süüdimõistetu Priit Pungastele käitumiskontrolli ajaks määratud elektroonilise valve tähtaja lühendamine ja tema elektroonilisele valvele allumise kohustuse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. veebruari 2023 määrus
Määruskaebuse esitaja
Priit Pungaste, isikukood 38206172234
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Viru Maakohtu 18. detsembri 2018 otsusega tunnistati Priit Pungaste süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 1, 4 ja 7 järgi 5-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka P. Pungaste eelvangistus 2 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel pöörati sellest vangistusest koheselt täitmisele 3 kuud ning ülejäänud 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati P. Pungaste käitumiskontrollile, mille kestel pidi ta järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, ei tohtinud tarvitada alkoholi ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). Kohtuotsus jõustus 3. jaanuaril 2019 ning P. Pungaste pidi asuma koheselt täitmisele pööratud 3-kuulist vangistust kandma hiljemalt 28. jaanuaril 2019. Seda ta ei teinud.
3-20-1884/62
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
30.12.2021
2.1. veebruaril 2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande kogu P. Pungastele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna P. Pungaste ei ilmunud 15. ega 22. jaanuaril 2019 registreerimisele ega ilmunud ka 3-kuulist vangistust kandma. Selle erakorralise ettekande arutamiseks planeeris kohus kohtuistungi 14. veebruariks 2019 ning P. Pungastele saadeti selle kohta ka kohtukutse. P. Pungaste kohtuistungile ei ilmunud, misjärel kuulutas kohus ta samal päeval, st 14. veebruaril
2019 tagaotsitavaks. Selsamal päeval, st 14. veebruaril 2019 läks P. Pungaste aga vanglasse karistust kandma. Kohus jättis 21. veebruari 2019 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata: P. Pungaste läks vanglasse ja võis loota, et vangistus motiveerib teda edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täitma. P. Pungaste vabanes vanglast 14. mail 2019.
3.22. juulil 2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule P. Pungaste suhtes uue erakorralise ettekande, tehes selles ettepaneku allutada P. Pungastele alkoholivastasele ravile. 1. augusti 2019 määrusega kohus selle ettekande ka rahuldas ja määras P. Pungastele taotletud lisakohustuse. Kohus luges tõendatuks, et P. Pungaste rikkus registreerimiskohustust ning alkoholi tarvitamise keeldu.
4.13. märtsil 2020 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule P. Pungaste suhtes järjekordse erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata P. Pungaste ärakandmata vangistusosa täitmisele. 25. märtsi 2020 määrusega kohus selle ettekande rahuldas ja pööras P. Pungaste ärakandmata vangistusosa täitmisele, kuna P. Pungaste jätkas registreerimiskohustuse rikkumist ega allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. P. Pungaste pidi asuma vangistust kandma hiljemalt 11. mail 2020, kuid seda ta ei teinud. Ta ilmus vanglasse 13. mail 2020.
5.Viru Maakohtu 28. oktoobri 2022 määrusega vabastati P. Pungaste vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10. veebruarini 2025, ta allutati 5 kuuks elektroonilisele valvele ja 24 kuuks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab P. Pungaste järgima üldisi kontrollnõudeid, ei tohi tarvitada alkoholi, pidi asuma kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemises tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele, peab osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ja alluma elektroonilisele valvele. Määrus jõustus 15. novembril 2022 ning elektroonilise valve 5-kuuline tähtaeg hakkas kulgema
16.novembrist 2022.
6.Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 20. veebruaril 2023 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku kergendada P. Pungastele käitumiskontrolli ajaks määratud elektroonilisele valvele allumise kohustust ning lõpetada elektroonilise valve kohaldamine ennetähtaegselt. Ettekande kohaselt on P. Pungaste täitnud katseaja tingimusi korrektselt ning ta soovib elektroonilise valve kohaldamise lõpetamist, et tal oleks rohkem võimalusi oma lapsega olla. Samuti segab elektrooniline valve töö tegemist. Vaidlustatud kohtumäärus
7.Viru Maakohus jättis 22. veebruari 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. P. Pungaste ennetähtaegse vabastamise kohustuslikuks tingimuseks oli elektroonilisele valvele allumise kohustus, kuna ta oli mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud poole karistusajast. Elektroonilise valve kohustusega mittenõustumisel oleks tal ennetähtaegse vabanemise võimalus avanenud alles 11. juulil 2023. P. Pungastele määratud elektroonilise valve tähtaeg ei ole ülemäära pikk ning elektroonilisele valvele allumise kohustuse kergendamiseks puudub alus. Juba P. Pungaste tööle asumisel oli tema tööandja teadlik elektroonilise valvega kaasnevatest tingimustest ja valve tähtajast ning ta pidi sellega arvestama. Lapsega on P. Pungastel võimalik aega veeta kodus.
2(4)
Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitas P. Pungaste määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Ammendav pole kohtu põhjendus, et 5-kuuline elektroonilise valve tähtaeg on lühike ning P. Pungaste saab olla lapsega kodus. P. Pungaste soovib lapsega aega veeta looduses. Kui elektrooniline valve oleks määratud 5 kuust pikemaks ajaks, kas siis saaks seda ennetähtaegselt lõpetada, aga 5-kuulise tähtaja puhul seda teha ei saa? Sellisel juhul kaotab elektrooniline valve oma mõtte ja see on ebaõiglane. Seaduses ei ole öeldud, et 5-kuulist elektroonilise valve tähtaega ei saa ennetähtaegselt lõpetada. Seaduse kohaselt on süüdimõistetu kohustusi võimalik kergendada, kui ta on juba üle poole määratud ajast käitunud kohusetundlikult ja täitnud kriminaalhoolduse nõudeid seaduskuuleka elu elamiseks. Seega palub P. Pungaste maakohtu määrus tühistada ja lõpetada tema suhtes elektroonilise valve kohaldamine. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tulenevalt KarS § 75 lg-st 3 võib kohus kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Üheks võimalikuks käitumiskontrolli kohustuseks on ka elektroonilisele valvele allumise kohustus (KarS § 75 lg 2 p 9). Elektroonilise valvega seonduvat reguleerib eraldi veel KarS § 751. Selle viienda lõike kohaselt võib kohus pikendada või lühendada süüdlasele esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega, arvestades sama sätte lõikes kolm sätestatud tähtaega. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib süüdlasele määrata elektroonilise valve tähtaja 1–12 kuuni.
10.Eelnevast järeldub, et seaduse kohaselt on iseenesest võimalik P. Pungaste elektroonilise valve tähtaega lühendada ja lõpetada tema elektroonilisele valvele allumise kohustus. Seda vaatamata asjaolule, et ilma elektroonilisele valvele allumise kohustuseta ei oleks teda saanudki vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada: seaduses sätestatud minimaalse aja ehk ühe kuu jooksul on P. Pungaste juba elektroonilisele valvele allutatud olnud ning seadus ei piira sellest pikema elektroonilise valve tähtaja lühendamist isegi nende süüdimõistetute puhul, keda ei oleks saanud ilma elektroonilise valve kohustuseta üldse ennetähtaegselt vabastada. Millistest kaalutlustest elektroonilise valve tähtaja lühendamist otsustades lähtuma peab, seadus ei ütle. Ringkonnakohtu hinnangul saab elektroonilise valve tähtaja lühendamist pidada põhjendatuks eelkõige siis, kui on alust arvata, et süüdimõistetu käitumise üle ei ole enam vaja teostada sedavõrd intensiivset järelevalvet, nagu võimaldab elektrooniline valve, samuti siis, kui mingisuguste uute asjaolude valguses on alust arvata, et elektroonilise valve kohaldamise jätkamine võib hoopis takistada või oluliselt raskendada süüdimõistetu resotsialiseerumist.
11.P. Pungaste on senise ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel käitunud õiguskuulekalt ning on korrektselt järginud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, sealhulgas elektroonilisele valvele allumise kohustust. Samas ei saa arvestamata jätta tema varasemat elukäiku: korduvat karistatust (5 kriminaalkaristust), muu hulgas raskete kuritegude toimepanemist (röövimised), korduvat kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, kuritegelikku käitumist soodustanud alkoholiprobleemide olemasolu ning vangistuse kandmisele asumiseks ettenähtud tähtaegade eiramist. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et P. Pungaste tegevust ja käitumist saaks ennetähtaegse vabastamise järel piisavalt pikka aega kontrollida rohkemal määral, kui seda võimaldab vaid KarS § 75 lg 1 järgsete kontrollnõuete ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 8 järgsete kohustuste täitmise kontroll. Ehk teisisõnu, P. Pungaste peab olema piisavalt pika aja jooksul elektroonilisele valvele allutatud, et intensiivse järelevalve tingimustes saaks veenduda tema võimes järgida katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid, muu hulgas hoiduda kuritegude toimepanemisest. Seetõttu on tarvis elektroonilise valve kohaldamist P. Pungaste suhtes jätkata ning selle tähtaja lühendamine ei ole põhjendatud. Ei ole ka alust järeldada, et elektroonilise valve kohaldamise jätkamine võiks takistada või oluliselt raskendada P. Pungaste resotsialiseerumist. Ta ise on viidanud sellele, et elektrooniline valve piirab tema töökohustuste 3(4)
täitmist, kuid nagu maakohus asjakohaselt viitas, olid tema tööandjale elektroonilise valve kohaldamise tingimused ja tähtaeg teada juba P. Pungastet tööle võttes ning seetõttu ei ole tegemist uue asjaoluga, mida tööandja ei oleks saanud teda tööle võttes arvestada. Liiatigi mõjutab elektrooniline valve P. Pungaste enda sõnul tema töökohustusi vaid mõningal määral. Lisaks on P. Pungaste viidanud sellele, et elektrooniline valve piirab tema võimalusi lapsega aja veetmiseks. Selliseid piiranguid ei saa käsitada tema resotsialiseerumist ohustavatena. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, saab P. Pungaste veeta elektroonilise valve kohaldamise ajal lapsega aega ka kodus. Lapsega loodusesse minna saab P. Pungaste peagi, sest mõne nädala pärast lõppeb elektrooniline valve ära. Niisiis leiab ringkonnakohus, et P. Pungaste elektroonilise valve tähtaja lühendamine ja tema elektroonilisele valvele allumise kohustuse lõpetamine ei ole põhjendatud.
12.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 22. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.