2.Jätta Eduard Oleinik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
3.Rahuldada prokuratuuri määruskaebus.
M
Edasikaebamise kord
ST
U
Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 21.08.2019. a otsusega tunnistati Eduard Oleinik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 12 aasta pikkune vangistus. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 06.04.2015– 08.04.2015, s.o 3 päeva. Kandmisele jäi veel 11 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mis algas 12.12.2015.
2.Harju Maakohtu 23.07.2021. a määrusega loeti E. Oleiniku kandmata karistuseks 7 aastat 3 kuud 27 päeva, mille kandmise alguseks arvati 02.02.2021. E. Oleinik jõudis enne Harju Maakohtu 21.08.2019. a otsuse jõustumist Viru Maakohtu 16.03.2018. a otsusega mõistetud 4 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse täies ulatuses ära kanda ja vabanes selle karistuse kandmiselt 12.08.2020. Maakohus tegi määruse, et kõrvaldada kohtuotsuse täitmisel tekkinud ebaselgus karistuse tegeliku jäägi ja selle kandmise algusaja osas. Kohus leidis, et liitkaristusest tuleb maha arvata juba kantud 4 aasta 8 kuu pikkune vangistus, kuid mitte ajavahemik, mil E. Oleinik viibis vabaduses pärast selle karistuse kandmist. Karistus lõppeb 29.05.2028.
3.Viru Vangla esitas 26.08.2026. a Viru Maakohtule materjalid E. Oleiniku vangistusest tingimisi vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. E.
L
Oleinikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab reaalset vangistust seitsmendat korda. Tema kuritegelik käitumine on olnud eriilmeline ning riskiteguriteks on muu hulgas kriminaalne suhtlusringkond, probleemilahendusoskused ja kuritegelikud hoiakud. Vangistuse ajal on E. Oleinik osalenud psühholoogi ja sotsiaaltöötaja vestlustel ning sotsiaalprogrammis, töötanud vanglas ja õppinud eesti keelt. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, viimane distsiplinaarkaristus määrati 29.04.2024. Vabanemise korral on E. Oleinikul olemas elukoht ja töökoht ning säilinud on suhted lähedastega. Samas on E. Oleiniku puhul jätkuvalt tuvastatud risk ja ohtlikkus töö ja majandusliku toimetuleku, suhete ja elustiili, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute valdkonnas. Ta suhtleb endiselt ka kriminaalse taustaga isikutega ega tunnista enda süüd kuritegelikku ühendusse kuulumises.
O TE
4.Prokuratuur ei toetanud E. Oleiniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata vangistusaegsetele positiivsetele asjaoludele leidis prokuratuur, et tema korduv ja raske kuritegelik käitumine, kuritegelikud hoiakud ning jätkuv suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega viitavad olulisele uute kuritegude toimepanemise riskile. Prokuratuur arvestas ka vangla hinnanguga, mille kohaselt E. Oleinik on kõrgohtlik, ning pidas tema ennetähtaegset vabastamist ennatlikuks.
IS
E
O
5.Viru Maakohus vabastas 14.09.2026. a määrusega E. Oleiniku tingimisi ennetähtaega vangistusest. E. Oleinikule määrati katseaeg kuni 29.05.2028 ja ta allutati kolmeks kuuks elektroonilisele valvele. E. Oleiniku õiguskuuleka käitumise tagamiseks kohustas maakohus teda asuma kahe nädala jooksul pärast vabanemist tööle või võtma end Töötukassas arvele, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased, ilma kriminaalhooldusametniku loata ning osalema sotsiaalprogrammis. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
U
M
5.1.Maakohus tuvastas kõigepealt, et täidetud on ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. E. Oleinik on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega.
JÕ
U
ST
5.2.Maakohus leidis, et ka ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused on täidetud. Maakohus pidas oluliseks E. Oleiniku käitumises vangistuse ajal toimunud positiivseid muutusi. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning üle kahe aasta ei ole ta uusi distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Ta on individuaalset täitmiskava korrektselt täitnud, osalenud vestlustel ja sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt. Alates 2022. aastast töötas E. Oleinik vanglas koristajana, kuni ta tervislikel põhjustel töölt vabastati. Varasema karistusjärgse käitumiskontrolli ajal ei esitatud rikkumisega seotud erakorralisi ettekandeid, mistõttu oli ta juba varem näidanud, et suudab käitumiskontrollile alluda.
5.3.Kohus hindas E. Oleiniku väljavaateid vabaduses toimetulekuks pigem soodsaks. Tal on vabaduses kindel elukoht, garanteeritud töökoht ning abikaasast ja teistest lähedastest koosnev tugivõrgustik. Kohus arvestas ka tema 60-aastast vanust, pikka vangistuses viibitud aega ning asjaolu, et tema elus on perekonna näol tekkinud motivaatorid, mis võivad aidata tal edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtu hinnangul on E. Oleiniku mõtteviis vangistuse jooksul piisavalt muutunud.
5.4.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leidis maakohus, et E. Oleiniku karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud, kuna riigipoolne hukkamõist on selgelt väljendatud
ja karistamine toimunud. E. Oleiniku senine käitumine vangistuses ja varasema käitumiskontrolli ajal näitab suutlikkust kehtestatud normidele alluda. Seetõttu pidas kohus tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks.
L
5.5.Uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks allutas kohus E. Oleiniku katseajaks käitumiskontrollile, kohaldas kolmeks kuuks elektroonilist valvet ning määras talle täiendavad kohustused, sealhulgas kohustuse asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele, osaleda sotsiaalprogrammis ja mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased. Kohus pidas elektroonilist valvet täiendavaks garantiiks, mis aitab tagada tema seaduspärast käitumist.
O TE
Määruskaebus
E
O
6.Prokuratuur ei nõustu E. Oleiniku tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja taotleb maakohtu määruse tühistamist. Prokuröri hinnangul ei ole maakohus piisavalt arvestanud E. Oleiniku varasemat elukäiku ega vangistusaegset käitumist. Ta kannab reaalset vangistust seitsmendat korda, teda on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud kümnel korral ning viimase aasta jooksul on ta püüdnud ravimite manustamisel olukorraga manipuleerida. Samuti suhtleb ta jätkuvalt kriminaalse taustaga isikutega. Tema kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline, eriilmeline ja raske ning tal oli kuritegelikus ühenduses oluline roll.
M
IS
6.1.Vangla hinnangul esinevad E. Oleinikul riskid muu hulgas probleemi lahendamise oskuste, impulsiivsuse, kuritegelike hoiakute, suhtlusringkonna ning töö ja majandusliku toimetuleku valdkonnas. Prokurör ei pea maakohtu viidatud vanust, kindla töökoha olemasolu ega vangistusaegseid positiivseid muutusi piisavaks, et järeldada uute kuritegude toimepanemise riski olulist vähenemist. E. Oleinik ei ole loobunud kuritegelikest kontaktidest, eitab jätkuvalt kuritegeliku ühenduse olemasolu ega tunnista enda kohtulikult tuvastatud rolli selles.
ST
U
6.2.E. Oleiniku käitumises on toimunud teatav positiivne muutus, kuid see ei kaalu üles tema varasemast elukäigust, vangistusaegsest käitumisest ja jätkuvatest kuritegelikest sidemetest tulenevaid riske. Seetõttu ei ole piisavalt kindlat alust eeldada, et E. Oleinik on oma käitumist püsivalt muutnud ning suudab vabaduses elada õiguskuulekalt.
U
Menetlus ringkonnakohtus
JÕ
7.07.10.2026. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning menetlusosalistele anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 19.10.2026.
8.Ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetlusosalised kirjalikke seisukohti ei esitanud.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb tühistada. E. Oleiniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole praegu piisavat alust.
10.KarS § 76 lg 4 järgi tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel hinnata kogumis kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski
vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
L
11.Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda juhul, kui KarS § 76 lg-s 4 ette nähtud asjaolude hindamisel tehtud viga toob kaasa selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumise (RKKKm 1-09-3703/83, p 8). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta (TrtRkm 1-169898/117, p 24).
O
O TE
12.Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt, s.o ei pane enam toime kuritegusid. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on keskse tähtsusega hinnang sellele, kas süüdimõistetult võib vabaduses oodata õiguskuulekat käitumist. Selline prognoos tuleb kujundada KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude tervikliku hindamise tulemusena. Vabastamata jätmine võib olla põhjendatud ka siis, kui toimepandud kuritegude asjaolud ja süüdimõistetu varasem elukäik annavad piisava aluse arvata, et vabaduses püsib uute kuritegude toimepanemise oht. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema (RKKKm 1-15-400/78, p-d 13–14).
U
M
IS
E
13.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette kaalutlusviga E. Oleiniku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Maakohus tegi KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel vea, omistades liigset kaalu E. Oleiniku viimase kahe ja poole aasta käitumisele vanglas, tema vabanemisjärgsetele elutingimustele, toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolule ja vanusele ning jättes seejuures piisava kaaluta tema isiku, toimepandud kuritegude asjaolud ja varasema elukäigu. Nende asjaolude kogumis hindamisel esineb põhjendatud alus arvata, et E. Oleiniku kuritegelik käitumine võib vabaduses jätkuda. Seetõttu ei ole tema tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused täidetud.
JÕ
U
ST
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et E. Oleiniku mõtteviis on vangistuse jooksul piisavalt muutunud. Tema viimase aja käitumine vangistuses ja väljendatud soov edaspidi õiguskuulekalt elada ei anna veel piisavat alust sellise järelduse tegemiseks. Vangla andmetel kuuluvad E. Oleiniku tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on ka vangistuse ajal regulaarselt suhelnud. Ta on neile helistanud ning pidanud kirjavahetust nii teistes vanglates viibivate kinnipeetavate kui ka teiste kriminaalse taustaga isikutega. Selline suhtlus on olnud järjepidev ega ole vangistuse jooksul katkenud.
15.E. Oleinik kannab karistust KarS § 255 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Teda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest kaks karistust on kehtivad, ning käesoleval ajal kannab ta vangistust seitsmendat korda. Tema varasemad süüteod on olnud eri liiki ja hõlmanud muu hulgas tapmist, grupiviisilist väljapressimist, võimuesindajale vastuhakkamist, narkootilise aine valmistamist ja vedu, varavastaseid kuritegusid ning huligaansust. Kuritegusid on toime pandud nii etteplaneeritult kui ka impulsiivselt ning mitmel juhul majandusliku kasu saamise eesmärgil. E. Oleinik on 60aastane ning esimest korda karistati teda kriminaalkorras 21-aastaselt. Seega on tema kokkupuude kuritegevuse ja vangistusega kestnud valdava osa täiskasvanueast. Tegemist ei ole üksikute ega juhuslike õigusrikkumistega, vaid aastakümneid kestnud korduva ja eriilmelise kuritegeliku käitumisega. Korduvad vangistused ei ole seni toonud kaasa
püsivat muutust tema käitumises ega hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu annab ringkonnakohtu hinnangul kaaluka põhjuse suhtuda ettevaatlikult prognoosi, et E. Oleinik käituks ennetähtaegse vabastamise korral õiguskuulekalt. Tema pikk ja järjepidev kuritegelik minevik ning varasemate karistuste vähene preventiivne mõju ei anna piisavat alust järeldada, et üksnes elektrooniline valve ja kriminaalhooldus suudaksid uute kuritegude toimepanemise riski vajalikul määral maandada. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et nimetatud kontrollimeetmed on iseenesest piisavad uute kuritegude ärahoidmiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks.
IS
E
O
O TE
L
16.E. Oleiniku ennetähtaegse vabastamise vastu räägivad ka toimepandud kuriteo asjaolud ja tema isik, mis võivad viidata kõrgendatud retsidiiviriskile. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 76 lg 4 alusel tuleb konkreetse kuriteo asjaolusid hinnata selleks, et teha kindlaks, milliseid võimalikke riske näitab süüdimõistetu varasem käitumismuster. Seejuures tuleb välja tuua konkreetsed kuriteo tehiolud, mis võivad ka pärast pikaajalist vangistust suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samuti tuleb arvestada, kas vangistuse jooksul on muutunud süüdimõistetu hoiakud ja suhtumine ning milline mõju on retsidiiviriskile tema vabanemisjärgsetel elutingimustel ja vabastamisega kaasnevatel tagajärgedel (RKKKm 1-09-14104/142, p 22). Kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis. Seetõttu ei välista ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata jätmist iseenesest see, kui süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on soodsad. Vabastamisest võib siiski keelduda, kui toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu varasem elukäik annavad piisava aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Varasema elukäigu terviklikul hindamisel võib arvesse võtta ka arhiveeritud karistusi, kui need on asjassepuutuvad hinnatava kuritegeliku käitumise seisukohalt (RKKKm 1-15-1446/76, pd 15–18).
JÕ
U
ST
U
M
17.Kohtupraktikas on leitud, et kuritegelike ühenduste liikmed on valdavalt isikud, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline (TrtRkm 1-16-9898/117, p 29). Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt kuulus E. Oleinik vähemalt alates 2012. aasta novembrist kuritegelikku ühendusse, mille tegevus hõlmas muu hulgas väljapressimisi just majandusliku kasu saamise eesmärgil. E. Oleinik allus eelkõige S.S. ile. Samas oma positsiooni tõttu oli tal võimalik suhelda ka otse ühenduse kõrgeima juhi H.H. iga. E. Oleiniku tegevus ühenduses ei piirdunud formaalse liikmelisusega, vaid ta täitis konkreetseid ülesandeid ning kasutas seejuures ühenduse autoriteeti. Ta osales isikutevaheliste äriliste ja rahaliste probleemide lahendamises, pakkus „kaitset“ ning nõudis võlgade tasumist. Näiteks sundis ta 2. detsembril 2013 kannatanut tasuma 2000 euro suuruse võla, millest 1000 eurot võttis tasuna, mis jagati ühenduse liikmete vahel. Samuti pakkus ta tunnistajale tasu eest „kaitset“. Kirjeldatud asjaolud näitavad, et E. Oleiniku roll kuritegelikus ühenduses oli sisuline ning ta oli lõimunud ühenduse hierarhiasse ja tegevusse.
18.Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli E. Oleinik kuritegeliku ühenduse arvestatav liige. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt oli tal S.S. i usaldus ja teiste ühenduse liikmete silmis autoriteet ning H.H. i kauaaegse tuttavana oli tal vajaduse korral võimalik suhelda otse ühenduse juhiga. E. Oleiniku kuritegelikku tausta hinnates ei ole määrav üksnes asjaolu, et ta kuulus kuritegelikku ühendusse, vaid tema konkreetne roll ja tegevus selles ühenduses. Tema positsioon ühenduses, sealne autoriteet, suhtlemine ühenduse juhiga ja talle usaldatud ülesannete täitmine näitavad tema tugevat seotust kuritegeliku keskkonnaga. Koostoimes asjaoluga, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei ole vangistuse ajal
täielikult katkenud, annab see aluse kahelda selles, kas E. Oleinik on senisest kuritegelikust eluviisist ja suhtlusringkonnast tegelikult distantseerunud. Seetõttu suurendavad need asjaolud konkreetse isiku puhul uue kuriteo toimepanemise riski ning neid tuleb tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada.
O
O TE
L
19.Lisaks tuleb arvestada võimalike uute kuritegude laadi ja raskust. Arvestades E. Oleiniku varasemaid sidemeid, teadmisi ja kogemusi kuritegelikus keskkonnas, on tal olemas eeldused samalaadse kuritegeliku tegevuse jätkamiseks ja sellest tulu saamiseks. Ka vangla iseloomustuse alusel saab öelda, et töö ja majandusliku toimetulekuga seonduv kujutab endast E. Oleiniku õiguskuulekusse puutuvalt probleemi. Vabanemisjärgse töökoha olemasolu positiivset mõju vähendab asjaolu, et E. Oleiniku varasemad ametlikud töösuhted on olnud lühiajalised, samuti keeldus ta vangistuses pikema aja jooksul töötamast ning asus töökohustust täitma alles 2022. aastal. Lisaks olid tal 03.08.2026 seisuga võlgnevused summas 23 393,49 eurot. Märkimisväärne on ka see, et E. Oleinik vabastati 10.07.2025 tervislikel põhjustel tööst kuni vangistuse lõpuni. Need asjaolud ei võimalda pidada tema majandusliku toimetuleku riski üksnes formaalselt kõrvaldatuks. E. Oleiniku varasemat kuritegelikku tegevust, selle laadi ja temast lähtuva võimaliku ohu raskust arvestades peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Praegusel juhul ei anna tuvastatud asjaolud alust selliseks järelduseks.
ST
U
M
IS
E
20.Kuigi E. Oleinikul kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, on talle praeguse vangistuse jooksul vangla sisekorra rikkumise eest korduvalt distsiplinaarkaristusi määratud. Kehtetuid distsiplinaarkaristusi on kokku kümme, neist viimane määrati 29.04.2024. Asjaolu, et E. Oleinikule ei ole viimase kahe aasta jooksul määratud uusi distsiplinaarkaristusi, on küll tema kasuks kõnelev asjaolu, kuid sellest ei saa järeldada, et tema käitumine oleks olnud kogu selle aja vältel probleemivaba või et tema kuritegelikud hoiakud oleksid muutunud. Väliselt reeglitele vastav käitumine ei näita iseenesest süüdimõistetu hoiakute muutumist ega võimalda järeldada, et ta järgiks õigusnorme ka vangla kontrollitud keskkonnast väljaspool. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et viimase aasta jooksul on ta ravimite manustamisel püüdnud olukorraga manipuleerida ja ravimite võtmisest hoiduda. Seetõttu ei saa ainuüksi uute distsiplinaarkaristuste puudumist käsitada piisava alusena järelduseks, et tema käitumises ja hoiakutes on toimunud püsiv positiivne muutus.
JÕ
U
21.KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et E. Oleinikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk ei ole vähenenud määrani, mis õigustaks tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kuigi E. Oleinik on individuaalse täitmiskava valdavas osas läbinud, ei ole ta toimepandud kuritegusid tunnistanud, vaid on oma varasemat tegevust põhjendanud sõprade ja tuttavate aitamisega.
22.See ei anna alust järeldada, et E. Oleinik oleks oma varasemat kuritegelikku käitumist piisavalt mõtestanud ning sellest distantseerunud. Koosmõjus tema pikaajalise seotusega kuritegeliku keskkonnaga ja vangistuse ajal säilinud kriminaalse suhtlusringkonnaga ei ole võimalik sedastada sellist muutust tema hoiakutes, mis võimaldaks piisava kindlusega prognoosida õiguskuulekat käitumist vabaduses. Seetõttu ei kaalu E. Oleiniku positiivne käitumine vangistuses ega tema vabanemisjärgsed head elutingimused üles tema kahjuks kõnelevaid asjaolusid.
23.Ka E. Oleiniku vanust (60 aastat) ei saa pidada iseenesest selliseks asjaoluks, mis annaks aluse eeldada, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Kuigi üldiselt võib vanuse kasvades kuritegude toimepanemise risk väheneda, tuleb E. Oleiniku puhul arvestada tema
kuritegeliku tegevuse laadi ning pikaajalist seotust kuritegeliku keskkonnaga. Eeltoodut ning tema senist käitumist nii vabaduses kui ka vangistuses arvestades ei anna tema vanus piisavat alust prognoosida, et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.
O TE
L
24.Eeltoodut kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et E. Oleiniku kasuks kõnelevad asjaolud ei kaalu üles tema puhul jätkuvalt esinevaid riskitegureid. Kuritegelike hoiakute piisavat muutumist ei kinnita vangla hinnang ega tema vangistusaegne käitumine kogumis. Seejuures tuleb arvestada tema varasemat tugevat seotust organiseeritud kuritegevusega, säilinud kontakte kriminaalse taustaga isikutega ning muid vangla kirjeldatud riskitegureid. Neid asjaolusid kogumis hinnates ei ole alust järeldada, et E. Oleiniku tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral oleks uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt maandatud. Seda järeldust ei muuda ka võimalus kohaldada elektroonilist valvet.
O
25.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab apellatsioonikohus Viru Maakohtu 14.09.2026. a määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab prokuratuuri määruskaebuse ja jätab E. Oleiniku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.