Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-24-5035 17. aprill 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kairi Kuusemaa tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2025. a määrus Kairi Kuusemaa kaitsja vandeadvokaat Margus Sorga, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi 18. märts 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2025. a määruse põhiosa vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
2.Muus osas jätta kohtumäärus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2025. a otsusega tunnistati Kairi Kuusemaa süüdi karistusseadustiku (KarS) § 116 lg 1 järgi 2024. a veebruaris toimepandud kuriteo eest ja teda karistati 3 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega. K. Kuusemaa karistusaeg algas 9. märtsil 2024.
2.Tallinna Vangla esitas 26. septembril 2025 Harju Maakohtule materjalid K. Kuusemaa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas, prokuratuur aga ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
3.Harju Maakohus vabastas K. Kuusemaa 7. novembri 2025. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, põhjendades seda järgmiselt. Tegu on K. Kuusemaa esimese kriminaalkaristusega. Süüdimõistetu osaleb vanglas tööhõives. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi ega sõltuvusi. K. Kuusemaa iseloomustuse järgi ta ei kahetse ega tunnista oma tegu, kuid kahetseb, et ei märganud rasedust ega käitunud targemalt. Kohtuistungil avaldas K. Kuusemaa toimepandud kuriteo pärast kahetsust. See tähendab, et ta on oma suhtumist ja hoiakut kuriteosse muutnud. K. Kuusemaa suhtub positiivselt kriminaalhooldusesse ja on veendunud, et tulevikus ta enam vanglasse ei satu. Oht, et K. Kuusemaa võib toime panna uue samalaadse kuriteo, on olematu. Seega ei ole pikem vangistus vajalik ega täida kuritegude edasise toimepanemise
1-24-5035 ärahoidmise eesmärki. Vabanemisel on K. Kuusemaal kindel elu- ja töökoht ning toetavad pereliikmed.
4.Maakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, taotledes selle tühistamist ja K. Kuusemaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. detsembril 2025. a maakohtu määruse ja jättis süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kolleegiumi hinnangul andis maakohus liialt suure tähenduse K. Kuusemaa käitumisele karistuse kandmise ajal ja vabaduses eesootavatele elutingimustele. Kuriteo toimepanemisel olid tema elutingimused samad. Lisaks on süüdimõistetu väljendanud negatiivset hoiakut pereettevõttes töötamise suhtes. Samas jättis maakohus põhjendamatult kõrvale kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isiku ja asjaolu, et K. Kuusemaa ei ole osalenud uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes. Kuna süüdimõistetu ei ole individuaalses täitmiskavas ette nähtud sekkumistegevustes osalenud, ei saa hinnata täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmist karistuse kandmise ajal. Asja materjalidest ei nähtu, et K. Kuusemaa oleks oma suhtumist ja hoiakuid muutnud. Seega ei ole karistuse eesmärgid täidetud sellisel määral, et isik vangistusest enne tähtaega vabastada. Maakohus leidis põhjendamatult, et uue kuriteo toimepanemise risk on olematu. Sekkumistegevuste läbimiseta ei ole retsidiivsusoht olematu. Maakohus jaatas ekslikult K. Kuusemaa puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu istungil avaldatust ei järeldu teo toimepanemise vähimatki tunnistamist ega oma lapse tapmise kahetsemist. Kohtuistungil öeldu kohaselt distantseerib süüdimõistetu end teo toimepanemisest. Karistuse eesmärgid ei ole täidetud ning kahetsuse puudumise tõttu on K. Kuusemaa vangistusest ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas K. Kuusemaa kaitsja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja kaitsealuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohus andis põhjendamatult suure tähtsuse üldpreventiivsetele kaalutlustele ja kuriteo asjaoludele. Hinnata tuleb süüdimõistetu käitumist ja muutusi selles karistuse kandmise ajal. Seaduse järgi ei pea kõik sekkumistegevused olema läbitud enne karistusest vabastamist. Ringkonnakohus andis K. Kuusemaa kahetsusele maakohtust erineva hinnangu kirjalikus menetluses, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kui K. Kuusemaa rikub vabaduses elektroonilise valve tingimusi, saab kohus karistuse täitmisele pöörata. Ringkonnakohus tõlgendas karistuse eesmärke valesti, eelistades üldpreventsiooni eripreventsiooni ees. K. Kuusemaa teine kaitsja vandeadvokaat Janar Urres esitas täiendava seisukoha.
7.Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Süüdimõistetu ei ole oma suhtumist ja hoiakuid muutnud. Ta ei tunnista süüd. Karistusest tingimisi vabastamine on erandlik ning peab olema põhjendatud. K. Kuusemaa ennetähtaegne vabastamine annaks ühiskonnale signaali, et riik suhtub ränga tagajärjega kuriteo toimepanijasse leebelt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et K. Kuusemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on ennatlik, ent muudab osaliselt vabastamata jätmise põhjendusi.
9.Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus ei eksinud menetlusõiguse vastu, vaadates prokuratuuri määruskaebust läbi kirjalikus menetluses. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlus ei ole ega peagi olema reguleeritud sarnase põhjalikkusega nagu süüküsimuse lahendamine ning kohtul on menetluse kujundamisel avar otsustusruum (RKKK 09.05.2024, 1-20-1503/111, p 18). 2(5)
1-24-5035 Suulise menetluse korraldamine ringkonnakohtus ei ole välistatud, kuid seadus ei kohusta ennetähtaegse vabastamise menetluses korraldama ringkonnakohtus istungit ega võimaldama kinnipeetaval sellest isiklikult osa võtta. Kui määruskaebemenetluses tekib vajadus esitada süüdimõistetule vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks lisaküsimusi, on kohtul õigus vaadata asi läbi suulises menetluses ja esitada kinnipeetavale küsimusi vahetult. (RKKK 11.06.2025, 1-15-7765/145, p 15)
10.Arvestades maakohtu istungil K. Kuusemaa öeldut, võis apellatsioonikohus praegusel juhul anda kahetsusele hinnangu süüdimõistetut vahetult küsitlemata. Ringkonnakohtu määruses esile tõstetud sõnastuslikud momendid tema kahetsusavalduses on piisavalt ilmekad, et eitada kahetsuse siirust ka süüdimõistetut vahetult küsitlemata.
11.Kriminaalasja materjalide kohaselt on K. Kuusemaa ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 1 ja lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb otsustada, kas ringkonnakohus andis ennetähtaegse vabastamise sisulistele eeldustele, s.o KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaoludele, põhjendatud hinnangu.
12.KarS § 76 lg 4 jätab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus võib edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuda, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine. (RKKK 07.03.2019, 1-09-14104/142, p 18) Apellatsioonikohus tõi esile konkreetsed vead maakohtu argumentatsioonis (väär hinnang kahetsusele ning kuriteo asjaolude hindamata jätmine), mis tingisid esimese astme kohtu kaalutlusotsustuse tühistamise.
13.Järgnevalt tuleb analüüsida, kas ringkonnakohus esitas maakohtust vastupidise otsustuse tegemisel asjakohasema ja veenvama argumentatsiooni.
14.Riigikohtu järjepideva praktika järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt (viidatud 1-09-14104/142, p 21). KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid peab aga vaagima kogumis (RKKK 26.04.2023, 1-15-400/78, p 14). See tähendab, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb esimesena hinnata süüdimõistetu võimalikku retsidiivsust; see on ennetähtaegse vabastamise absoluutne eeldus. Kui kohus tuvastab tõsiseltvõetava uute kuritegude ohu, on süüdimõistetu ettetähtaegne vabastamine välistatud ning teisi KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid pole põhjust kaaluda. Vähese retsidiivsusohu korral ei saa aga jätta tähelepanuta ka muid seaduses kirjeldatud aspekte, mis võivad anda aluse jätta süüdimõistetu siiski vabastamata.
15.Ringkonnakohus jättis K. Kuusemaa muu hulgas vabastamata põhjusel, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on tema puhul väike, pole see ilma sekkumistegevusteta olematu. Kohtu selline mõttekäik on ekslik.
16.Esiteks ei ole kohtupraktikaga kooskõlas ringkonnakohtu järeldus, justkui võiks kuriteo asjaolude erandlikkuse tõttu vabastada K. Kuusemaa enne tähtaega üksnes siis, kui uute kuritegude toimepanemise oht on olematu. Riigikohus on tõdenud, et eriti väike retsidiivsusrisk on ennetähtaegse vabastamise põhjendatud eeldus näiteks eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul (RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 9). Ei ole aga realistlik seada süüdimõistetu vabastamist sõltuvusse sellest, kas vanglas osutatavad sekkumistegevused on taandanud mistahes uute kuritegude toimepanemise ohu suisa olematuks. Selle eeltingimuse täitmine ei ole ka objektiivselt kontrollitav (vrd viidatud 1‐15‐400/78, p-d 17 ja 18).
3(5)
1-24-5035
17.Teiseks ei ole ringkonnakohus veenvalt kummutanud maakohtu järeldust, et K. Kuusemaa puhul ei ole uue samalaadse kuriteo toimepanemise ohtu. Toimepandud kuriteo erandlikkust arvestades oleks apellatsioonikohus pidanud nimetama asjaolud, mis võimaldaksid järeldada vastupidist. Seejuures tuleb silmas pidada, et hinnang isiku kalduvusele (uusi) kuritegusid toime panna sõltub paljuski ka karistamise aluseks olnud teo iseloomust. Erinevalt näiteks nn sõltuvuskuritegudest, nagu süstemaatilised vargused või narkosüüteod, ei saa teatud kuritegude puhul (tulenevalt nende iseloomust või toimepanemise asjaoludest) eeldada korduvust või on see äärmiselt vähetõenäoline. Seetõttu ei pruugi niisuguse teo toimepanija puhul olla pea üldse ohtu, et ta paneb toime uue samalaadse kuriteo (nt spetsiifilist erisubjektsust eeldavad koosseisud, nagu oma lapse tapmine (KarS § 116) või riigireetmine (KarS § 232)). (Vrd RKKK 24.09.2020, 1-20-5036/28, p 13.) Sellisel juhul on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel iseäranis oluline hinnata kogumis KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid. Need võivad ennetähtaegse vabastamise välistada ka siis, kui uute kuritegude oht on väike või koguni puudub.
18.Seega polnud ringkonnakohtul alust jätta K. Kuusemaad tingimisi enne tähtaega vabastamata põhjusega, et tema retsidiivsusrisk pole olematu. Eeltoodu ei tingi aga ringkonnakohtu määruse tühistamist.
19.Kaitsja hinnangul omistas ringkonnakohus liiga suure tähtsuse kuriteo asjaoludele ja süüdlase isikule. Kolleegium seda kriitikat ei jaga. Kuriteost möödunud vähest aega silmas pidades on ringkonnakohtu määruses esile tõstetud kuriteo asjaolud eriti kaalukad (vt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskusega, küll aga saab ja tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, milliseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKK 19.06.2020, 1-14-5339/95, p 12). Apellatsioonikohus märkis seega asjakohaselt, et K. Kuusemaa külm kalkuleeritud käitumine oma lapse tapmise ajal ja enne seda näitab, et ta vajab abi mõttemaailma, suhtumise ning käitumise muutmisel. Ringkonnakohus tuvastas, et K. Kuusemaa distantseerib end toimepandud teost, ta ei kahetse oma tegu siiralt ning tema suhtumine ning hoiakud on jäänud samaks. Järelikult ei ole vangistus talle (veel) soovitud mõju avaldanud. Need asjaolud kogumis vähendavad oluliselt süüdimõistetu eduka resotsialiseerumise võimalusi. Õiged on ka vaidlustatud määruses tehtud viited sellele, et vastutusest pääsemiseks otsustas K. Kuusemaa teo toimepanemise järel Eestist lahkuda ning valetada. Neid süüdimõistetu isikut ja senist käitumist ilmestavaid asjaolusid silmas pidades pole ka kindlust, et ta allub käitumiskontrollile tõrgeteta.
20.Viimaks arvestas ringkonnakohus K. Kuusemaa vangistusest tingimisi vabastamata jätmisel sellega, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. See põhjendus on õige, kuid vajab täpsustamist.
21.Karistuse peamine eesmärk on süüdimõistetu õiguskuulekale käitumisele suunamine. Teine oluline karistuse ja ka vangistuse täideviimise eesmärk on õiguskorra kaitsmine (KarS § 56 lg 1 teine lause ja vangistusseaduse § 6 lg 1). Õiguskorra kaitse huve tagab selge sõnum, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (vt ka RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62). Kohus peab seetõttu KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude hindamisel arvestama nii eri- kui üldpreventiivseid tegureid (RKKK 28.04.2017, 3-1-1-12-17, p 19). See tähendab, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on kesksel kohal süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamine, kuid selle kõrval tuleb arvesse võtta ka üldpreventiivseid argumente koosmõjus seadusandja nimetatud muude asjaoludega. Nii võib jätta süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata juba pelgalt põhjusel, et ta võib suure tõenäosusega panna toime uusi kuritegusid. Seevastu ei piisa isiku vabastamata jätmiseks ainuüksi kunagise kuriteo asjaolude ja süüdimõistetu varasema elukäiguga seotud üldpreventiivsetest kaalutlustest. Sellegipoolest on õiguskorra kaitsmise huvid üks aspekt, mida tuleb eriti vangistuse varases etapis ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse hindamisel arvestada.
4(5)
1-24-5035
22.Üldpreventsioon karistuse eesmärgina taandub aja jooksul. Nii sedastas Riigikohus 12. juuni 2023. a lahendi nr 1-18-9392/78 p-s 13, et pikka vanglakaristust kandnud ning määruse ajal juba avavanglas viibinud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saanud põhjendada karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. See ei tähenda, et Riigikohus oleks viidatud määruses konkreetse süüdimõistetu kohta sellise järelduse tegemisel irdunud senisest praktikast, mille järgi peab kohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hindama kogumis, vaagides nii eri- kui üldpreventiivseid tegureid.
23.K. Kuusemaa puhul ei ole ennetähtaegne vabastamine vangistuse nii varases etapis õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas, võttes arvesse, et ta kannab karistust raske tagajärjega kuriteo eest ega ole väljendanud siiani siirast kahetsust. Kokkuvõtvalt tingivad alles hiljuti toime pandud kuriteo tehiolud, süüdimõistetut iseloomustavad asjaolud ning õiguskorra kaitsmise huvid selle, et K. Kuusemaad ei saa praegu enne tähtaega vangistusest vabastada.
24.Neil põhjustel leiab kolleegium, et K. Kuusemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine on lõppastmes õige, kuid ringkonnakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendus, mille kohaselt peab karistusest ennetähtaegseks vabastamiseks olema süüdimõistetu retsidiivsusrisk olematu. Samuti täiendab kolleegium ringkonnakohtu määruse põhjendusi selgitusega, miks ei ole karistuse eesmärgid veel saavutatud.
25.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 3 ja § 390 lg-st 1, muudab kolleegium ringkonnakohtu määruse põhiosa vastavalt käesoleva määruse põhiosale. Muus osas jääb kohtumäärus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.