Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2023, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-444
Kohtulahend
Tartu Maakohtu 01.02.2022 Andres Linnase süüdimõistmises KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 2 järgi ning karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 5 kuud 4 päeva
Menetluse ese
süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Prokurör
kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov
Süüdimõistetu
Andres Linnas (isikukood: 36102196514; elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; viibib vangistuses xxxxxx xxxxxxx )
tingimisi
enne
tähtaega
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras:
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Andres Linnasele katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata Andres Linnasele katseajaks kohustusena otsida endale töökoht 14 (neljateist) päeva jooksul peale vabanemist või võtma end arvele Töötukassas. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata Andres Linnasele katseajaks kohustusena mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased).
I Asjaolud
Kinnipeetava iseloomustuses antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Märgitakse, et isik on ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb liiklussüütegude toimepanemises, joobes juhtimises, millega võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi ja ohustada liiklusturvalisust. Liiklussüütegude puhul on oht kõige suurem siis, kui A. Linnas tarvitab alkoholi. Tegutseb impulsiivselt ja käitub liikluses riskeerivalt ja hoolimatult. Ohtlikkust suurendab puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud, suhtumine ühiskonda ning oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Tuginedes kinnipeetava ohutaseme hinnangule ning uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hinnangule toetab Tartu Vangla kinnipeetav Andres Linnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu Andres Linnase vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Andres Linnasele katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses (kuni 02.06.2024). Katseajaks määrata Andres Linnasele järgnevad kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi. Alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude toimepaneku riski ja riskeeriva ning hoolimatu käitumise süvenemist; KarS § 75 lg 2 p 4 - otsima endale töökoha 14 (neljateist) päeva jooksul peale vabanemist või võtma end arvele Töötukassas; KarS § 75 lg 2 p 7- keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, v.a perekonnaliikmed. Nii kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine kui ka lävimine isikutega, kes võivad Andres Linnast ajendada alkoholi tarvitama, suurendavad oluliselt uute kuritegude toimepaneku riski ja riskeeriva ning hoolimatu käitumise süvenemist.
vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetul on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral olemas elukoht. Samas garanteeritud töökoht puudub. Soovib vabanedes jätkata juhutööde tegemist, mis kinnipeetava hinnangul peaks tagama piisava rahalise sissetuleku. Riskiteguriks on alkoholi tarvitamine, mida tarvitanuna võib panna toime ohtlikke tegusid, mis väljenduvad joobes juhtimises. Vanglast ennetähtaegsel vabanemisel on endale üheks eesmärgiks seadnud alkoholi tarvitamisest loobumise, mida A. Linnas kinnitas kohtuistungil. Kohus leiab, et Andres Linnas on motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast suhtuda selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus märgib, et Andres Linnase poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab Andres Linnas tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib Andres Linnase üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Andres Linnas rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Andres Linnas vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Andres Linnasele määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 02. juuni 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske on põhjendatud Andres Linnasele katseajaks määrata täiendava kohustustena KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi, KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsida endale töökoht 14 (neljateist) päeva jooksul peale vabanemist või võtma end arvele Töötukassas ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased).
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.