Liiklussüüteod

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700032545. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Andres Linnast süüdistatakse KarS § 424 lg 2 ja KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse Andreas Linnast selles, et tema isikuna, keda eelnevalt on Tartu Maakohtu 01.02.2022 otsusega nr 1-22-444 kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki korduva juhtimise eest alkoholijoobes KarS § 424 lg 2 järgi, karistus kustumata, 20. juunil 2025. a kella 14.31 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Käätso-RõugeLuutsniku tee 7.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX , olles ise joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus isikul ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,01 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0034. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Andres Linnas Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Andres Linnas toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. KarS § 4231 järgi süüdistatakse Andres Linnast selles, et tema isikuna, kellel üldse puudub juhtimisõigus ja keda on varasemalt Tartu Maakohtu 01.02.2022 otsusega nr 1-22-444 karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest KarS § 4231 järgi, karistus pole kustunud, 20. juunil 2025. a kella 14.31 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Käätso-Rõuge-Luutsniku tee 7. kilomeetril taas juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Andres Linnas omamata üldse juhtimisõigust,

järjekindlalt rikub liiklusseadust - süstemaatiliselt juhtides mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Andres Linnas rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Andres Linnas toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Andres Linnas ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Linnas tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada 2 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 20.06.2025-21.06.2025, s.o kokku 2 päeva A. Linnasel kantud karistusaja hulka. KarS § 424 lg 4 p 1 ja KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et A. Linnasele mõistetavast 2 aasta 5 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist koheselt ärakandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust ja karistuseosa 2 aastat 2 kuud vangistust jätta tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui A. Linnas ei pane 2 aasta 10 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut panna A. Linnasele kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“) ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb isikul läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab A. Linnas kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. Väljamõistmisele kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Marina Valgele riigi õigusabi osutamise eest tasu 257.92 eurot, kokku menetluskulud 1586,92 eurot. Võimaldada A. Linnasel tasuda menetluskulud summas 1586,92 eurot ositi, 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Linnas tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 257,92 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1586,92 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Linnasel tasuda menetluskulud kogusummas 1586,92 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.