Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-15-400 26. aprill 2023 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Heili Sepp ja Velmar Brett Eduard Mäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a määrus Eduard Mäe (Mägi) kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus 29. märts 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a määrus ja saata kriminaalasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Eduard Mäe kasuks välja 300 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnakohtu 7. novembri 1995. a otsusega tunnistati Eduard Mägi süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 101 p-de 2, 3, 7 ja 8, § 115 lg 2 p 2, § 17 lg 4 – § 1151 lg 1, § 2071 lg 3, § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks surmanuhtlus. Riigikohtu 8. aprilli 1997. a otsusega asendati E. Mäele mõistetud karistus eluaegse vabadusekaotusega. E. Mäe karistusaeg algas
28.septembril 1994.
2.Tallinna Vangla esitas 3. novembril 2022 Harju Maakohtule materjalid E. Mäe vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur süüdimõistetu vabastamist ei toetanud.
3.Harju Maakohtu 1. detsembri 2022. a määrusega jäeti E. Mägi vabastamata. Maakohus tuvastas, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Samuti on E. Mägi läbinud hulgaliselt erinevaid ühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid koolitusi ja tegevusi, tal on tugiisik ning head ja toetavad suhted lähedastega. Vabastamisel ootaks teda kindel elu- ja töökoht. Vaatamata positiivsetele asjaoludele on E. Mäe retsidiivsusoht liiga suur ning vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt. Toimepandud kuritegude asjaoludes peegeldub E. Mäe suur sisemine kurjus ning kohtul puudub veendumus, et see on vanglas läbitud tegevuste raames kadunud.
4.Maakohtu määruse vaidlustasid E. Mägi ja tema kaitsja, kes taotlesid süüdimõistetu vabastamist kohustusega alluda elektroonilisele valvele.
1-15-400
5.Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a määrusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohtu põhiseisukohad on lühidalt järgmised.
6.E. Mäe vabanemistingimused soosivad tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Pole kahtlust, et ta tuleks vabaduses toime enda ülalpidamisega, jätkaks töötamist, suudaks hoida oma elukohta ning saaks endaga ühiskondlikus plaanis hakkama.
7.E. Mäel oli kuritegude toimepanemisel keskne ja autoriteetne roll, tema käitumine oli läbi mõeldud ja kontrollitud. Puuduvad märgid, et kuritegude vahel oleks E. Mäge pidurdanud süümepiinad või süütunne. Kuriteo asjaolude põhjal saab väita, et E. Mäge iseloomustab empaatia puudumine, ülim enesekesksus, suur küünilisus, julmus ehk lühidalt öeldes meeletu kurjus.
8.Kuritegude toimepanemise ajal oli E. Mägi täisväärtuslik ühiskonna liige: ta käis tööl, tal oli toetav perekond. Miski tema elukäigus ei selgita, kust tuli see sisemine kurjus. Küll aga oli ta väga hea oma kurjuse varjamises, mistõttu ei saa seda ilusat fassaadi uskuda ka nüüd.
9.Puuduvad andmed, et E. Mägi oleks vangistuses teadvustanud oma empaatiavõime puudumist ning proovinud seda arendada. Vangistuses ei ole süüdimõistetut vaevanud hingepiinad ning alates karistusaja algusest on ta olnud heatujuline ja optimistlik. Puudulikust empaatiavõimest ja probleemide lahendamise oskusest tingitud probleemid rajasid tee kuritegudeni. Eeltoodud asjaoludel ei saa lugeda E. Mäe retsidiivsusriski eriti väikseks ning tema ennetähtaegne tingimisi vabastamine ei ole võimalik.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas E. Mäe kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning E. Mäe vabastamist või asja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuse kohaselt keskendusid kohtud peaasjalikult E. Mäe kuritegude olemusele ega hinnanud kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid kogumis. Kohtumäärusest ei selgu, millised riskid esinevad ning mida saaks süüdimõistetu nende maandamiseks veel teha. Kohtute järeldused E. Mäe empaatiavõime ja probleemide lahendamise oskuse puudumisest on subjektiivsed, nagu ka tõdemus, et süüdimõistetu järeldused toimepandud tegudest on pinnapealsed. Kohtute antud hinnang E. Mäe sisemisele kurjusele ei ole objektiivselt kontrollitav.
11.Prokuratuuri sõnul puudub neil põhjus kahelda vangla hinnangus, mistõttu ei toeta prokuratuur E. Mäe ennetähtaegset vabastamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium nõustub kaebuse esitajaga, et E. Mäe ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel kohaldasid kohtud valesti materiaalõigust ja irdusid kohtupraktikast.
13.Karistusseadustiku (KarS) § 77 lg 2 kohaselt arvestatakse eluaegse vangistusega karistatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. Järelikult ei erine eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused neist, mis kehtivad tähtajalist vangistust kandva isiku puhul. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seejuures peab eluaegset vangistust kandva isiku retsidiivsusrisk olema eriti väike (vt RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 9). KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, et otsustada, missuguseid potentsiaalseid riske tema varasem käitumismuster endas kätkeb (vt eelviidatud lahend, p 11). 2(4)
1-15-400
14.KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis. Kohus on õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kelle käitumine vangistuses ja elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt nt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9.) Kohtute hinnangud, millele tuginedes jäeti E. Mägi enne tähtaega vabastamata, neile nõuetele aga ei vasta.
15.Kohtud tuvastasid, et E. Mägi on enam kui 28 aasta pikkuse vangistuse jooksul käitunud eeskujulikult, läbinud hulgaliselt erinevaid ühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid koolitusi ja tegevusi, õppinud selgeks riigikeele ning omandanud vaimuliku hariduse. Samuti pidasid kohtud heaks E. Mäe vabanemistingimusi, kuivõrd tal on piisavalt raha vabanemisfondis, kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased ja tugiisik. Lisaks viibib E. Mägi alates 2020. aasta septembrist avavanglas, töötab järelevalveta väljaspool vanglat ning on korduvalt käinud lühiajalistel väljasõitudel. Vaatamata neile andmetele ei pidanud kohtud ennetähtaegset vabastamist võimalikuks.
16.Kohtute hinnangul puudub kindlus, et riskitegurid, mis esinesid kuritegude toimepanemise ajal, ei esineks ka vabastamisel. Ringkonnakohus rõhutas, et kuriteo asjaolud viitavad empaatiavõime puudumisele ning kohtule ei ole esitatud andmeid, mis kinnitaksid, et E. Mägi oleks vangistuse jooksul tegelenud enda empaatiavõime arendamisega. Ringkonnakohus leidis kuritegude asjaoludele tuginedes, et E. Mäel on suur sisemine kurjus, mis ei ole vangistuse jooksul kadunud. Kurjust sisustas kohus valdavalt empaatia puudumisega.
17.Tuleb nõustuda kaitsjaga, et ringkonnakohtu seisukoht E. Mäe empaatiavõime (täieliku) puudumise kohta ei leia asja materjalides tuge. Ringkonnakohus tõdes seejuures ise, et tal ei olnud piisavalt andmeid selle kohta, kuidas E. Mägi oma tegudesse suhtub ning kas ta on vangistuse jooksul oma psühholoogilistest probleemidest aru saanud. Ka materjalides ei esine viiteid süüdimõistetu psüühilise seisundiga seotud probleemidele, sh väidetavale empaatia täielikule puudumisele. Kolleegium osutab, et kui määruskaebemenetluses tekib vajadus vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks esitada süüdimõistetule lisaküsimusi, on kohtul õigus vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 331 lg 12). Ka saab kohus koguda täitmiskohtuniku asjades oma äranägemisel tõendeid (RKPSJVK 12.03.2021, 5-20-11, p 21), kusjuures äärmisel juhul võib ta selgepiirilise vajaduse ilmnemisel määrata ka ekspertiisi (RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 13). Küll aga ei tohi kohus objektiivse teabe puudumisest jäävat lünka hakata täitma oletuste või kontseptsioonidega, mille kontrollimine on võimatu.
18.Kurjus ei ole meditsiiniline ega juriidiline kategooria, mille inimesele omistamist saaks objektiivselt kontrollida. Sisuliselt keeldus kohus E. Mäge tingimisi enne tähtaega vabastamast üksnes toimepandud kuritegude asjaolude tõttu, sidumata seda arusaadavalt süüdimõistetu praeguse olukorra ja tema prognoositava käitumisega. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada pelgalt aastakümneid tagasi toime pandud kuritegude raskusega.
19.Ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et E. Mägi on kandnud viimased kaks ja pool aastat karistust avavanglas. Tema varasemas ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtuasjas pidas Riigikohus avavanglasse suunamist mõistlikuks vaheetapiks enne lõplikku ennetähtaegse vabastamise otsustamist, kuna see annaks võimaluse jälgida süüdimõistetu käitumist vähem kontrollitud keskkonnas (RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 12). Nüüdseks ongi kohtud tuvastanud, et E. Mägi on saanud avavanglas probleemideta hakkama. Ringkonnakohus oleks pidanud näitama ära asjaolud, mis veenavad, et E. Mäe hoiakud ja suhtumine pole pika vangistuse jooksul ja edukast avavangla kogemusest hoolimata ikkagi muutunud, ning osutama konkreetsetele kuriteo
3(4)
1-15-400 tehioludele, mis jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Väidetav sisemine kurjus selliste asjaolude hulka ei kuulu.
20.Puutuvalt asjaoludesse, mida kohus peaks eluaegse vangi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtma, osutab kolleegium, et viimastel aastatel on kogunenud selliste ennetähtaegsete vabastamiste kohta arvestataval hulgal kohtupraktikat. Tartu Ringkonnakohus on vabastanud eluaegsed vangid, kelle pikk vangistus on möödunud pea laitmatult ja kelle tingimused vabaduses elamiseks on head. Näiteks on neil piisavalt raha vabanemisfondis, kindel elu- ja töökoht, toetav perekond ja tugiisik (vt TrtRKK 31.03.2021, 1-13-4429/133; 09.06.2022, 1-15-401/47; 15.06.2022, 1-15-343/67; 09.09.2022, 1-15-323/33). Vabastamata on seevastu jäetud kinnipeetavad, kes hoolimata enesejuhtimise koolituste läbimisest on vangistuses näidanud üles agressiivsust või äkilist iseloomu ning kelle vabanemistingimused soodustaksid taas kriminaalsele teele naasmist. Näiteks on nad vangistuses toime pannud uue kuriteo, neil puudub sobiv elukoht või nad on sellest keeldunud (vt TrtRKK 08.02.2022, 1-21-7534/24; 21.04.2022, 1-15-7765/89; 21.04.2022, 1-15-7765/88). Neis lahendeis on kohus analüüsinud asjakohaselt ja jälgitavalt süüdimõistetut ja tema konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad mõjutada retsidiivsusriski ja võimaliku uue kuriteo raskust.
21.Kokkuvõttes tegid kohtud E. Mäe ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (KarS § 76 lg 4) ebaõige kohaldamisena ja tingib ringkonnakohtu määruse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
22.Vastavalt kaitsja põhjendatud taotlusele mõistab kolleegium KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt E. Mäe kasuks välja 300 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (Allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.