud taotluse kohaselt on X varem kriminaalkorras karistatud, tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest kaks on mõistetud narkokuritegude eest. X ei pisenda enda amfetamiinisõltuvust, vaid selgitab, et on pikaaegne tarvitaja. Seda asjaolu kinnitavad ka kahtlustatava karistused. Ilmselgelt ei ole kahtlustatav lahendanud oma probleemi ja temal on kogemusi kriminaalkaristustega, sh reaalse vangistusega. Nii varasemad kriminaalmenetlused kui ka käesolevas kriminaalasjas esitatud kahtlustus viitavad sellele, et X on omandanud amfetamiini sisaldavaid pulbreid enda tarbeks. Usutav on ka Xi selgitus amfetamiini hinna ja koguse suhte kohta. Eelnev võimaldab järeldada, et X oli omandanud amfetamiini endale kui pikaaegsele regulaarsele tarvitajale mõningase varuga. Pikaaegne sõltlane vajab abi saamaks üle amfetamiini sõltuvusest. Ta on motiveeritud edaspidi asuma seaduskuulekale teele, mille tõenäosust suurendab temal püsiva töö- ja elukoha olemasolu. Prokurör leiab, et hetkel ei ole vajalik peamise eesmärgi saavutamiseks – hoida isikut edaspidi eemal kuritegude toimepanemisest ja narkootikumide tarvitamisest – kõige intensiivsemat mõjutusvahendit vangistuse kohaldamise näol ning puudub vajadus teda ka üldpreventiivse eesmärgi saavutamise nimel karistada, kuivõrd teda ei saa käsitleda kuritegeliku elustiiliga ja jätkuvat ümberkasvatamist vajava isikuna. Tegemist on narkosõltlasega. Üldpreventiivsetest vajadustest 3/5

1-23-2163 lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik isiku kohtulik karistamine ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. Eeltoodule tuginedes puudub alus arvata, et kriminaalkaristusest loobumine võiks tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Prokuratuur on arvamusel, et eeltoodust tulenevalt on Xi suhtes võimalik lõpetada käesolev kriminaalmenetlus KrMS § 203 lg 11 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 203 lg 11 kohaselt kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kui KrMS § 203 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu võimalik üksnes II astme kuritegude puhul, siis näeb KrMS § 203 lg 11 ette võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ka I astme kuritegude puhul, kui tegemist on narkootikumidega seotud süüteoga. Vastavalt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse nr 658 SE II lugemise seletuskirjale on kriminaalmenetluse lõpetamist võimalik kohaldada kõigis KarS

1-23-2163 alusel läbima sõltuvushäire ravivajaduse hindamine (hindamine toimub SA Viljandi haigla sõltuvusravi- ja rehabilitatsioonikeskuse psühhiaatri vastuvõtul) alates määruse koostamisest kolme kuu jooksul ning, kui ravihindamise tulemusest lähtuvalt nähakse ette sõltuvusravi, siis kohustada Xt KrMS § 203 lg 11 ja KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel osalema ette nähtud sõltuvusravis vastavalt raviasutuse poolt ette nähtud ja kokku lepitud kavale. Samuti on põhjendatud määrata Xle KrMS § 202 lg 2 p 41 ja 7 alusel kohustused mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ega mitte omada ega vallata narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a arsti ettekirjutusel lubatud narkootilisi või psühhotroopseid aineid alates määruse koostamisest kuni üks aasta. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu 225 eurot (81 + 144), narkootilise aine ekspertiisi nr 22E-AN0792 teostamise kulu summas 840 eurot ja joobe tuvastamise kulu summas 207 eurot. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrata 6 kuu arvates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kahtlustatav on andnud nõusoleku menetluskulude tasumiseks 21.03.2023. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine – valge pulbriline aine massiga 4,92 grammi, milles 1,23 grammi amfetamiini on jäetud ekspertiisiakti kohaselt hoiule EKEI keemiaosakonda - pärast kohustuste täitmist narkootilised ained konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 17.10.2022.a aktiga nr 22ATH20144 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Tallinnas, Rahumäe tee 6 hoiule antud Pakend nr 1 (kaks soonkinnisega kilekotti)- konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohustuste täitmist. Kohus selgitab, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 203 lg 11 alusel, ei täida talle pandud kohustusi, võtab tagasi nõusoleku või hoiab ravist kõrvale või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 203 lg 51 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.