Priit Pungaste kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses kaebaja kui avavangla kinnipeetava suhtes vangla majandustöödel olles kohaldunud suitsetamispiiranguga
Menetlusosalised
Kaebaja – Priit Pungaste Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Priit Pungaste 30.10.2022. a kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.
2.Jätta Priit Pungaste kaebus haldusasjas nr 3-22-748 läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Priit Pungaste (edaspidi ka kaebaja) esitas 28.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat väljastama talle sigaretid ja võimaldama tal avavanglas selleks ette nähtud kohas enne ja pärast tööd suitsetada. Kaebuse põhjenduste kohaselt keelduti kaebajale sigarettide väljastamisest, kuna kaebaja töötab vangla majandustöödel ning seetõttu ei ole tal õigust suitsetada. Kaebaja palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset talle kui avavangla osakonna kinnipeetavale, kes töötab vanglateenistujate kohvikus/sööklas majandustöölisena, vangla poolt sigarettide väljastamiseks ja suitsetamise võimaldamiseks kuni asjas tehtava kohtuotsuseni. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 07.04.2022. a määrusega P. Pungaste kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 16.06.2022. a määrusega Tartu Halduskohtu 07.04.2022. a määruse kaebuse tagastamise osas ja saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
3-22-748
4.Tartu Halduskohus palus 25.08.2022. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega sigarettide väljastamise ja avavanglas selleks ette nähtud kohas tööpäevadel suitsetamise võimaldamise kohustamise nõudes või soovib ta üle minna tuvastamisnõudele. Nimelt avaldas kaebaja määruskaebemenetluses kohtule, et ta ei tööta enam vangla majandustöödel, vaid asus tööle väljapoole vangla territooriumi ning sellest tulenevalt ei ole tal ka enam takistusi tööpäevadel väljaspool vangla territooriumi suitsetamiseks. Seega ei olnud vangla kohustamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Seda arvestades oli kohustamiskaebus muutunud menetluslikult lubamatuks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning lähtuda tuli analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.
5.Kaebaja esitas 28.08.2022 vastuse kohtunõudele, milles taotles üleminekut kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ja Viru Vangla avavanglaosakonna poolt tema õiguste piiramise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja selgitas, et tuvastamiskaebus on talle antud asjas vajalik, kuna ta kannab karistust veel 2,5 aastat ja seega võib antud küsimus kaebaja suhtes tulevikus samuti tõusetuda. Kaebaja sõnul töötas ta hetkel küll Betonaator OÜ-s, kuid nagu tsiviilelus, nii võib ka vanglas töösuhe erinevatel põhjustel lõppeda ja kaebajal tuleb töökohta vahetada. Töökohavahetus aga ei pruugi nii kiiresti käia ning kuni kaebaja leiab uue vanglavälise töö, määratakse ta taas vangla majandustöödele, mil rakendub kaebajale jälle suitsetamispiirang. Kaebuse sisulisel lahendamisel pidas kaebaja vajalikuks küsida Viru Vanglalt teavet selle kohta, kellele kuulub suitsetamise kohaks loodud maa-ala.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 14.10.2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse ning lubas kaebajal esitada kohustamiskaebuse asemel tuvastamiskaebuse. Sama määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis menetlusse kaebaja kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses kaebaja kui avavangla kinnipeetava suhtes vangla majandustöödel olles kohaldatud suitsetamispiiranguga. Kohus kohustas Viru Vanglat esitama kaebusele vastuse.
7.Kaebaja esitas 30.10.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles soovib uuesti kaebuse nõuet muuta, paludes üleminekut tuvastamiskaebuselt hüvitamiskaebusele. Kaebaja põhjendab kaebuse muutmist sellega, et ta vabaneb vanglast tingimisi enne tähtaega eeldatavasti 12.– 14.11.2022. Hüvitamiskaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk ning tuvastada võimalik õiguste riive vastustaja poolt. Kaebaja sõnul esitas ta 30.10.2022 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 euro ulatuses. Kaebaja märgib, et riigilõivust vabastamise eeldused olid kaebuse esitamisel täidetud ja menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Samuti teatas kaebaja kohtule oma uued kontaktandmed.
8.Viru Vangla esitas 11.11.2022 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leiab, et tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole võimalik kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu. Viru Maakohus otsustas 28.10.2022 kohtumäärusega nr 1-18-9774 kaebaja vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ja kaebaja vabaneb 15.11.2022. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb põhjendada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine õiguste kaitseks tõhusaim vahend, s.t milline on põhjendatud huvi. Kaebaja vabanemisel ei avalda talle enam mõju vanglas kehtivad suitsetamispiirangud ja seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Nähtuvalt e-toimikust on kaebaja esitanud halduskohtule taotluse minna tuvastamiskaebuselt üle hüvitamiskaebusele. Vastustaja teatab, et kaebaja on 02.11.2022 esitanud ka Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude suitsetamise mittevõimaldamise eest avavanglas ning nõue on vangla menetluses. Kaebaja on teadlik kohustuslikust kohtueelsest menetlusest, mistõttu vangla leiab, et üheaegselt kahe organi sundimine vaidlusalust küsimust menetlema on käsitatav kaebeõiguse kuritarvitamisena.
3-22-748
9.Kaebaja esitas 17.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles palub arvestada, et Viru Vanglas 22.10.2022 toimunud lahtiste uste päeval suitsetati kõikjal vangla territooriumil. Samuti võib kaebaja arvates asja lahendamisel omada tähtsust asjaolu, et suitsetamisala hooldab avavangla kinnipeetav. Kaebaja sõnul saab eelnevat tõendada vangla videokaamerate salvestiste abil.
10.Kaebaja esitas 22.11.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub edaspidi kõik dokumendid saata talle paberkandjal tema poolt nimetatud aadressil, sest digitaalselt ei ole tal võimalik dokumente avada.
KOHTU SEISUKOHT
11.Esialgses kaebuses taotles kaebaja Viru Vangla kohustamist väljastama talle sigaretid ja võimaldama tal avavanglas selleks ette nähtud kohas enne ja pärast majandustööd suitsetada. Kaebaja ei nõustunud sellega, et talle keelduti sigarettide väljastamisest põhjendusel, et kaebaja töötas vangla majandustöödel ning seetõttu ei olnud tal õigust suitsetada. Hiljem soovis kaebaja üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele, mida kohus ka võimaldas, sest tol hetkel ei töötanud kaebaja enam vangla majandustöödel, vaid asus tööle vanglast väljas ning sellest tulenevalt ei olnud tal ka enam takistusi tööpäevadel väljaspool vangla territooriumi suitsetamiseks. Kohtumenetluse kestel muutusid asjaolud uuesti ning kaebaja vabanes 15.11.2022 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja on esitanud kohtule uue kaebuse muutmise taotluse, milles palub üleminekut tuvastamiskaebuselt hüvitamiskaebusele ning mille kohus järgnevalt lahendab.
12.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
13.Kohus leiab, et kaebuse järjekordne muutmine selles asjas ei ole lubatav, sest hüvitamiskaebuse lubatavuse tingimused ei ole täidetud.
14.Kaebaja taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise 1500 euro väljamõistmist selle eest, et tema kui avavangla kinnipeetava suhtes kohaldati vangla majandustöödel olles suitsetamispiirangut. Kohtu hinnangul ei saa öelda, et selle vanglale ette heidetava tegevusega oleks kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivatud. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebaja kasuks vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist. HKMS § 121 lg 2 p 21 näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kuivõrd praegusel juhul esineb alus kaebaja hüvitamiskaebuse tagastamiseks eeltoodud sätte alusel, siis sellest tulenevalt ei ole ka kaebuse muutmine, s.o üleminek hüvitamiskaebusele lubatav.
15.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul öelda, et vaidlusalune suitsetamise keeld oleks kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivanud, et oleks põhjendatud hüvitamisnõudes kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt paiknes kaebaja enne avavanglaosakonda paigutamist pikemat aega (27.05.2020–22.02.2022) Viru Vangla neljandas üksuses, kus samuti puudus suitsetamise võimalus, sest alates
3-22-748 2017. aastast on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Seega enne avavanglaosakonda paigutamist ei olnud kaebaja suitsetanud peaaegu kaks aastat, mida arvestades ei saanud kaebajale võimalikud suitsetamise keeluga kaasnevad ebamugavused olla sedavõrd tõsist laadi. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 17.12.2019. a otsuses nr 5-19-40 asunud seisukohale, et suitsetamise keeld vanglas ei põhjusta kinnipeetavatele nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida põhiseaduse § 18 esimesest lausest tuleneva õiguse olla inimväärikalt koheldud riivest. Samuti ei olnud vaidlusalune periood, mil kaebaja kui avavangla osakonna kinnipeetav ei saanud suitsetada, kuigi pikk. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt töötas kaebaja majandustöölisena vanglateenistujate kohvik-sööklas perioodil 25.02.–18.05.2022. Kaebaja on välja toonud, et ta ei saanud avavanglas olles suitsetada alates 28.03.2022, mil valvur keeldus lubamast tal enne vangla majandustöödele minekut kapist sigarette võtta. Kaebaja teatas 26.05.2022 kohtule määruskaebemenetluses, et kuivõrd ta on vormistatud jälle tööle väljapoole vanglat, siis ei ole suitsetamine takistatud. Seega oli tegemist vähem kui kaks kuud kestnud piiranguga.
16.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
17.Viru Vangla on 29.11.2022. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 616/254-2 selgitanud, et vanglateenistujate kohvik-söökla, kus kaebaja vaidlusalusel perioodil töötas, asub vangla administratiivhoones, mis Viru Vangla (vanglaülese) kodukorra p 2.2.8 kohaselt on vangla territooriumil asuv hoone. Viru Vangla avavanglaosakonna kodukorra p 2.1 kohaselt koosneb vangla territoorium sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hoonetest. Avavanglaosakonna kodukorra p 2.2 kohaselt asub avavangla hoone vangla territooriumil. Tööle minekuks liikus kaebaja avavanglaosakonnast vanglateenistujate kohviksööklasse ega lahkunud selle käigus kordagi vangla territooriumilt. Avavanglaosakonna kodukorra p 12.4 sätestab, et väljaspool vanglat hõivatud kinnipeetav võib väljapoole vanglat kaasa võtta suitsulaekas olevad sigaretid ja tuletikud. Kaebajal ei olnud võimalik avavanglaosakonnas viibides suitsetada seetõttu, et vangla territooriumil on suitsetamine keelatud (vangla kodukorra p 2.3) ning vangla majandustöödele minnes ja sealt naasmisel ei lahkunud kaebaja vangla territooriumilt. Avavanglaosakonna kinnipeetavad saavad suitsetada üksnes väljaspool vangla territooriumi, kui neile on tagatud võimalus töötada väljaspool vanglat vastavalt vangistusseaduse § 22 lg 1 p-dele 1 ja 2. Vangla territooriumilt lahkumise õigus on kinnipeetavatele võimaldatav soodustus, mida vangla võib kohaldada. Selle soodustuse võimaldamine kuulub vangla diskretsiooni ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Kaebajale ei olnud kõnealusel perioodil võimaldatud soodustusena vangla territooriumilt lahkumist. Seega nõustub kohus vanglaga, et avavangla kodukorra p 12.4 tähenduses ei olnud vanglaametnikel õigust anda kaebajale kaasa suitsetamistarbeid. Lisaks on Viru Vangla antud
3-22-748 asjas nii esialgse õiguskaitse taotlusele kui ka kaebaja määruskaebusele vastates rõhutanud, et vangla territooriumil ei ole ette nähtud ühtegi ala suitsetamiseks, samuti ei ole vangla kohandanud spetsiaalseid suitsetamisalasid väljaspool vangla territooriumi. Kohtul puudub alus nendes vangla väidetes kahelda. Eelnevat arvestades ei näe kohus antud olukorras vangla tegevuses õigusvastasust.
18.Täiendavalt märgib kohus, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale seonduvalt suitsetamise piiramisega ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav ega saanud isegi sellisel juhul, kus vangla tegevust tuleks pidada õigusvastaseks, kaebaja väärikust alandada määral, et see õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise.
19.Eelnevast tulenevalt ei luba kohus kaebust muuta ning kaebaja 30.10.2022 esitatud taotlus jääb rahuldamata.
20.Kohus leiab, et menetluses oleva tuvastamisnõude osas tuleb kaebus jätta HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
21.Arvestades asjaolu, et kaebaja vabanes 15.11.2022 vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei ole kohtu hinnangul tuvastamiskaebuse edasine menetlemine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Kaebaja soovis Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist eelkõige preventiivsel eesmärgil ning kuna kaebaja viibis sel hetkel avavanglas, pidas kohus tuvastamiskaebuse esitamise ajal seda lubatavaks. Seoses kaebaja vabanemisega ei ole enam aga alust eeldada, et kaebaja võiks taas sattuda olukorda, kus tema suhtes rakendatakse vaidlusaluseid suitsetamispiiranguid. Samuti ei õigusta tuvastamiskaebuse sisulist läbivaatamist kaebaja soov taotleda vaidlusaluse vangla tegevusega seonduvalt kahju hüvitamist, sest taoline hüvitamiskaebus kuuluks kohtu hinnangul tagastamisele (vt käesoleva määruse p-des 14–18 toodud põhjendusi). Halduskohtumenetluse ülesandeks on eelkõige isikute õiguste kaitse võimaliku õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel ning kaebusega võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 2 lg 1 ja § 44 lg 1). Reeglina hindab kohus kaebuse lubatavust küll selle esitamise aja seisuga, kuid menetlusökonoomiat arvestades leiab kohus, et seoses kohtumenetluse kestel muutunud asjaoludega on erandina põhjendatud kaebeõiguse hindamine ka hilisemas menetlusstaadiumis. Olukorras, kus kaebusega ei saa kaebaja väidetavalt rikutud õigusi enam mitte kuidagi kaitsta, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud asjas sisulise kohtuotsuse tegemine ja kohtu ressursi edasine kulutamine.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P. Pungaste kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes praeguses kohtuasjas HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.